Issue(137)

N채dalavahetus AASTAT MAJANDUSLEHTE

|

Reede, 4. juuli 2014 | nr 123 (5017) | 3 eurot

REKLAAM

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Mööblisalong

Sophisticated Elegantne Living Elustiil Pärnu mnt 238, Tallinn Järve kaubanduskeskus, 0 korrus

Juulis Sünnipäeva Hinnad!

Sünnipäeva allahindlus -15% Näidiste Soodusmüük. diivanid, nurgadiivanid, diivanvoodid, voodid, tumbad, tugitoolid, madratsid, padjad Oleme avatud iga päev 10–20.

Info tel 670 3838 või mob 59 123 822

Vaata ka: facebook.com/elegantneelustiil

www.sophisticated.ee • www.sophisticated-living.de • www.moobel24.ee

Mõtle suurelt!

TUTVU EBSI UUENENUD MAGISTRIÕPPEPROGRAMMIDEGA: UUS! ÄRIINNOVATSIOON MBA ETTEVÕTLUS MBA ȏɉ(WWHY·WMD DUHQJXSURJUDPP

RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE MBA ȏɉ(NVSRUGLMXKWLPLQH ȏɉUUS! Leadership RUJDQLVDWVLRRQL DUHQGDPLQH

RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE MA Gümnaasium – Ülikool – Täiendõpe www.ebs.ee

ȏɉ7XUXQGXVH MXKWLPLQH ȏɉ(NVSRUGLMXKWLPLQH ȏɉ)LQDQWVMXKWLPLQH

UUDISED

PUHKEPÄEV

Autorollo protsessis uus põhjendus

Energiakeskuses lööb välku

Keskkonnaministri isa Väino Pentus esitas uue versiooni Autorollost kadunud raha kohta. 10–11

KOLUMN

TURVALISUS

Infoleke maksuametis

Taasavatud Energia Avastuskeskuses saab teha katseid, nautida seitset teemanäitust, teadusteatrit ja reisi kosmosesse. 25

Tallinna koolide lepingud tõid 7 mln eurot kasumit

100 päevaga ei ole võimalik muuta kogu Eesti majanduse struktuuri.

Lepingud tõid arendajatele priske kasumi. 12

Äripäev ilmub suvel kolm korda nädalas 12. augustini ilmub Äripäev ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL .Veebilehel www.aripaev.ee

Sotsiaaldemokraadist majandus- ja taristuminister Urve Palo võtab kokku oma sajapäevase ametiaja olulisemad algatused. 22

värsked majandusuudised iga päev!

E-maksuametis oli auk, mis lubas ettevõtjatel ligi pääseda kohtu ja prokuratuuri andmetele, mida nad poleks tohtinud näha. Arvutiekspert TÕNU SAMUELI sõnul loovad süsteeme inimesed ja inimesed on alati ekslikud. 8–9

Nädalavahetus EUR/USD ???????????

USD/EUR ???????????

EUR/SEK ???????????

NordPool ???????????

Euribor ??????%

NordPool 35,65

Euribor 0,303%

AASTAT MAJANDUSLEHTE

EUR/USD 1,3646

Reede, 4. juuli 2014 nr 123 (5017) 3 eurot

LU

U

A BI

USD/EUR 0,7328

EUR/SEK 9,3286

EUR/RUB 46,7050

fi i g r m ü r t r i P aks kita

LL

Eesti suurim prügifirma mängib maksudega piiripealset mängu. 4–7

ud e

a b a g

m

PRÜGIFIRMA Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg peab osa süüdistusi kohtulahinguga seotud valeväideteks. FOTO: ANDRES HAABU

2 TOIMETUS

NÄDALA TEGIJA Priit Pikamäe riigikohus tegi maadevahetuse otsuse Priit Pikamäe juhitav riigikohus tegi nn maadevahetuse kohtuasja otsusega ajalugu, sest tegu on nende seni mahukaima, 205-leheküljelise otsusega. Mahust olulisem on mõistagi otsuse sisu. Riigikohus hindas asju sisulise poole pealt, formuleeris küll süüteo ümber alt-

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

käemaksust pistiseks, ent jättis varasemad ringkonnakohtu karistused suurelt jaolt muutmata.

Pikk kohtusaaga jõudis lõpule nii, et õigus- ja õiglustunne ühiskonnas on tasakaalus. Kohtuloo järellainetus muidugi kestab ja pole välistatud ka karistatute pöördumine Euroopa Kohtusse.

RÕÕMUSTAB Laulupidu toob rõõmu. Nädalalõpul pealinna vallutav laulu-, tantsu- ja pillipidu pakub lisaks peol osalejatele rõõmsat meeleolu ka ettevõtlusele. Nii turistid kui ka omainimesed kulutavad ju nendel päevadel omajagu. Kui veel ilm ka soojaks läheb, on lootust isegi paras ports jäätist ära müüa.

EASi uus juht on Hanno Tomberg. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhatuse liikmeks rahvusringhäälingu juhtkonnast lahkunud Hanno Tombergi, kes asub ametisse 14. juulil. Valik paistab mittepoliitiline, tuleb siinkohal lisada, sest just kõikvõimalikud poliitilised tõmbetuuled on EASi viimasel ajal räsinud. Uue juhi sõnul on Eesti ettevõtluse kaks peamist ülesannet kasvatada tootlikkust ja tööhõivet.

“Tiksujad” ilmuvad lagedale. “Selliseid kohti ei ole paraku enam ühtegi. Mul on juba kolm tiksujat ja fond miinuses,” teatas Tallinna Linnatranspordi ASi juht Enno Tamm Keskerakonna peasekretärile Priit Toobalile, kui too soovinud erakonna heaks nuhkinud Ivor Onksionile “tööd” leida. Riigikogu liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi ning juriidilise isikuna kohtu alla antud Keskerakonna kriminaalasja käigus saavad selgemaks ka telgi- ja maskitagused.

KURVASTAB Maksuameti andmebaas lekib. Maksu- ja tolliameti andmebaasis e-maksuamet oli turvaauk, mis lubas ettevõtjail ligi pääseda kohtu ja prokuratuuri andmetele, mida nad poleks tohtinud näha. Tõsi, andmetele ligipääs logiti, mistõttu on tuvastatav, kes on andmeid vaadanud.

Kuid maksuamet ise viga ei avastanud, vaid sulges selle alles pärast seda, kui Äripäev sellest teada andis.

Jaemüük võttis hoo maha. Kui aprillis kasvas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük aastases võrdluses 8%, siis mais kasv aeglustus. Jaemüük suurenes mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 4%. Eelnenud kuudega võrreldes aeglustus märgatavalt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui märtsis kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 13% ja aprillis 11%, siis mais oli kasv 6%.

ESMASPÄEVAL Logistikafirma pidas algul uut asukohta sobimatuks, kuid on nüüd väga rahul.

LOE ÄRIPÄEVAST

VEE– JA TUULEKINDEL “ILMASTIKUSEIN” ...VASTUPIDAV TUULTELE; JÄÄB KAETUD OBJEKTILE PINGUL TRUMMINAHANA; KILEPAANIDE VAHEDE ÜHENDAMISE VÕIMALUS; MINIMISEERIB OBJEKTI TEMPERATUURIKADUSID...

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.3selli.com

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

JUHTKIRI

Arco Vara koosolekul loeb iga aktsionäri hääl

T

ihti on börsifirmade üldkoosoleku käik ja tulemused juba ette ära otsustatud. Seekord võib aga olla kindel, et tänasel Arco Vara aktsionäride koosolekul läheb arutelu tuliseks ning lõpptulemus sõltub igast häälest.

Toimetus soovitab kõigil Arco Vara aktsionäridel täna Sokos Hotell Virus peetaval erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul kindlasti osaleda. Igast käetõstmisest või tõstmata jätmisest sõltub, mis saab juhatuse soovist kasvatada ettevõtte aktsiakapitali.

Eriti puudutab üleskutse mõistagi väikeaktsionäre. Firma suuremad omanikud nii ühelt kui ka teiselt poolt rindejoont on igal juhul ise kohal või esindatud.

Koosoleku põhipunktina pannakse taas hääletusele ettepanek emiteerida 2,5 miljoni euro väärtuses 3,5 miljonit uut aktsiat. Kuu aega tagasi jäi see napilt heakskiiduta, mis tõi kaasa tüli ettevõtte juhi Tarmo Silla ja suuruselt teise aktsionäri Arvo Nõgese vahel. Värvikaid süüdistusi on järgnenud mõlemalt poolt.

Osal väikeaktsionäridest on seisukoht võetud. Kel ei ole, jõuab seda veel kujundada ning selleks on samuti hea koosolekule minna.

Kindlasti aitab otsustada ka kohapealne arutelu, isegi rääkijate kehakeelest võib üht-teist välja lugeda. Tähtsaim on mitte jääda otsustamisest kõrvale, sest ette ei ole täna veel midagi selge.

Plussid ja miinused on nii uute aktsiate emiteerimisel kui ka sellest loobumisel. Viimasel juhul võib oodata järgmise erakorralise koosoleku kokkukutsumist. Kui aga ebamäärane seis pikemalt vinduma jääb, pole võimatu, et tekib plaan vahetada välja firma juht(kond).

Emissiooni peamise pooltargumendina on öeldud, et see annaks ettevõtte arengule mär-

Äripäev soovitab kõigil Arco Vara aktsionäridel erakorralisel koosolekul kindlasti osaleda.

gatavalt hoogu. Jutt käib konkreetsetest projektidest nii Tallinnas kui ka Bulgaarias. Aktsiaemissioon olevat ühtlasi ettevõttele ja selle aktsionäridele kasulikum kui kõrge hinnaga erakapitali kaasamine.

Hinnatakse, et raha kaasamata jätmine piirab kasumiväljavaadet. Samuti lähevad kaotsi need enam kui 80 000 eurot, mis on juba aktsiakapitali suurendamise ettevalmistustele kulunud.

Emissiooni vastu räägib juhatuse võimalik soov minna lihtsalt kergema vastupanu teed, mitte kasutada sisemisi reserve või otsida teisi võimalusi raha kaasamiseks. Nii võib lahvatanud konflikti taga aduda isegi põhjust, et juhatusel sisuliselt puudub plaan B ning kogu panus on pandud aktsiakapitali suurendamise kaardile. Emissioon kahjustab ositi ka olemasolevate aktsionäride huve, sest lahjendab nende osalust. Samuti nähakse emissioonis mitte arengusoovi, vaid ettevõtte vanade otsuste ja vigade lappimist, nende võimendamist.

Börsifirma maine kannatab. Samas on selge, et jätkuvad konfliktid ja otsustamatus ei mõju börsifirmale hästi. Mingil määral võibki Arco Tallinna börsi n-ö punase laterna rolli kirjutada selle arvele, et firmas on (suur)omanikud tulnud ja läinud, aga kaklused on jäänud.

Laiemalt võttes tuleb ettevõtte asjadest parema pildi saamiseks üldkoosolekul osalemine kasuks mis tahes börsifirma väikeaktsionäridele. Lähiminevikust võib tuua näiteks kas või Järvevana või Ekspress Grupi koosoleku, millele on värvi andnud või mille käiku on mõjutanud just väikeaktsionärid.

Loe Äripäevast LUGU “Koosolekul läheb tuliseks”

tänases lehes lk 24–25

ÜTLES

Elver Loho: Kui ametnik ei nõua turvalist süsteemi ja programmeerija on hooletu, põhjustades olulise lekke, kehitatakse õlgu ja elatakse rahulikult edasi.

LÜHIDALT 3

Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimehe arvates võiks keegi vastutada. LOE LÄHEMALT LK 8–9

4. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Maanteeamet ostab gaasibussid Hääle firmalt Reola Gaas võitis maanteeameti hanke ja müüb ametile kolm surugaasi linnaliinibussi.

Maanteeamet ostab kolm Euro 6 nõuetele vastavat CNG-tüüpi metaangaasi bussi.

Reola Gaasi tegevjuhi Jaanus Mummi sõnul võideti hange Solbusi bussidega, mis on näiLEON JANKELEVITSH ei taha võrrelda, mida pakkus tööandjana

Magnum ja mida pakub Tamro. FOTO: ANDRAS KRALLA

Magnumist konkurendi juurde. Ravimiäri MARTA JAAKSON marta.jaakson@aripaev.ee

Eile asus varem Magnumi juhina töötanud Leon Jankelevitsh tööle oma vana konkurendi Tamro Balticsi juhina.

Jankelevitsh peab rumalaks väidet, et tema töökoha vahetusega saab Magnumi omanik Margus Linnamäe veel suurema mõju apteegiturul. “See on täielik lollus. Ma isegi ei näe siin mingit spekulatiivset loogilist mõttekäiku,” ütles Jankelevitsh.

Konkurentsikeeld. Jankelevitsh selgitas, et enam kui aasta tagasi lõppes tema seitsme aasta pikkune töö Magnumis ja siis pöördus tema poole üks suurim ravimite hulgimüüja Euroopas Phoenix Grupp. Pärast aastast konkurentsikeeldu saabki Jankelevitsh nüüd Tamros tööle asuda.

“Ma olen Tamrot näinud kõrvalt konkurendina ja selle pinnal

kindlasti on mõni mõte,” ütles ta.

Täpsemast tegevusplaanist Tamros Jankelevitsh rääkida ei soovinud, ent esimesed nädalad kuluvad tema sõnul sellele, et käia läbi kõik kolm riiki, kus Phoenix tegutseb.

Jankelevitsh lausus, et on töötanud juba 20 aastat ja konkurentsikeelu kestel võttis ta lihtsalt aja maha.

Kindlad turuliidrid. Riigikontrolli hinnangul kontrollivad Magnum ja Tamro Eestis umbes 80% ravimite jaeturust.

Jankelevitshi koordineerida on Tamro Eesti, Läti ja Leedu ravimite hulgikaubanduse ning samasse gruppi kuuluvate BENU apteekide üksuste töö.

Jankelevitsh on varem töötanud PricewaterhouseCoopersis, Eesti Posti juhatuse liikmena ning ravimikaubanduskontserni Magnum juhatuse esimehena.

Algkoosseisus: Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov ja Vello Toomemets

LAIP ON LAIP Esmakordselt elavas ettekandes! Üle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu!

Saatebänd E-Retro (Sulliwan, Paldra, Kuusk, Tüli) 11.07 13.07 Õhtujuht Henrik Normann 14.07 Õnnitlema tulevad Jaak Joala, Siiri Sisask, Juhan 15.07 Parts, Angela Merkel, Mati Murumaa, Peeter 16.07 Oja, Sepo Seeman, Aeroobikakuningannad jt.

17.07 Külalised Brigita Murutar, Maia Vahtramäe 18.07 19.07 21.07 22.07 23.07 24.07

PAIDE RAKVERE TOILA VILJANDI ELVA HAAPSALU KEILA KURESSAARE TARTU PÄRNU VÕRU TALLINN

Algus 20.00

42%

VÄHEM kulub kütusele, kui kasutada diisli asemel gaasi, selgus märtsis tehtud katsest.

danud head kvaliteeti erinevate Euroopa linnade reisijateveo teenindamisel. “Lisaks CNGbussidele saame pakkuda sama tootja LNG-busse, mis annab veelgi suurema säästu ja pikema läbisõidu ühe tankimisega,” ütles Mumm.

Reola Gaas on Alexela Grou-

pi ettevõte, millel on ligi 50aastane töökogemus gaasiga. Reola Gaasil on Eesti suurim vedelgaasi terminal. Reola Gaas on Solbusi ametlik esindaja Eestis ja Soomes. Solbusi tootevalikusse kuuluvad diisli, CNG- ja LNG-gaasiga sõitvad bussid. ÄRIPÄEV.EE

4 LUUBI ALL

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

MÄNG MAKSUDEGA

Mõnus elu Ettevõtte ärijuht teeb suvepäevadel pilte ja kasseerib firmalt selle eest tasu, personalijuht osutab värbamisteenust mitte palgast, vaid oma ettevõtte kaudu, autokompensatsiooni saamiseks sunnitakse töötajad ettevõtjaks ning palga asemel saab ärikonsultandi ametis olev töötaja tasu oma firma kaudu arvet esitades.

HANNES SARV hannes.sarv@aripaev.ee

TEGELA

SED:

lsi pakene Ragn-Sel ls t. Ragn-Sel h ju ete teenuse km ri ät u ijä el e er di- ja pab nkurentsik da mh ka ko tas, kuna süüdistab te il Grents veel seal töö kuum , al useid talle kumises aj kõrvalt teen ö lsist tö el s -S ta n su ag mees o Lahkus R . u d u ka esti o ldin rendi ASi E luva OÜ Fe ötab konku tö d ü ü a.

N an s. aj 2012 lõpu gioonijuhat ieenused re use liige, är at h ju i Keskkonnat ls el -S n ag In R s , Ü G O M EL koolitaja AG U R EM af. Juhtimis ra g to o if b juht. Ho ärine töötaja, victa. lsi pikaaeg el ele -S tt n võ ag R te , A r. Osutab et TI IT KÕ IM iendihaldu kl ja t an lt konsu . d m üü Joke kaudu nnateenuse ko teenust OÜ sk e K i st e ndikonsulLE , ASi E ellsi äriklie R EI N SA JA -S n ag R e in end giesindaja, ist 2013. s Ragn-Sells ku ah L t. n ta

EN K ALLE G R

T S , endin

ateekkonn ellsi s e K i t gn-S i Ees I S , AS ine Ra t 2013.

SAR D t , end h O T u ll S ij e I s R s -S sis onnaprotse s Ra g n kk , nused juht. Lahku Si Eesti Kes sindaja A ika , t ie M g is R ü g U ü lo N m ö S i ö A n t O LA nna gioo TAU N hja re üügiosako e d Põ s m i u . s n 3 ll 1 e te ht . t 20 n-Se e Rag agn-Sellsis personaliju endin R i s s a ll t u e k ö -S ö ja ah , Ragn gn-Sellsile t Dualtaja. L OV I K a O S R O E ma Ü valt K AI R äideta ust oma fir v b a t n O su ene tee llsi kli bamis gn-Se gn-Sellte vär udu. a R , L Ra ka NTHA tavalt team kus A G RÜ i vaide on kaudu, g I S L AV e D t , A t L is h V d ju E s u Ü iO ind olitus diteen jate ko a t ö ö t si s. rtnerik on pa

See kõik on mäng piiri peal nii maksustamise kui ka eetiliste tõekspidamiste mõttes. Ja seda kõike tehakse Eesti suurimas prügifirmas RagnSells. Vähemalt nii väidavad mõned endised ja praegused töötajad, kes rääkisid kohtus ettevõtte siseelust ning firma juhtivtöötajate kasulikust majandamisest.

Kohtuvaidlus ise puudutab ühe töötaja, Kalle Grentsi lahkumist konkurendi juurde. Ragn-Sells nõuab töötajalt kahjutasu, kuna väidetavalt võttis Grents kaasa nii kliente kui ostis hiljem üle teisi ettevõtte töötajaid oma uude töökohta ASi Eesti Keskkonnateenused juurde. Ragn-Sells nõuab selle eest kahjutasuna 22 970 eurot.

30. mail leidis Pärnu maakohus, et Grents on tõepoolest ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu rikkunud. Grents on otsuse vaidlustanud Tartu ringkonnakohtus.

Artikkel tugineb tänavu märtsis asjas toimunud kohtuistungi materjalidele, kus Grents ja teised Ragn-Sellsi endised ja praegused töötajad tõid päevavalgele noppeid ettevõtte varjatud siseelu kohta.

LUUBI ALL 5

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

PRÜGIFIRMA Ragn-

Sells oli seotud hulga tasuliste teenuste osutajatega, kes olid ühtlasi ka firma palgal.

FOTO: ANDRES HAABU

prügifirmas Väljavõtted kohtuistungi protokollist: Juht pildistab ja koolitab GRENTS : See oli üleüldine tava

Ragn-Sellsis, et erinevate ettevõtete kaudu tegid erinevad inimesed tööd Ragn-Sellsi jaoks.

A. Remmelg fotografeeris firma suvepäevadel, klienditeenuste juht koolitas samu klienditeenindajaid oma ettevõtte kaudu.

A. Remmelg esitas minu teada arveid Ragn-Sellsile fotografeerimise eest.

LAASNURM : A. Remmelg fotografeeris Ragn-Sellsi suvepäevi ja ka kõikvõimalikke teisi üritusi.

SARDIS: A. Remmelgat olen näinud fotografeerimas erinevatel Ragn-Sellsi üritustel ja ta esitas ka selle eest arveid. Olen selliseid arveid ise näinud. Mul oli Ragn-Sellsis ligipääs arvetele ja korra sattusin nendele arvetele peale.

REMMELG : Ragn-Sellsis on kahte tüüpi kokkutulekuüritusi: suvepäevad ja aasta avalöök. Jah, ma olen fotografeerinud mõnel ühisüritusel. Osa suvepäevade fotografeerimise eest sain tasu, mis oli kokku lepitud. Enamik tehtud pilte ei ole kuulunud tasustamisele. Fotografeerimine ei ole konkureeriv tegevus.

GRENTS : Peale selle tegi A. Remmelg juhtimiskoolitusi Invictas.

REMMELG : Ragn-Sellsi üks põhiväärtusi on areneda, st areneb ettevõte ja arenevad töötajad. Seetõttu oli juhtidel ja spetsialistidel kohustus koolitada oma kolleege ja alluvaid.

Juhtide arengu seisukohalt kasutasime võimalusi soodustada juhtide enesearengut koolitamise kaudu väljaspool ettevõtet.

Personalijuht osutab firma kaudu teenust SARDIS : Ragn-Sellsis olid päris

paljudel isikutel oma ettevõtted, millega nad tegid teenust RagnSellsile. Kaire Soovik otsis personali enda personaliotsingu firma kaudu. K. Sooviku äri nimi oli Dualteam. On arvata, et see firma esitas arveid Ragn-Sellsile, aga ma ei ole ühtegi arvet ise näinud.

SOOVIK : Muu kõrvaltegevus pidi olema juhiga läbi räägitud ja luba selleks saadud. 2012. a maist alates kehtis reegel, et otsese juhiga tegevuste konsulteerimine oli hästi oluline, et juht otsustaks, kas selline tege-

vus on lubatud või mitte. Minu otsene juht oli teadlik, et ma olen Dualteami liige. Aktiivset tegevust sellel firmal muus osas kui personalijuhtimise koolituste korraldamine ei olnud.

Tõendina on esitatud kuulutus Dualteami Facebooki lehel, kus värvatakse töötajat Ragn-Sellsi.

SOOVIK : See kuulutus on pandud Dualteami Facebooki kontole üles. See on Ragn-Sellsi tööpakkumine ja ühendust tuleks võtta minuga. See sai üles pandud, et värbamisel suuremat kõlapinda saada. Ragn-Sellsil ei ole Facebooki lehte. Minul endal on Facebookis konto, kuid Dualteami Facebooki lehelt sain tellida tasuta kuulutusi. Panin RagnSellsi kuulutuse üles ka isikliku konto alt. Dualteam ei ole selle kuulutuse eest tasu saanud.

Teenindusjuht koolitab oma firma kaudu töötajaid SARDIS : V. Grünthal oli ameti järgi Põhja regiooni klienditeeninduse ja logistika juht. Oma positsiooni tõttu ettevõttes oleks pidanud ta juhina osutama koolitusteenust, mitte seda tegema oma ettevõtte alt ja teenuse eest arve esitama. V. Grünthali arveid ei ole ma ise näinud, kuid ma olen näinud arvetesüsteemis selle firma nime, mille kaudu ta koolitusi tegi. Firma nimi hetkel ei meenu. Olen veendunud, et V. Grünthalil oli osalus selles koolitusfirmas.

SOOVIK : Ma tean Edison ettevõtet, see on koolitus- ja konsultatsioonifirma. Tean, et Vladislava

Grünthal on selle firmaga seotud.

SAJALE : OÜ Edison korraldas Ragn-Sellsi müügitöötajatega suuremahulise koolituse. See koolitus kestis mitu kuud. See hõlmas koolituspäevi, kus toimusid intensiivsed koosolekud. Lisaks toimusid ühisvisiidid klientide juurde ja tagasiside.

Ma ei tea, kas OÜ Edison tegi seda tööd tasuta.

REMMELG : 2012. a oli Vladislava Grünthal klienditeenindusjuht.

Tema tööülesanne oli Põhja regiooni klienditeenindusmeeskonna juhtimine, pluss üle-eestilise klienditeenindusprotsessi juhtimine ja arendamine. See oli V. Grünthali tööülesanne, mitte teenus.

SOOVIK : Tean, et V. Grünthal esines lektorina ja tegi konsultatsioone. See oli kõigile teada.

Vladislava Grünthal tegi avalikke koolitusi ja tellitud koolitusi.

Ragn-Sellsis ta tasulisi koolitusi ei ole teinud. Ta on töötajaid koolitanud nii nagu kõik meie ettevõtte juhid. Ta on teinud sisekoolitust ja tasu selle eest on palga sees.

Autokompensatsioon firma kaudu SAJALE : Autokompensatsioon Ragn-Sellsis oli korraldatud nii, et töötaja pidi leidma ettevõtte või siis hakkama FIEks, kes sai esitada arve auto kasutamise eest Ragn-Sellsile. Minu puhul oli asi lahendatud nii, et mina rentisin oma sõbra firma kaudu autot ja need arved esitas Tehase OÜ Ragn-Sellsi-

le. 2013. a alguses ütles RagnSells, et nemad pole nõus, et ma jätkan sama autoga, kuna sellel autol sai 7 aastat täis. See oli väga hea ja korralik auto. Mind survestati, et ma vahetaks auto uuema vastu. Mul ei olnud huvi asutada osaühingut ega registreerida end FIEks, et esitada Ragn-Sellsile arveid auto kasutamise eest, leidsin võimaluse automüügifirma kaudu auto rentida. See oli Ragn-Sellsi nõue, et autokompensatsiooni saamiseks tuleb asutada firma või rentida auto. See oli üldkorraldus kõigile, kellele oli mõeldud auto kasutamise võimalus töösõitudeks. Minu teda kasutasid kõik seda võimalust.

SARDIS : Mina olin FIE, selle kaudu rentisin oma autot Ragn-Sellsile ehk läbi selle kompenseeriti töösõite, mida tegin oma isikliku autoga. FIEks registreerisin ennast, kui Ragn-Sellsi tööle asusin. See oli Ragn-Sellsi nõue, et tuleb ennast FIEks vormistada ja läbi selle hakkab toimuma ametisõitude kompenseerimine. Minu ja Ragn-Sellsi vahel oli tööleping ja lisaks sõitude kompenseerimiseks FIE leping.

REMMELG : Ragn-Sellsis on süsteem töötajate isiklike autode kasutamiseks töösõitudeks ja sellisel juhul maksab Ragn-Sells töötajale töösõitudega seotud kulud kinni. Tasustamisele võis kuuluda isikliku auto rentimine ettevõttele töösõitude otstarbeks.

Konsultant töötab arve alusel

GRENTS : Joke OÜ osutas müügi-

teenuseid Ragn-Sellsile. Tiit Kõima oli OÜ Joke taga tegelikult.

KÕIMA : Olen konsultandina Ragn-Sellsis tööl. Minu ettevõttel on sõlmitud leping RagnSellsiga. Minu firma nimi on OÜ Joke. Palka saan OÜ-lt Joke. Meil on lepingud. OÜ Joke hallata on territoorium, kus on büroo- ja tootmishooned, ja need on kaetud lepingutega. Firmad maksavad mulle tasu. Ragn-Sells AS, Listing OÜ ja siis on veel teisi firmasid. Tootjavastutusorganisatsioon on ka minu all.

K. Grents ei tea, kui palju mina raha teenin. Kindlasti ta ei tea seda. Ragn-Sells mulle otse palka ei maksa. Mina olen töötingimustega Ragn-Sellsis väga rahul.

REMMELG : Ma arvan, et OÜ Joke osutab müügiteenuseid. Sellele küsimusele vastamiseks peaks infot andmebaasist kontrollima.

Lepingutest peab uurima, kellega on OÜ Joke seotud. T. Kõimaga peaks olema Ragn-Sellsil töövõtuleping või koostööleping.

Endine töötaja meenutab veel SAJALE : Mina töötasin Lõuna regiooni kontoris ja ma pean tunnistama, et ma ei puutunud Tallinna kontoriga kokku. Tallina kontorit koristas koristusfirma, mis oli seotud Ragn-Sellsi juhiabiga. Nimi ei tule meelde momendil.

Kui ma alguses Ragn-Sellsi tulin, siis oli selline korraldus. Hiljem juhiabi vahetus. Sellest on omavahel juttu olnud.

6 LUUBI ALL

MÄNG MAKSUDEGA

Remmelg: fototeenust tellib personaliosakond

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

HANNES SARV hannes.sarv@aripaev.ee

Prügifirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg võtab osa kohtus kõlanud süüdistusi omaks, kuid kaitseb end, öeldes, et kogu asjaajamine firmas on toimunud korrektselt. Mõne süüdistuse kohta aga ütleb, et tegemist on valeväidetega, mida kohtulahingu vastaspool oma huvide kaitseks esitas.

Huvitavad väited esinevad kogu selles arutelus.

Ma saan aru, et te pildistate suvepäevi Ragn-Sellsis ja ettevõte täitsa maksab kinni selle kõik? Ma olen mõne korra seda teinud. Mitte viimastel aastatel, aga kunagi ammu olen seda teinud, jah.

Kas see on siis kokkulepe tööandjaga kuidagi?

Või ise lepite endaga kokku? (Remmelg on RagnSells juhatuse liige – toim.) Meil on selline kord, mis on kajastatud õiguste-vastutuste protseduuris ja seal on selline punkt sees, definitsioon, mis on isiklik hüve ja mis on huvide konflikt. Selle protseduuri järgi kõik asjad, mis on isiklikud hüved, asjaolud, kus on isiklikud hüved või kus tekib kirjeldatud huvide konflikt –neid otsuseid iseseisvalt vastu võtta ei saa juht ega töötaja. Neid tuleb kinnitada siis kõrgema juhi poolt.

Teatud otsused isegi vanaisa põhimõttel (juhi juht peab kinnitama – toim). See on see üldine põhimõte. Ja kui sellist põhimõtet rakendada, siis on kõik kontrolli all.

Minul ei tuleks näiteks pähe, et ma lähen Äripäeva suvepäevadele ja esitan Äripäevale pärast arve selle eest, et ma pilti tegin. See ei käi niipidi.

See käib niipidi, et tulevad suvepäevad ja personaliosakonnal, kes seda korraldab, on soov, et üritus oleks jäädvustatud. Siis on küsimus, kust seda tellida ja kes seda katab ja mis siis kulud on. Mõlemal

LUUBI ALL 7

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee

PRÜGIFIRMA Ragn-Sells

ärijuht Agu Remmelg peab osa süüdistusi vastaspoole kaitsesüüdistusteks, millel sisuline alus puudub.

FOTO: RAUL MEE

Kommentaar OÜtamine ei ole OK. RAINER LAURITS maksu- ja tolliameti avalike suhete juht

Maksu- ja tolliameti seisukohalt on selline nn OÜtamine ehk juriidilise isiku alt sisuliselt palgatöö tegemine maksuõiguslikult ebakorrektne. Ka riigikohus on oma lahendis asunud arvamusele, et maksustamisel tuleb hinnata tehingu tegelikku sisu, mitte vormi. Firmajuhi sellist väidet (et autokompensatsioon on maksuametiga kokku lepitud – toim) on küll keeruline kommenteerida.

Tulemused Ragn-Sellsi kasum kukub majandustulemused mln eurodes

19,6 käive

20

4

15

3 2

10 1,7 5 0

1 0 2010

2011

2012

-0,75 -0,7 75

-1

kasum ALLIKAS: MAJANDUSAASTA ARUANDED

juhul tuleb mingit tööd teha ja tagada kokkulepitud tulemus, mis lepitakse enne töö teostama hakkamist kokku. Kas see on väljastpoolt tulnud spetsialist, kes teeb selle töö, või oma töötaja teeb selle töö poole odavamalt – see on siis otsustamise koht.

Kindlasti on see aga nii, et keegi ei saa tulla nii, et ise tulen, ise teen ja ise maksan ja pärast nii on.

See on meil väga selgelt reguleeritud sisemises töökorralduses.

Seal oli veel väiteid, mis olid minu jaoks üllatavad. Autokompensatsiooni maksmise kord. Endised töötajad räägivad, et neid sunniti ettevõtjaks, et seda saada. See on pigem süüdistus. Mitte et sunniti ettevõtjaks, vaid oli töötajatel valik, kuidas nad soovivad seda kompensatsiooni saada. Selles mõttes, et me ei saa töötajate otsustust piirata: kui keegi tahab ettevõtjana seda kompensatsiooni saada, siis ei saa me seda keelata. Samas on alati võimalus see kompensatsioon saada lihtsalt, et ettevõte maksab selle kompensatsiooni ja peab tulumaksu kinni.

Autokompensatsioon üldiselt käibki erisoodustusmaksu alla teatud summast üle (maksuvaba on kuni 64 eurot – toim). See on juriidiliselt keerulisem.

Ei tea, kas on keerulisem. Kui firma esitab arve, siis Ragn-Sells hoiab selle pealt maksukulu kokku. Või te vaidlete vastu? Ikka vaidlen vastu. Selles mõttes see viis, kuidas sõidukompensatsiooni süsteem oli üles ehitatud, on aegamisi natuke edasi arenenud ja on nüüd veel komplitseeritum, aga see viis on täiesti korrektne, audiitoritel, maksuametil üle vaadatud ja valikuvõimalustega, et seal mitte mingit asja ei ole.

Minul Ragn-Sellsi töötajana oleks valik olemas, kui ma tahaks töötajana seda kompensatsiooni saada? See on töötaja otsus.

Kas ma siis saan rohkem, kui ma FIEks ennast re-

gistreerin? (Paus) Ei. See on samas summas. Kompensatsioon on samas summas, aga seda, kuidas sa ennast vormistad, kas ettevõtjaks või töötajana, see on su oma otsus. Ühe ärikonsultandi-kliendihalduriga on aastaid olnud leping sõlmitud firma kaudu (Tiit Kõima OÜ Joke – toim). Samas on ta ikkagi Ragn-Sellsi töötaja. Palka ei maksta, firma esitab arve. Mis loogika selle taga on? Ega seal loogika ongi tavaline ettevõtlusloogika, et näiteks kui keegi on koolitaja. Näiteks oletame, et teie olete koolitaja ja teil on oma koolitusfirma ja näiteks Äripäev ostab teie käest koolitusteenust ja lähete sinna, teete koolituse ära ja esitate firma poolt arve. Kas see tundub imelik või on see normaalne?

Tal on töökoht Ragn-Sellsis, sealt see vahe tekibki. Ta siis töötab Ragn-Sellsis või ei tööta? Ei, ta osutab teenust, mida lepingu järgi tema käest ostetakse. Nii ongi. Selles mõttes tavaline ettevõtja ja partneri suhe.

OÜ Dualteam on personalijuhi ettevõte ja arvati, et ta osutab värbamisteenust Ragn-Sellsile. Kas te oskate seda kommenteerida kuidagi? Jah, eks vastaspoole advokaat ja vastaspool advokaadi abiga loomulikult otsustas tekitada igasuguseid konstruktsioone, mis põhinesid kuulujutul või väärinfol.

See ei vasta siis tõele? Täpselt nii.

Teine oli klienditeenindusjuhiga seotud koolitusfirma, mis korraldas Ragn-Sellsile koolitusi.

Kas selle ees tasu maksti? Ei, Ragn-Sellsile tema koolitusi oma firma alt ei korraldanud. Sisekoolitusi tegi Vladislava Grünthal täpselt nii, nagu iga teine töötaja teeb sisekoolitusi. Selles mõttes see oli jälle konstruktsioon, et kuidagi kaitsta seda nägu, mis tegelikult on pattu teinud. Tegemist on vastaspoole kaitsesüüdistustega, millel sisuline alus puudub.

Pearaamatupidaja Asukoht: Tallinn Pearaamatupidaja töö põhiülesandeks on korraldada 3 Balti riigi raamatupidamisarvestust organisatsiooni keskselt vastavalt seadustele ning RTJ ja IFRS nõuetele. Pearaamatupidaja on võtmeisik, kelle tagada on aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni õigeaegne saamine inimeste juhtimise ning läbipaistvate ja optimeeritud protsesside kaudu.

Hea kandidaat on • majandus- või Ànantsalase kõrgharidusega • vähemalt 2-aastase töökogemusega pearaamatupidaja ja/või audiitorina • väga hea inglise keele oskusega (suuline ja kirjalik) ning hea vene keele suhtlusoskusega • MS OfÀce’i kasutamise hea oskusega • hea suhtleja ning positiivse ellusuhtumisega • tugev analüütik • initsiatiivikas ja avatud uuendustele

Kasuks tuleb • juhtimiskogemus • MS Navisioni ja TAAVI kasutamise oskus • konsolideerimise kogemus • raamatupidamistarkvara juurutamise kogemus Sobiv kandidaat on valmis otsuseid langetama ning nende otsuste eest ka vastutama. Kandidaat on oma tegevustes korrektne ja täpne ning tulemusele orienteeritud ja hea prioritiseerimisoskusega. Sobival kandidaadil on kliendikeskne mõtlemine ning ta on orienteeritud hea teeninduse pakkumisele. Ta on orienteeritud meeskonnatööle, ent suudab ennast vajadusel kehtestada.

Ettevõte pakub • püsivat töösuhet rahvusvahelises suurettevõttes • vastutusrikkaid ja mitmekülgseid tööülesandeid • konkurentsivõimelist sissetulekut • eneseteostuse ja -arengu võimalusi • tänapäevaseid töövahendeid • sõbralikku meeskonda heas töökeskkonnas Kandideerimiseks saada palun oma ajakohastatud CV ja kaaskiri hiljemalt 14. juuliks aadressile sirli.spelman@talentor.com.

8 UUDIS

4. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

E-MAKSUAMET, mille

infosüsteemis avastati turvaauk, kuulub rahandusminister Jürgen Ligi haldusalasse.

FOTO: ERIK PROZES

TURVALISUS

Maksuameti andmebaas lekkis. Tõsised riigiametite turvaaugud meediasse ei jõuagi HARRY TUUL harry.tuul@aripaev.ee

E-maksuametis oli auk, mis lubas ettevõtjatel ligi pääseda kohtu ja prokuratuuri andmetele, mida nad poleks tohtinud näha. Pärast seda, kui Äripäev kolmapäeva õhtul maksuameti poole pöördus, turvaauk likvideeriti. Äripäev kontrollis saabunud vihjet ja tegi katse, kust selgus, et infole juurdepääsu saamiseks polnud tarvis midagi häkkida, vaid kasutada süsteemi kaudu igale ettevõtte esindajast kasutajale kättesaadavaid vaateid. Nimelt sai iga ettevõtja e-maksuameti kaudu vaadata kõikide isikute prokuratuuri ja kohtute riigilõivu nõudeid ja makseid ning alla laadida nende aluseks olevaid dokumente. Nende hulgas prokuratuuri või kohtu määrusi ja otsuseid, millele on seatud piirang asutusesiseseks kasutamiseks.

Tõsi, andmetele ligipääs registreeriti, mistõttu on tuvastatav, kes on andmeid vaadanud. Kuid tõsi on seegi, et maksuamet ise viga ei avastanud, vaid sulges selle alles pärast seda, kui Äripäev teatas selles kolmapäeva õhtul maksuametile.

Viga kõrvaldati. “Alates 1. juulist on võimalik emaksuameti/e-tolli kaudu tutvuda endaga seotud kohtu või prokuratuuri määratud nõuetega.

2. juulil ilmnes infosüsteemis viga, mis võimaldas süsteemi sisenenud üksikutel isikutel näha teatud sammude läbimisel endaga mitte seotud nõudeid, mis olid määratud ajavahemikus 1.–2. juuli,” selgitas infosüsteeme arendava rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse infoturbejuht Klaid Mägi.

Tema sõnul vea põhjus tuvastati ja kõrvaldati 2. juulil kohe pärast sellest teavitamist. “Infosüsteemi logidest tuvastati, et sellised päringuid tehti ük-

Kui Kumust koju mineva töötaja saad läbi otsida ja vaadata, et tal pole hinnalist maali peidetud särgi alla, siis maksuametist koju minev ametnik suudab ühe pisikese mälupulga peale peita tohutu koguse andmeid.

MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimees Elver Loho

sikuid ja nende päringute tegijad on välja selgitatud,” lisas ta, kuid jättis kogukahju täpsustamata.

Mägi avaldas palve, et e-maksuameti/e-tolliga seotud leidudest teavitataks edaspidigi kohe ametit.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kelle haldusalasse maksuamet kuulub, jäi teema kommenteerimisel napisõnaliseks. “Nii inim- kui ka IT-risk on normaalsuse tõsine osa, mida tuleb maandada. Ka testimine on osa sellest. Õnneks ei ilmnenud probleemi, millest ei jääks jälge, ja see sai ka lahendatud,” ütles ta vaid.

Maksuametis on veel turvaauke. MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimehe Elver Loho hinnangul on maksuametis veel turvaauke. “Sellist asja ei ole olemas nagu lõpuni turvaline tarkvara. Piisava pühendumusega pätt suudab sisse murda nii maksuameti andmebaasidesse kui ka Kumusse,” ütles Loho. Tema sõnul on just seepärast tänapäevased turvalahendused orienteeritud sissetungikatse avastamisele (turvakaamerad füüsilises maailmas, sõltumatu logimine ja jooksev analüüs virtuaalmaailmas) ning kuriteo mõjude vähendamisele (iga väärtuslik maal eraldi seifis, andmed eraldi andmebaasides ja erineva juurdepääsukontrolliga).

“Kuna arvutiturbe ekspertide kogukond Eestis on üsna pisike ja omavahel käiakse palju läbi, on viimaste aastate trend olnud avastatud turvaaukudest otse RIAsse raporteerimine, ilma et avalikkus üldse teada saaks. Auk parandatakse ära ja seltskonna sees omavahel arutatakse, aga sinna see jääbki. Ajakirjandusse kipuvad jõudma vähetähtsate turvaaukude kirjeldused – enamasti nende inimeste leitud, kes on väljaspool seda seltskonda.

Ei mäletagi hästi viimast korda, millal mõni väga tõsine turvaauk meediasse jõudis. Mis aga ei tähenda, et neid poleks vahepeal leitud,” selgitas Loho.

Tema hinnangul seisneb probleemi üks pool selles, et riik tahab väikse rahaga palju saada ning ei oska alati turvalist lahendust nõuda – ideaalmaailmas järgneks iga olulise süsteemi hankele ka

põhjalik turvaaudit. “Probleemi teine pool on asjaolu, et mitte keegi ei vastuta. Kui inimene hooletusest põhjustab avarii, siis seaduse järgi ta vastutab.

Kui ametnik ei nõua riigihankes turvalist süsteemi ja programmeerija on hooletu, põhjustades olulise andmelekke, kehitatakse õlgu ja elatakse rahulikult edasi,” lisas Loho.

Määrav on inimfaktor. Arvutiekspert Tõnu Samueli sõnul loovad süsteeme inimesed ja inimesed on alati ekslikud. “Seetõttu apsakad vahel ikka sisse tulevad. Apsakate suurim vältimine toimub läbi süsteemse lähenemise,” selgitas Samuel.

“Esiteks peab turva olema nii üles ehitatud, et oleks mingid lihtsad printsiibid, millest mööda lihtsalt ei saa ja mille toimimist suudetaks kergesti kontrollida ja hallata. Ning seejärel turvatestid, kus reaalselt ka süsteemi rünnata püütakse,” selgitas Samuel. Ta lisas, et isegi pärast seda jääb mõni viga ning väga halval juhul juhtub nii, et keegi kõrvaline neid ka leiab.

Loho nõustus, et suurim oht on siiski inimfaktor. “Kui Kumust koju mineva töötaja saad läbi otsida ja vaadata, et tal pole hinnalist maali peidetud särgi alla, siis maksuametist koju minev ametnik suudab ühe pisikese mälupulga peale peita tohutu koguse andmeid. Ja isegi kui ta ei hakka andmete vargusega riskima, siis ega ukse peal keegi tema mälu ära ei kustuta. See, mida ta nägi päeval mõne firma raamatupidamist uurides, on tal endiselt meeles, kui ta sõpradega õhtul saunas õlut joob,” selgitas Loho.

Maksuamet käed rüpes ei istu. Mägi sõnul panustab amet infoturbesse märkimisväärses ulatuses, alates töötajate järjepidevast koolitamisest ja lõpetades infotehnoloogiliste erimeetmete rakendamisega. “Infoturbe küsimustes tehakse tihedat koostööd andmekaitseinspektsiooni, teiste riigi IT-asutuste ja riigi infosüsteemi ametiga ning konsulteeritakse infoturbe ekspertidega erasektorist,” kinnitas ta.

UUDIS 9

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Loodavad andmebaasid lisavad turvariske. Tehinguinfo vajab kaitset HARRY TUUL harry.tuul@aripaev.ee

EESTI Kauban-

Maksu- ja teiste ametitega seotud andmebaase tuleb aina juurde, nii on juba lisandunud töötamise register ja peatselt ka nn 1000euroste arvete deklareerimine, mis omakorda suurendab turvariske.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et uudis e-maksuameti turvaaugust, mille kaudu pääses ligi kohtu ja prokuratuuri andmetele, muidugi rõõmust plaksutama ei pane. “Ei tahaks kuidagi, et selliseid asju juhtub. Maksu- ja tolliamet või tarkvaraarendajad võivad ilmselt õigustuseks öelda, et eks tegijal ikka juhtub ja kui ei tee, siis ei juhtu ka, kuid see on väike lohutus,” ütles Palts.

Tema sõnul tuleb IT-süsteemide muutmiseks ja arendamiseks aega varuda ja palju testida. “On ju teada, et tänavu langeb mitu arendust maksuametis kokku ning intsidentide risk on seega suurem. Usun, et seda teavad ka maksuameti töötajad,” sõnas Palts.

Suure turvariskiga andmebaas. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et maksuamet on seni väga enesekindlalt kinnitanud oma IT ja protsessi-

dus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdeb, et mitu üheaegset IT-süsteemi arendust maksuametis on riskantne ettevõtmine. FOTO: VEIKO TÕKMAN

de turvalisust. “Ma ei oska konkreetset intsidenti hinnata, ei tea sellest piisavalt. Küll pean väga tõsiseks turvariski küsimust nn 1000 euro andmebaaside juures. Maksuamet loob superandmebaasi, mis sisaldab ettevõtjate tehinguinfot. Selle turvalisus on kavandatavate muudatuste üks suuremaid probleeme,” kommenteeris ta.

MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimees Elver Loho ütles, et hirm lekke ees on põhjendatud, kui tegu on väär-

tuslike andmetega, mille ilmsiks tulek võib suuremal või vähemal määral kedagi kahjustada. Tema hinnangul on töötamise registri puhul lekkimise järelmõjud tõenäoliselt üsna piiratud. “Eks ta piinlik ole ametnikele, aga suuresti sellega peaks ka piirduma. 1000euroste arvete deklareerimise andmebaas on aga märksa ohtlikum andmekogum,” ütles ta.

Loho selgitas, et kui mõne ettevõtte äri on teenuste või toodete vahendamine, on võimalik

üsna kergesti deklareeritud andmeid uurides kindlaks teha, kellelt ta ostab ja millise vahekasumiga. Ja siin ei ole küsimus enam kogu andmebaasi lekkimises, vaid just selles, et mõni andmeid seirav ametnik räägib sõbrale.

“Ma ei ole 1000euroste arvete andmebaasiga veel lähemalt tutvunud, aga mind tõsiselt huvitab, kuidas kavatsetakse seda probleemi minimeerida. Senine kokkupuude maksuametiga on andnud alust uskuda, et järelevalves on neil ohtralt arenguruumi,” rääkis Loho.

Maksuamet teeb vigu. Loho tõi näite, et teiste ülesannete kõrvalt tegeleb maksuamet ka internetikasiinode blokeerimisega Eestis levivas internetis. Eelmisel aastal suutis maksuamet saada hakkama näpuveaga, kus blokeerisid ligipääsu kogu saareriigi Nauru veebilehtedele.

Veel hiljuti juhtus aga kurioosum, kus ühe ausa Eesti ettevõtja veebileht blokeeriti, sest vähese eesti keele oskusega maksuametnik ei osanud lugeda seadust, mille jõustamine oli tema tööülesanne. Igasuguse mõistliku loogika järgi oleks pidanud sellised otsused läbima mõne komisjoni, mitte jääma ühe ametniku omavoliks.

AUTOD

Uute autode müük kasvas poolaastaga 3% Eestis on esimese poolaastaga müüdud 3% rohkem uusi sõiduautosid kui mullu samal perioodil. Kokku on tänavu kuue kuuga müüdud 10 590 uut sõiduautot, teatas AMTEL. AMTELi (Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit) teatel aitas viie kuu järel vaid 1% kasvu kergitada hea juunikuu müük, sest klientidele anti üle 1893 uut sõiduautot, mis on 10,5% võrra enam kui mullu juunis. Automarkidest on jätkuvalt edukaim Toyota, mida juunis müüdi 265. Järgnesid Škoda (201) Peugeot (169).

Tarbesõidukite turul toimus juunis kerge langus võrreldes eelmise aasta juuniga, aga siiski näitab kuue kuu kokkuvõte nagu sõiduautode puhulgi, 3% tõusu. Juunis müüdi kokku 258 tarbesõidukit.

Edukaim oli Citroën 48 müüdud sõidukiga, järgnesid Peugeot (44) ja Renault (27).

Tagasihoidlikuks jäi juunis müük veokite segmendis: Scania müüs vaid 9, Volvo 7 ning Mercedes-Benz ja Man kumbki ainult 5 veoautot.

INTRESSIMÄÄRAD

Euroopa Keskpank muutust ei teinud Euroopa Keskpank eile baasintressimäärades muutusi ei teinud.

Enim jälgitud baasintressi määr, mida keskpank kärpis juunis koos teiste intressimääradega, jäi rekordmadalale 0,15% tasemele. Laenamise püsivõimaluse intressimäär on 40% ja Euroopa Keskpangas hoiustamise püsivõimaluse intressimäär –0,10%.

Läinud kuul otsustud intressikärbete ja rea erakorraliste meetmete järel Euroopa majanduse ergutamiseks oli keskpanga eilne otsus ootuspärane.

ENERGIA

Rikkaim venelanna ostleb Euroopas Venemaa rikkaim naine ja endise Moskva linnapea Juri Lužkovi abikaasa Jelena Baturina hakkab Euroopas taastuvat energiat tootma, milleks ostetakse päikeseenergiaparke üle Euroopa.

Nimelt sõlmis Baturina Austrias asutatud firma Inteco Beteiligungs lepingu ettevõttega Renewable Energy Provider, et arendada Euroopas taastuva energia tootmist, kasutamist ja müüki, vahendas newsru.com.

Baturina on juba ettevõtmisesse investeerinud 10 miljonit eurot, kuid summa võib projekti käigus kahekordistuda. Ettevõttel on plaanis osta ja luua päikesepatareidel töötavaid parke üle Euroopa. Esimene selline soetati Itaalias.

MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41, Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljaarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Alanud on esimese maja Vana-Kuuli 15/1 müük ja ehitus, esimene korterelamu valmib aprillis 2015. Ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja väliparkimiskohad.

Kortermajade ehitus on plaantiud etapiviisiliselt, aastatel 2014 - 2017. Korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena.

Igas korteris autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed.

101 120 101 << KEK KEK << 120

B

Müüki tulevad 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid.

Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga.

Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2 Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eur Parkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur

10 UUDIS

4. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

KOHTUASI

Ministri majaskandaalil uus versioon.

Raha liikumine ikka segane PIRET REILJAN piret.reiljan@aripaev.ee

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus väidab, et võttis Autorollost laenu mitte tütre aitamiseks, vaid oma vanematekodu väljaostmiseks, mis aga ebaõnnestus.

Autorollo viimasel kohtuistungil juuni alguses sattus skandaali ministri maja Viimsis, kuna Väino Pentus ja Autorollo endine juhatuse liige Tiit Pohl rääkisid kohtus tunnistajatena, et Pentus sai Autorollost “mustalt” sularaha, et aidata tütart seoses Viimsisse ostetud majakarbiga. Ka Autorollo hagi kohtuotsuses oli juttu ministri majast. Nüüd on Pentusel juhtunust hoopis uus versioon, mida ta enda sõnul püüdis edasi anda ka kohtus, kuid see jäi tema sõnul järelikult segaseks.

“Kuskilt on võetud üks lause pikemast jutust välja ja proovitakse väita selle alusel midagi, mis pole tõsi. Ma tahan seletada otse, mis selle tütre majaga oli ja et sinna ei ole jõudnud mingit Autorollo raha,” pöördus Väino Pentus teisipäeval Äripäeva poole.

Vanematekodu hüvanguks. Pentus selgitas, et umbes kümme aastat tagasi hakkas ta korda tegema oma Pääsküla majapidamist. See oli tulekahjus kannatada saanud ja sinna oleks tulnud palju investeerida, enne kui sellest päriselt asja oleks saanud. “Tütar arvas, et meil oleks parem see vana maja jätta ja kolida uude. Tal oli endal juba varem majaostu plaan, võttis pangast laenu ja ostis uue maja Viimsisse, arvas, et ka meie saaksime uue elu seal sisse seada. Ma ei tahtnud kolida, tahtsin korda teha oma vanematekodu ja sinna jääda. Probleem oli selles, et mulle kuulus sellest Pääsküla majast pool, maja oli kaasomandis.

Oleksin pidanud teise poole ka välja ostma, aga

Tegelikult kogusin Autorollost laenu võttes raha oma Pääsküla maja väljaostmiseks.

Väino Pentus

selleks mina pangast laenu enam ei saanud. Pääsküla maja väljaostmiseks võtsingi Autorollost laenu,” rääkis Pentus.

Partneri teadmata. Oma tollasele äripartnerile Tiit Pohlale ei tahtnud Pentus enda sõnul tegelikku põhjust rääkida, arvates, et Pohl poleks nõus olnud. “Tõin talle ettekäändeks, et ostsin Viimsisse majakarbi ja võtan laenu selle lõpuni ehitamiseks.

Tegelikult kogusin Autorollost laenu võttes raha oma Pääsküla maja väljaostmiseks,” sõnas Pentus.

Lõpuks ei saanud Pentus kaasomandi tehingus aga kokkuleppele ja sellest ei tulnud midagi välja. “Pi-

din oma Pääsküla kodu müüma, müügist saadud raha panin Autorollosse sisse. Pohlaga saime Autorollo laenu klaaritud siis, kui temalt firma ära ostsin. See laen ei jäänud üles,” selgitas ta.

Pentus väitis veel, et püüdis sama kohtus rääkida ja protokollis on see ka kirjas, aga ilmselt siis liiga segaselt.

Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp, kes on osalenud kõigil Autorollo kohtuistungitel, ütles, et tema ei ole Pääsküla maja puudutavast versioonist kordagi kuulnud. Ka ei ole Krupi sõnul märki sellest, et Pentus oleks pannud pärast Pääsküla majaosa müümist 2009. aasta lõpus raha Autorollosse.

TURVALINE PEOKAASLANE

Volvos kestab laulupidu läbi aasta, sest mitmekülgsed ühenduvuslahendused võimaldavad alati valida lemmikmuusikat, kõrgetasemeline audiosüsteem toob Sinuni helid, mis panevad südame põksuma ja teevad tuju rõõmsaks.

Vali nüüd 3000 - 10 000 eurose hinnasoodustusega Volvo laoautode seast oma lemmik ja pea pikka pidu. volvo.infoauto.ee

Info-Auto

Kampaania kehtib kuni autode lõppemiseni.

VÄINO PENTUS

rääkis kohtus, et võttis Autorollost raha esivanemate maja tarbeks.

FOTO: ANDRES HAABU

UUDIS 11

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

AUTOTÖÖSTUS

Väino Pentus: kohtus täpsemalt ei küsitud Väinu Pentuse sõnul võttis ta Autorollost raha oma Pääsküla maja väljaostmiseks salaja osade kaupa, sest teadis, et ettevõtte juhatuse liige Tiit Pohl poleks sellega päri olnud. “Sõbraga pole mõtet koos äri tegema hakata, seda olen õppinud,” nendib ta tagantjärele.

Esitasime Väino Pentusele tema avalduse peale täiendavaid küsimusi, millele ta vastas e-kirja teel.

Miks otsustasite alles nüüd asja selgitada, kuigi teema tõstatus juba umbes kuu aega tagasi? Ma ei ole üldse tahtnud kogu oma vana firma lugu ajalehes pikalt arutada. See on olnud minu ja minu vana firma pankrotilugu, kes ikka tahab seda kõike ajalehes klaarida. Mis see seletamine täna enam õieti muudaks. Ütlesite, et kogusite Pääsküla maja väljaostmiseks raha Autorollost laenu võttes. Laenu võtsite osade kaupa pikema aja jooksul. Millises ajavahemikus täpsemalt ja kas igal kuul? Milleks jupitamine?

Tagantjärele võib igasuguseid asju arutada, kuidas oleks võinud teha. Sel ajal ei olnud seda tarkust. Ma ei tahtnud oma Pääsküla kodust välja kolida. Teadsin, et Pohl oli oma maja ehitamiseks Autorollost tükikaupa raha välja võtnud, ma arvasin sel ajal, et mul oli siis oma Pääsküla maja väljaostmiseks justkui sama õigus sealt laenu võtta.

Kui suur see summa lõpuks oli, mille Autorollost võetud laenuna kokku kogusite? Olen juba öelnud, et ei mäleta täpselt. Ei olnud suur. Ei hakka teile praegu mingit numbrit välja mõtlema.

Kohtuistung itel viibinud Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et Pääsküla majast pole kohtus juttu olnud.

Mida Te siis täpselt rääkisite kohtus Autorollost raha laenamise teemal? Miks Te kohtus vande all ütlesite, et võtsite raha tütre majakarbi jaoks? Härra Krupp on kindlasti peen härra, mina teda ei tunne, aga tema tegi vist Pohlaga kogu selle pankrotiasja alguses kokkuleppe, et

Pohlalt midagi ei nõuta, kuigi Pohl oli Autorollo juhatuse liige. Kohtu ees selgitasin seda, mida ma Pohlale rääkisin ja tunnistasin ka, et valetasin Pohlale, nagu oleksin endale maja ostnud.

Pohl poleks kunagi päri olnud poole Pääsküla vana maja ostmiseks laenu andma. Pääsküla maja ehitustöödeks ma Autorollo laenu ei kasutanud, teise poole väljaostmiseks tahtsin seda laenu kasutada. Aga nii täpselt ma ei saanud kohtus rääkida, keegi ei küsinud kohtuistungil selle kohta ka rohkem täpsemalt midagi.

Kui nüüd tuleb välja, et jäi segaseks teistele kogu see lugu, oleksin saanud kohe kohtus täpsemalt lahti rääkida, aga ei küsitud ju midagi selle kohta.

Miks Te kartsite Tiit Pohlale öelda, milleks raha vajate? See ei tundu ausalt öeldes eluliselt usutav, olite täiskasvanud inimesed ja äripartnerid. Lisaks ei näe mina suurt vahet, millise maja kordategemiseks või väljaostmiseks laenu vajasite, kui püüan mõelda Tiit Pohla seisukohast. Mulle ei tundunud kunagi usutav ka see, et Tiit Pohlaga koos alustatud ettevõtmine tema jaoks ühel hetkel enam midagi ei loe. Ma ei saanud sel ajal enam vana hea sõbraga nii hästi läbi.

Sõbraga pole mõtet koos äri tegema hakata, seda olen õppinud. Ütlesite, et lõpuks ikkagi müüsite Pääsküla maja ja raha panite Autorollosse. Kinnistusraamatu järgi vahetas osaliselt Teile kuulunud Pääsküla maja omanikke 2009. aasta novembris. Kuidas Te selle raha Autorollosse panite ja kuidas seda Autorollos kasutasite? Kui suur see summa oli umbes? Hagimenetluses polevat sellest märki, et oleksite pannud Autorollosse raha 2009. aasta sügisel või hiljem. Ma ei tea, kas selles praeguses kohtuasjas selle vastu keegi üldse huvi tundis. Suur osa Pääsküla maja müügist saadud rahast läks firma päästmiseks. See oli nii ja selle kohta on kindlasti märk maas.

Pohlaga klaarisime vana majaga seotud võla ära juba varem, selleks ajaks, kui ma ta käest firma ostsin.

BMW investeerib Mehhikosse miljardi Saksa luksusautode tootja BMW AG kavatseb osaleda autotööstuse buumis Mehhikos ja plaanib ehitada sinna miljardi dollari eest oma esimese montaažitehase.

Peale Saksa autofirma on viimasel ajal Mehhikos kanda kinnitanud ka teised tootjad. Möödunud nädalal teatasid Saksa autotootja Daimler AG ja Jaapani Nissan Motor, et investeerivad umbes 1,4 miljardit dollarit uude Mehhiko tehasesse eesmärgiga toota ühiselt luksusautosid. Samuti alustas Volkswageni Audi üksus mullu 1,3 miljardi dollarilise tehase ehitamist. Tuleval kuul peaks ka Lõuna-Korea Hyundai Motor andma teada oma plaanist Mehhikosse tehas rajada.

Mehhiko on muutunud autotootjatele atraktiivseks tootmispaigaks, kuna sealt on lihtsam varustada USA ja Kanada turge. Tööjõukulud on Mehhikos 60% madalamad kui USAs ja mõne analüütiku hinnangul on need isegi väiksemad kui Hiinas.

KORRUPTSIOON

Sarkozy sai süüdistuse

EASI uus juhatuse esimees Hanno Tomberg on ka ise ettevõtluses

käe valgeks teinud. FOTO: EIKO KINK

EASi uus juht on ETVst lahkuv Hanno Tomberg MARTA JAAKSON marta.jaakson@aripaev.ee

EASi uue juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on tootlikkuse ja tööhõive kasvatamine Eesti kaks peamist ülesannet. “Praegu me oleme tootlikkuse eesmärgist küllaltki kaugel, see on koht, kus pingutada,” ütles ta.

Tomberg lisas, et Eesti ettevõtluses toimuvat vaadates julgeb ta öelda, et mitte ainult ITsektor, vaid ka traditsioonilistes ettevõtlussektorites on konkreetsed näited, kus juba praegu on palk samaväärne Soomega või sellega väga lähedane. “Just nimelt spetsialiseerumine ja tootlikkuse tõstmine võiksid olla ettevõtete arengumootorid. Ja siin peab EAS olema ettevõtetele partneriks,” ütles ta.

Ettevõtluskogemus olemas.

Tomberg rääkis, et on ka ise proovinud ettevõtlust ja olnud lühikest aega füüsilisest isikust ettevõtja, tehes koolitusi ja konsultatsioone.

Enne seda on ta veel töötanud

seitse aastat Äripäevas uudistetoimetuse juhina ning õppinud ülikoolis nii mikro- kui ka makromajandust.

Oma palganumbri jättis Tomberg ütlemata ja soovitas seda küsida EASi nõukogu esimehelt Ahti Kuningalt. Tomberg asub ametisse 14. juulil. Üksmeelne otsus. EASi nõukogu esimehe Ahti Kuninga sõnul oli Tomberg nõukogu üksmeelne otsus.

“Kuigi juhatuse liikme konkurss osutus populaarseks ja häid inimesi oli mitu, oli Hanno Tomberg tugevaim kandidaat.

Hanno arusaam EASi juhtimisest ja organisatsiooni arendamisest avaldas nõukogu liikmetele muljet. Tegemist on pikaajalise staažiga tippjuhiga, kes on tulemuslikult eestvedanud väärikaid organisatsioone. Kindlasti räägib Hanno kasuks tema kauaaegne majandusajakirjaniku ja meediajuhi kogemus ning osalemine avalik-õigusliku organisatsiooni tippjuhtimises,” lisas Kuningas.

Endine Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy sai süüdistuse korruptsioonis ja mõjuvõimu kuritarvitamises, mis võib ta poliitilistele ambitsioonidele kriipsu peale tõmmata, vahendas AP. Sarkozy lubas poliitikast lahkuda, kui ta 2012. aastal Francois Hollande’ile presidendivalimistel alla jäi. Tänavu on ta aga mõista andnud, et võib 2017. aasta presidendivalimistel uuesti üritada.

Kokku on endise presidendi suhtes algatatud kolm juurdlust.

TEHING

Soome laevatehas saab uue omaniku Soome valitsus andis selle nädala hakul teada, et on jõudnud esialgsele kokkuleppele Saksa laevaehitajaga Meyer Werft korealastele kuuluva STX Finlandi ostmiseks, millele kuulub Turu laevatehas.

Kauppalehti kirjutas, et tehing sõltub suurte kruiisilaevade tellimuste saamisest.

Juhtkirjas väljendab Kauppalehti rahulolu, et aeg korealastest omanikega hakkab Soome laevaehituses läbi saama. Perspektiivis jääks nii Soome vähemalt kaks olulist laevaehitajat – Turu tehas, millel on võimsused suurte kruiisilaevade ja reisiparvlaevade ehitamiseks, ning teiseks Arctech Helsinki Shipyard, mis spetsialiseerub jäälõhkujate ja muude arktiliste olude jaoks sobivate aluste ehitamisele. Selles tehases on üheks omanikuks Vene firma United Shipbuilding Corporation.

EUROTOETUSED

Eesti on parim eurotoetuste kasutaja Eesti ja teised Balti riigid kasutasid 2007–2013 Kesk- ja Ida-Euroopas kõige efektiivsemalt Euroopa Liidu struktuurifondide raha.

Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis on kõige parem Eestil (19 protsenti), Leedul (25) ja Lätil (26) ning kõige kehvem Bulgaarial (58), selgus KPMG analüüsist EU Funds in Central and Eastern Europe – Progress Report 2007–2013.

Uuringu tulemusi vahendanud KPMG Baltics teatas, et Eestis oli 2013. aasta lõpuks lepingutega kaetud 96% ja välja makstud 77% ELi eraldatud toetusmahust.

LOGISTIKA

Tallinna Sadama kaubamaht vähenes 4% Juunis vähenes Tallinna Sadama sadamate kaubamaht võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3,9% ehk 2,24 miljoni tonnini.

Juunikuu reisijate arv jätkas tõusu, kasvades 6,2%, 1,03 miljoni reisijani, teatas Tallinna Sadam.

Kaubagruppide lõikes kasvas juunis puistlasti maht 8%, ro-ro kaup 5,8% ja segalastikaup 1,5% võrra.

12 UUDIS

4. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

TALLINN

Munitsipaalkorterid tõid ülisuure kasumi.

Arendajale kindel tulu KOIT BRINKMANN koit.brinkmann@aripaev.ee

Tallinna linna tellitud munitsipaalkorterite projektid on arendajatele ülikasumlikuks osutunud, nagu ka Tallinna koolide renoveerimiseks ja haldamiseks sõlmitud lepingud.

OÜ Raadiku Arendus on andnud Tallinnale Lasnamäel 20 aastaks rendile 9 kortermaja. 2009. aastal sõlmitud lepingu järgi muudetakse rendimakse suurust tarbijahinnaindeksi muutuste järgi. Mullu maksis Tallinn arendajale 8,8 miljonit eurot, aasta varem 300 000 eurot vähem. Raadiku Arenduse mullune puhaskasum küündis 7,6 miljoni euroni. Sellest 3 miljonit oli raamatupidamislik kasum ning 4,6 miljonit SWAP-intressi kasum.

Aastaga jaotamata kasumit 27,5 mln eurot. Ettevõte kasutab intressimäära kõikumisega seotud riskide katmiseks tuletisinstrumendina intressimäära SWAPi, mis kajastatakse bilansis õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes finantskulu või -tuluna.

Intressimäära SWAPi väärtus on iga hetk muutuv suurus ja sõltub Euribori liikumisest. Kui Euribor ületab fikseeritud intressimäära, on intressimäära SWAPil positiivne väärtus.

SWAPi intressi kasumitega on Raadiku Arendusel eelmise aasta lõpu seisuga kogunenud jaotamata kasumit 27,5 miljonit eurot. Ettevõte kuulub Astlanda Ehitusele ja Vallikraavi Kinnisvarale.

Esimese omanikud on Jaanus Otsa, Olaf Herman, Kajar Kruus, Kaupo Kolsar jt. Vallikraavi Kinnisvara kuulub Aivar Tuulbergile ja Raivo Rannale.

Teine munitsipaalelamute projekt Lasnamäel on Loopealsel. Mullu sai Loopealse Elamu OÜ Tal-

AASTAL 2008 avas Tallinna

linnapea Edgar Savisaar Lasnamäel Loopealse asumis munitsipaalelamukvartali.

FOTO: VEIKO TÕKMAN

8,8

miljonit eurot maksis Tallinna linn mullu Lasnamäe munitsipaalkorterite omanikule Raadiku Arendusele. linna linnalt üüritulu 2,3 miljonit eurot, millele lisandus 0,85 miljonit üüritulu elanikelt. Ettevõtte kasum oli 3,76 miljonit eurot, millest raamatupidamislik kasum oli 260 000 eurot ning SWAP-intressi kasum 3,5 miljonit eurot.

Kasum ei päästnud miinusest. Varasematel aastatel saadud suurte SWAP-intressi kahjumite tõttu oli Loopealse Elamu omakapital eelmise aasta lõpus 12,8 miljoni euroga miinuses. “Intressivahetuslepingu õiglase väärtuse kajastamise mõjul on ettevõtte omakapital negatiivne.

Ettevõte ei kavatse intressivahetuslepingut enne tähtaega lõpetada ning seepärast ei ole ka reaalset kohustust õiglast väärtust tasuda,” märgitakse majandusaruandes.

Loopealse Elamu omanikud on Vallikraavi Kinnisvara kaudu Tuulberg ja Rand, Irest Ehituse kaudu Rein Kiudsoo, Emil Pärn, Tarmo Liinold ja Teet Margus. Teine pool ettevõttest on Nordea Bank esindajakonto nimel.

Samadele omanikele kuulub ka Loopealse Arendus, kes vastavalt Tallinnaga sõlmitud lepingutele saab kasutada munitsipaalmajade kõrvale jäävat ala korterelamute ehituseks. Mullu valmis aadressil Meeliku 21 esimene kortermaja. Ettevõtte käive oli ligi 5 miljonit eurot ja puhaskasumit teeniti 1,3 miljonit eurot.

Koolilepingud tõid 7,4 mln eurot kasumit Tallinna linnal on nelja ettevõttega lepingud 16 kooli ning kahe lasteaia renoveerimiseks ja pikaajaliseks haldamiseks, kokku teenisid lepingupartnerid mullu 7,4 miljonit eurot puhaskasumit.

Palju on tähelepanu pälvinud Urmas Sõõrumaa firma Vivatex Holding ning ehitus- ja kinnisvaraettevõtjate Jaanus Otsa ja Olaf Hermani firma BCA Center.

30 aastat renditulu. 2006. aastal Tallinna linnavalitsusega sõlmitud lepingute järgi renoveeris kumbki ettevõte viis kooli ning seejärel haldavad neid järgmised 30 aastat. Tallinna linn maksab ettevõtetele vastavalt konkursil pakutud hinnale renti.

Vivatex Holding sai mullu linnalt 4,5 mln eurot. Ettevõtte puhaskasumiks tuli ligi 2,8 mln eurot. Kokku on puhaskasumit kogunenud 10 mln eurot.

BCA Center suuromanikud on firmade kaudu Otsa ja Herman, lisaks kuuluvad väiksemad osad firmade kaudu Eve Hermanile ja Luksemburgi ettevõttele Callisto S.A. Omanikele maksti mullu dividendideks 600 000 eurot ning aasta varem 290 000

eurot. BCA Centeri eelmise aasta puhaskasum oli 2,33 mln eurot.

Lisaks on Tallinna linnal leping OÜga Kooliarendus, kes renoveeris 2010. aastal 9,3 mln euro eest neli kooli. Linn maksis eelmisel aastal Kooliarendusele kasutusrenti 1,8 mln eurot ning ettevõte lõpetas aasta 1,2 mln euro suuruse puhaskasumiga.

Leping linnaga kestab 2039. aastani.

Ettevõtte omanikud on firmade kaudu Tiit ja Toomas Kõuhkna, Aivar Tuulberg, Raivo Rand, Vallo Paal, Jaanus Otsa, Olaf Herman ja veel rida Astlanda Ehitusega seotud ettevõtjaid.

Miljonikasum. 2011. aastal sõlmis Tallinn hoonestusõiguseja üürilepingud K&L Arendusega kahe koolimaja ja kahe lasteaia renoveerimiseks. Ettevõte investeeris kordategemisse 9,8 mln eurot. Eelmisel aastal sai K&L Arendus linnalt üüritulu 1,8 mln eurot ja aasta lõppes 1,1 mln eurose kasumiga.

Firma omanikud on Eve Herman, Kaupo Kolsar, Kajar Kruus, Luksemburgi firma Callisto S.A ja advokaadibürood Kaevando & Partnerid ja Glimstedt.

UUDIS 13

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Rootsi keskpangalt jõuline kärbe.

Poliitikutel tuleb laenurallit piirata SIRJE RANK sirje.rank@aripaev.ee

Rootsi keskpanga eilne jõuline intressikärbe mõjutab Eesti ekspordiväljavaateid ning suurendab rootslaste kõrgest laenukoormusest johtuvaid finantssüsteemi- ja makroriske. Oodatud 25 baaspunkti asemel kärpis Rootsi keskpank eile olulisimat baasintressi määra 50 baaspunkti võrra, 0,25%-le.

Otsuse taga on mure madala inflatsiooni pärast.

Rootsi kroon reageeris uudisele 2,5%se langusega euro suhtes, stabiliseerudes hiljem 9,33 krooni juures eurost 1,8%se languse tasemel.

Keskpanga intressikärbe tähendab, et laenuvõtmise innu jahutamine, mis on rootslaste võlakoorma ohtlikult kõrgeks kasvatanud ja kütab jätkuvalt hindu Rootsi kinnisvaraturul, jääb nüüd eelkõige Rootsi poliitikute ülesandeks.

Liiga aeglane inflatsioon. Rootsis ei ole selliseid probleeme nagu euroala laenuturu killustatus, mis sundis Euroopa Keskpanka eelmisel kuul intressimäära kärpima ja erakorralisi meetmeid rakendama. Ent ka Rootsis on probleemiks liiga aeglane inflatsioon, märkis

Võrdlus Rootsi kroon odavneb Rootsi krooni kurss euro suhtes 0,120 03.07.2014

0,10728 0,110

0,105

0,100 08

10

12

02

04

06

ALLIKAS: BLOOMBERG

ROOTSI keskpanga juht Stefan

Ingves. FOTO: REUTERS /SCANPIX

Rootsi SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist.

Inflatsioonitase on Rootsis peaaegu nullis ning majapidamiste ja ettevõtete inflatsiooniootused langustrendis. Keskpanga intressiotsuse eesmärk on eelkõige see langustrend peatada. Ka Rootsi keskpanga siht on hoida inflatsioonitase 2% lähistel.

Maikuus alanesid tarbijahinnad Rootsis aasta baasil 0,2%, mis oli viies kuu langust.

Bergqvisti sõnul on õige aeg parafraseerida Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi 2012. aastal lausutud sõnu. “Meil tuleb teha kõik, mis võimalik, et inflatsioon kiireneks.”

Deflatsioon terendab. Rootsi kuumava kinnisvaraturu ja laenuralli pärast on keskpank intressimäärasid kärpinud vastumeelselt.

Kriitikute sõnul on selline kurss Rootsi majanduse deflat-

sioonikuristikule ohtlikult lähedale tüürinud.

Viimati kärpis Rootsi keskpank repomäära 2013. aasta detsembris 0,25 protsendipunkti võrra, 0,75%-le. Tehniliselt võib Rootsi keskpanga baasintressi määr veelgi alaneda, trendi muutust ei paista enne 2015. aasta viimast kvartalit.

Laenuralli ohjesse. Nüüd, kus keskpank joondub eelkõige inflatsioonisihist, tuleb eelkõige valitsusel ohjeldada rootslaste laenurallit, kirjutas keskpank eile rahapoliitika raportis.

“Kaaluda tuleb erinevaid meetmeid, eriti kui võlg jätkab kasvu oodatust kiiremini. Sellised meetmed on näiteks laenudes suurem omaosaluse nõue, nõuete kehtestamine laenude amortiseerimiseks ja laenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise ümbervaatamine,” seisab raportis. Ilma nendeta võib tulla tagasilööki, mis kahjustab kogu Rootsi majandust.

Keskpank prognoosib elamukinnisvara hinna kasvu jätkumist ning rootslaste võlakoorma kasvu 185%-le majapidamiste kasutada olevast tulust. See on väga kõrge tase nii Rootsi ajaloolises perspektiivis kui ka rahvusvahelises võrdluses.

SANKTSIOONID

IMF: Venemaa majanduskasv on seiskunud Venemaale kehtestatud sanktsioonid on seiskanud majanduskasvu ja vähendanud investeeringuid, nentis IMF värskes ülevaates Venemaa majandusest.

Fondi prognoosi järgi kasvab Venemaa SKP tänavu 0,2%, kuid seda prognoosi varjutab mitu riski, vahendas agentuur Reuters.

“Isegi ilma olukorra pingestumiseta (Ukrainas – toim) võib ebakindlus ja sellest johtuv usalduse langus vähendada tarbimist, pidurdada investeeringuid ning tuua põhistsenaariumist suurema vahetuskursi surve ja kapitali väljavoolu,” kirjutas IMF. Venemaa valitsus ja keskpank on nimetanud sanktsioonide mõju majanduskasvule tühiseks. Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin aga hindab, et sanktsioonid võivad Venemaa majanduskasvu vähendada 1–1,5 protsendipunkti võrra.

TURUNDUS

Lehtedel oli hea reklaamikuu Võrreldes aasta varasemaga suurenes viie juhtiva lehe reklaamimaht tänavu juunis 34 külge ehk 5%, nähtub Toomas Leito analüüsist. Lehtede kaupa on situatsioon erinev – reklaamiraha suurenemist nautisid Äripäev, Õhtuleht ja Postimees, probleemide käes vaevlesid Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress.

Mullusega võrreldes suurenes reklaamimaht Äripäevas +35%, Postimehes +7% ja Õhtulehes +2%, vähenes Eesti Päevalehes 20%, Eesti Ekspressis jäi mullusele tasemele. Reklaamikülje hind langes kõige rohkem Eesti Ekspressis ja Postimehes, Äripäevas oli hind juba varem kukkunud.

Reklaamikäive oli Postimehel 480 000 eurot (mullusega võrreldes +7%), Äripäeval 210 000 (+13%), Õhtulehel 175 000 (+25%), Eesti Ekspressil 123 000 (–12%), Eesti Päevalehel 95 000 (–20%).

POLIITIKA

Tony Blair on Pärsia lahe naftariikide palgal Päevavalgele on tulnud tõendid Briti ekspeaminister Tony Blairi ärihuvidest Lähis-Idas. Nüüd nõutakse tema tagasiastumist erivolitustega saadiku kohalt regioonis, vahendas The Guardian.

Blair kinnitas hiljuti plaani avada Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis oma kontor. Väidetavalt on talle pakutud ka tööd Omaani pikaajalise arengunõustajana. Juba praegu nõustab Blair AÜE investeerimisfirmat Mubadala. See töökoht on loonud olukorra, kus ekspeaministrit ei nähta enam Briti rahvuslike huvide esindaja, vaid Ühendemiraatide palgalise töötajana.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus pikendab V taotlusvooru tähtaega

VEEMAJANDUSE INFRASTRUKTUURI PROJEKTIDELE Uus taotluste vastuvõtu tähtaeg on 1. september 2014.

Taotluste menetlemine toimub nende KIKis registreerimise järjekorra järgi.

Taotluste vastuvõtt lõpetatakse eelarve täitumisel tähtajast varem.

Toetust antakse: • reoveekogumisalade, mille reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks; samuti joogiveetöötluse ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks; • projektile, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 500 000 eurot.

Toetust ei anta: • reoveekogumisalade, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks; • reoveepuhastite ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks; • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks vajalike eriotstarbeliste liiklusvahendite ostmiseks.

ostab

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • ÜMARMATERJALI • KASVAVAT JA VIRNASTATUD VÕSA Dammix AS Valga mnt 2, 68606 Tõrva, Valga maakond Tel 76 79 355 • Faks 76 79 358 meelis@dammix.ee, tel 5657 9883 • kalle@dammix.ee, tel 5629 4011 dammix@dammix.ee • www.dammix.ee

Toetust saavad taotleda: • vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Abikõlblikkuse lõpupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2015.

Keskkonnaministri määrus nr 34, 01.07.2009 – meetme “Veemajanduse infra-struktuuri arendamine” tingimused – on muutunud. Muudatused puudutavad toetuse saajat, toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid, pikenes abikõlblikkuse periood, vähenes projekti abikõlblike kulude minimaalne suurus. Taotluste menetlemine toimub sarnaselt teise taotlusvooruga.

Lisainfo: KIKi veemajanduse juhtivkoordinaator Tiiu Noormaa, tiiu.noormaa@kik.ee, telefon 627 4121 või www.kik.ee.

professionaalne nõustamine

ŀ ŀ ŀ ŀ

pro¿külmikud veinikülmikud minibaarid külmkirstud E–R 9–18 tel 672 9532 Tallinn, Kalmistu tee 28a www.kylminaator.ee

14 UUDIS

4. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

PANGANDUS

Bulgaaria pangajooks oli vesi Tavidi veskile. Arco võitjate seas KAISA GABRAL kaisa.gabral@aripaev.ee

Bulgaarias oli möödunud nädalal kriis ja selle mõju jõudis reedel ka Tavexi Bulgaaria üksuseni, märkis ASi Tavid suuromanik Alar Tamming.

“Nii valuutavahetuse kui ka kulla käive oli möödunud nädala reedel ja laupäeval ligi 50% tavalisest suurem. Inimesed võtsid raha pankadest välja ja pangakontorites olid pikad järjekorrad. Väike osa kliente vahetas väljavõetud raha valuutaks ja kullaks,” iseloomustas Tamming olukorda Tavidi Bulgaaria kontorites.

Ta lisas, et õnneks jätkas keskpank Bulgaaria leevide ümbervahetamist eurodeks piiranguteta ja seetõttu on praeguseks olukord täielikult normaliseerunud.

Euroopa Komisjon avas rahakraani. Euroopa Komisjon kiitis heaks Bulgaaria taotluse avada krediidiliin ning toetada 3,3 miljardi leevi ehk 1,68 miljardi euroga riigi pangandussüsteemi.

“Praegu käib Bulgaarias arutelu, kuidas administratiivsete meetmetega paanikat vältida. Jutuks on kümneaastase vangistuse määramine paanika õhutamise eest. Loomulikult on see ummiktee, sest eesmärgiks ei saa seada raha hoidmist pankades ja inimestele takistuste tegemist pangast raha välja

võtmisel – eesmärk saab olla kõikide pangaklientide soovide igakülgne ja igal ajal rahuldamine,” rääkis Tamming.

Meedia teatel saadeti First Investment Banki klientidele sõnumeid ja e-kirju, milles kästi neil oma hoiused välja võtta. See tõi panga filiaalidesse pikad järjekorrad.

Arco Vara Bulgaaria üksuse juht Ivaylo Mishev lausus Äripäevale, et kõik on praeguks juba möödanik. Tema sõnul pole juhtunu otseselt Arco tegemisi mõjutanud, kaudne mõju siiski on. “Mõni potentsiaalne klient on otsustanud raha panka paigutamise asemel invsteerida kinnisvaras-

se. See mõjub positiivselt Arco projektidele,” nentis Mishev.

Samuti on tema sõnul pangad, kellega Arco peamiselt koostööd teeb – Unicredit Bulbank ja Piraeus Bank Bulgaria – saanud teiste pankade hoiustajaid endale ja see on tugevdanud Arco partnerpanga likviidsust ja tugevust.

“Me pole kuulnud, et ühelgi meie kliendil oleks probleeme likviidsusega, ja me ei usu, et sel vahejuhtumil oleks mingit mõju Arco projektidele,” rääkis Mishev. “Arco projektid Bulgaarias jätkuvad tavapäraselt ja müügitempo on olnud isegi parem, kui oli prognoositud.”

Mõni potentsiaalne klient on otsustanud raha panka paigutamise asemel invsteerida kinnisvarasse.

Arco Vara Bulgaaria üksuse juht Ivaylo Mishev

Eurotsooni tootjahinnad kukuvad viiendat kuud Eurotsooni tootjahinnad langesid mais juba viiendat kuud järjest, mis näitab, et euroala ei pääse tõenäoliselt pikemat aega majandust varjutavast madalast inflatsioonist.

Euroopa Liidu statistikaamet teatas eile, et tootjahinnad langesid aprillis 0,1% ja mais 0,1%, võrreldes 2013. aasta samade kuudega, vahendas Wall Street Journal.

Tootjahindade jätkuv langus annab märku, et tõenäoliselt ei näe me ka lähiajal kiiret hinnatõusu. Lisaks teatas Eurostat esmaspäeval, et euroala inflatsioon jäi juunis 0,5% tasemele, mis on palju vähem kui Euroopa Keskpanga oodatud 2%.

Vastuseks väga nõrgale kasvule ja madalale inflatsioonile pakkusid Euroopa Keskpanga ametnikud juunikuisel kohtu-

misel välja stimuleerivaid meetmeid ja lubasid rakendada veelgi tõsisemaid meetmeid, juhul kui euroala majanduslikud väljavaated peatselt ei parane.

Kuigi täna kohtub Euroopa Keskpanga nõukogu, siis täiendavaid meetmeid sellelt koosolekult ei oodata.

“Jätkuv langus tootjahindades ei ole kindlasti Euroopa Keskpanga jaoks meeldiv uudis, sest see viitab jätkuvalt madalale inflatsioonitasemele,” ütles IHS Global Insighti majandusanalüütik Howard Archer. “Igal juhul tuleb Euroopa Keskpangal pingeline aeg.”

Keskpank võiks aktiivsem olla.

Kolmapäeval päevalehes Les Echos ilmunud intervjuus kutsus Prantsuse peaminister Manuel Valls keskpanka üles viima el-

lu võlakirjade ostuprogrammi. “Ma soovin, et keskpank, kes saab minna oluliselt kaugemale, asuks aktiivsemalt turult vara kokku ostma,” kommenteeris Valls. “Rahanduspoliitika ei saa seista ainult intressimäärade muutmise najal.”

Peaministri hinnangul nõrgestab kokkuost eurot ja suurendab eksporti. “Euro on ülehinnatud. See on halb nii tööstusele kui ka kasvule,” lisas Valls.

Euroopa Keskpanga president on öelnud, et madal inflatsioon euroalal on tingitud euro kursi tugevusest.

Tootjahindade langus oli suuresti tingitud asjaolust, et energiatootjad langetasid mais hindu 0,3%. Isegi kui jätta välja energiasektor, jäid hinnad võrreldes aprilliga samaks. ÄRIPÄEV.EE

UUDIS 15

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Kommentaar Nüüd on kõik rahulik IVAYLO MISHEV Arco Vara Bulgaaria üksuse juht

BULGAARIA

Corporate Commercial Banki kliendid tunglesid 20. juunil panka raha välja võtma. FOTO: REUTERS/ SCANPIX

Kõik sai alguse pangast Corporate Commercial Bank AD, mille enamusaktsionäril (bulgaaria rahvusest) olid lähedased sidemed võtmepoliitikutega ning märkimisväärsel osal riigiettevõtetest oli raha sellesse panka depositeeritud. See võimaldas pangal pakkuda keskmisest kõrgemaid määrasid individuaalsetele hoiustajatele ja seetõttu saavutati viimastel aastatel ebanormaalne kasv.

Viimastel kuudel on suhted panga suuraktsionäri ja Bulgaaria võtmepoliitiku vahel (poliitik on enda ettevõtete kaudu ise üks panga suuremaid laenajaid) halvenenud ja ulatusliku meediakajastuse tõttu muutusid hoiustajad ärevaks ja hakkasid raha fondidest välja viima.

Sekkus Bulgaaria keskpank, kes võttis panga üle kontrolli enda kätte. Mõni päev hiljem levisid kuulujutud, et teine Bulgaaria pank, First Investment Bank AD, läheb sama rada.

Tulemuseks oligi väike pangajooks 27. juunil. Panga aktsiad kukkusid reedel Bulgaaria aktsiaturul ligi 30%.

Bulgaaria keskpank, suuremate erakondade juhid, valitsus ja president reageerisid sellele ja tegutsesid kiirelt ning palusid pangasüsteemile toetust, et First Investment Bank AD saaks tegutsemist jätkata.

Euroopa Komisjon ja IMF teatasid, et Bulgaaria pangandussüsteemi likviidus tagatakse.

30. juunil arreteeriti valeinformatsiooni levitamise pärast kümmekond inimest, pangajooks lõppes ja inimesed viisid oma raha panka tagasi, ning panga aktsiad kerkisid ühe päevaga 27%.

Olukord oli tõsine. Kui pangajooks oleks jätkunud, oleks olnud vaja täiendavat likviidust, teisisõnu oleks olnud vaja rahasüst. Nüüdseks on olukord juba rahulik ja pank tegutseb tavapäraselt.

Brave Capital ostab kokku BLRT aktsiaid

LAEVANDUS

Tallinki reisijate arv vähenes veidi Tallinki reisijate arv vähenes juunis võrreldes möödunud aasta sama ajaga 1,3%, samal ajal kasvas sõiduautode maht üle 4%.

Aruande kohaselt vedas Tallink Grupp juunis 897 478 reisijat, mis on 1,3% vähem võrreldes eelmise aasta juuniga. Veetud kaubaautode maht 25 886 ühikuga on pisut rohkem eelmise aasta tasemest ning veetud sõiduautode maht kasvas 4,4%, 125 631 ühikuni.

VALITSUS PILLE IVASK

President muutis ministrite ametinimetusi

aripaevl@aripaev.ee

Investeerimisfirma Brave Capital OÜ avaldas kuulutuse, et ostab kokku Fjodor Bermani suuromandis laevanduskontserni BLRT aktsiad või ettevõtteid, mis neid omavad.

Brave Capitali omanik ja juhatuse liige Veljo Kuusk jäi uudist kommenteerides tagasihoidlikuks, tõdedes, et ettevõte on juba pikalt olnud huvitatud osalemise suurendamisest.

“Esialgu oleme alles kuulutused avaldanud, seega on raske tulemust kommenteerida,” ei osanud ta arvata, kuidas plaan õnnestub.

Läänemere juhtiv laevaehitus- ja remondiettevõte BLRT on viimastel aastatel jõudnud leheveergudele seoses tüliküsimustega, kus väikeaktsionärid nõuavad dividendide väljamaksmist, ent firma juhtkond pole sellist otsust siiski teinud. Vaidluses on seljad kokku löönud vähemusaktsionärid Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko ja Brave Capitalile kuuluv NSC Investments OÜ.

Dividendid polnud esmatähtsad. Kuusk märkis, et selle mõju müügihuvile on raske hinnata.

“Küll aga võib aktsionäride müügihuvi suurendada tõsiasi, et ettevõte on juba teist aastat kahjumis,” tõdes ta. Tulevikuperspektiive hinnates ütles Kuusk, et konkreetset osalusmäära üle pole mõtet spekuleerida. “Kui hind on õige, siis on ka investeerimishuvi olemas,” lisas ta.

BLRTs osalust omandades ei arvestanud Brave Capital Kuuse hinnangul otseselt dividendidega, vaid eelkõige ettevõtte arengu ja seeläbi investeeringu ehk aktsiate väärtuse kasvuga. “Kui ettevõte ei oska ise vabu vahen-

President Toomas Hendrik Ilves kohtus eile peaminister Taavi Rõivasega, kes esitas talle ettepaneku muudatusteks valitsuse liikmete ametinimetustes.

Riigipea kirjutas alla otsusele, millega nimetas senise majandusja kommunikatsiooniministri Urve Palo majandus- ja taristuministriks; senise ministri Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, senise sotsiaalministri Helmen Küti sotsiaalkaitseministriks, senise ministri Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks.

TÕESTATULT VASTUPIDAV !

Kasutatud büroomööbel ja kodumasinad üle 130 aastase kogemusega ettevõte

BRAVE Capitali omanik Veljo

Kuusk oletab, et BLRT Grupi kahjum võib suurendada huvi aktsiaid müüa. FOTO: RAUL MEE

deid efektiivselt teenima panna, siis on dividendide maksmine ilmselt mõistlik alternatiiv,” lisas Kuusk.

Brave Capitali osalus BLRTs jäi paar aastat tagasi 1% piirimaile.

BLRT pressiesindaja Katerina Danilova vastas müügiteemalistele küsimustele, et neile peaks vastama siiski Brave Capital OÜ.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeerimisfirma, mis tegeleb varade ja osaluste soetamise ning projektide finantseerimisega. Näiteks soetas tänavu kevadel Brave Capitali investeerimisgruppi kuuluv BC Arenduse OÜ sada hektarit kinnistuid Saue vallas Veskimöldre läheduses, et rajada sinna uus elamurajoon. Samas müüs ettevõte sel aastal vähemusosaluse Kohila bürootarvete tehases KP Factory.

• Autotransporditeenus kogu Euroopas • Rahvusvaheline lennutransport • Rahvusvaheline kolimisteenus Reti tee 4, Rae vald Harjumaa tel +372 6777 491 info@goellner-spedition.ee www.goellner-spedition.eu

PLASTPROFIILIDE

· tootmine · arendus

ATI Profiil

liist@atiprofiil.ee www.atiprofiil.ee

E–N 10–17, R 10–18 Tähetorni 21j, Tallinn Tel 552 6608

www.

.ee

Teleskooplaadur OÜ Viimsi-Tallinn

Teleskooplaaduri ja multiliftveoki teenused Tel.: +372 503 3567 Info@teleskooplaadur.com www.teleskooplaadur.com

16 TÖÖSTUS

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

KOGEMUS

15 ideed, kuidas paremini toota.

Tööstused jagavad nippe RIVO SARAPIK rivo.sarapik@aripaev.ee

1.

2.

tööleja d a e p e t ja a t ö Meelitinai, mtittöe rohkem, poolteist kuaaidstasat uutöödsi idefeiekdtiivseTööta targem is tegutseva õpetavad Sind juhid Sindi Lanka villatööstuse usu a ajaile. Palg tõ ettevõtte tööt ak m ei ta a ooda firmas niisam ukk pa u st va ab sa – töötaja pe juhi tööd. Firma ma targemat nul sõ ni se en Krist Dennis Ulrik ed as ajad just viim pakuvad tööt

Kalevi juht Kaido Kaare

Ära lase kuludel tulude üle kontrolli võtta a

Sindis tegutsev tekstiilitööstus Fein-Elast Estonia vahetas seadmed säästvamate vastu ja säilitas tootmismahu ning säästis 40% elektrienergiast.

Firma tehas töötab iga päev 24 tundi ööpäevas ja niite ke-

690

euro eest saab kasutada disaineri abi firma kasvatamisel Disainikeskuse programmis Disainivedur.

Kolm tööstusfirmat – Wendre, Meiren Engineering ja Alpaka – soovisid oma tulemusi parandada eelmise projekti Disainibuldooser abiga, kaheaastane programm lõppes tänavu aprillis.

ritakse seal juba viiendat aastat järjest, tehast kordagi seiskamata.

Mullu 4,5 mln eurose käibeni kasvanud tööstuse tänavused neli esimest st kuud näitavad k kasv asvu as vu. u.

a e müüm et kass, ta lgi se Pane kaluastaunupd tiheenndi-d is nik Rainer Reim am rekla iv ja

3.

4.

2009. aastal us Trade tootja-müüja Fix ja 53kordisibe kä as ist 3,3kord üks omatte tas kasumi. Ettevõ

Tööstusfirma mahtu aitavad kasvatada investeeringud – nii tootmisse, seadmetesse kui ka oma töötajatesse ja klientidega suhtlemisse.

Kasvada ihkavad tööstusfirmad tegelevad nii oma kui ka konkurentide töötajate ehk kundedega. Samuti panustavad nad uute ideede otsimisse, et enda toodetut kas kallimalt müüa või end konkurendist vajalikumaks muuta.

Just need märksõnad joonistuvad välja tööstusettevõtete kogemustest, millest Äripäev on sel kevadel kirjutanud. Tootevalikut parandada ning käivet kasvatada aitavad seejuures lisaks masinatesse-töökorraldusse tehtud investeeringutele panused oma töötajaisse.

Ajalukku läheb tänavune kevad aga projekti Disainibuldooser lõppemisega. Selles kaheaastases programmis osales kolm tööstusfirmat, mis otsisid disaineri abiga kasvu. Padja-tekitootja Wendre avastas sealt idee luua allhanke asemel oma kaubamärk ja sõnum Tark Magamine.

Alles esimesi samme tegev alpakavillast kaupu tootev Decoreter pani turgudel läbilöömiseks kokku oma plaani. Käivet peaks aitama kasvatada kaupadega kaasnevate emotsioonide müümine, mitte kauba enda müümine.

Kogusime kokku esimesel poolaastal Äripäeva rubriikides ja tööstuseteemalises ajakirjas ilmunud soovitused. Need nipid on aidanud rohkem ja paremini toota ning toodetu edukamalt maha müüa.

mõtteid, vi asja . “Neil on hu maks muuta muuta.” kaev elektrooni Keilas teguts akm a ag k se En tootja Ensto ranle võetud pa sab kasutuse ajaiöt tö ud in u te dusettepanek le preemiat.

5.

6.

Võidetud tiitlid toovad avalikkuse suurema tähelepanu ning tekitavad ehk ka tarbijais suuremat huvi.

vu taga on end ise re tellimuste müüv toodang, kii atiivne tarne. er op g täitmine nin

IIga klient ei mõista nalja

““Norra on tänuväärne turg, sest norrakas on nõus maksm a korralikult, aga sa pead mu idugi hästi ära põhjendam a, mille eest,” selgitas Norra-Ee sti masinaehitusfirma Bestra Engineering juht Hellar Mu tle. Norrakale on tema sõnul aru saadav ka tootearendusel e ja tootmise seadistamisele kul uv aeg, samas sakslased ja bri tid eeldavad kohest tulemusl ikkust.

Soomlased aga eristuvad nor-

Müük on a lles

Bestra Eng ineeringu juht Hellar Mutle toon itas, et ette võtte toode on siis e dukalt lõpe tatud, kui see on klie ndi juures töötanud

rakatest süsteemse mõ tlemise poolest.

Naljategemisega tasub rahvusvahelises seltskonnas ettevaatlik olla. Lumekoristusv ahendite tootja Meiren Engin eeringu ekspordijuht Mairi Pee tersoo näiteks selgitas, et sak slastel ei käi naljategu äriga kok ku. “Mida tõsisem ja sügavam ves tlus, seda vähem huumorit,” t, täpsus su tas ta. Lisaks naljale ei mõista nad ka kokkulepete te murdmist. istt..

a l g us mõistliku a ja ning kun de on rahul. Näitek s üks klien t testis toodangut Hiina mere l 4 aastat, enne kui o tsustas see ria tellida.

a müüb m l i s t s a Silm ni muse saavutamiseks iseavbasue-li m e r a p i t ala le ja sisekujundaja- va näha. “Kui keegi ann hiljem

9.

Autasu a ks saab rah pööratotaiduaine valimi-

ma aEesti pari nud tootj rsil osale u s ka k tu s u n se kon n jastub tu a k l s. u te n õ ja te s snäita majandu lika v a d a firmade itlid toov ti d ing tu n e u “Võid lepan ma tähe re u ru s ta e a s k ku hk seeläbi e t tekitavad suurema tu s a v e d n ido e a n K t is bija levi juh lgitas Ka ti s e E n o huvi,” se satootja u g a oM to .

Kaare itli koju iduaine ti to a m ri pa rral. nud 14 ko

8.

Vali, kes su sisse hak lle kab tooma Edasim

üüja vali misel so tab Meri ovie ni e k s p ordijuht kriitiline olla ning mit te valida mest huv esiilist. Esim esele too test huvit atud diile rile eksk siivõigus lue andmin e on tem s õ n ul e e a stlaste su urim vig ““Enne ek a. sklusiivi andmist luge hoo kaalikalt alte rnatiive,” soovitas Peeterso o.

e aardi, kuid ndeid Arhitektid oma visiitk dust ei võta, on istlusvahe m le ii v t is s k iv ü üh e n tele k juht ja sa temaga elstein OÜ misega,” utab ha põleta h m ü üva Ed ra rõ t is ro id m a e L g e te rl e M omanik kti tähtlisas ta. liku konta müügil isik on arhitektid üles e n li sust. “Olu öd näidaile oma tö leida ja ne ida kõike näeksid, m ja et see d a n t e , ta ha k kiviga te on võimali ndama,” le e tt õ m il paneks ne ast silma lm si . “Tuleb selgitas ta irma mes-si näha.” F Vahel neid inime fonis toole o le ning te sa o i e l e d ta firm n vaja klien si dile n a . ü telgit ü äid mist. stab teid ei m Siin so aguseid eh aist väärtu m le sa s e l ka o il e k toot o d la a v d Mess it il it itse is a e d a s v Mutle olla ku itaja Pa u mbes riidesse. “ V k s re i E a a t M s aga sillaeh m o o d et u im ik a n neli k a e m s o e üh e tööm u u d , e õt a b a e g a sioon na tuleb e e juures.

OÜ, mille ehe d n al tulese b i n le s n tu a h l e u akkav ne kui kõik vahen deleg vaada abumist k Vikati sõn a a d d t e kaits id rii ta ja nii et malus , et oleks v tiliselt üle selle ju kiivreid ka eälista , et ke n dm a ur nistam tu e gi nä konks , iseks utamiseks iteks k d võiuga v t ja v u õtta,” as ra En n e soovit leb piisava kinringkä tu pead sa analt aeg Meire as ta . a iku tu h e n da a ni leb kü b. da , p a tootm kogemuse lalisi ju nna n l on o ise nä ad va ma itamin panna jaduev k firma lient otsus õimalus t ama ka s u k e n da s.

7.

Tootm ja turv ine küll, ag a puh aline as

TÖÖSTUS 17

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10.

Kellele prüg i, kellele too raine üha enam to otjad, ag

Järvamaal tegutsev pla stijäätmetest ehit usmaterjali tootev Rexest Gru pp kasvatas tunamullu käivet uuenduslik u materjalikasutu sega ligi ka heksa korda.

Toorainehin dade kasvu või toorainep puuduse tõ ttu otsib

a ka energiafirmasid näiteks prü gist toorainet. Tö ötlemiseks – näiteks ehitusm aterjaliks – sobib pea kõik, m is kasuta ajja aiill prügikasti läheb.

Vähemiskpõlbaulikkuest ndmäitrku, kui toodet on hoitudtes

11.

Veerand tarbim rnd + Parttoidust visatakse Be järgi minegu rin uu neri tehtud ad näima. Raiskamise tingiv sed, mida gu ko d teks liiga suure erimisaja lise rea a jõu ei tarbijad a. jooksul ära kasutad s väikseLahenduseks on ka või valedeed us ks eü kk mad pa e reageetel us le hoidmistingim navad an s mi d, se rivad ümbri

12.

13.

endava valedes ja eluiga lüh . tingimustes pakendaProbleem on ka üle etootjad ius ma mine – näiteks kirevaüle ist ste ük ad trumpav ndike pa te, kuid ebavajalike tega. ringu järSaksamaal tehtud uu ikarbid mm ko gi on küpsise- ja . jad tüh es 40% ulatus

IT avitab paremaks , kiiremaks, tõhusam a

Pea pooled Microso fti korraldatud uuringule va stanud ettevõtjad leidsid, et inf otehnoloogialahendused mu udavad firma konkurentide ee s läbilöögivõimelisemaks. Iga kolmas vas-

ks

tanu leidis, et IT-inv esteeringutega paraneks firm a klienditeenindus, suurem too tlikkus ja suurem töötajate rah ulolu. u.

inult a e t t i m oid, Kokkuh maksab te osakaal kogu Eesü- he , de i üle rahaldisanle eotsivad kun- htiejatoeomüügist vaid veid u-

oo di. i, mis hend Lisaks s protsen h e n du s tvaid la ha sääs enam la konda ning a ra i ergiah d n ü n e d v e de Kli taastu ta kesk a s s k ä a äiä d v s a s v d a rmad. P eks k aitava si paku otvad fi ha. Näit oterto ra n i to s E e e u d h ja d a ti n n ta m klie lahe valmis l Eesti e ta d s li sa e a a e l a eelmise kesepan eks plaanib sel . st ti tä % võrra it o 5 ä jä n v o is r k n a jate go ge toel, m astal ö aa äride dunud a M uu o m l kasvad maid lahendua Ülemöö ta L d u n ma h a ka odsa ho o tootma u s ub , et sivad so ogistika-büroo sv a -l u s Ra s k k l. Üks is m e e s s is a tm u o R s m nik si to arusta opulaar elt on v p a e g is ia ärske v Nim hetootm ne energ gistika Plussi levikus. o tu 15 päiL – a b n k a 10 o b id e jätku näide ida to viimas m e , u in ja a m tm m a o li k maheto termina ia. meil kui oksul nii nud stabiilset nerg e e s e aasta jo a k id aopa s nä a s on m jal Euro vu , s a m s a k t a v ja tuge

14.

15.

a Disain toob lisarseah pilguga vaatama. Nüüd plaaKolm tööstusfirmat lõi kaasa Disainikeskuse programmis Disainibuldooser, mille kaheaastane projekt lõppes tänavu.

Patjade-tekkide tootja Wendre näiteks hakkas tänu programmile oma toodangule tei-

nib ettevõtja vähendada sõltuvust allhangetest ja juurutada päris oma kaubamärgi. Wendre uus Targa Magamise sõnum ja kaubamärk jõuavad turule õige pea.

Erilahendu sm kliendilt rah eelitab a välja Tellimuspõ hine tootm in e aitab parem

ini kunde hise tootmis e juures on dada, kuid su vajadusi rahulsuhtlu s kliendiga nnib tööstu väga tihe. Si ri pidevalt õppim iani on meie klienti a ning tootm de tagasisid ist ja varude juhti e o lnud vä g a hea, kuna mist jälgim a. See tellimuspõh on tootmise tootmine an ine laad, kus et nab võimal tevõte pakub võim use kõigil klientidel aluse tellida soovitud la tooteid vastav hendusi saada,” selg alt kliendi so itas lahend ovidele või vajad ust kasutava katuse usele. “Tellim tootja ASi To uspõode juhatuse liige Mati Kitt.

Tööstustoodang kasvuteel Tööstusettevõtted tootsid mais 2% rohkem kui mullu samal ajal. Toodang suurenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.

Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama ajaga võrreldes stabiilses 1–6% kasvus,

teatas statistikaamet. Toodang ületas eelmise aasta maikuu taseme pooltes tööstusharudes.

Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist toiduainete, puidu ja kütteõlide tootmise kasv.

Toodang vähenes elektroonikaja metalltoodete ning elektri-

seadmete tootmises. Välisturule müüdi mais 69% kogu töötleva tööstuse toodangust, mida on mullusest 8% vähem. Ekspordi languse peapõhjus oli veerandi võrra vähenenud elektroonikatoodete müük. ÄRIPÄEV.EE

18 HOBI

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

MARATON

Mitte ainult higi ja veri.

Ettevõtja õpetaja RIVO SARAPIK rivo.sarapik@aripaev.ee

Aasta-aastalt üha populaarsem maratonijooks õpetab lisaks keha vastupidavaks treenimisele ja heale vormile ka ettetulevatele raskustele ülevalt alla vaatama.

Tänavu esimesel poolaastal on eestlased joostes maratonidistantsi ehk 42,195 km ligi 1000 korda ehk mitu korda enam kui kümme aasta tagasi kogu aasta peale kokku. Septembris toimuv Eesti suurim, SEB Tallinna Maraton lisab sellele veel vähemalt kaks korda sama palju otsa, väiksematest jooksudest rääkimata. Keskmine jooksja on pealinnas 35aastane edukam mees, selgitab ühislippamise peakorraldaja Mati Liliallik. Samas kasvab jõuliselt ka naiste osatähtsus.

Stubb: spordita tööd ei teeks. Ehkki pika distantsiga kaasneb higi ja verd, annab see sellega tegelejale palju enam kui koha lõpuprotokollis, villid jalal ning valusad lihased. Maratoni läbimine näitab inimese sisu, et ta on võimeline eesmärke seadma, end tõestama ja ületama, tõi välja Liliallik. Soome värske peaminister Alexander Stubb on öelnud, et ta ei teeks oma ametis tulemust ega taluks koormust, kui end maratoniga vormis ei hoiaks.

Lisaks füüsisele arendab ala ka seda, mis mõtted liiguvad peas, kuidas ettevõtja raskustega toime tuleb ning aitab piltlikustada nii mõnegi tööläris ette tuleva olukorra.

Harrastaja: taandab igapäevamured. Näiteks kosmoseprojektidega tegelev harrastusjooksja Kristo Reinsalu on maratoniga tegelemiselt saanud piiritu usu sellesse, et kui kuidagi ei ole võimalik, siis kuidagi ikka on. See tuleneb tema sõnul ilmselt sellest, et rasked maratonitreeningud nihutavad piire. “Kui joosta endal mõnes trennis silmamunad pahempidi, saad aru, kui tühised võivad olla tööalased probleemid ja küsimused,” selgitab ta. “On tore ütlus, et probleeme ei ole tark lahendada samalt tasandilt, kus need tekkisid. Pärast väsitavat trenni ongi olemas see täiesti uus tasand.” Õpetab edu saavutama. Ka toovad paljud ettevõtlikud inimesed välja, et maraton õpetab lisaks pika sihiga planeerimisele hindama peale tulemuse saavutamise ka teekonda ning tegevusi selleni, rõhutab ka Reinsalu. “Kui ma poleks seda kogenud, ei oskaks ma ka igapäevatöös endalt pidevalt küsida, kas me liigume õiges suunas, mida näitavad märgid, kas on vaja midagi muuta,” selgitas ta.

Samuti õpetab ala endast eesmärgi täitmiseks kõik välja meelitama ja ebaõnnestumist vältima.

Reinsalu võrdleb jooksu näiteks projektiga – mõlemal on oma algus ja lõpp. Samas võib lõpp ka ebaõnnestuda. “Maratoni erinevus on selles, et pärast 4–5 kuu pikkust treenimist läheme tihti täispanga peale. Kui võimalus peaks luhtuma, siis tuleb halvemal juhul oodata uut võimalust taas järgmised 4–5 kuud.”

Jooksjate arv võib kõvasti kasvada. Lilialliku sõnul ei ole aga siinsete jooksjate lagi veel käes.

“Võrreldes näiteks USA ja Põhjamaadega on veel tükk maad minna. Praegu läbib aastas maratoni ca 2000 eestlast, ma ei näe põhjust, miks see arv ei võiks järgmise 5–6 aasta jooksul kolmekordistuda,” ennustas ta. Septembris toimuva Tallinna maratoni starti ootab ta paari tuhat jooksusõpra Eestist ja välismaalt.

Kui joosta endal mõnes trennis silmamunad pahempidi, saad aru, kui tühised võivad olla tööalased probleemid ja küsimused.

Harrastusjooksja ja kosmoseprojektidega töötav Kristo Reinsalu.

FOTO: FOTO MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX

HOBI 19

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Tasub teada Mida õpetab maratonijooks ettevõtlikule inimesele?

ASJU TULEB ÕIGESTI TEHA

Lisaks treeningute ja distantsi talumisele koormab maraton ka keha. Et meeldivat ala saaks kaua harrastada, peab tegema õigeid asju – treenima, puhkama, toituma jne. Lõigata pole võimalik ja seda tehes võib tulemuseks olla näiteks vigastus.

Sama kehtib äris, näiteks liiga palju tööd võib tuua hetkeks kiire saavutuse, kuid lõpeb läbipõlemisega. Töötajatesse ja töövahenditesse investeerimata jätmisega ajab küll säästlikult läbi, kuid jäävad kasutamata võimalused ning rahulolematu personal panustab vähem kui motiveeritud ja innustunud.

elanutel on kogemus ja oskused, mida vaid buumi kiirust nautinuil pole.

Ka maratonirajal on lisaks headele ja eufoorilistele hetkedele momente, kus tekivad katkestamismõtted. End neid ületama sundides ja oma piire nihutades õpetab jooksja ka teistele eluraskustele mitte alla andma, vaid neid trotsima ja alati lahendusi leidma.

Douglas Wakiihuri, 1988. a. Souli OMi maratoni 3. koha mees on öelnud: maraton on nagu roos.

Lille tipus on väga ilus õis ja vars on võistlus selle õieni. Õieni on aga palju okkaid, raskusi, mis tuleb ületada. Mida enam okkaid, seda ilusam lill.

RASKUSED ÕPETAVAD JA ARENDAVAD PÄRISELT

OMA PIIRI TULEB TUNNETADA

Viimane kriis karastas ettevõtjaid ja keerulise aja edukalt üle

Pikamaajooksja peab võidukaks soorituseks oskama valida tem-

pot, mida ta suudab hoida, millega ta end kinni ei jookse ega endale liiga tee. Üle pingutades võib lisaks võistlusele tervise ära rikkuda.

Kestvusala aitab piiri tabada ka ettevõtjal ning võib piltlikustada, mis on oluline ja väärib isetegemist, mida on mõistlikum lasta teha teistel – trenniülesanded täidab jooksja, aga trenni- ja toitumiskava teeb ekspert.

ta. Nn kehalised on tegevused, mis on äris mehaanilised, mis tuleb ära teha – äriplaani koostamine, firma registreerimine jms.

Mõttega tehtu puudutab näiteks äriidee väljamõtlemist ja arendamist. Südamega saab endale meelde tuletada, miks tehtav töö on meeldiv ning sellega raskused ületatakse.

INIMENE TÖÖTAB KOLME SILINDRIGA

Maratonidistants tekitab aukartust ja peletab. Ühel hommikul sellega silmitsi seistes võib tekkida tahtmine teki alla tagasi pugeda. Selle vastu aitab näiteks, kui distantsi läbimine, aga ka ettevalmistus selle tegemiseks, tükkideks ehk etappideks jagada. Näiteks, kui võistlusel läheb raskeks, siis mitte katkestada, vaid motiveerida end jooksma

Konsultatsioonifirma Magnetude Consulting asutaja Natalie Nathanson leiab, et inimene töötab kolme silindriga – keha, mõtted ja süda. Ta soovitabki pika distantsi kolmeks jagada ning joosta üks kolmandik keha, teine vaimu ning kolmas südamega. Sama kehtib ettevõtluse koh-

SUURED EESMÄRGID VÄIKESTE SAMMUDEGA

järgmise kilomeetritähiseni, ja siis järgmiseni, ja siis järgmiseni.

Ettevõtete suured saavutused koosnevad samuti väiksematest sammudest, mis on vaja triumfini jõudmiseks läbida.

TULEMUS EI TULE NIISAMA

Ükski edukas maratonijooksja pole tulemust teinud lihtsalt ühel päeval jooksma hakates. Saavutustele eelneb teadlik ala valik, järjepidev ning teadlik treening, aga ka keha ja vaimu eest hoolitsemine ning taastumine.

Suurem osa firmadest ei saa parimaks, kuulsamaks jms õnne või juhuse tõttu, vaid ränga töö tulemusel. Otseteid enamasti ei ole ning poodiumi ülemisele astmele jõudmiseks tuleb vundament rajada tugev. See nõuab aega.

Mis on mis Maraton Distantsiga 42,195 km.

Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades peetud Marathoni lahingu järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes.

Eestlased läbisid mullu enam kui 3000 korral, viis aastat tagasi oli näitaja kolm korda madalam. Tegeleb Eestis umbes 2000 inimest.

Keskmine Eesti maratoonar on 35aastane edukam ja tervise eest hoolitsev mees. Samas tuleb järjest enam juurde naisjooksjaid – tervise eest hoolitsemine on trend, samuti korraldatakse järjest enam jooksuvõistlusi, mis meelitavad osalema.

ALLIKAS: VIKIMEEDIA, MARATHON100.

14. septembril toimub Tallinnas Eesti suurim jooksumaraton, kus stardirivvi võtab paar tuhat jooksjat. FOTO: MIHKEL MARI-

COM, MATI LILIALLIK

PUU/ POSTIMEES/ SCANPIX

6000

maratonijooksjat võiks Eestis olla Eesti suurima, SEB Tallinna Maratoni korraldaja Mati Lilialliku hinnangul. See näitaja on saavutatav järgmise 5–6 aastaga.

PIKK PLAAN AITAB

Maratoniks ettevalmistamine võtab aega ja energiat. Neid tuleb aga eesmärgi saavutamiseks plaanida ja elu esimeseks katsumuseks valmistumine võib võtta aasta või mitugi harjutamist. Pikkade sihtide seadmine õpetab ka ettevõtte plaane pikemalt ette tegema. Samuti seda teekonda, üksluiseks kippuvaid tegevusi nautima.

KUIDAS ENDALE PAI TEHA?

Pidev treenimine ootab harjutajalt ka vaheldust ja ideid, kuidas ala huvitavamaks teha, et ei tekiks tahtmine diivanil õlut juua.

Endale motivaatorite otsimine, eriti keerulistel või igavatel hetkedel, kus asjad ei edene soovitud tempos, on eduni pürgimisel vajalik.

ALLIKAS: FORBES, ENTERPRENEUR, ÄRIPÄEV

Kalender Lippamist siin ja välismaal Suuremad jooksumaratonid sel ja järgmisel aastal 2014 HELSINGI 16. august

www.helsinkicitymarathon.fi TALLINN 14. september www.jooks.ee BERLIIN 28. september www.bmw-berlin-marathon.com NEW YORK 2. november www.tcsnycmarathon.org 2015 BOSTON 20. aprill

www.baa.org LONDON 25. aprill RIIA 17. mai www.nordearigasmaratons.lv STOCKHOLM 30. mai www.stockholmmarathon.se PETERBURI 28. juuni Maailma suuremate maratonide (Berliin, London, New York, Boston) kohad müüakse välja minutitega

Kommentaar Respekt nende ees, kes jooksevad MATI LILIALLIK SEB Tallinna Maratoni korraldaja

Mina pole maratonidistantsi läbinud, aga tutvusringkonnas on selle kogemusega paljusid. Nii selliseid, kes eluaeg sportlikud olnud, kui neid, kes näiteks aastaga end jooksuvor-

mi ajanud ning siis ära teinud.

Minu respekt nende ees. Nad on teistele, aga eelkõige endale tõestanud, et nad suudavad. See näitab inimese tervislikku seisundit, sisu ning tahtejõudu.

Võib-olla see, et lähenetaks maratonile vastavalt oma või-

metele ja tervislikule seisundile, on harrastajate juurdekasvu juures kõige õhem koht. Et ei pingutataks üle ega aetaks taga tulemust, vaid elamust ning kogemust. Kui mujal maailmas räägitakse maratonijooksjate laest, sest uute lippajate peale-

kasv on aeglustunud, siis Eestis arenguruumi jätkub. Näiteks Põhjamaades ja USAs liigutab end suurem osa ühiskonnast kui meil. Praegust 2000 maratoniläbijate hulka ei tohiks olla probleem järgmise 5–6 aastaga kolmekordistada.

20 MESSID

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Messukeskus Helsinki programm august-detsember 2014 Küllaga häid põhjuseid Soome sõiduks!

Helsingi Messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht, mis on tuntud oma professionaalsete ürituste ja teeninduse rahvusvahelise taseme poolest. Helsingi on meeldivalt lähedal ja messikeskus külastajale kergesti leitav.

Tere tulemast!

28.–30.8.

28.–29.8.

Forma sügis

1.–3.10.

maamess

ParkTek

Metsamess

Äriteenuste päevad

parkide ja avaliku ruumi hooldus

Habitare

17.–19.10.

I love me: Ilu, Mood, Tervis, Ehted ja kellad, Loomulikult - loodustooted

18.–19.10.

GSW Pro

mööbel, sisekujundus, disain

23.–26.10.

Valgus

Käsitöömess Lemmikloomamess OutletExpo tarbekaupade müügimess

ehte- ja kellatööstuse erialaüritus

14.–16.11.

Helsingi raamatumess

19.–20.11.

valgustuse erialamess

Helsingi muusikamess

ArtHelsinki

Vein, toit ja hea elu

kaasaegne kunst

FinnBuild

EnviroExpo keskkond & kommunaalmajandus, vesi & kanalisatsioon, jäätmed & taaskasutus

Arena spordirajatiste ehitamise ja hooldusvahendite erialaüritus

EASYFAIRS® EMPACKHELSINKI EASYFAIRS® SISELOGISTIKA

20.–22.11.

2.–3.12.

31.10.–2.11. DigiExpo

rahvusvaheline ehitus- ja ehitusteenuste mess

Farmaatsiapäevad pakendimess

veini- ja toidusõprade mess

Antiigimess 1.–3.10.

ELMA

taristuehituse erialamess

ärikingitused, kontoritarbed, infoedastus ja kommunikatsiooniseadmed, personal, äri-ürituste korraldamine

10.–14.9.

7.–9.11.

InfraExpo

kingitused, sisustustarvikud, tervise- ja loodustooted, moetooted

Hambaarstide päevad Studia haridusmess edasiõppijaile

digitaalne meelelahutuselektroonika

3.–5.12.

HiFiExpo

6.–7.12.

Loomaarstide päevad Koer2014 koertenäitus

31.10.–2.11. Skiexpo talisport

BoardExpo lumelauamess

Jäähoki ja saalihoki mess

www.messukeskus.com Messukeskus Helsinki, Messuaukio 1, PL 21, FI-00521 Soome. Tel: +358 40 450 3250, customer.service@messukeskus.com Esindaja Eestis – Profexpo OÜ: info, kutsed, messikülastuspaketid.

Tel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/messukeskus

Eesti messikalender 2014 üritus

reklaam

algus

lõpp

koht

teema

info

ILU SÕNUM

10.10

12.10

Eesti Näituste messikeskus

XVIII rahvusvaheline kosmeetika-, juuksehooldus-, stiili-, moelisandite, ehte- ja pesumess

Eesti Näituste AS, projektijuht Katrin Pihela, tel 613 7325, katrin@fair.ee, www.ilumess.ee, www.facebook.com/messilusonum

TALLINN FOODFEST */**

30.10

01.11

Eesti Näituste messikeskus

toidu, seadmete ja sisustuse mess erispetsialistidele ja toidusõpradele

Profexpo OÜ, tel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee

LAPS JA PERE

15.11

16.11

Saku Suurhall

XXII koguperemess lastele ja lastevanematele

Taveco Disain OÜ, projektijuht Reet Sink, tel 50 58 300 reet@taveco.ee, www.lapsjapere.ee, www.facebook.com/lapsjapere

INSTRUTEC

19.11

21.11

Eesti Näituste messikeskus

XX Tallinna rahvusvaheline tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnoloogiamess

Eesti Näituste AS, projektijuht Epp Sultsmann, tel 613 7335, epp@fair.ee, www.fair.ee/instrutec/

Oktoober

November

* spetsialistidele ** lõpptarbijatele

v e ä p i r ! a Ä s a a t a õ k V e l e s puhku

tuleb Sinuga puhkusele kaasa.

Saadame Sulle lehe sinna, kus Sa puhkuse ajal viibid.

Anna meile teada, kus Sa soovid suvel Äripäeva lugeda.

Selleks kirjuta register@aripaev.ee või helista 667 0099. Äripäeva ümbersuunamine on tasuta.

Suvel ilmub Äripäev kolm korda nädalas: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti.

Kaunist puhkust!

MESSID 21

Ă&#x201E;RIPĂ&#x201E;EV 4. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

10.09

HOTELL EUROOPA

PROJEKTEERIMISď&#x161;ş

K O N V E R E N T S

Kas energiatþhus hoone tähendab koledat arhitektuuri?

Eesti projektid ongi kehvad, ehk kes vastutab projektipuuduste eest?

Vastutuskindlustus â&#x20AC;&#x201C; millal, kes ja kuidas tegelikult vastutus jaguneb?

Vastuolud vastutuses ja usalduses Vastutus ja usaldusreeglite looja â&#x20AC;&#x201C; Riik

Konverentsi suvine soodushind 1. augustini on 169 eurot (km-ga 202,8 eurot). Täishind on 279 eurot (km-ga 334,8 eurot).

Lisainfo ja registreerimine: sulev@ehitusuudised.ee, tel 667 0234.

toostusuudised.ee

Ă&#x201E;RIPĂ&#x201E;EVA SEMINAR

KUIDAS Ă&#x2022;PPIDA KEELI KIIRELT JA TĂ&#x2022;HUSALT? Ă&#x201E;ripäeva populaarseim tÜÜtuba 100% soovitusindeksiga!

TĂ&#x2013;Ă&#x2013;TUBA annab kätte kĂľik vajalikud tÜÜriistad vþþrkeelte Ăľppimiseks. Näitame, kuidas Ăľppida ise vĂľi panna oma meeskond Ăľppima ĂźkskĂľik millist vajalikku vþþrkeelt lähtuvalt ettevĂľtte ja iseenda huvidest, luues oma igapäevasesse ellu vastava keelekeskkonna. VĂľtmeks on inimesest kujundada teadlik ja ennast juhtiv keeleĂľppija.

Tänu vþþrkeeleoskustele suurem vþimalus leida pþnevaid väljakutseid kodu- ja välisriikides, tþusta karjääriredelil ja panustada enesearengusse.

21.08 Pärnus, SPA Estonia konverentsikeskuses

Ettevþttel on oma meeskonna keeleoskusi arendades vþimalik tþsta konkurentsieelist, parandada teeninduskvaliteeti, suurendada mßßgitulemusi, laieneda välisturgudele, leida uusi kliente ja koostÜÜpartnereid.

26.08 Tallinnas, hotell Euroopa konverentsikeskuses

TÜÜtoa viib läbi polßglott, keeleþpetaja, Embassy of Educationi asutaja OTT OJAMETS.

Vaata lähemalt

Osalejad saavad kaasa keelemeetodi Ăľpiku â&#x20AC;&#x153;Esimene meetod: Keeledâ&#x20AC;&#x153; ja veebikeskkonna piiramatu kasutusĂľiguse.

TÜÜtuba toimub:

www.seminar.aripaev.ee

Seminari soodushind on 99 eurot (+ km), hiljem kui 5 päeva enne koolitust registreerujatele 149 eurot (+ km).

Lisainfo ja registreerimine telefonidel 667 0020, 56 99 2025, projektijuht Liina Lilleniit vĂľi www.seminar.aripaev.ee

Ă&#x201E;ripäeva TÜÜstusuudiste, OĂ&#x153; ITBS ja TTĂ&#x153; Mektory

3D-PRINTIMISE TĂ&#x2013;Ă&#x2013;TUBA

IDEEST TOOTENI 9.00

Registreerimine ja hommikukohv värske Ă&#x201E;ripäevaga

9.50

TÜÜtoa avab 5Ă&#x161;Ă&#x161;TUVTVVEJTFE FF KVIU RAIGO NEUDORF

11. septembril 55Ă&#x192; *OOPWBUTJPPOJ KB FUUFWĂ&#x153;UMVT LFTLVTFT .FLUPSZ

5Ă&#x161;Ă&#x161;UPB MFLUPSJUF ANTON VEDESHINI, TAAVI KIKASE KB OĂ&#x153; ITBS UVUWVTUVT 10.15 Millised on 3D-printimise kontseptsioonid?

Milliseid on 3D-printimise tehnoloogiad ja materjalid?

Milline on 3D-printimisega kaasnev sotsiaalne muutus?

Millised on 3D-printimisega esile kerkivad intellektuaalse omandi teemad?

-Ă&#x153;VOB 13.00 3D-printimise tÜÜstuslikud näited:

�PLPMBBEJ KB SFMWBEF QSJOUJNJTFTU LVOJ NBKBEF QSJOUJNJTFOJ 13.30 TÜÜtoa praktikum:

LVJEBT TĂ OOJC BSWVUJGBJMJTU % QSJOUFSJ BCJM SFBBMOF UPPEF WĂ&#x153;J PCKFLU Kogemuste ja visioonide jagamine:

LVJEBT TBBLTJE UĂ&#x161;Ă&#x161;UPBT PTBMFWBE FUUFWĂ&#x153;UUFE % QSJOUJNJTF UFIOPMPPHJB FOEB LBTVLT UĂ&#x161;Ă&#x161;MF QBOOB 5Ă&#x161;Ă&#x161;UPB MĂ&#x153;QFUBNJOF

TÜÜtoa hinnad: t KVVMJOJ SFHJTUSFFSVEFT NBLTBC UĂ&#x161;Ă&#x161;UPBT PTBMFNJOF FVSPU LN HB FVSPU PTBMFKB LPIUB t o BVHVTUJOJ SFHJTUSFFSVEFT NBLTBC UĂ&#x161;Ă&#x161;UPBT PTBMFNJOF FVSPU LN HB FVSPU

t o TFQUFNCSJOJ SFHJTUSFFSVEFT NBLTBC UĂ&#x161;Ă&#x161;UPBT PTBMFNJOF FVSPU LN HB FVSPU

t WĂ&#x153;J FOBNB PTBMFKB Ă IFBFHTFM SFHJTUSFFSVNJTFM Ă IFTU NBLTKBGJSNBTU LFIUJC TPPEVTUVT PTBMFKB LPIUB

5Ă&#x161;Ă&#x161;UVCB UPJNVC 55Ă&#x192; *OOPWBUTJPPOJ KB FUUFWĂ&#x153;UMVTLFTLVTFT .FLUPSZ 3BKB 5BMMJOO -JTBJOGP KB SFHJTUSFFSJNJOF 3BJHP /FVEPSG UFMFGPO WĂ&#x153;J SBJHP!UPPTUVTVVEJTFE FF

22 ARVAMUS

ÄRILAUSE

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014

Euroopa Komisjoni asepresident ja Reformierakonna asutajaliige ütleb, et Euroopas on Eesti maine praegu hea ja Eestit hinnatakse innovaatilise riigina.

toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

Siim Kallas: Majandus on nagu jalgratas, pead kogu aeg pedaali tallama, muidu kukud külili.

ÜKS KÜSIMUS

KOGEMUS

Viimasel ajal on märgata Vene kapitali juurdevoolu Eesti kinnisvarasse.

100 päeva majandusministrina

Kas Vene investeeringud on lühivõi pikaajalised?

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peadirektor

Vene päritolu kapital on liikunud pidevalt nii Eestisse kui ka Eestist välja, nii nagu ka teiste riikide ja piirkondade puhul näha on olnud.

Selles mõttes ei saa praeguseid uudiseid pidada ülemäära erakordseteks. Kuigi mõningane elavnemine on toimunud, siis keeruline on sellest lugeda välja pikaajalist trendi.

PEEP SOOMAN Pindi Kinnisvara juhatuse liige

Ma ei ütleks, et Vene kapitali sissevool oleks võtnud suure mastaabi. Näiteks väikseid Vene investoreid, kes ostavad suvila, korteri või maatüki, on sel aastal isegi vähemaks jäänud. Muidugi on suuri pikaajalisi investeeringuid, aga neid on üksikuid.

AREG ARUTUNJAN AruTech Grupp OÜ

Investeeringud liiguvad sinna, kus saab kasumit teenida. Seda soodustavad väiksem risk ja suurem efektiivsus, suurem tulusus. Kuivõrd meie riigis pole kuigi palju riske, arvan, et jutt käib praegu pikaajalisest trendist.

VLADIMIR POLEŽAJEV Eesti Vene kaubanduskoja direktor

Vene äriringkonna jaoks on Balti riigid, nagu ka meile Venemaa, suhteliselt lähedane ja arusaadav. Eeldan, et mõju avaldavad viimase aja poliitilised sündmused, aga ka majanduslikud. Venemaal pole praegu nõudlusega just head lood. Kui nii, siis ei osutu trend pikaajaliseks: hirm läheb ruttu mööda, kui seda muidugi edasi ei toideta.

LUGEJA ARVAB Eks nad vahest tegid, nagu Alar Tamming eelmisel aastal korduvalt soovitas: nüüd on kõige õigem aeg kulda osta.

Lugeja kommentaar artiklile “Tavid sai ajaloo esimese kahjumi” LOE WWW.ARIPAEV.EE

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

K

olme kuu jooksul majandus- ja taristuministrina on mulle selgeks saanud, et suurte teemade kõrval vajavad senisest enam tähelepanu inimeste igapäevamured. Majandusminister saab siin palju ära teha. 100 päevaga ei ole küll võimalik muuta kogu Eesti majanduse struktuuri, kuid saab hoo sisse anda olulistele algatustele. Üsna pea jõuab valitsusse eelnõu, millega on kavas oluliselt piirata tarbimislaenude reklaamimist. Ettevõtjate senine tarbijakrediidi reklaamimine on tekitanud ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikult on aga sageli vastupidi. Tarbimislaenude tõttu on makseraskustesse sattunud enam kui 30 000 inimest ehk sama palju, kui on elanikke Võrumaal.

Kiirlaen on praegu trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja.

Reklaam saab keelud ja piirangud. Kavandatavad muudatused ei lahendada inimeste finantsprobleeme, küll aga on eesmärk emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmise vähendamine. Eelnõu järgi keelatakse televisioonis, raadios ja internetis tarbijatele pakutava krediidi (ehk konkreetse rahasumma laenamise) reklaam. Just neis kanalites on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijaid ka kõige enam mõjutav, sest sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga. Laenuteenuse pakkuja kodulehel jääb reklaam lubatuks, samuti trüki- ja välimeedias, kuid piirangutega.

Teiseks piiratakse tarbijakrediidi reklaami sisu. See tohib eelnõu järgi edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot, nagu teenuse osutaja nime ja kontaktandmeid, intressimäära ja lepingu kestust, krediidi kulukuse määra, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega jm.

Oktoobris on plaanis tutvustada eri stsenaariume riiklikult toetatavate üürielamute rajamiseks. Kutsusin enne jaanipäeva kokku ettevõtjate, omavalitsuste ja ülikoolide esindajad, kes ühiselt tõdesid, et üüriturg ei ole Eestis tööle hakanud ja ilma riigi abita seda ka ei juhtu. Töögrupi liikmed leidsid üksmeelselt, et teemaga tuleb edasi tegelda ning juba esimesel kohtumisel esitati hulk ettepanekuid.

Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on eluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem. Meie õpetajate töötasu alammäär on 800 eurot kuus, millest õpetaja saab kätte 637 eurot. Tallinnas näiteks mak-

sab kahetoalise korteri üürimine 300−500 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. Seega praeguste üürihindade juures õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa. Samal palgatasemel või madalamalgi on veel paljud teised spetsialistid, näiteks lasteaiaõpetajad, meditsiinipersonal, politseinikud jt.

URVE PALO majandus- ja taristuminister, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Eluasemete olemasolu on oluline tegur piirkonna konkurentsivõimes.

Eluasemeprobleemid ei puuduta ainult linnu.

Neil on ka väga tugev regionaalne mõju. Ettevõtjatele on laienemiseks asukohti valides muu hulgas oluline, et kohapeal oleks saada piisavalt tööjõudu. Samuti on sobivate elupindade puudumine probleemiks maale õpetajate, omavalitsusspetsialistide jt värbamisel. Eluasemete olemasolu on oluline tegur piirkonna konkurentsivõimes. Üürisektori arendamisega on võimalik vajalikesse kantidesse tööjõudu kokku tuua ning see suurendab ka tööjõu liikuvust Eesti sees.

Suve jooksul peaks konkreetsed lahendused välja töötama ka pangateenuste kättesaadavuse küsimustega tegelev töögrupp. Pangateenuse vähenemise trend maapiirkondades jätkub ja on jõudnud juba piirkonnakeskustesse. Lisaks eraklientidele puudutab see valusalt ka kohalikke ettevõtjaid. Pankade soov kulusid optimeerida on arusaadav. Nende senine töö inimeste õpetamisel ja suunamisel internetipanka kasutama on tunnustamist väärt. Kuid koostöös riigi, omavalitsuste ja miks mitte ka kaubandus- ja postisektoriga saame tagada parema teenuse maapiirkondades ja võib-olla tulevikus ka äärelinnades.

Suurim väljakutse – parvlaevad. Teadsin juba enne ministriametisse asumist, et suurim väljakutse saab olema parvlaevaliikluse korraldamine mandri ja kahe Eesti suurema saare vahel.

Pean õigeks riigi poolt laevade kui kriitilise taristu omamist, kuid mul ei olnud piisavalt ajaruumi protsessi läbiviimiseks soovitud moel. Seega tuli valida kindel tee – kui riik jõuab ise laevad valmis ehitada, on suurepärane. Kui mitte, tagab saarte elanikele elutähtsa teenuse operaatorhange.

Oleme koostöös Läti ja Leeduga saanud üle paigalseisust Rail Balticu rajamisel ja jõudnud nii kaugele, et peagi allkirjastame aktsionäride leppe ja asutame ühisfirma. See on alus, millelt edasi liikuda rahastustaotluse esitamiseks ja hiljem ka raudtee ehitamiseks.

Teletorn on Eesti iseseisvuse üks sümbolitest ja elutähtsa teenuse osutamise objekt, mis peaaegu oleks maha müüdud. Eriti on teletorn Eestile oluline julgeolekust lähtuvalt. Ukraina sündmuste valguses tõusetus see teema teravalt, tõestades taas kord, kui oluline on objektiivse info levi ning kui tähtis on, et riik haldaks selle infrastruktuuri.

REPLIIK

Piimatrahv on karistuseks edukatele Kvoodiületamise eest Eesti tootjatele terendav piimatrahv on karistuseks edukatele selle eest, et nood on investeerinud tootmisse ja teenivad riigile raha. Riik võiks siinkohal oma rahva eest rohkem seista, mitte saksa täpsusega Euroopa Liidu asja ajada.

Tõenäosus, et piimatrahv tuleb, on suur. Ning kui trahv määratakse, siis tuleb see ka maksta. Ise küsimus on see, millise aja jooksul. Siin tehakse

URMAS PÕLLUAAS OÜ Kuivajõe Farmer juhataja

Kui piimatrahv määratakse, siis tuleb see ka maksta.

arvatavasti järeleandmisi, sest sõltuvalt piima hinnast võib trahvi maksmine probleeme tekitada.

Riik peaks toetama. Eesti riik peaks aga toetama oma põllumeest samavõrd, kui teised liikmesriigid. Samuti seisma meie õiguste ja tingimuste eest ning vajadusel ise panustama võrdsete tingimuste saavutamiseks. Meil aga keerutatakse tihti üles ümmargune jutt, loetak-

se numbreid meelepärases valguses ja kokkuvõtteks soovitatakse mitte viriseda. Läti ja Leedu suudavad maksta oma tootjale jätkuvalt otsetoetuste juurdemakset (nn top-up), aga meie ei suuda, sest pole väidetavalt raha. Piimakvoodi ületamise trahv on karistus tublidele ja edukatele ettevõtjatele selle eest, et nood investeerisid igasugu nõuete täitmisse, teenisid ja teenivad riigile raha. Riik võiks seda panust hinnata.

ARVAMUS 23

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee UUS VERSIOON MINISTRI MAJASKANDAALIST. Keskkonnaminister Keit Pentus-Ro-

simannuse isa Väino Pentus väidab, et võttis Autorollost laenu mitte tütre aitamiseks, vaid oma vanematekodu väljaostmiseks, mis aga ebaõnnestus.

MAKSUAMETI ANDMEBAAS LEKIB. EMTA andmebaasis e-maksuamet oli auk, mis lubas ettevõtjail ligi pääseda kohtu ja

prokuratuuri andmetele, mida nad poleks tohtinud näha. Turvaauk likvideeriti pärast Äripäeva pöördumist ametisse.

RIKKAIM VENELANNA OSTLEB EUROOPAS.

Venemaa rikkaim naine ja endise Moskva linnapea Juri Lužkovi abikaasa Jelena Baturina hakkab Euroopas taastuvat energiat tootma, milleks ostetakse päikeseenergiaparke üle Euroopa.

TOIMETAJA VEERG

Äriteenused

Maksupetturi halb eeskuju Kohtuotsusega kümnetest miljonitest eurodest kõigest veerandi lõpuks riigile ära maksnud maksupetturi karistus annab halba eeskuju.

Argipäeva hommik pealinna kohtumaja ees. Maksupettur pargib valge Bentley ära ja astub muigelsui autost välja.

Ta tuli kohtuotsust kuulama. Õnneks on kõik juba eelnevalt kokku lepitud ja üllatusi ei tohiks tulla.

Maksupettur tegeles kütuseäriga. Selle hämarama ehk maksupettusele üles ehitatud poolega. Kütuse realiseerimisega probleeme polnud ning raha liikus. Liikus palju. Viimastel aastatel mahtus maksupettur juba Äripäeva Rikaste TOPi. Ta ei püüdnudki edevust alla suruda või linna peal jõukust varjata. Ka seltskonnaajakirjandus kirjutas temast aeg-ajalt.

Lõpuks jäid maksupetturi ärid aga maksuameti hammasrataste vahele. Natuke enam kui aastaga oli maksupettur riigile ehk meile kõigile jätnud maksmata üle 30 miljoni euro makse. Kusjuures see on üsna lühike periood tema aastatepikkuses kütuseäris.

Maksupettur istus eeluurimise ajal 107 päeva vahi all. Ta oli maksukahju hüvitamiseks nõus vabatahtlikult tasuma natuke üle miljoni euro. Teise mil-

KOIT BRINKMANN ajakirjanik

Kuid kui riik ei saa raha ühest kohast kätte, siis teisest ikka.

joni saab riik maksupetturilt kinnipidamisel konfiskeeritud rahast ning kahe luksusauto, korteri ja kolme parklakoha müügist saadud summadest.

Maksupetturi kaks käibemaksupettuses osalenud firmat maksavad karistusena 4,5 miljonit eurot. Ülejäänud 3,5 miljonit jäävad tingimisi kohaldamata, kui katseaeg edukalt läbitakse.

Kokkuleppemenetluses mõisteti maksupetturile kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja käibemaksupettuse eest karistuseks nelja ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus. Ehk maksupettur on vaba mees, kui ta järgneva viie aasta jooksul ei libastu.

Paistab, et kõik on rahul.

Prokuratuur saab uutele asjadele keskenduda. Maksupetturi ja

4. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

tema kaasosaliste kallid advokaadid saavad oma tasud.

Maksupettur maksab 30 miljonist riigile (meile) ära seitsme miljoni ringis ning elamiseks jääb veel oi kui palju üle! Sest maksupettur naudib jõukusega kaasnevat luksuslikku elu ja kalleid autosid.

Mõne kuu eest jäi ta varakevadises Pariisis Aston Martin DB9 eelmise aasta mudeliga luksusautosid pildistava fänni fotoobjektiivi ette.

Kuid kui riik ei saa raha ühest kohast kätte, siis teisest ikka. Äsja riigikogus vastu võetud ja ettevõtjate seas palju pahameelt pälvinud firmaautode käibemaksustamise seadusemuudatusega plaanitakse eelarvesse poole aastaga juurde saada umbes sama palju maksulisa, kui loo peategelaselt lõpuks saamata jääb. Maksupetturit see seadusemuudatus aga vaevalt puudutab, sest tema autod on juba Läti registris.

Küsitav otsus. Mina ei ole kindel, et kõige selle valguses oleks maksupetturi kohtuotsusega rahul päevast-päeva tööd rügav ja ausalt makse maksev ettevõtja. Karta võib hoopis, et nii mõnegi inimese peas hakkas idanema või siis süvenes arusaam, et suuremastaabiline maksupetturlus on Eestis ka vahelejäämise korral ülitulus äri.

reklaam

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

24.septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas MAJANDUSKONVERENTS

Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevõtjad räägivad oma ootustest ja hirmudest 2015. aasta eelarve koostamisel.

Alexela suuromanik Heiti Hääl Sampo, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogu esimees Björn Wahlroos Utilitase suuromanik Kristjan Rahu

Tallinki suuromanik Ain Hanschmidt

KOMMENTAAR Tolaram Balti juht Sonny Aswani

Ukraina kriis kinnitab stabiilsuse kullahinda Ukraina sündmuste taustal joonistub üha selgemini välja, kui suur väärtus on Baltimaades kahekümne aasta jooksul saavutatud ja püsinud stabiilne majanduskeskkond.

Pole kahtlust, et Ukraina kriisi mõju Balti riikidele on märkimisväärne. Sealsed sündmused on kõvasti raputanud Ukraina ja lähiriikide majandust, mis omakorda on mõjunud negatiivselt kaubanduspartneritele. Kui Eesti suurimad välisturud on Rootsi (17%) ja Soome (16%) ning Lätil Leedu (16%) ja Eesti (13%), siis Leedu suurim ekspordipartner on Venemaa (16%), kellele järgnevad Läti (10,1%) ja Saksamaa (9,3%).

Leedu enim seotud. Seega on Leedu majanduslik seotus idanaabritega Balti riikidest kõige suurem ja sealse nõudluse vähenemine annab ettevõtete igapäevaelus otsesemalt tunda. Raskeks läheb neil, kes pole oma plaane tehes arvestanud

KĘSTUTIS BAGDONAVIČIUS ERGO Baltikumi ettevõtete juhatuse esimees

Edendades stabiilsust naabrite juures, seisame hea ka oma majanduse käekäigu eest. võimaliku ebastabiilsusega Ukraina ja Vene turgudel.

Pool aastat kestnud sõjaline konflikt 44 miljoni elanikuga Ukrainas on nii suure geopoliitilise jalajäljega sündmus, et see avaldab pikaajalist mõju ka lähiriikide majandustele. Stabiilne kasv, mida oleme Eestis, Lätis ja Leedus harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, saab tugineda ainult kindlustundele investeeringute turvalisu-

LHV suuromanik Rain Lõhmus

sest. Baltikumis oleme selle saavutanud, tehes kõvasti tööd, et ehitada üles lääneriikide kogemustest lähtuv stabiilne ühiskond. Sama töö ootab ees rahvusvahelisi ettevõtteid, kes on huvitatud pikaajalisest edukast ärist idanaabrite juures. Poliitilise stabiilsuse olemasolul on välisinvestorite võimalus ja vajadus panustada oma kogemustega ka jätkusuutliku majanduskeskkonna ülesehitamisse. Ehkki Eesti, Läti ja Leedu turud liidetuna jäävad Ukrainaga võrreldes ikkagi tillukeseks, on meie õppetunnid sarnase tausta tõttu kohased.

Peame kaasa aitama. Et saada osa hiiglaslikel idaturgudel peituvast suurest võimalusest, peame oma teadmistele tuginedes aitama kaasa sealse majandusruumi ja ettevõtluskultuuri arengule. Edendades stabiilsust naabrite juures, seisame hea ka oma majanduse pikaajalise hea käekäigu eest.

Registreerimine veebis www.konverents.aripaev.ee või telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31.08.2014 429 eurot (km-ga 514,8 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 562,8 eurot) Korraldaja: Toetajad: Koostööpartner:

24 INVESTOR

TÕUSJA

LANGEJA

Maailma suurim kullerfirma lubab tuleval aastal tõsta oma teenuste hindasid.

Hispaania elektritootja ja -müüja tulemustele pole ilmastikuolud just kõige paremini mõjunud

Deutsche Post

26,94 EUR

+2,05%

6,00

25

5,25

20

4,50

15

3,75

ERIMEELSUSED

-2,79%

3,00 08

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee

5,44 EUR

30

10

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014

Koosolekul läheb tuliseks.

Iberdrola

10

12

02

04

08

06

10

12

02

04

06

Kes keda Aktsionär vaidleb juhiga

ARVO NÕGES

Arco Vara aktsionär

NÕUKOGU OTSUS ÜKSMEEL PUUDUS . Nõuk Nõukogu ei olnud

OLI ÜKSMEELNE. Nõukogu otsus-

oma otsuses üksmeelne alates esimesest nõukokorrast selle küsimuse toomisest to nõukogu koosolegu ette. 21. veebruari nõ ettevalmistavate töökul oli juttu üksnes ettev de alustamisest ning see ei leidnud üksmeelset heakskiitu.

tas 13. mail üksmeelselt teha üld-koosolekule ettepanek kiita heaks ks aktsiakapitali suurendamine. Vastustuargumente nõukogus ei esitatud..

EMISSIOON

Arco juht sõdib suurosanikega

AKTSIONÄRIDELE KAHJU KAHJULIK. Olen aktsia-

AKTSIONÄRIDELE KASULIK. Kasumimi-

kui seda tekapitali suurendamise vastu, va ettevõtte juhatus pole hakse hetkel, kus ettevõt kasutanud ära kõiki sisemisi sisem reserve. Selturuhind le tulemusena ei vasta aktsia ak väärtusele. Emissioon tema õiglasele väärtusel aktsiokahjustab oluliselt olemasolevaid olema näre ja lahjendab nende osalust.

väljavaated on piiratumad, kui me ettevõttesse raha juurde ei kaasa. Aktsiaemissioon on tänaseks ettevõttele õttele ja tema aktsionäridele kasulikum, m, kui kalli hinnaga erakapitali kaasamine. ine.

KULUD EMISSIOONILE

JUHAN LANG juhan.lang@aripaev.ee

PAISUNUD LIIGA SUUREKS. SUUREK Tarmo Sild on

juhul, kui aktsiasõnaselgelt öelnud, et ju on kulu ligi kapitali tõstmine ei õnnestu, õnne saanud 30 000 eurot. Nüüd on sellest s ja võib olejuba 3 korda suurem summa sum Kas eksitati nõutada, et see pole lõplik. K kogu siis või eksitatakse ja häälestatakse väikeaktsionäre üksteiste üksteist vastu?

Täna kell 10.00 Sokos Hotel Virus algaval Arco Vara aktsionäride erakorralisel koosolekul kulmineerub juuni algul korralisel koosolekul lahvatanud tüli ettevõtte juhi Tarmo Silla ja suuruselt teise aktsionäri Arvo Nõgese vahel.

“Sellise avalikkusega manipuleeriva juhi koht ei peaks olema Arco Varas ega üheski teises ettevõttes,” kritiseeris Silla tegevust 565 661 euro eest kinnisvarafirma aktsiaid omav Nõges. “Ma ei ole pidanud Tarmo Silla tegevust läbikukkunuks kuni viimase üldkoosolekuni, kuid kõik sealt alates juhtunu on sundinud mind oma arvamust muutma.”

Viimase kuu jooksul avalikult piike murdnud Nõges ja Sild on jäänud vastandlikele seisukohtadele. Kui Sild heidab Nõgesele ette nõukogu liikme rolli oma huvides kasutamist ja ootamatut meelemuutust, siis Nõges süüdistab Arco juhti Nõgese ärisaladuse avalikustamises ja vassimises.

Kõik sai alguse sellest, kui 4. juunil peetud koosolekul hääletusele pandud 2,5 miljoni euro väärtuses 3,5 miljoni uue aktsia emiteerimine jäi napilt heakskiiduta. Vastu hääletasid ettevõtte kaks suurimat aktsionäri Toomas Tooli abikaasale Marile kuuluv Baltplast, mille osalus on ligi 19% ja Arvo Nõgesele kuuluv OÜ Gamma Holding Investment, millele kuulub veidi enam kui 10,5% Arcost.

Puudu jäi napilt hääli. Et otsust vastu võtta, olnuks tarvis ligi 66% koosolekul kohalolnute häältest, ent kokku saadi vaid ligemale 64%. Ettevõtte juht Tarmo Sild pöördus aktsionäride koosolekul isikuliselt Arvo Nõgese poole, süüdistades teda pakkumise tegemises LHV omanikule Rain Lõhmusele.

Nimelt olla Nõges teinud Lõhmusele pakkumise osta tema aktsiad 2,07 euro eest ehk pea kaks korda kallimalt turuhinnast.

Sild on võrrelnud Nõgest veel altari ees nõudmisi seadva pruudiga, kuna tema sõnul hääletanud Nõges varem peetud nõukogu koosolekul rahakaasamise poolt. Sedasi võinuks tema hinnangul eeldada üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist ülekaaluka toetusega. Nõgese sõnul ei vasta see aga tõele ning ideed pole ta toetanud algusest peale.

Hilisemates Arco Vara börsiteadetes on ettevõte viidanud nõukogu liikmete ebalojaalsusele, mistõttu pannakse täna hääletusele Arvo Nõgese, Toomas Tooli ja Stephan Balkini nõukogust ära saatmine. Neid peaksid hakkama asendama Sven Karjahärm ja Jaanus Hellat.

Nõgese viiteid temale moraalse ja majandusli-

EI OLE NII SUURED. Aktsiakapitali suurendamiseks tänaseks tehtud kulutuste summa on alla 85 000 euro.

KAS LISARAHA ON IKKA VAJA EI OLE. Paldiski mnt pro projekt ei vaja täien-

davat finantseerimist finantseerimis lähema aasta jooksul. edukalt võijook jo oksu sull. Seniks Sen enik ikss oleks o nud leia võimalusi eelarve võ abil omakapitali ja rahavoo suurenra damiseks, kuni hakkavad vabanema rahavood teistest projektidest.

Kuigi aktsiakapitali kaasamine võib tunduda ahvatlevana, on ka seal v alternatiivseid võialt malusi, alates sildfimalusi nantseerimisest kuni võlakirnantseerimis kulujadeni. Arvestades praeguseid p tusi emissioonile, on kõik teised vahendid kasulikumad. kasulikuma

ku kahju tekitamises ei soovi Sild üle tähtsustada.

Tema sõnul aktsionär, kes tõstab aktsiad oma ühest taskust teise, kahju ei kanna sõltumata sellest, mida ta räägib. Kahju kannaks ettevõte tema kinnitusel juhul, kui üks aktsionär püüab müüa oma aktsiad turuhinnast ligi kaks korda kallimalt teisele aktsionärile, kes muidu paigutaks oma vaba raha emissiooni teel ettevõttesse.

“Ettevõttele ja sedakaudu aktsionäridele jäänuks miljon vähem, ennast välja müünud aktsionär saanuks miljoni endale,” on Sild Äripäevale varem öelnud. “Aga nii õnneks ei läinud.”

Väikeaktsionärid otsustavad. Et kaalukeel rahakaasamise poole suunata, lubas Sild kuu aega tagasi hakata väikeaktsionäridega tegelema. Veel sel nädalal kinnitas ta, et aktsionäride huvi koosolekul kaasa lüüa on küllalt suur ja võib olla kindel, et osalejaid on reedel rohkem, kui oli 4. juunil. “Üle 90% nendest, kellega olen rääkinud, pooldavad aktsiakapitali suurendamist ja soovivad, et

ettevõte areneks tänasest asjade seisust edasi,” oli Sild lootusrikas.

Nõgese sõnul tekitavad kuuldused järjepidevatest väikeaktsionäride läbihelistamisest juhatuse poolt ja neilt volituste kauplemisest üldkoosoleku tarbeks temas küsimusi, kas pole mitte tegemist aktsionäride seas paanika külvamisega ja selle abil endale meelepärase otsuse suunas kallutamisega?

Osaühingu K Vara kaudu ligema 50 000 Arco aktsiat ehk veidi enam kui 1% osalust omav Kert Keskpaik ütles, et on erakorralisele koosolekule minemas ja aktsiakapitali suurendamise poolt.

Tema sõnul on emissioon üks võimalusi Arco Vara finantsseisundi parandamiseks, ettevõtte juhatus on piisavalt selgelt põhjendanud emissiooni vajalikkust ning seda, milliste projektide tarvis kaasatavat kapitali kasutataks. “Erimeelsused Arco Vara suuraktsionäride vahel ettevõttele hästi ei mõju ja loomulikult oleks aktsionäridele kasulikum, kui need lahkarvamused lahenduse saaks,” leidis ta.

Rahakaasamise osas jäi Keskpaigaga sama

KINDLASTI ON. 2 miljonit eurot on vaja korteriarendusprojekti Tallinnas, Paldiski mnt 70c.

Samuti tuleks tagastada kinnistu omandamiseks võetud panga-laen summas 1,4 miljonit eurot. See ee on vajalik eeltingimus Paldiski maanaantee projekti edasiarenduseks. Umbes mbes 1,2 miljonit eurot on vaja pangalaenu aenu põhiosa tagasimakseks, et pikendada dada Sofias, Madrid Blvd asuva hoone laenulepingut kuni 2017. aasta detsembrini brini ja jätkata hoones renditulu teenimist. st.

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA

sai seda lugu veebis lugeda juba eile kell 17.50

Kui vaidlused on konstruktiivsed, võib see ettevõttele kui tervikule ka head teha.

Arco Vara väikeaktsionär Toomas Taube

6,1

ELEKTER

VALUUTA

INTRESS

Eratarbijad peaksid arvestama, et elektrienergia hinnale lisandub lepingus ka käibemaks.

Euroopa Keskpanga negatiivne intressimäär survestab eurot nõrgemaks.

Euribor on EKP sammude tõttu olnud tugevas languses.

EUR/USD

Nord Pool Eesti

35,65

Euribor 6 kuud

1,3646

+3,18%

-0,07%

100

protsendile langes juunis USAs töötus, mis on kuue aasta madalaima taseme lähedal

25

0,303%

+0,001

NUMBER

0,45

80

1,3689

60

1,3376

40

1,3063

0,40

0,35

0,30

1,2750

20 06

08

10

12

02

04

08

06

10

12

02

04

06

0,25 08

10

12

02

04

06

RAHA TARMO SILD

reklaam

Kommertspankade intressitooted

Arco Vara juht

jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt püsijäägilt

pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank

3 kuud

tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta

6 kuud

2 aastat

3 aastat

min summa

Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank

0,05

0,10

0,15

0,20

0,40

0,50/1,5

0,70/1,7

0,90/1,9

-

200

Tallinna Äripank (3)

0,05

0,25

0,30

0,35

0,60

0,70

1,00

1,20

-

200

0,10

0,40

0,50

1,00

1,30

1,60

150

0,60

0,90

1,50

1,80

2,10

2,30

350

Citadele Pank

-

-

Versobank

0,05

DNB

0,10 (7)

Krediidipank

-

0,10

0,40

-

-

0,50

0,20

0,01

BIGBANK

-

-

0,25

0,40

0,55

0,70

0,80

0,90

300

0,10

0,15

-

0,25

0,50

0,65

0,90

1,10

1,20

100/200 (4)

0,15

0,20

0,25

0,40

0,40

1,10

1,40

1,70

300-1500

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,40

0,40

1,10

1,40

1,70

1500-30 000

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,45

0,45

1,15

1,45

1,75

üle 30 000

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank Tallinna Äripank Citadele Pank

3 kuud

6 kuud

9 kuud

1 aasta

min summa

Kontakteeruge pangaga 0,15 -

Versobank

0,30

DNB

0,10

Krediidipank

0,15

0,25 0,30 0,20

0,25

0,55

0,70

0,85

200

0,10

0,40

0,70

1,00

200 500

0,40

0,70

1,20

1,50

0,15

0,30

0,40

0,50

300

0,30

0,50

0,70

0,90

100/200 (4)

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS

Amsterdam al. 8990

Tallinn aktsia Arco Vara

www.estonian-air.ee

Euroopa Keskpank

EUR/SEK FOTO: ANDRAS KRALLA

meelt 3600 Arco aktsiat omav advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Toomas Taube, kes plaanib erakorralisel üldkoosolekul osaleda esindaja kaudu.

406 758 euro suuruse investeerimisportfelliga tänavu esmakordselt Äripäeva investorite TOPi jõudnud Taube sõnul loodab ta, et lisaraha aitab kaasa ettevõtte plaanide teostamisele ja kasumlikkuse parandamisele.

Vaidlused võivad olla konstruktiivsed. Nõukogu liikmete muutmise kohta puudub tal enda sõnul piisav informatsioon seisukoha võtmiseks. “Ma ei tahaks Arco Vara suuraktsionäride vahelisi erimeelsusi üle dramatiseerida,” märkis ta. “Suuraktsionäride vahelisi erimeelsusi ja vaidlusi tuleb ettevõtetes ikka ette. Kui vaidlused on konstruktiivsed, võib see ettevõttele kui tervikule ka head teha.”

Tema hinnangul muutub olukord ohtlikuks, kui ettevõtte suuraktsionärid on tülis ja see viib tegudeni, mis kahjustavad ettevõtte kui terviku ja selle aktsionäride huve.

Taube lisas, et seoses rahakaasamise teemaga tekitas temal mõne küsimuse tänavu märtsis ja mullu toimunud küllaltki kõrge intressimääraga võlakirjade suunatud emissioonid üksikutele Arco Vara suuraktsionäridele. “Selliste tingimustega võlakirjade vastu oleks võinud olla huvi tõenäoliselt paljudel Arco Vara aktsionäridel,” möönis ta.

käive, EUR

P/E

ROE

P/B

1,210

7,08

968

1,0

79,1%

0,79

0,0%

0,00

1 272

-

-23,1%

2,22

0,0%

Ekspress Grupp

1,050

0,96

4 266

31,6

2,3%

0,73

1,0%

Harju Elekter

2,680

0,00

0

14,8

5,1%

0,75

3,4%

Järvevana

0,743

0,41

5 207

-

-0,3%

0,89

0,0%

Merko Ehitus

7,180

0,00

9 775

13,6

7,6%

1,03

5,7%

Nordecon

1,030

1,98

1 530

5,5

16,8%

0,92

0,0%

Olympic EG

1,960

0,51

37 977

11,5

24,1%

2,77

5,1%

Premia Foods

0,705

0,28

1 040

27,8

2,7%

0,76

1,4%

Pro Kapital Grupp

2,500

2,88

17 056

-

-4,5%

2,08

0,0%

Silvano FG

2,000

-1,48

202 723

8,5

14,9%

1,26

12,5%

Tallink Grupp

0,760

0,00

32 787

13,6

5,0%

0,68

6,6%

Tln Kaubamaja

5,050

0,00

29 290

5,7

21,5%

1,23

6,9%

13,400

0,00

19 629

14,3

21,5%

3,07

6,3%

Trigon PD

0,452

0,00

0

-

-0,7%

0,94

0,0%

Skano Group

1,000

0,00

0

-

-10,1%

0,66

0,0%

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

45,7050

aktsia

1,455

Rumeenia leu

RON

Austraalia dollar

AUD

4,389

Bulgaaria leev

BGN

1,956

Singapuri dollar

SGD

1,701

Hiina jüaan

CNY

8,477

Suurbritannia nael

GBP

0,797

Hongkongi dollar

HKD

10,577

Šveitsi frank

CHF

1,215

India ruupia

INR

81,392

Taani kroon

DKK

7,457

Jaapani jeen

JPY

139,060

Tai baat

THB

44,212

Tšehhi kroon

CZK

27,439

Türgi liir

TRY

2,910

Kanada dollar

CAD

1,453

Korea won

KRW

1376,980

Leedu litt

LTL

3,453

Ungari forint

HUF

311,390

Norra kroon

NOK

8,481

USA dollar

USD

1,365

Poola zlott

PLN

4,147

BÖRSIKAUBAD

03.07 sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

P/E

P/B

03.07

6,89

-0,14

6,0

0,6

Latvijas Gaze

10,10

0,00

14,1

0,7

-

Olainfarm

8,00

0,00

8,3

1,9

-

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

Vilnius aktsia Apranga

110,87

Nafta NYMEX, bbl

104,08

Mootoribensiin, t

1052,00

Diislikütus, t Kerge kütteõli, t Masuut (1% väävel), t

02.07

03.07 P/E

P/B

2,68

1,13

-

3,7

1,800

2,86

7,4

1,0

-

Invalda

2,910

0,00

-

1,1

-

Linas Agro

5,4

0,690

0,00

8,6

0,8

-

Panevezio Statybos

1,240

0,00

-

0,6

-

Siauliu Bankas

0,287

0,00

52,1

0,8

-

Snaige

0,341

0,00

-

1,1

-

TEO LT (Telekomas)

0,773

0,39

14,5

2,1

16,5

hind, EUR

muutus eelm, %

03.07

aktsia

P/E

P/B

divid. tootlus

Alma Media

2,71

0,37

16,3

2,6

3,7

Citycon

2,70

0,75

11,6

1,0

5,5

Plii LME

2166

Elisa Comm.

22,69

1,84

17,2

4,0

5,7

Nikkel LME

19175

Finnair

2,86

-0,35

-

0,6

-

Vask LME

1888,5

913,75

Tina LME

22765

Fortum

19,75

-0,20

5,7

1,4

-

626,00

Tsink LME

2204

HKScan

4,09

0,00

502,6

0,6

2,4

Kesko

29,31

0,86

19,2

1,3

4,8

Neste Oil

14,42

1,48

-

1,3

4,5

5,67

1,25

-

3,5

-

Olvi

24,68

-0,12

16,0

3,0

2,6

Maagaas Henry Hub, btu, USD4,34

Põllumajandus

03.07

nael = 453,59 g

Kohv NYBOT, USc/nael

divid. tootlus

7035

Alumiinium LME

930,50

-

City Service

USD/t

USD

Nafta IPE, bbl

Värvilised metallid

divid. tootlus

Grindex

Helsingi Kütused

divid. tootlus

0,480

Riia

EUR/RUB

9,3286

muutus eelm, %

Baltika

Tallinna Vesi

VALUUTA

03.07 sulgemishind, EUR

Väärismetallid USD/unts, unts = 31,105 g

172,00

Kuld COMEX

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t466,10

Plaatina NYMEX

Kakao NYBOT, USD/t

Pallaadium NYMEX

3136,00

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 134,00 Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

Hõbe COMEX 338,75

03.07

Nokia

1317,39

PKC Group

21,55

0,05

40,0

2,6

3,2

1503,50

Stockmann

11,24

-0,53

18,1

1,0

3,6

862,30

Stora Enso

21,07

UPM Kymmene YIT

7,35

1,73

-

1,1

-

12,68

-0,31

-

0,9

4,7

8,63

0,64

17,4

1,7

4,4

26 REKLAAM 26. august Original Sokos Hotel Viru

Ă&#x201E;RIPĂ&#x201E;EVA HOMMIKUSEMINAR

FIRMAAUTODE JA SĂ&#x2022;IDUHĂ&#x153;VITISTE MAKSUSTAMINE

Ă&#x201E;RIPĂ&#x201E;EV 4. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

22. august

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus

raamatupidaja.ee

S

SI T O O R E MIN A T S U S K A

M A J S U V E Ă&#x201E;RITEG

AJAKAVA JA TEEMAD:

Seminaril käsitleme järgmisi kĂźsimusi: t 1MBOFFSJUBWBE NBLTVTUBNJTNVVEBUVTFE ja nende rakendamine: isikliku sĂľiduauto hĂźvitise maksuvabastus, tĂľendamiskohustus, käibemaksu mahaarvamine ettevĂľttele sĂľiduauto ostmisel. t .JT PO JTJLMJL TĂ&#x153;JU KB NJT PO UĂ&#x161;Ă&#x161;TĂ&#x153;JU t ,VJEBT UĂ&#x161;Ă&#x161;TĂ&#x153;JUF UĂ&#x153;FOEBEB t .JMMJTFJE WJHV UĂ&#x161;Ă&#x161;TĂ&#x153;JUVEF LBKBTUBNJTFM KB UĂ&#x153;FOEBNJTFM UFIBLTF t *TJLMJLV TĂ&#x153;JEVBVUP LBTVUBNJOF UĂ&#x161;Ă&#x161;TĂ&#x153;JUVEFLT ning lähetuseks. t .BLTVIBMEVSJ QSBLUJLB LPOUSPMMJNJTFM Seminari soodushind registreerimisel 21. augustini on 129 eurot (km-ga 154,8 eurot).

Tavahind 159 eurot (km-ga 190,8 eurot).

Kahe vĂľi enama isiku korraga registreerimisel Ăźhest maksjaettevĂľttest kehtib hindadele 5% soodustus.

-FLUPS "EWPLBBEJCĂ SPP "55&-" QBSUOFS KB WBOEFBEWPLBBU TTĂ&#x153; finantsarvestuse Ă&#x153;QQFUPPMJ SBIWVTWBIFMJTF maksunduse lektor

9.30 â&#x20AC;&#x201C; 9.50 Registreerimine ja hommikukohv 9.50 â&#x20AC;&#x201C; 10.00 Seminari avasĂľnad raamatupidaja.ee toimetaja Tuuli Seinberg 10.00 â&#x20AC;&#x201C; 12.15 Rootsi ärikeskkonna eripärad eestlase vaatevinklist.

Milline juriidiline vorm valida?

TÜÜtajate palkamine ja ametißhingud.

1Office Sweden AB juhatuse liige Ivar Veskioja 12.15 â&#x20AC;&#x201C; 13.00 LĂľuna 13.00 â&#x20AC;&#x201C; 14.30 Maksuarvestus Rootsis.

Eesti OĂ&#x153; teeb Rootsis tÜÜd.

1Office Sweden AB pearaamatupidaja Mailika Hindrikson 14.30 â&#x20AC;&#x201C; 14.45 Seminari lĂľpetamine

MARKO SAAG

3FHJTUSFFSJNJOF WFFCJT XXX TFNJOBS BSJQBFW FF WĂ&#x153;J UFMFGPOJM 1SPKFLUJKVIU "OOF -Z 3BVEIFJO UFM

Seminaril osalemine maksab kuni 14. augustini 169 eurot (km-ga 202,8 eurot), alates 15. augustist kehtib täishind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Kahe vþi enama isiku korraga registreerimisel ßhest maksjaettevþttest kehtib hindadele 5% soodustus.

Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee vĂľi telefonil 6670 411.

investeerimisfondid INVESTOR 27 +0,45%

17052,37

OMX Stockholm

1406,74

OMX Helsinki

+1,34%

2978,67

EPI II samba indeks

+0,95%

161,34

Dow Jones USA 17000

1400

3000

160,0

16000

1300

2750

157,5

15000

1200

2500

155,0

14000

1100

2250

152,5

1000

13000 08

10

12

02

04

2000 08

06

10

12

02

04

06

08

10

12

02

FONDID

04

150,0 06

06

reklaam

Avaron Asset Management

02.07 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

08

+0,12%

10

12

02

04

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

06

AS SEB Varahaldus

02.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

SEB Energiline Pf, EUR

0,780

0,788

0,788

6,46

6,10

9,88

2,88

SEB Konservatiivne Pf, EUR

0,902

0,911

0,911

2,77

2,37

2,25

1,93

3,47

56 936 128,61

SEB Optimaalne Pf, EUR

0,856

0,865

0,865

3,69

3,73

6,10

2,82

4,58

16 735 068,55

ost

müük

12 kuud

3 aastat

Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR

12,57

12,83

12,57

8,28

9,40

19,38

6,10

-

39 352 285

Avaroni Privaatportfell B, EUR

14,95

14,95

14,95

2,76

6,05

10,69

6,57

9,30

8 384 335

SEB Tasakaalukas Pf, EUR

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR

11,79

11,79

11,79

3,75

7,43

8,95

-

-

9 790 326

Vahendatavad Fondid *

SEB Progressiivne Pf, EUR

5 aastat

SEB Aktiivne Pf, EUR

Compensa Life

02.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

Kasvuportfell, EUR

-

-

1,41

-

0,40

0,90

5,50

18,00

5 884 299

Võlakirjaportfell, EUR

-

-

12,11

-

1,90

2,50

3,10

-

719 366

5 aastat

02.07 NAV

15 316 062,22

1,010

1,020

1,020

4,51

4,81

8,14

3,10

5,56

329 487 336,02

1,010

1,000

6,99

6,60

11,78

3,69

9,12

15 474 540,21

1,192

1,216

1,204

3,25

4,50

7,30

3,18

4,96

12 321 075,44

2,15

3,56

3,83

5,34

6,78

3,11

5,97

1.572

1.572

1.572

110.76

111.8676

110.76

381 240 000,00 443 280 000,00

SEB Strategy Defensive Fund

109.136

109.136

109.136

2,52

4,36

541 750 000,00

SEB Strategy Growth Fund

115.982

117.14182

115.982

4,34

8,86

253 230 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund

112.889

114.01789

112.889

4,10

7,55

374 620 000,00

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.01.2014.

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt

Danske Capital AS müük

5 aastat

Fondivalitsejad

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013.

ost

fondi maht

0,990

SEB Corporate Bond Fund, EUR SEB Strategy Balanced Fund

tootlus (p.a) %

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Danske Pension 25, EUR

1,02

1,03

1,03

2,77

3,46

6,44

3,96

5,19

12 083 666

Danske Pension 50, EUR

1,20

1,21

1,21

3,57

4,18

8,58

4,69

5,93

177 982 566

Danske Pension Intress, EUR

0,89

0,90

0,90

1,98

1,62

2,49

2,96

3,87

3 927 729

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR

1,57

1,61

1,59

4,75

5,00

12,28

6,32

10,21

3 781 212

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR

0,78

0,79

0,78

2,41

2,16

3,34

2,85

302 186

5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, info@gafm.ee, www.gafm.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ ergo.ee, www.ergo.ee

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, info@lhv.ee, www.lhv.ee NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ seb.ee, www.seb.ee

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Maaklerifirmad

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

ERGO Funds

02.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR

0,95

0,96

0,96

1,62

3,21

3,93

3,39

4,07

9 020 017,15

ERGO Pensionifond 2P2, EUR

1,18

1,19

1,19

3,13

3,20

6,94

3,12

6,94

51 903 370,38

ERGO Pensionifond 2P3, EUR

0,68

0,68

0,68

3,58

2,60

7,48

2,25

-

2 116 382,84

ERGO Pensionifond 3P1, EUR

0,92

0,94

0,93

3,53

4,08

8,70

4,77

-

463 747,67

ERGO Pensionifond 3P2, EUR

0,96

0,98

0,97

4,60

2,99

8,83

4,01

-

366 144,95

ERGO Pensionifond 3P3, EUR

0,93

0,94

0,94

5,42

2,43

10,17

2,27

-

342 232,99

5 aastat

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402

VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee

16. juuli

LHV Varahaldus

02.07 ost

müük

NAV

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Pensionifond L, EUR

1,43

1,44

1,44

2,50

1,70

2,62

3,67

8,04

Pensionifond M, EUR

1,14

1,15

1,15

1,65

1,85

2,75

3,97

7,49

37 594 185

Pensionifond S, EUR

1,21

1,22

1,22

1,39

2,61

2,96

3,82

6,36

46 081 360

Pensionifond XL, EUR

1,23

1,25

1,25

3,32

1,36

2,61

4,18

8,29

61 735 495

Pensionifond XS, EUR

1,12

1,13

1,13

1,52

2,92

3,21

4,03

6,63

10 221 058

Täiendav Pensionifond, EUR

1,38

1,39

1,39

3,31

1,69

3,47

4,50

8,83

5 833 888

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR

14,24

14,38

14,38

12,75

17,25

34,78

23,66

19,10

-

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR

9,10

9,19

9,19

12,75

17,25

34,78

23,65

19,09

51 076 149

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR

8,64

8,73

8,73

11,04

0,15

12,96

-0,38

4,64

-

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR

5,52

5,58

5,58

11,04

0,15

12,96

-0,38

4,64

1 543 214

Mandatum Life

253 107 179

18.06 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR

120,26

119,66

119,66

-

2,92

5,03

4,45

-

-

Konservatiivne, EUR

118,45

117,28

117,28

-

2,75

6,34

2,70

-

-

Tasakaalustatud, EUR

118,36

116,61

116,61

-

2,68

7,40

1,71

-

-

Progressiivne, EUR

113,79

111,56

111,56

-

3,22

9,00

0,47

-

-

Agressiivne, EUR

121,09

118,72

118,72

-

4,85

11,71

1,16

-

-

Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR

146,30

145,57

145,57

-

2,68

4,44

4,58

6,18

-

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 109,70

109,15

109,15

-

4,15

8,08

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity, EUR

128,91

126,38

126,38

-

6,63

21,59

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR

152,96

149,96

149,96

-

-4,42

2,96

-0,41

4,68

-

Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR

146,99

144,11

144,11

-

0,66

3,86

-7,18

4,01

-

Nordea Pensions Estonia

02.07 ost

müük

1,01

1,02

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR

0,83

Nordea Pensionifond B, EUR

0,93

Nordea Pensionifond C, EUR

Nordea Pensionifond A, EUR

NAV

riskiaste

% aasta algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

1,02

5,35

4,52

10,64

5,83

0,84

0,84

6,49

4,45

12,13

6,23

0,94

0,94

4,10

4,03

7,24

4,74

3 aastat

fondi maht 5 aastat 7,8

76 113 012,76

6,09

14 789 961,43

9 447 337,84

0,84

0,85

0,85

2,75

3,87

4,08

3,39

4,29

2 522 930,26

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR

1,27

1,30

1,28

8,42

5,02

15,37

7,46

10,92

5 112 574,50

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR

0,74

0,75

0,74

4,06

4,44

6,54

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 173,66

178,98

177,20

11,88

2,20

3,50

1,28

17. juuli

TARTU Hotell Tartu

HOMMIKUSEMINAR

1000EUROSTE TEHINGUTE

deklareerimine ja käibemaksumuudatused Hommikuseminaril käsitleme järgmisi küsimusi:

Käibedeklaratsiooni lisavorm ja 1000euroste tehingute deklareerimine Millal tuleb täita?

Mis andmed on vajalikud?

Millised on erandid?

Millal ja kuidas saab taotleda pikendust?

LEKTOR: Grant Thornton Rimess OÜ

TÕNIS ELLING

Olulisemad käibemaksumuudatused Sõiduautode ja nende tarbeks tehtud soetuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Kreeditarvega seotud muudatused.

Ettevõtte või selle osa üleminek käibemaksuseaduse tähenduses.

791 574,87

Trigon Funds

02.07 tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat 4 762 216

Balti Fond, EUR

13,30

13,77

13,50

8,57

-3,25

-1,72

-5,83

4,88

1 517 451

Uus Euroopa Fond, EUR

26,43

27,37

26,83

8,02

7,02

27,38

12,03

19,20

65 378 655

17,72

18,35

17,99

19,58

-4,99

3,95

-7,91

13,23

4 551 874

Venemaa Top Picks Fond, EUR

TALLINN Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus

Hommikuseminaril osalemine maksab 10. juulini 119 eurot (km-ga 142,8 eurot), alates 11. juulist kehtib täishind 159 eurot (km-ga 190,8 eurot).

Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.

Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0411.

Projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107.

28 INVESTOR

OMX TALLINN

TEGIJA TURUL

Bill Gross: S&P 500 väärtus paistab ajalooliselt kõrge, kuid see on tõesti vaid tänu ülimadalatele tootlustele.

52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

808,17

+0,31%

850

825

800

775

750 08

Pimco investeeringute juhi arvates ei ole USA turg veel üle hinnatud, kuigi indeksid teevad rekordeid ja hinnad ületavad kriisieelset taset.

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Birjo Must, tel 667 0192, e-post birjo.must@aripaev.ee

Euroopa Keskpangal ees pingeline aeg

TÕUSJAD

TEHNOLOOGIA

Ericsson peab läbirääkimisi USA gigantidega

O’key Group

K

9,50 USD

uu aja eest sundis murettekitavalt madal inflatsioon Euroopa Keskpanka tegema ajaloolise otsuse ja viima hoiuse intressimäärad negatiivseks. Nüüd püsib õhus küsimus, kui kauaks intressimäärad nulli lähedale jäävad.

Eile toimunud keskpanga koosolek sellele küsimusele vastust ei andnud.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi lubas, et keskpank hakkab ostma lihtsaid ja läbipaistvaid erasektori võlakirju, mis on tagatud mittefinantssektori varadega. Keskpank soovib luua turgu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laenudega tagatud võlakirjadele, lausus ta.

+3,26% City Service

1,8 EUR

+2,86% Outokumpu

7,39 EUR

+2,71% Akzo Nobel

55,28 EUR

+2,48% NCC

236,40 SEK

+2,34% Playtech

645,50 GBp

+2,30% Aasia börsid kauplevad viimaste aastate tipptasemel. Eile langes MSCI Asia Pacific Index 0,1% allapoole oma kuue aasta tipptasemest, kuhu oli viimase nädala jooksul kerkinud.

Euro endiselt kallis. Hoolimata keskpanga püüetest eurot nõrgestada, on valuuta jäänud alates aasta algusest põhimõtteliselt samale tasemele. Valuutaturgudel oli euro ja dollari kurss eile 1,3651.

Lisaks teatas Euroopa Liidu statistikaamet sel nädalal, et tarbijahinnad kerkisid juunis aastaga 0,5% võrra, mis on neli korda väiksem kui keskpanga oodatud 2%-line inflatsioon. Kuna inflatsiooninäitaja on langenud juba mitmendat kuud, pole majandust elavdavat kiiret hinnatõusu lähiajal oodata.

Sel nädalal Les Echos ilmunud intervjuus kutsus Prantsuse peaminister Manuel Valls keskpanka üles korraldama võlakirjade ostuprogrammi.

“Ma soovin, et keskpank, kes saab minna oluliselt kaugemale, asuks aktiivsemalt turult vara kokku ostma,” kommenteeris Valls. “Rahanduspoliitika ei saa seista ainult intressimäärade muutmise najal.”

Prantsuse peaministri hinnangul aitab kokkuostmine eurot nõrgestada ja seega eurotsooni eksporti tõsta. “Euro on ülehinnatud ja see on halb nii tööstusele kui ka kasvule,” lisas Valls.

Euroopa Keskpanga president on korduvalt öelnud, et madal inflatsioon euroalal on tingitud euro kursi tugevusest, kuna see muudab impordi hinna madalamaks. Samas tugevneb euro jätkuvalt, hoolimata keskpanga kärbitud intressimääradest ja pankadele suunatud odavatest rahastamistingimustest. See annab lootust, et keskpank võib kaaluda finantsvara soetamist.

BIRJO MUST birjo.must@aripaev.ee

Monetaarpoliitika ei saa seisneda vaid intressimäärade muutmises.

Prantsuse peaminister Manuel Valls

Maailma suurim telekommunikatsioonivõrkude tootja Ericsson AB peab läbirääkimisi kahe USA suurima mobiitelefoni operaatoriga, et asuda haldama nende infrastruktuuri.

“Oleme asunud vestlusesse,” kinnitas Ericssoni ärijuht Jean-Claude Geha, kui temalt uuriti võimalike lepingute kohta firmadega AT&T ja Verizon Communications.

Kuna suured investeeringud mobiilse interneti seadmetesse tehti ära mõni aeg tagasi, on ettevõtted, nagu Ericsson, Nokia ja Huawei Technologies, pidanud viimasel ajal leppima väiksemate tehingute arvuga.

Kui operaatorid hakkavad kulutusi kokku tõmbama, on Ericsson sunnitud oma tegevust laiendama. Ettevõte on teatanud, et soovib olla konkurentsivõimeline partner nii telefonivõrkude kui ka arvutisüsteemide tootmisel ning pakkuda nii konsultatsioone kui ka tarkvara. “Vesteldes klientidega selgub, et mõttemaailm on tõepoolest muutumas. Seega näeme tulevikus rohkem traditsioonilisi võrgu allhankeid,” märkis Geha.

Seni on Ericssonil USAs suurim leping ettevõttega Sprint Corp, kes on sealsel turul suuruselt kolmas operaator.

Ericssoni prognooside järgi kasvab telekommunikatsiooni sektori kasutatavate teenuste maht järgmisel kolmel aastal 7% aastas.

BÖRS

Äsja börsile tulnud GoPro aktsia kukub Kaamerafirma GoPro aktsiatega kaubeldi kolmapäeva pärastlõunal juba alla 44dollarilisel hinnatasemel pärast seda, kui aktsia tegi hommikul läbi 15%-lise kukkumise.

Möödunud nädalal börsidebüüdi teinud personaalkaamerate tootja seisis silmitsi oma esimese päevase langusega börsil. Alates 26. juunist oli 24dollariline IPO hind enam kui kahekordistunud. Eile aga kukkus hind 41,53 dollarile, vahendas MarketWatch.

10

12

02

04

perioodi kõrgeim perioodi madalaim

06

855,25 775,29

LANGEJAD

Rosneft

7,19 USD

-3,49% Volkswagen

189,00 EUR

-2,15% SONY

1696,00 JPY

-1,45% Vopak

35,59 EUR

-1,29% Comptel

0,62 EUR

-0,81% Lukoil

60,82 USD

-0,69% Eurotsooni majandusnäitajad ei süsti turgudele optimismi. Uuringud näitavad, et tootjahindade kasvu kiirus on langenud ning Eurostati andmetel tammuvad ka jaemüügi näitajad paigal.

ÄRIPÄEVA JUHTIMISKOOL 28. AUGUST

Juhtimiskaasuste lahenda mine KOOLITAJA IVAR LUKK

UUS LEND ALUSTAB

25. september 2014 Koolitajad Andres Liinat, Margus Tinits, Priit Karjus, Mare Pork, Ivar Lukk Äripäeva Juhtimiskooli soodushind 2149 eurot (km-ga 2578,80 eurot) kehtib 19. augustini.

Koolitusprogrammi tavahind on 2299 eurot (km-ga 2758,80 eurot).

Mooduli hind on 399 eurot (km-ga 478,80 eurot)

Mooduli hind on 399 eurot (km-ga 478,80 eurot)

Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil akadeemia@aripaev.ee või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee

1.06

avas suvekuudeks uksed Evald Okase muuseum. Info: evaldokasemuuseum.ee. | Nädalalõpulisa |

Taasavatud Energia Avastuskeskuses saab nautida teadusteatrit ning kolmemeetriseid pikselööke, päeva tipphetkeks on aga virtuaalne reis kosmoses.

Füüsika ja matemaatika kogu perele KAROLIINA VASLI

Fookuses Energia Avastuskeskus Põhja puiestee 29, Tallinn AVATUD: E–R kl 10–19, L–P kl 11–19 PILETID: 3–25 eurot www.energiakeskus.ee

Tasub teada Looduskeskus kolis kunagisse karjalauta 28. aprillil avas RMK VIIMSI LOODUSKESKUSE UUE MAJA JA METSATEEMALISE PÜSINÄITUSE "METSAS ON VÄGE". Uus hoone on tegelikult renoveeritud mõisaaegne karjalaut. Näitus on kõigile tasuta ning räägib metsas tehtavate tööde ja tegemiste tähtsusest looduskeskkonnale ning tutvustab metsa poolt inimestele pakutavaid hüvesid.

AADRESS: Rohuneeme tee 29, Viimsi AVATUD: E–P kl 10–18 http://loodusegakoos.ee

Tervishoiu Muuseum avati uue püsinäitusega 31. mail avas külastajatele taas uksed EESTI TERVISHOIU MUUSEUM, mis oli renoveerimistöödeks suletud ligi kolm aastat.

UUS ANATOOMIATEEMALINE PÜSINÄITUS "AVAMEELSELT SINU KEHAST" tutvustab inim-

keha kui terviksüsteemi põnevate teematubade, käed-külge-eksponaatide ja harivate arvutiprogrammide kaudu. Näitlike vahendite mitmekesisus võimaldab saada ülevaatliku pildi inimese sisemusest.

AADRESS: Lai 30, Tallinn AVATUD: T, N–P kl 10–18, K kell 10–19, esmaspäeviti suletud. www.tervishoiumuuseum.ee

MITU poissi on pildil? Kaleidoskoop on avastuskeskuses üks laste lemmikuid. FOTO: TERJE LEPP

kaasautor

Loodusteadused võivad tunduda teismelistele igavad, kuid Energia Avastuskeskuses näeb neid teise nurga alt. Seal on seitse erinevat teemanäitust ja üle saja interaktiivse käed-külge-teaduseksponaadi.

500 külastajat päevas. Esmaspäeva hommikul on 101 aasta vanuses kunagises Tallinna elektrijaamas siblimas palju lapsi, seltsiks vanemad või isegi vanavanemad. “Tule vaata, lamp läks põlema,” hõikab üks uhke pisipõnn vanaemale, kui on saanud seadme tööle. Tundub, et rahvast on väga palju, kuid juhataja Kertu Saks ütleb, et see pole veel midagi. Nädalavahetustel käib majas isegi 400–500 inimest päevas, argipäevadel kokku 200–300 ringis.

Suure huvi taga on see, et avastuskeskus oli poolteist aastat renoveerimiseks suletud. Uksed avati taas juunis. Saks märgib, et hoone loodi 1913. aastal. Nüüdseks on selle algne ilme taastatud kombineeritult uue moodsa tehnoloogiaga.

Vahepeal oli 73 aastat kasutuses nii-öelda poolik versioon – Teise maailmasõja ajal lasid venelased osa hoonest õhku.

Rännak päikesesüsteemi. Lisaks püsinäitustele näeb keskuses hooajalisi näitusi, mis üleval pool aastat. Alustati geomeetriale pühendatud matemaatikanäitusega.

Iga päev kell 14 saab veel kaasa elada, kuidas elektrit juhtivate seintega Faraday puuri paigutatud Tesla transformaatori abil tekitatakse kuni kolme meetri pikkune välgunool. Mitu korda päevas näidatakse ka spetsiaalset planetaariumiprogrammi, kus saab teha 3D-rännaku meie päikesesüsteemis. Seda vaadatakse spetsiaalses kuplis, ise mugavatel toolidel istudes.

Muide, ühel avastuskeskuse seinal võib näha

liikuvat sädelevat limast massi, mis üks ühele sarnane päikese pinnasega. Tõsiasi on aga see, et tegu pole arvutitrikiga, üks keskuse töötaja filmis terve päeva oma kodus sädelevat šampooni, mis päikese pinnal toimuvat aitab illustreerida.

Füüsika algtõed. Moodsate aparaatide kõrval saab teha ka klassikalisi füüsikakatseid. Näiteks saad vaadata, mis ained juhivad elektrit. Võtad aga puupulga ja ühendad vooluringiga, seejärel pleksiklaasist pulga ning viimaks metallpulga. Millise puhul läheb tuluke põlema? Üks eksponaat võimaldab ka mõõta, kui palju nõukogudeaegne olmeelektroonika radioaktiivseid aineid sisaldas. Kaugelt vaadates ei tahaks küll teps mitte uskuda, et armas kosmonaudi Juri Gagarini pildiga kell sisaldab mitte nii armast raadiumi.

Näituste kõrval saab vaadata ka teadusteatri etendusi, kus tehakse katseid meid igapäevaselt ümbritsevate materjalidega. Välja on ehitatud ka ruumid seminaride tarbeks. Need on maja osas, mis 1970ndate lõpust seisis niisama tühjana.

30 ELAMUS

RESTORANIDE TOP 10 Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal 1. ALEXANDER , Pädaste, Muhumaa 2. Ö, Mere pst 6e, Tallinn 3. LA BOTTEGA , Vene 4, Tallinn 4. PÕHJAKA , Mäeküla küla, Paide vald 5. TCHAIKOVSKY, Vene 9, Tallinn

PUHKEPÄEV 4 juuli 2014 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post signe.sillasoo@aripaev.ee

30 30 30 30 30

6. KAHEKSA JALGA , Kõue vald, Harjumaa 7. NOA , Ranna tee 3, Tallinn 8. NEH , Lootsi 4, Tallinn 9. TRUFFE , Raekoja plats 16, Tartu 10. DOMINIC , Vene 10, Tallinn

30 30 29 29 28

TOIMETAJA VEERG

Mereriigiks olemise eelised SIGNE SILLASOO signe.sillasoo@aripaev.ee

Eestis asukoha suur pluss siin maakeral on see, et asume mere ääres. Ükskõik millisest Eesti otsast rannikuni jõudmine võtab maksimaalselt paar tundi. Tõeline privileeg.

Talv läbi linnakorteris olles või muul ajal maakodus (mis ei asu merekaldal) asjatades võivad sageli ununeda aga mereriigiks olemise tõelised plussid ja eelised – võimalus ükskõik mis kell mere ääres piknikut pidada, randa ujuma, jooksma või võrkpalli minna mängima, veesuuskade, purjelaua, zapcat’i, kuunari, wakeboard’i, katamaraani või mõne seitsmenda sõiduvahendiga veemõnusid nautida, mereäärses spaas mõnuleda, kalal käia ning mereelust – meres või selle ääres elavate loomade, lindude tegemistest osa saada.

Ja seda kõike olenemata ilmast. Sest nagu targad teavad, pole olemas halba ilma, on kehv varustus. Nii soovitangi sammud mereäärsetesse kohvikutesse seada. Head, paremat tasub minna proovima näiteks Villa Marysse, Noasse, OKOsse, Kai kohvikusse, Kalana sadamakohvikusse või oma piknikukorviga ükskõik millisesse mereranda.

Juuli – merepidude kuu. Ka on lähinädalatel toimumas arvukalt mereäärseid festivale, millest Puhkepäev täna ülevaate annab. Järgmisel nädalal võõrustavad külalisi näiteks Kunda mere- ja perepäevad, kuu lõpu poole aga pealinna sadamad.

Tallinna Merepäevade kavas on ujuv meremess, sõidud kõikvõimalike meresõidukitega, kontserdid ja rannapeod. Lahti on ka pimekohvik, mida külastades saab aimu, mis tunne on olla pime.

Kes mere äärde ikkagi ei jõua, siis need saavad homme veemõnusid (muide külm vesi karastab!) nautida Viljandi järve ääres ja Rõuges. Viljandis toimub 18. sõuderegatt “Viljandi paadimees”. Erinevas vanuses sõudjad panevad järvevee kihama alates kella 11.30st. Rõuges peetakse aga veepidu ja paadirallit (paadiralli.ee).

PUHKEPÄEV SOOVITAB Näitus: AHHAA paljastab merepõhja aarded Kolmapäevast on Teaduskeskuses AHHAA avatud fotonäitus “Avame merearhiivid”. ”Merepõhi on inimkonna ajalooga üle külvatud – vetesügavustes leidub nii muistsete tsivilisatsioonide kui ka tänapäeva tehnikasaavutuste märke, mille lähema uurimisega tegelevad arvukad spetsialistid üle kogu maailma. Kuidas avastusretki korraldatakse, milliseid meetodeid leitu analüüsimiseks ja kaitsmiseks kasutatakse ning kus leitud aardeid oma silmaga imetleda saab, sellele näitus keskendubki,” ütles üks näituse kuraatoreist, AHHAA projektide koordinaator Helin Haga. Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini. Lisainfo: ahhaa.ee.

Näitus: Jaani kirikus näeb Kostabi maale Tartu Jaani kirikus avatakse klassikalise ja nüüdismuusika festivali Klaaspärlimäng avapäeval, 10. juulil Kalev Mark Kostabi näitus “Kostabi & sõbrad”. Lisaks Kalev Mark Kostabi töödele on väljas tema venna Paul Indrek Kostabi ning mõttekaaslase Tony Esposito tööd – nad on sarnaselt tema endaga kunstnikud ja samal ajal ka muusikud. Välja on pandud valik nende viimase 15 aasta loomingust. Näituse avamisel on kohal ka Kalev Mark Kostabi. Lisaks annab Kostabi & Band kontserdi 12. juulil Tartu Toomkiriku varemetes.

Lisainfo: klaasparlimang.com.

TALLINNA vanalinn on saanud veel ühe rahvusrestorani võrra rikkamaks – Lautarii pakub lihtsaid, ent maitsvaid Moldova köögi roogi. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

RESTORANITEST

Moldova maitseb mõnusalt

J

ärjekordne tare-tarekese stiilis turistilõks, arvasin ma, kui Tallinna vanalinnast Uuelt tänavalt Moldova restorani leidsin. Aga eksisin – Lautariis tehakse süüa sooja südame ja osavate kätega.

Tallinna vanalinna Itaalia, Vene, Lähis-Ida, Prantsuse ja teab-mis-veel rahvusliku köögiga restoranid said eelmise aasta lõpus täiendust, Uuel tänaval avati Moldova tavern. Esmakordselt Eestis.

Igasugune kulinaarse perspektiivi avanemine teeb rõõmu, seetõttu on väikese Moldova väikese taverni tulek minu jaoks palju olulisem gurmeesündmus kui ühe järjekordse Itaalia või Vene söögikoha lisandumine.

Televiisoriga tavern. Aga ikkagi sai seekordne restoranikäik ette võetud ilma erilise optimismita: enne Lautariid samas kohas asunud söögikohad pole olnud isuäratavad. Kõigepealt läks tükk aega sobiva laua leidmiseks, üks oli televiisorile liiga lähedal, teine liiga köögiukse lähedal, kolmas otse kõlarite all ja neljanda toolid olid nii madalad, et vaid ninaots ulatus lauani. Lõpuks otsustasime siiski televiisori kasuks.

Kui televiisor, kõlarid ja baarilett välja arvata, oli Lautarii tavern mis tavern: valgeks krohvitud seinad, madalad laed, tikitud linikud (üks isegi televiisorit ja teine veinikappi ehtimas), päevalilledega pildid ja külakeraamika. Isegi kelnerid olid pigem lihtsate külapoiste kui väljaõppinud linnakelnerite moodi – see mõjus vägagi värskelt. Tellimisel pidi eesti keelele inglise keele lisaks võtma, see lisas külamiljööle omajagu pikantsust.

Menüü pakkus senitundmatuid nimetusi: ma-

HEIDI VIHMA kaasautor

Maitseelamus Lautarii Aadress: Uus 25, Tallinn Telefon: 66 999 22 Avatud: P–N 10–23, R–L 10–02

21 TOIT

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ TEENINDUS

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ INTERJÖÖR

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ PÕHIROOGADE HINNAD:

7,50–18,90 eurot

maliga, costita, kõrnetsei, mititei, aga justkui ebaledes. Et kas nii võõrast toitu keegi sööma tuleb.

Igaks juhuks, mine nende sööjate maitseid tea, oli menüü alguses ka räim rukkileival, lõpus ribeye ja New Yorgi steik ning piprapihv. Nende poole ma ei vaadanudki, otsisin ikka kõige moldovalikumat.

Alustasime placinta’ga: õlis küpsetatud kartulipirukad, natuke tšebureki moodi, ainult väiksemad. Järgnes salat Moldova värske köögivilja ja brõnsaga, täiendatud oliividega ja üle puistatud kõrvitsaseemnetega. Tegemist oli pealtnäha täiesti tavalise kurgi-tomati-redisesalatiga, aga maitses hästi: köögiviljad olid hästi valitud, küpsed, ja maitset kujundas kastmes kasutatud päevalilleõli, mis pärast lõputuid (kehvi) oliiviõlisid mõjus üllatavalt värskelt.

Võõrad road, kodused maitsed. Eriliselt hea oli aga Karpaatide borš baklažaaniga – seda teen ma kindlasti kodus järele – ja kõrnetsei, kodused vorstikesed. Siin kuulsa supimaa Venemaa kõrval elades olen ma ikka arvanud, et tean nende boršist juba kõike, aga baklažaani pole selles veel kohanud.

Supiga on nii, et pane sinna mida iganes, peaasi et puljong on korralik ja Lautariis oli see tõeliselt rikkalik. Vorstikesed tegi maitsvaks aga korralik lihane täidis ja harjumuspärasest pisut erinev maitsestus – mida muud selle lihtsa toiduga veel teha saab?

Kui lõpetuseks olime ära söönud veel aprikoosiparfee ning Kreeka pähklitega täidetud ploomid vahukoorega, oli tunne, justkui oleks maavanaemal külas käinud. Muidugi Moldova, mitte Lõuna-Eesti vanaemal. Ja neid vanaema vorstikesi ja ploome olen ma valmis ikka ja jälle sööma.

ÜTLES

Mari-Liis Lill: Põlvkondade /.../ ringkäigule aitaks kõige rohkem kaasa, kui me kõik endale aeg-ajalt kriitiliselt otsa vaataksime ja küsiksime – kus ma tegelikult kõige vajalikum olen? näitleja, EESTI EKSPRESS, 2.07

ELAMUS 31 4. juuli 2014 PUHKEPÄEV toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post signe.sillasoo@aripaev.ee

KINO

PLAAT

Perverdist pankuri allakäik

Unenäoline tunnike

KAROLIINA VASLI

FILM

kaasautor

“Welcome to New York” näitab, et ärimaailma tipud võivad ühtlasi olla ühiskonna häbiplekid, kes isegi nurka surutuna keelduvad oma vigu tunnistamast.

2011. aasta mais olin ühel uimasel nädalavahetusel ametis uudisteportaalis artiklite kirjutamisega. Ühtäkki märkasin BBC’s uudist, et USAs vahistati Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Dominique StraussKahn, kes väidetavalt vägistas Manhattani luksushotelli teenijanna.

See tundus uskumatu. Me ei ela küll ideaalses maailmas, aga ometi seostad ametinimetust väärikusega. Strauss-Kahnist räägiti kui võimalikust järgmisest Prantsusmaa presidendist.

Kogu tema habras impeerium varises kokku kui kaardimaja.

Vangi teda kokkuvõttes ei pandud, aga igavene mainekahju oli ammu tehtud.

Antikangelane. Nüüd on tema lugu jõudnud kinolinale, peaosas Gerard Depardieu.

Tema kehastatava brutaalse seksisõltlase nimi on küll George Devereaux, kuid selgelt on tegu Strauss-Kahniga. Filmi jooksul ei teki kordagi hetke, mil pankurile kaasa tunneks.

Isegi mitte stseenides, kus ta on juba mutta trambitud.

Depardieu kehastab võigast kiimast kõutsi, kes on hingelt

“Welcome to New York” näitab pankur Dominique Strauss-Kahni argielu räpaseid telgitaguseid.

FOTO: TOOTJA

Hinnang “Welcome to New York”

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ ⦁⦁ REŽISSÖÖR: Abel Ferrara OSADES: Gerard Depardieu,

Jacqueline Bisset, Drena De Niro, Paul Calderon jt KINODES ALATES 27.06

poisike. Ta magatab prostituute ja peab naisi alamateks, keda võib vajadusel ka vägisi võtta.

Kahetsus on tema jaoks võõras.

Tema kõrval on abikaasa Simone (Jacqueline Bisset), kel on raha kui seeni pärast vihma, ent empaatiat sama vähe

kui abikaasal. Naist ei häiri mehe petmine ja võikad teod – ta on vihane, sest mehe vahelejäämine rikub tema enda karjääri riigipea kaasana. Nende tülisid kuulates mõtlesin, et tegelikult on nad paras paar. Kaks inimest, kel inimlikkust pole.

Puudulik montaaž. Kui filmile midagi ette heita, siis tervik logiseb. Film algab meeletute orgiatega, mis näitavad ära härrasmehe tegeliku palge.

Seksistseenid ja kõhukas Depardieu karulikult möirgamas pole kummalisel kombel häirivad, vaid ilmestavad seda vastikut reaalsust. Vägistamiskatse, vahistamine ja ajutine vangipõli, kus detailselt näidatakse,

kuidas Devereaux’d koheldakse pokris kui iga teist.

Seejärel pääseb ta jalavõruga koduaresti, järgnevad heietused abikaasaga. Alguses on see sisukas, kuid siis hakkab korduma. Tundub, et film kipub venima, ja siis ühtäkki tuleb lõpp.

Loogiline lahendus, kuid saabub kui välk selgest taevast.

Oleks see filmi esimese poolega paremini haagitud, mõjuks efektsemalt. Seega on tervik hüplik. Kõik see ei vähenda muidugi Depardieu rollisooritust. Loodetavasti jätkub 64aastasel staaril auru veel aastateks.

Peamine, et ta jääks meelde oma näitlejatöödega, mitte sellega, et matslikult mullu Venemaa kodakondsuse võttis.

KONTSERT

The Offspringi emotsioonitu etteaste MARI HIIEMÄE

Hinnang Tallinn Star Weekend – rokipäev

kaasautor

Tallinn Star Weekendi esimene kontserdipäev lauluväljakul jättis lahjavõitu mulje, mis oli suuresti tingitud publiku nappusest.

Ei, inimesi ei olnud vähe.

Nendega oleks saanud ilusasti ära täita ühe, võib-olla isegi kaks Saku Suurhalli. Sadu tuhandeid kuulajaid mahutav lauluväljak on lihtsalt nii suur, et kümnetuhandelise publikuhulgaga kontserdid kaovad sinna ära. Nii ka Tallinn Star Weekendi rokipäev.

Tehniliselt põnev. Lauluväljakul jäi tühi tunne. Ei suutnud ükski õhtu kolmest esinejast nappi inimmassi korralikult käima tõmmata.

Lavaesises fännitsoonis, tõsi küll, elu kees. Õigemini läks arvestatavalt kuumaks peaesineja The Offspringi esinemise ajaks, sest esimestena mänginud Lordi ja 2Cellos fännide ühtset üles-alla rokkimist veel

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ ESINESID: Lordi, 2Cellos ja The Offspring 27.06 Tallinna Lauluväljakul

ERINEVALT bändist The

Offspring suhtles 2Cellos altilt publikuga. FOTO: LIIVO LÕOKE

põhjustada ei suutnud. Lõpuks said aga mõned sajad rokkivad muusikasõbrad lava ees oma elamuse siiski kätte.

Mis oli ilus, oli kontserdi tehniline külg. Lordi ja 2Cellose etteaste naelaks oli lava tagaseina kattev hiigelekraan, kus näidati värvilisi pilte. The Offspring pakkus lisaks kallist valgussõud. Heli oli ilus ja puhas ning käis korraks uitamas ainult The Offspringi esinemise alguses, kuna megastaar kasutas isiklikku helitehnikat ning esime-

sed lood kulusid heli paika saamise peale.

Külm etteaste. Mis puutub The Offspingi lavakäitumisse, siis see oli lakooniline ja külm. Ei ühtegi selgitust, pealkirja ega vaherepliiki palade vahel. Võimalik, et bänd ei viitsinud nii väikese publiku ees pingutama hakata – nende jaoks oli Tallinna kontsert ju vaid üks bändi pika tuuri peatustest. Ette mängiti küll bändi kõik kõige hitimad hitid: “Why Don’t You Get

a Job?”, “Pretty Fly”, “Come Out and Play”. Õhtu ilusamaks lõiguks pean duo 2Cellose etteastet.

Mitte et see muusikaliselt väga vapustanud oleks, kuigi kahele tšellole kohandatuna kõlasid huvitavana kõik bändi kaverdatud rokihitid alates Jimi Hendrixist Metallica, AC/DC ja Prodigyni. Meeldis eelkõige esinejate innukus ja soojus, mis lavalt tuli. Samavõrd kui The Offspring jäi eemalolevaks, oli 2Cellos kohal – naeris, möllas ja lõbustas.

London Grammar on noorukene, 2012. aastast tegutsev Inglismaa indie-bänd. Koosseisu kuuluvad Hannah Reid, Dan Rothman ja Dominic “Dot” Major pakuvad oma kogumikul “If I Wait” unenäolisi ja ilusaid helisid.

Nende muusikat iseloomustavad kõige paremini minu jaoks märksõnad sügav, jõuline, rikkalik ja emotsionaalne.

Viimane tähendab seda, et on nii mõtlikke kui ka helgeid lugusid, nii neid, mis jala kergelt tatsuma panevad, kui ka neid, mille meloodiasse ja sõnadesse tahaks vaikselt süveneda.

Plaadi üht lugu teise järel kuulates tundub mulle, justkui kuuleksin pealt kellegi salajasi mõtteid või lühikesi siiraid jutustusi elust – läbi jooksevad teemadena hirm, väärtushinnangud, aja olulisus ja loomulikult armastus.

Bändi solisti Hannah Reidi hääl on jõuline, sügav, natukene metsik ja ennast kuu-

KOOMIKS

Hinnang London Grammar – ”If I Wait”

⦁⦁⦁⦁⦁ ⦁⦁⦁⦁⦁ KUULA TASUTA: soundcloud.

com/londongrammar

lama panev. Tibakene sarnane Reidi kaasmaalase Jessie Ware’iga. Reidi saatvad pillid pakuvad sama mitmekülgset kõla – kord nõuavad tähelepanu trummid, siis jälle kitarrid või klahvpillid.

Plaadilt jäävad kõrvu kõlama eriti lood “Strong”, “Maybe”, “Flickers” ja “High Life”.

SIGNE SILLASOO

32 TEATER PUHKEPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post signe.sillasoo@aripaev.ee

05.07

esietendub Tartu Ülikooli ajaloolises kirikuhoones (Jakobi 1, Tartu) Anton Tšehhovi “Kajakas”. Vanemuise teatri sõnalavastuse on lavale seadnud Tiit Palu. Tegu on kahevaatuselise komöödiaga, mille keskmes on kunst ja armastus. Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt. Pilet: 16,20–18 eurot. Lisainfo: www.vanemuine.ee.

04.–10.07 ENDLA TEATER 10.07 kl 19 “Woyzeck” esietendus Keskväljak 1, Pärnu

HANSA HOOVIS 09.07 kl 20 “Eesti mees ja tema naine” Aleksandri 46, Tartu

JÕELÄHTME GOLFIKESKUSES 08.07 kl 19.30 “Neljakesi paaris” 09.07 kl 19.30 “Neljakesi paaris”

05.07 kl 19.30 “Mõnikord on kõik nii selge” Viinistu Kunstimuuseumis 05.07 kl 19.30 “Imede aasta” esietendus Jäneda Pullitallis 06.07 kl 15 “Mõnikord on kõik nii selge” Viinistu Kunstimuuseumis 06.07 kl 19.30 “Imede aasta” Jäneda Pullitallis 09.07 kl 19.30 “Imede aasta” Jäneda Pullitallis 10.07 kl 19.30 “Titanicu orkester” Tapa Raudteejaamas 10.07 kl 19.30 “Imede aasta” Jäneda Pullitallis Süda 8-7a, Tallinn

Ristikangru tee, Manniva küla, Jõelähtme vald

RAKVERE TEATER

KALEVIPOJA SUVETEATER

08.07 kl 19 “Üks pealuu Connemaras” Tooma talus Uuskülas 10.07 kl 19 “Üks pealuu Connemaras” Tooma talus Uuskülas

09.07 kl 19 “Lambasööjad” 10.07 kl 19 “Lambasööjad”

Kreutzwaldi 2a, Rakvere

Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa

RUUSA TÖÖKOJA HOOVIS

KAREPA SAGRITSA MUUSEUMIS

10.07 kl 19 “Kaalukoda”

10.07 kl 19 “Karistai ja Lorelei”

TALLINNA TELETORNI ÕUEL

Karepa küla, Vihula vald

Põlvamaa

NOTAFE SAAL

09.07 kl 18 “Dara-bara” esietendus 10.07 kl 18 “Dara-bara”

07.07 kl 19 “My own bodies / Spending Time With Dinosaurs” 08.07 kl 20 “Watch me fall” 09.07 kl 20 “A solo for two / An Hour Of” 10.07 kl 20 “Copeland / Rin La / Ats Luik / Uvke”

Kloostrimetsa tee 58a, Tallinn

Jakobsoni 18, Viljandi

R.A.A.A.M 04.07 kl 19.30 “Mõnikord on kõik nii selge” Viinistu Kunstimuuseumis

LAVASTUS

“Liblikad siseorganites ehk Armastus päästab maailma” harutab armastuse teema lahti tänapäevases Eesti ühiskonnas. FOTOD:

KALEVI KESKSTAADIONIL 04.07 kl 18 “XIX tantsupidu, 1. etendus Puudutus” 05.07 kl 11 “XIX tantsupidu, 2. etendus Puudutus” 06.07 kl 11 “XIX tantsupidu, 3. etendus Puudutus”

MONOTEATER

Staadioni 8, Tallinn

Armastame asju ja tarbime inimesi. Monoteater uurib tõsiseid väärtusi MARI HIIEMÄE kaasautor

GARDNER MCKAY

MERE MÄRGID Lavastaja Margus Kasterpalu Kunstnik Liina Tepand

SAUEAUGU TEATRITALUS 12./13./14./21./22./23. augustil kell 18.00 ja 24. augustil kell 16.00

FJODOR DOSTOJEVSKI

VALGED ÖÖD Lavastaja ja dramatiseerija Leino Rei Kunstnik Marion Undusk

ÕISU MÕISA PARGIS 6./7./8./9./10. augustil kell 19.00 Teatriõhtu maitseelamused kohvikult

www.ugala.ee

Monoteatri uuslavastuse “Liblikad siseorganites ehk Armastus päästab maailma” keskmes on armastuse teema Eesti tänapäevases ühiskonnas. Tunnetega on midagi viltu, samas midagi on ka ehtne.

Monoteatri juhi Karl Kermese sõnul räägib tükk armastusest – näitlejad püüavad leida vastust küsimustele, mis on armastus ja mida see meiega teeb.

Laval on näitlejad Piret Kalda ning Jan Uuspõld.

Mustrid tarbimisühiskonnast. Tüki autor ning lavastaja on Rein Pakk, kes on Monoteatri ja Jan Uuspõlluga koostööd tegemas kolmandat korda. “Esimene lavastus oli Uuspõllu “Minu elu meedias”, kus me püüdsime luua stand-up lavastust, aga välja tuli kriitilisemat sorti monoetendus. Uue katse tegime eelmisel aastal Jani etenduses “Miks mina?”, kus püüe stand-up’iga õnnestus. Täna oleme lavale minemas väga mitmekihilise erinevatest žanritest pärit materjaliga, mis on osaliselt stand-up tekst ja osalt läbilavastatud situatsioonikomöödia, kus on ka balletinumbreid,” rääkis Kermes. Näidendi tekst on ühislooming, millesse on ideid panustanud nii mõlemad näitlejad kui ka lavastaja.

Lavastuse sünni ajendiks nimetas Kermes üht Eesti kollase meedia väljaande vahendatud seika, kus sooviti õnne ühele mehele isaks saamise puhul, samas ära märkides, et mees oli just maha jätnud oma eelmise naise koos kolme lapsega. “Sealt tekkis küsimus, mida kultiveerib tänane ajakirjandus ja mis väärtusi see ühiskonda viib? Mille puhul me soovime üksteisele õnne ja mis on selle taga,” sõnas Kermes.

“Kui vanasti armastasid inimesed inimesi, siis pärast seda, kui hakati rohkem tarbima, hakati armastama asju. Inimesed armastavad autosid, saa-

LAVAPARTNERITEKS on tükis Piret Kalda ja Jan Uuspõld.

Komöödia “Liblikad siseorganites ehk Armastus päästab maailma”

paid ja kodusid. Teisi inimesi aga tarbivad. Kui suhted kuluvad, siis ei osata neid enam lappida, vaid vahetatakse vana välja. Ühesõnaga me armastame asju ja tarbime inimesi,” kirjeldas Kermes lavatuse problemaatikat. “Liblikad siseorganites” on katse probleemi lähemalt uurida, samas selle üle kõvasti nalja visates.

AUTOR/LAVASTAJA:

Rein Pakk OSADES: Jan Uuspõld,

Piret Kalda PILETID: 8–40 eurot ESIETENDUS: 5. juulil kl 20 Rakvere linnuses www.monoteater.ee

Meeste ja naiste teemad. Kui lavastust saadab edu, võib “Liblikatest siseorganites” saada sama suur hitt, nagu oli Uuspõllu “Ürgmees”. “Seda me vähemalt loodame,“ rääkis Kermes. Eeldusi hitiks saada lavastusel on. See käsitleb sarnaselt nagu “Ürgmeeski” meeste-naiste teemasid, samal ajal on teemad esitatud rikkalikumal ning täiustatumal kujul. Et nii nais- kui ka meespoolus võrdselt sõna saaks, on seekord lisaks Uuspõllule laval ka naine – Piret Kalda.

TULEB Kabli päikeseloojangu festivalil muusikat piirist piirini

KONTSERT 33

5. juulil kl 22 esineb Kabli ranna laval Kabli päikeseloojangu festivali raames Smilers. Sel aastal on festivali alapealkirjaks “Piirist piirini”, mis väljendub kõlavas muusikas ning ka augusti alguseni vältava festivali toimumiskohtades.

Lisaks Smilersile on festivali teistel päevadel kavas näiteks Erkki-Sven Tüüri ja Miliza Korjuse autoriõhtud ning Lauri Saatpalu ja Terminaator kontserdist kuni Anne Veski ja Svjata Vatra ülesastumisteni välja. Piletid: 7–10 eurot.

Lisainfo: www.rannatee.ee/kablifestival.

4. juuli 2014 PUHKEPÄEV toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post signe.sillasoo@aripaev.ee

PRANTSUSE

kollektiivi Sagittarius peetaks üheks parimaks varabaroki vokaalmuusika esitajaks.

FOTO: KORRALDAJA

04.–10.07 AMMENDE VILLA 08.07 kl 20 Trio Romance 09.07 kl 20 Maarja-Liis Ilus Mere pst 7, Pärnu

HAAPSALU JAANI KIRIK 04.07 kl 20 “Haapsalu suvemuusika” Trubaduuri laulud. Anto Õnnis (laul), Robert Staak (lauto) ja Tõnu Jõesaar (gamba) Kooli 4, Haapsalu

HALLISTE KIRIK 10.07 kl 20 “Mind vii” Maria Listra ja Kuninglik kvintett Pornuse küla, Halliste vald

09.07 kl 19 “Romantikute luule ja muusika” Marko Martin (klaver), luulet loeb Karin Rask (autorid Byron, Schiller, Goethe) Maidla küla

MOOSTE MÕIS 09.07 kl 20 “Puudutus” Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) Mooste vald, Lõuna-Eesti

NARVA ALEKSANDRI KIRIK 08.07 kl 19 “Armastuse puudutus” Alina Sakalouskaya (mandoliin), Oksana Sinkova (flööt), Kadri Ploompuu (orel) Kiriku 9, Narva

HÄÄDEMEESTE ÕIGEUSU KIRIK 10.07 kl 20 “Kabli päikeseloojangu festival” Orthodox Singers Kooli 23, Häädemeeste vald

JÕHVI MIHKLI KIRIK

Saksa ranguse ja itaalia stiili süntees. Festival kostitab 7 kontserdiga KERSTI INNO kaasautor

Haapsalu Vanamuusikafestival alustab kolmandat aastakümmet uuendusega – kaval on läbiv teema. Festival süveneb 17.–18. sajandi saksa muusikasse ja esitab võrdlusena ka selle itaalia eeskujusid.

Avakontserdil esineb festivali kunstilise juhi Toomas Siitani poolt kokku kutsutud ansambel Studio Vocale, kes tähistab oma 20. sünnipäeva Bachi koorimotettide tervikesitusega.

Pillid ja helid 17. sajandist. Peakülaliseks on tänavusel festivalil ansambel Sagittarius Prantsusmaalt ja selle dirigent Michel Laplénie. Seda kooslust peetakse varabaroki vokaalmuusika meisterlikumaks esitajaks.

Nende kontserdil esitletakse toretseva itaalia stiili ja saksa ranguse põnevat sünteesi. “Saksa muusika isa” Heinrich Schütz ja

Festival XXI Haapsalu Vanamuusikafestival 9.–3. JUULI Haapsalu erinevais paigus PILETID: 7–15 eurot www.studiovocale.ee

itaallane Claudio Monteverdi on kontserdi esimese poole peakangelased, kava teises pooles kõlab aga Schützi õpilaste ja jäljendajate muusikat.

Tänavusele festivalile on tagasi kutsutud ka eelmisel aastal ühe festivali ajaloo meeldejäävama instrumentaalse kontserdi andnud ansambel Daimonion, mis koosneb Šveitsis Baseli vanamuusikaakadeemias õppinud noortest virtuoosides. Seekord tulevad nad suuremas ja värvikamas koosseisus ning esitavad kaleidoskoopilise kava 17.

sajandi saksa, austria ja itaalia kammermuusikast. “Üliharva saab kuulda nii nüansirikast, elavat ja meisterlikku viiulimängu, nagu seda pakub ansambli juht ja hing, Taiwani juurtega, aga Šveitsis kasvanud Anaïs Chen,” sõnas Siitan ja lisas: “Erilist värvi pakub nende tänavusele kavale veel itaalia tsingimängija Andrea Inghisciano. Hiljem väljasurnud tsink oli 16.–17. sajandil viiuliga võrdne virtuoosipill ja soleeris eriti kirikumuusikas sageli koos viiuliga. Seda põnevat kõlakombinatsiooni saame me nende kontserdil rohkesti nautida.”

Unetutele kavas öökontserdid.

Eesti muusikutest esinevad festivalil Reet Sukk (flööt), Meelis Orgse (viiul) ja Mall Help (vioola) koos Moskva tšellisti Pavel Serbiniga. Nad esitavad hõrgu kava Viini flöödikvartettidest ja -triodest, mis viib kuulaja 18. sajan-

di lõpu Austriasse. Vähemtuntud teosed ja autorid on seatud kõrvuti tõeliste publikulemmikutega Mozarti ja Joseph Haydni muusikaga.

Festivalil toimub lisaks kaks öökontserti. Reedel on nii kuulamist kui vaatamist, ühendatud on kaasaegne tants ja vanamuusika: tantsuetendus “Sihtkoht: akvaarium” ja plokkflöödikonsort Cantores Vagantes. Laupäeval aga pakub Eesti Filharmoonia Kammerkoori kvartett meeleoluka meeste vabakava.

Festivali lõppkontsert toob kokku suure osa külalistest siinsete muusikutega. Prantsuse, šveitsi, itaalia, hispaania ja eesti muusikute ees on dirigent Michel Laplénie. “Festivali algusest peale on olnud meie taotlus tuua kokku eri maade muusikuid meie oma parimatega ning esitada muusikat, mille jaoks ühelgi püsikollektiivil tavaliselt võimalust pole,” toonitas Siitan.

08.07 kl 20 Ansambel Kõrsikud

NARVA-JÕESUU HELE PARK 08.07 kl 17 “Abraham’s Café” Marten Altrov (klarnet), Kaspar Uljas (akordion), Madis Meister (kitarrid), Martin-Eero Kõressaar (bassid), Tõnis Kuusk (trummid), Joonas Pärn (ud), Martin Hein (heli) Narva-Jõesuu

Rakvere 6, Jõhvi

KALJU LAVA

NIGULISTE KIRIK

04.07 kl 19.30 Kukerpillid

08.07 kl 19 Ansambel Stary Olsa (Valgevene)

Kallaste Turismitalu, Padise

Niguliste 3, Tallinn

KÕUE MÕISA AED

OLUSTVERE MÕIS

09.07 kl 20 Tõnis Mägi

10.07 kl 20 “Puudutus” Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr)

Triigi küla, Kõue vald

Olustvere, Suure-Jaani vald

LAITSE GRANIITVILLA 09.07 kl 20 Hendrik Sal-Saller

PÄRNU RAEHOOV

Laitse, Kernu vald

09.07 kl 20 Ansambel Stary Olsa (Valgevene)

MAIDLA MÕIS

Uus 4, Pärnu

Päev täis indie-muusikat Homme avab päevaks KilingiNõmme Suveaias uksed indiefestivale Schilling, kus kõlavad nii unenäolised, psühhedeelsed kui ka rokilikud helid.

Kaheksandal Schillingu festivalil saab kuulda kirevat valimikku ansambleid nii meilt kui ka mujalt. Üles astub näiteks USAs Florida osariigis igapäevaselt tegutsev indie-rokkbänd Merchandise, samuti nende kaasmaalane, filmilikku indie-poppi viljelev Jeremy Jay. Hispaaniast Barcelonast on kohal Extraperlo ning Soomest pärit omanäolist elektroonilist muusikat mängiv Streak and the Raven.

Eesti kollektiividest tutvustavad päeva kestel festivalil oma muusikat Leslie Da Bass – 2013. aasta parima Eesti elektroonilise muusika albumi laureaat; staažikas Eesti indie-rokkbänd Id Rev

ÜKS tänavuse

Schillingu artistidest on Eesti kollektiiv Galvanic Elephants.

FOTO: PATRIK TAMM / MÜÜRILEHT

Festival Schilling 2014 Kilingi-Nõmme suveaias PILETID: 27–32 eurot, lastele kuni 16. eluaastani sissepääs tasuta http://schilling.ee

oma uue kavaga; hinnatud noorema põlve kitarristi Argo Valsi juhitav kollektiiv ja Genka ehk Henry Kõrvits spetsiaalselt tema jaoks püsti pandaval Rulalaval. Samuti on laval kollektiivid Galvanic Elephants, Jan Helsing ja Holy Motors.

Mõnusale muusikale lisaks

on festivalilt võimalik kogeda ka maitseelamusi. Restoraniala esitleb mitmekesist rahvusvahelist menüüd – kohal on Põhjaka Mõis, uue tulijana pakub aasiapärast toitu restoran Riis.

Jaapani kööki esindavad Momo, Kyabetsuyaki nime kandev tänavatoit ja Jaapani käsitööõlled. Grusiinide lihahõrgutisi pakub Tbilisi Tartust. Head-paremat leiavad endale ka õlle-, veini-, kohvi- ja jäätisesõbrad. Lisaks on laudadel kohalike kodukokkade looming.

Pere kõige väiksematele toimub festivalil Laste MM ehk MuruMängud, mille avalöök antakse kl 15. Proovile tuleb panna käte ja jalgade jõudu ning reaktsioonikiirust – vaja on heinapalle väravasse lüüa, kastekannusid vinnata ja täpsuspritsimises osaleda. Plaanis on ka muru maitsta.

PUHKEPÄEV

*26.- 27. juuli Eesti Talupäevad Jänedal *alates 05. juulist suveetendused Pullitalli Teatris

34 VABA AEG

DVD

EDETABEL

Petised asuvad riigi heaks tööle

Apollo filmide TOP

PUHKEPÄEV 4. juuli 2014

Filmi “Ameerika afäär” aluseks on 1970. aastatel USAd vapustanud altkäemaksuskandaal, milles FBI kasutas poliitikute vahelevõtmiseks elukutseliste petiste abi. Keskne tegelane on Christian Bale’i mängitud geniaalne aferist Irving Rosenfeld, kes jääb koos oma veetleva naiskolleegiga (Amy Adams) vahele Bradley Cooperi kehastatud keevalisele FBI agendile. ”AMERICAN HUSTLE” , DVD SAA-

1. Lumekuninganna ja igavene talv 2. Augustikuu 3. Philomena 4. Viimane Vegas 5. Mina, Supervaras 2

toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post signe.sillasoo@aripaev.ee

DAVAL APOLLOS

04.–10.07 EKRAAN “Kuidas taltsutada lohet 2” 2D eesti k: kl 11.45 (v.a K, N); N kl 12.00; K kl 11.15, 17.15; 3D eesti k: kl 14.00 (v.a K, N), 16.15 (v.a K, N); K kl 13.45; N kl 14.15, 16.30 “Päikest püüdmas” N kl 18.45; R, P, T kl 22.30 “Üks kohtumine” kl 20.30 (v.a K, N); N kl 16.45 “22 Jump Street” kl 15.20 (v.a K, N) “Armastuse lõuahaak” K kl 11.20; L, E kl 22.30 “Transformerid: Väljasuremine” 2D: kl 12.00 (v.a. K, N); N kl 13.15; K kl 13.30; 3D: kl 18.30 (v.a K, N), 22.00 (v.a K, N); K kl 16.00; N kl 21.30 “Welcome to New York” kl 17.45 (v.a K, N) MET Suvehooaeg 2014: “Othello” K kl 20.00 “Rändur” N kl 21.00 “Segapere” N kl 19.00 Riia 14, Tartu

KINO ASTRI “Kuidas taltsutada lohet 2” 2D eesti k: kl 14.30 (v.a K, N); K kl 15.00; N kl 16.30; 3D vene k: kl 12.45 (v.a K), 15.00 (v.a. K), 17.15 (v.a K); K kl 12.00, 15.45, 18.00 “Päikest püüdmas” P, N kl 18.45; vene k: kl 18.45 (v.a P, K, N); K kl 19.15 “Godzilla” 3D vene k: L, E kl 21.15 “Homse piiril” 3D vene k: R, P, T kl 21.15; N kl 21.30 “Iseloomuga kingitus” vene k: kl 16.45 (v.a K, N): N kl 14.30; K kl 17.15 “Pahatar” 3D vene k: kl 19.00 (v.a K, N); K kl 17.45

“Transformerid: Väljasuremine” 2D: R, P, N kl 21.00; K kl 21.30; 3D: L kl 12.00; T kl 15.30; 2D vene k: L, E, T kl 21.00; 3D vene k: kl 12.00 (v.a L, K), 15.30 (v.a T, K) 19.30 (v.a K); K kl 12.15, 14.15, 20.15 (K) “Võlumaja” 2D vene k: kl 12.30 (v.a K); K kl 13.00 MET Suvehooaeg 2014: “Othello” K kl 20.00 “Segapere” vene k: N kl 19.00

Festivalid viivad merele Eesti rannikuäär – omanäolised sadamad, rannad ja kaid võõrustavad juulis ja augustis merepidusid, kus saab kalaroogi maitsta ja merel sõidu teha . Puhkepäev nimetab valiku neist.

Tallinna mnt 41, Narva

SOLARIS KINO “Kuidas taltsutada lohet 2” 3D eesti k: R kl 11.10, 12.10, 13.30, 14.30, 16.00, 18.30; L–N kl 11.00, 12.00, 13.30, 14.30, 16.00, 18.30; vene k: R–N kl 13.15, 16.30; inglise k: R–K kl 18.45 “Üks kohtumine” R–K kl 14.30, 16.45, 19.00, 21.15; N kl 14.30, 16.45, 18.45, 21.00 “Transformerid: Väljasuremine” 3D: R–N kl 13.00, 15.45, 19.15, 21.00 “Armastuse lõuahaak” R–K kl 11.00, 16.50, 19.15, 21.30; N kl 11.00, 16.50, 21.30 “Meisterkokk” R–N kl 14.15, 19.30 “22 Jump Street” R–N kl 12.10, 14.00, 19.10, 22.30 “Bamse ja röövlite linn” R kl 11.00, 12.30; L–N kl 11.15, 12.30 “Homse piiril” 3D: R–K kl 21.15; N kl 21.45 “Süü on tähtedel” R–N kl 16.30, 22.00 “Pahatar” 3D: R–N kl 17.00, 21.40 “Paras pähkel” 3D eesti k: R–N kl 11.45 “Eyjafjallajökull” N kl 19.15 “Segapere” N kl 19.00 Estonia pst 9, Tallinn

KUNDA MERE- JA PEREPÄEV 12.07 KUNDA SADAMAS JA RANNAS

Toimub hommikukontsert, laat, ekskursioonid laevadele. Kavas on lasteprogramm, räimeküpsetuskonkurss, sportmängud ja kirev meelelahutusprogramm.

Esineb ansambel 2 Quick Start. www.kunda.ee KALURITE PÄEV 11.07 HIIUMAAL SUURSADAMAS

Peaesineja on Lenna. Päeva lõpetab pidu klubis Carribas, kus valib muusikat DJ Peeter Kukk. www.hiiumaa.ee KALURITE PÄEV 13.07 NARVA-JÕESUU LINNAKAIL

Esinevad mitmed kollektiivid, avatud on käsitöölaat. Kohalikud kalurid keedavad uhhaad, mida kõik huvilised matsta saavad. Lisaks saavad merehuvili-

sed teha ringreisi aerupaadi või purjekaga. www.narva-joesuu.ee

SAAREMAA MERENÄDAL 1.–9.08 SAAREMAA ERI PAIGUS

Merenädala raames on toimumas Laimjala Lühikeste Ööde Filmifestival, Loona köögis rannarahva kalaroogade nädal, Muratsi sadamas paatide võidusõit.

Samuti on võimalik osa võtta jalgsi- ja paadiretkedest, maali-, portselani- ja klaasimaali õpitubadest. Toimub karaoke öölaulupidu ning kontsertid, kus esinevad Kõrsikud, Silver Sepp ja Kristiina Ehin, Ain Anger, Singer Vinger jt. Mändjala rannas on avatud Saaremaa Surfiküla, Kaldu sadamas peetakse merepidu. www.merepaevad.ee

TALLINNA MEREPÄEVAD 18.–20.07 TALLINNA ERI PAIGUS

Kolm päeva vältavate merepäevade kavas on ujuv meremess, sõidud haabjatel ja mitmetel laevadel, õppereis Aegnale, Tallinn Race’i purjeregatt ja vedurlaevade tantsu-show.

Samuti puhutakse elu sisse aurulaevale Admiral, millega saab sarnaselt Kajsamooriga merele minna. Toimub festival Eesti Pops, kontserdi annab Eesti esimene digiorkester, avatud on Pimekohvik. www.tallinnamerepaevad.ee

KURESSAARE MEREPÄEVAD 8.–9.08 KURESSAARES

RANNARAHVA FESTIVAL NING KALA- JA MEREKRAAMI LAAT 26.–27.07 VIIMSI VABAÕHUMUUSEUMIS

Kaks päeva vältaval üritusel on avatud laat, kõlab muusika ja peetakse paatide paraadi. Laadal kaubeldakse toidu, käsitöö, kalatoodete, kalapüügivahendiste ning muu mere ja kalapüügiga seotuga. www.rannarahvamuuseum.ee

KURESSAARE merepäevadel

saab näha flyboard show’d.

FOTO: RAUL MEE

Merepäevad saavad oma meretänava, kus on lahti kohvikud, laste-, teatri-, kunsti-, kirjandus-, robootika-, keskaja- ja kalameeste õu. Kohal on merendusalased telgid, toimub merelaulude kontsert, samuti on kavas mitmeid etendusi, Saaremaa lahtised meistrivõistlused rannavolles, flyboard show. www.merepaevad.ee

NÄITUS 35

RAAMAT Salapärase kroonika lugu Apteeker Melchiori mõrvamõistatuste sarja viienda osa sündmused keerlevad dominiiklaste kloostrist leitud salapärase kroonika ümber. See avastatakse siis, kui Püha ihu gild korraldab Tallinnas esimest korda teiste hansalinnade eeskujul Corpus Christi päeval näitemängu Kristuse kannatusloost. Kroonika järgi on templirüütlid kunagi Tallinnas käinud ja

pühendanud ühe linlase oma saladustesse. Kroonika leidmisele järgnevad mõrvad, ning jäljed näivad viivat Püha ihu gildi, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Kummalisel kombel võib olla saladuse võti kohutava sünnitraumaga tütarlaps Carstine. “APTEE4. juuli 2014 PUHKEPÄEV toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post signe.sillasoo@aripaev.ee

KER MELCHIOR JA TALLINNA KROONIKA”, AUTOR: INDREK HARGLA, KIRJASTUS: VARRAK

04.–10.07 DRAAKONI GALERII “Jäänud” Marin Ploomipuu, Paavo Käämbre, kuni 12.07 Pikk 18, Tallinn

EESTI RAHVA MUUSEUMI NÄITUSEMAJA “#Niisama linnas”, kuni 11.01.2015 Püsinäitus: “EESTI. Maa, rahvas, kultuur” J. Kuperjanovi 9, Tartu

EESTI RAHVA MUUSEUMI POSTIMUUSEUM

Märtsijänese unenägu ehk vahukommid ja maalikunst KUMU näituse-

RAGNE NUKK kaasautor

Kumus äsja avatud kaksiknäitus “Merike Estna .

Sinine laguun” ja “Mina kui maal” on tõeline gurmaanieine.

Alice’i imedemaad meenutav näitus on kui märtsijänese kirev unenägu. Tim Burton saaks oma järgmiseks veidrusfilmiks siit küllaga ideid, mistõttu olekski soovitatav külastada seda näitust lastega. Mitte et näitus oleks lapselik, vaid ilmselt suudab kaasaegne kunst oma kohta nõuda vaid läbi lastes säilinud elava fantaasia ja suure vastuvõtu võime kõigele uuele, mis ärataks seiklushimu suuremategi hulgas.

saalid on muutunud tõeliselt värviküllasteks muinasjutumetsadeks – oma töid eksponeerivad seal tänapäeva Eesti ja välismaa kunstnikud.

FOTO: MEELI KÜTTIM

Jakkmaalid selga . Merike Estna on noorema generatsiooni maalikunstnik, kes on juba ammu palju lootust äratanud. Neid lootusi pole ta siiani petnud. Puhvis valgetest aluspükstest on tema lõuendil tänaseks saanud vahukommivärvi seinad, riided, raamatud.

Just, Estna on nagu kunstnik joonisfilmis “Suur maalritöö”, kattes kõik ettejuhtuva oma lapselikust naiivsusest ja sihipärasusest õhkava paletiga. Estna jakkmaale võib näiteks julgesti selga proovida.

“Ei saa üle Emajõest”, kuni 02.11 Püsinäitus: “Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90. Postis keelatud kaup” Rüütli 15, Tartu

EESTI SPORDIMUUSEUM “Raio ja maailm”, kuni 31.08 “Vaseaeg auhinnalaual”, kuni 31.08 “Baruto. 10 aastat Jaapanis”, kuni 30.09 Rüütli 15, Tartu

EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM

Ka näitusevalvurid on oma riided vahetanud Estna värviga justkui üle kallatud ürpide vastu.

Maalikunsti mänguväli . Teine pool näitusest koondab põneva valiku Estna rahvusvahelistest põlvkonnakaaslastest. “Mina kui maal” tähendab siinpuhul ilmselt mitte kunstniku egotrippi, vaid maalikunsti võimalusi avatud mänguväljal. Majapidamisvärvidest tualettpaberini ja köögikäsnadest kivideni võib saada kaetud.

Estnale sekundeerivad eestlastest veel kaks (nais)kunstnikku, Kristi Kongi ja Kris Lemsalu.

Kongi on sarnaselt Estnaga omandanud piinlikult hea värvitaju. Nii Kongi kui ka Estna on väga interjöörikesksed. Estna unenägude värvi ribakardinate installatsioon poolitab monumentaalselt suurt ruumi. Kongi mängib samuti triipudega, ent laserite ja seinamaali vormis.

Lemsalu võiks iseloomustada kui kõrge lennuga kunstnikku. Tema barokselt grotesksed skulptuurid-installatsioonid on pisut sürreaalsed nii vormilt kui ka materjalilt. Kindel komponent nende juures on tavaliselt mõni Lemsalu enda vormitud keraamiline objekt ning selle ümber koondatud leidmaterjalid nagu erinevad nahad või kangad.

Kaasaegne kunst “Merike Estna. Sinine laguun” ja “Mina kui maal”

“Disain kui eksperiment” Tõnis Käo, kuni 24.08 “RHIZOPE. Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus”, kuni 24.08 “Kunsti ja tööstuse vahel. Kunstitoodete Kombinaat”, kuni 07.09 Püsinäitus: “Ajamustrid 3” Lai 17, Tallinn

HAUS GALERII

Kumu kunstimuuseumis, Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn NÄITUSED ON AVATUD 2. novembrini

“QBA” Martin Kaares, kuni 08.08 Uus 17, Tallinn

HOBUSEPEA GALERII “Tagasi hüperreaalsusesse 2” Jaan Elken, kuni 14.07

Värvilised käsnad . Kongi hoolikalt maalitud värvitriipude ideed tõlgendab James Ferris läbi köögikäsnade rittasättimise. Värvilised käsnad on ussimoodi ümber valge samba koondatud. Majapidamisvärvidega on Samara Scott maalinud üle aga terve lavasuuruse ala vaipa (nii nagu paljud teisedki teosed sellele näitusel on ka see vaip valminud kohapeal).

Läbi kõigi näituseruumide leiab põrandalt erineva kummalise kujuga puuvilju. Need on Nicolas Party värviga kaetud kivid. Ta muudab lihtsad materjalid millekski totaalselt erinevaks. Party seinale maalitud söejoonistuses puud annavad näitusele veel ka tõelise muinasjutumetsa alatooni.

Hobusepea 2, Tallinn

NIGULISTE MUUSEUM “Rode altar lähivaates”, kuni 31.12.2015 Püsiväljapanek: “Kirikukunst 13.– 18. sajandist”, “Hõbedakamber: gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad” Niguliste 3, Tallinn

PÄRNU KUNSTNIKE MAJA “Pärnu Kunstisuvi”, kuni 19.07 Nikolai 27, Pärnu

TARTU KUNSTIMAJA “Imat Suumann”, kuni 27.07 “Tõnis Kriisa”, kuni 27.07 “Liisi Tamm”, kuni 27.07

Arvo Pärdi keskuse võistlustöid näitusel Eesti Arhitektuurimuuseumis saab näha Laulasmaale kavandatava Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurikonkursi võistlustöid .

Mullu kuulutas SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi Keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale.

Konkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv.

Arhitektuur “Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkurss” Eesti Arhitektuurikeskuses, Ahtri 2, Tallinn NÄITUS ON AVATUD

31. augustini

ARVO Pärdi Keskuse arhi-

tektuurikonkursi võitjateks osutusid Hispaania arhitektid.

FOTO: ARVO PÄRDI KESKUS

Osalejaid üle maailma . Kaheetapilise konkursi teise vooru valiti 71st üle maailma laekunud tööst osalema 20 arhitektuuribürood, kes esitasid keskuse uue hoone põhjalikud eskiislahendused, mida näitusel näha saab.

Arvo Pärdi Keskuse on asuta-

nud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond. Keskuse uus hoone hakkab paiknema Laulasmaal, Lohusalu poolsaarel ja koondab endas kogu helilooja loomepärandi ning sellega seo-

tud info ja dokumendid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.

20. juunil kuulutas president Toomas Hendrik Ilves Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis pidulikult välja Arvo Pärdi Kes-

kuse hoone arhitektuurikonkursi võitjad. Esikoha vääriliseks valis žürii üksmeelselt võistlustöö märgusõnaga “Tabula”, mille autorid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhi-

Vanemuise 26, Tartu

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM

tektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos SLP.

“Peaasi on iluasi?”

Püsiekspositsioon: Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku perioodi skulptuuride kipsvalandid

Valgusest kantud . Teise preemia võitis võistlustöö märgusõnaga “Between Stone and Sky”, mille autor on Brad Cloepfil Ameerika Ühendriikide arhitektuuribüroost Allied Works Architecture. Kolmanda preemia said Eesti arhitektuuribüroo Kavakava OÜ arhitektid. Žürii esimehe ja Arvo Pärdi poja Michael Pärdi sõnul on võitnud projekti puhul tegu kontseptuaalse ja värske arhitektuurse lahendusega, mis vastas kõige paremini žürii ootustele: “Selle võistlustöö puhul väärib erilist esiletõstmist ruumiprogrammi lahendus ja põhjalikult läbimõeldud valguseteema,” mainis ta.

Ülikooli 18, Tartu

PUHKEPÄEV

UUE KUNSTI MUUSEUM “Mees ja naine” XXI aktinäitus, kuni 31.08 Esplanaadi 10, Pärnu

VAAL GALERII “Kirke Kangro ja Jacob Jessen”, kuni 04.07 Tartu mnt 80d, Tallinn

VABADUSE GALERII August Künnapu, kuni 15.07 Vabaduse väljak 6, Tallinn

VÕRU LINNAGALERII “Suitsupääsukesed” Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus, kuni 25.07 “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus”, kuni 25.07 “Kadunud külade arheoloogia” Taavi Suisalu projekt, kuni 26.07 Liiva 13, Võru

36 NÄDAL PILDIS PUHKEPÄEV 4. juuli 2014 toimetaja Andres Haabu, tel 667 0344, e-post andres.haabu@aripaev.ee

Konteineriterminal sirgub suuremaks MUUGA sadamas avati eile Transiidikeskuse konteineriterminali

laienduse esimene etapp. Kolmandiku võrra terminali võimsust kasvatav arendus läks maksma 20,5 miljonit eurot.

ÕNNESTUNUD lindilõikamise järel poseerivad fotograafidele Tran-

siidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee, nõukogu esimees Anatoli Kanajev, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja juhatuse esimees Ain Kaljurand. FOTOD: EIKO KINK

EHITUSE peatöövõtja Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimehelt Sven Pertensilt saab meene kätte Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.

SÜNDMUSEL hoidis oma silma peal ka suurettevõtja Neinar Seli.

UHKEST avatseremooniast võtsid peale suure kraana osa ka viiuldajad ja akrobaadid.

ÄRIPÄEV 4. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM

Äripäev

Reede, 4. juuli 2014 nr 123 (5017) 3 eurot