15 minute read
Elisabeth Aas, Marge Mahla
Advertisement
Elisabeth Aas, Marge Mahla
Abstract
The World Health Organisation recommends exclusive breastfeeding for the first six months of the infant’s life because it has been proven to have many beneficial effects on the health of mothers and infants. Breastfeeding rates and duration should be higher because only few mothers are not able to breastfeed their infant. Based on previous research it has become evident that different interventions can increase the rates and duration of breastfeeding. For that it is important to know the factors influencing breastfeeding and mothers’ understanding of breastfeeding. A number of countries have studied the factors influencing breastfeeding and mothers’ understanding of breastfeeding that can be different in different countries. Therefore, it is important to study the topic also in Estonia.
The aim of this study is to describe mothers’ understanding of breastfeeding and of the factors influencing breastfeeding, and to explain their influence on the initiation and duration of breastfeeding. This is a quantitative empirical research study. The data was collected through an online questionnaire which was based on Leena Hannula’s questionnaire for mothers. 79 mothers who had children under five and were involved in the patient lists of family medicine practices of Paide Arst OÜ and Perearst Ruth Ladva OÜ answered the questionnaire.
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
It was found that mothers’ understanding of breastfeeding is primarily positive. Mothers with a more positive attitude towards breastfeeding tend to breastfeed longer. Mothers’ understanding of breastfeeding has the most positive effect on the duration of breastfeeding, on the view that breastfeeding improves the child’s immune system and that breast milk is a better food for the infant compared to formula feeding. Factors that influence the breastfeeding duration the most involve mother’s age, online search of information on breastfeeding and reading booklets published by specialists during pregnancy, infant health and mother’s self-confidence with her infant.
In the future this topic should be studied so that it could be generalised to whole Estonia.
Keywords: breastfeeding, mothers’ understanding, factors.
Sissejuhatus
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab imikuid esimese kuue elukuu jooksul toita ainult rinnapiimaga (WHO 2015), sest rinnapiimaga toitmisel on tõestatud mitmeid ema ja lapse tervisele kasulikke mõjusid võrreldes piimaseguga toitmisega. Eestis toideti 2014. aastal 1-aastaseks saanud lastest rinnapiimaga esimesel elunädalal 88,7%, esimesel elukuul 79,4%, kolmandal elukuul 65,8% ja kuuendal elukuul 34,9% lastest (TAI 2015). Rinnapiimaga toitmise osakaal ja kestus võiksid olla suuremad, sest vaid vähesed emad ei ole võimelised oma last imetama.
Varasemate uurimistööde tulemuste põhjal saab väita, et erinevate sekkumistega on võimalik imetamise osakaalu suurendada ja kestust pikendada. Selleks on tähtis teada imetamise mõjutegureid ja emade arusaamu rinnaga toitmisest. Rinnaga toitmist mõjutavate tegurite teadmine annab teave sellest, millised on emade imetamisega seotud valikute puhul tähtsad mõjutegurid ja millistele riskirühmadele tuleb enim tähelepanu pöörata. Emade arusaamade teadmine aitab välja selgitada levinud väärarusaamu ning levitada asjakohast teavet.
Mitmetes riikides on uuritud rinnaga toitmist mõjutavaid tegureid ja emade imetamisega seotud arusaamu, mis võivad riigiti erineda lähtudes emade kultuurilisest või sotsiaal-majanduslikust taustast. Seepärast on tähtis uurida antud teemat Eestis.
Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada emade arusaamu imetamisest ja rinnaga toitmist mõjutavatest teguritest ning selgitada nende mõju imetamise alustamisele ja kestusele.
Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt püstitati uurimisküsimused. 1. Millised on emade arusaamad imetamisest? 2. Millised on imetamist enim mõjutavad tegurid? 3. Mil määral mõjutavad emade arusaamad ning imetamist mõjutavad tegurid imetamise alustamist ja kestust?
Võtmesõnad on imetamine, rinnaga toitmine, emade arusaamad, mõjutegurid.
Metoodika
Empiiriline kvantitatiivne uurimus korraldati märts-juuni 2016. Uurimistööks saadi TÜ inimuuringute eetika komiteelt luba number 256T-24. Valimisse arvati Paide Arst OÜ ning OÜ Perearst Ruth Ladva perearstikeskuste nimistus olevate kuni 5-aastate laste emad, kes mõistsid eesti keelt, kes oskasid ja kellel oli võimalus asutada arvutit ning olid nõus uurimistöös osalema. Töös kasutati mugavusvalimit ja tulemused kirjeldavad läbilõiget kahe perearstikeskuse näitel. Uurimistöösse kaasati emad, kelle e-posti aadressid olid kättesaadavad perearstikeskustes (OÜ Paide Arst ja OÜ Perearst Ruth Ladva). Emadega, kelle e-posti aadressid ei olnud perearstikeskuste patsientide kontaktandmetes kättesaadavad, võeti ühendust telefoni teel, küsiti nõusolekut ning e-posti aadressi.
Andmete kogumiseks kasutati Leena Hannula välja töötatud mõõdiku „Soome emade, isade ja tervishoiutöötajate imetamisega seotud arusaamad“
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
emade küsitlemiseks mõeldud osa (Hannula 2003). Uuringus osalenud emad vastasid kohandatud küsimustikule Connect.ee küsitluskeskkonnas. Küsimustikule vastamine oli vabatahtlik ning vastused anonüümsed.
Andmete esmaseks töötlemiseks kasutati andmetöötlusprogrammi MS Excel. Töös kasutati kirjeldavat statistikat, seoseid erinevate tunnuste vahel testiti SPSS-i andmeanalüüsipaketiga. Seoste suuna ja tugevuse leidmiseks kasutati Spearmani korrelatsioonikordajat ning seose statistilise olulisuse ehk üldistusvõime määramiseks kasutati p-väärtust.
Tulemused
Kahes perearstikeskuses oli kokku 164 valimi kriteeriumitele vastavat ema. Saadi 131 e-posti aadressi, millele saadeti küsimustiku link. 79 ema täitis küsimustiku, seega vastanute protsent oli 60,3% küsimustiku saajatest ning 48,17% kogu valimist. Kõik 79 ankeeti olid täidetud korrektselt.
Vastajate keskmine vanus oli 30,9 aastat. Küsimustikule vastanutest olid lapse vanuse ära märkinud 69 ema, mille põhjal oli laste keskmine vanus 24,7 kuud. Enamik (59,5%, n = 47) emadest olid kõrgharidusega. 92,4% (n = 73) vastajatest olid abielus või vabaabielus. 98,7% (n = 78) hindasid oma majanduslikku olukorda vähemalt keskmiseks. Üle poole 60,8% (n = 48) vastanutest olid esmasünnitajad.
Kõik uuringus osalenud emad alustasid rinnaga toitmist sünnituse järel ning 21,5% (n = 17) toitis veel last rinnaga. Enamik vastajatest olid imetamise lõpetanud või olid imetanud oma last 12–18 kuu vanuseni (21,5%, n = 17). Vähemalt kuuenda elukuuni imetas 79,7% (n = 63) vastanutest. Joonis 1 annab ülevaate osalejate rinnaga toitmise kestusest.
Joonis 1. Imetamise kestus
Üle poole uuritavatest 58,2% (n = 46) ei osalenud raseduse ajal perekooli imetamise loengus või vestlusringis. Enamik vastajatest (74,7%, n = 59) said raseduse ajal naistenõuandlast enda hinnangul piisavalt teadmisi või juhiseid imetamiseks. Enim räägitud teemad olid naiste hinnangul imetamise kasulikkus lapsele ning nahk naha kontakt sünnitustoas. Raseduse ajal emade enim kasutatavad teabeallikad imetamisega seotud teemadel teadmiste otsimisel olid internet ning teised emad. Vähim kasutati teabeallikatena raamatuid.
Ligi kolmveerand osalejatest 73,4% (n = 58) koges normaalset vaginaalset sünnitust, 19% (n = 15) tehti keisrilõige ning 7,6% (n = 6) oli tegemist assisteeritud vaginaalse sünnitusega. Alla poole vastanutest 31,6% (n = 25) tajus oma sünnitust küllaltki raskena, küllaltki kergeks hindasid oma sünnitust 13,9% (n = 11). Sünnitusel enim kasutatud valutustamise meetodina nimetati hingamistehnikaid ning naerugaasi manustamist, mida kasutati vastavalt 46,8% (n = 37) ja 34,2% (n = 27) juhtudest.
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
91,1% (n = 72) vastanutest sündis ajaline laps ning 83,5% (n = 66) vastsündinutest olid terved ja heas seisundis. Valdav enamik 86,1% (n = 68) vastanud emadest kinnitas, et kohe pärast sünnitust toimus nahk naha kontakt. 41,8% (n = 33) vastanutel kestis nahk naha kontakt kuni 30 minutit järjest, 12,7% (n = 10) vastanutest märkis nahk naha kontakti kestuseks kuni kaks tundi.
Üle poole 69,6% (n = 55) emadest imetas oma vastsündinut esimest korda esimese elutunni jooksul. Vastanud emadest 62 (78,5%) kinnitas, et imetamine õnnestus esimesel proovimisel. 81% (n = 64) emadest hindas esimest imetamiskogemust peamiselt positiivseks. Peaaegu kõik vastanutest 97,5% (n = 77) nõustusid väitega „mu partner / lapse isa suhtub imetamisse positiivselt“. Oma vastsündinuga tundsid end enesekindlalt 93,7% (n = 74) vastajatest.
Küsimustikus välja toodud kümnest imetamisega seotud probleemist kogesid emad enim tunnet, et piima eritub liiga vähe (58,2%, n = 46), probleeme lapse imemisvõttega (48,1%, n = 38) ning piima liiga kiiret voolamist nii, et lapsel on raske neelata (45,6%, n = 36).
26% (n = 20) emadest olid väitega „olen saanud tervishoiutöötajatelt piisavalt moraalset tuge ja julgustamist imetamiseks, kui mul on raskusi olnud“ täiesti nõus, 39% (n = 30) olid pigem nõus. 91,1% (n = 72) vastanutest hindab tervishoiutöötajatelt saadavat moraalset tuge ja julgustamist rinnaga toitmisel raskuste esinemisel tähtsaks.
Emade arusaamad 20 rinnaga toitmisega seotud väite näol lubavad järeldada, et imetamise suhtes positiivsemalt meelestatud emade rinnaga toitmise kestus on pikem, kuid puudus statistiline olulisus (p = 0,400). Eraldi vaadeldi ka iga väite vastuste seost imetamise kestusega. Statistiliselt oluline seos imetamise kestusega leiti väitega „rinnaga toitmine parandab lapse vastupanuvõimet haigustele“ (ρ = 0,239, p = 0,034). Lisaks ilmnes statistiliselt oluline seos imetamise kestuse ja väitega „rinnapiim
on lapsele parem toit kui kunstlikud piimasegud“ nõustumise vahel (ρ = 0,326, p = 0,003). Tulemusele tuginedes saab öelda, et emad, kes antud väidetega nõustusid, imetasid tõenäolisemalt kauem võrreldes emadega, kes antud väitega ei nõustunud või ei osanud seisukohta võtta. Seega pikendab imetamise kestust ema usk rinnapiima kasulikkusesse ning selle eelistesse võrreldes piimaseguga. Imetamise kestust mõjutavad positiivselt enim ema kõrgem vanus (ρ = 0,471; p = 0,000), raseduse ajal internetist teabe otsimine (ρ = 0,275, p = 0,018) ning nõuandlast saadud brošüüride lugemine (ρ = 0,257, p = 0,026), vastsündinu parem terviseseisund (ρ = 0,321, p = 0,004) ja ema suurem enesekindlus toimetulekuks beebiga (ρ = 0,264, p = 0,019). Rinnaga toitmise kestust pikendavad veel ema abielus või suhtes olemine, negatiivsem hinnang pere majanduslikule olukorrale, korduvsünnitajaks olemine, raseduse ajal imetamise kohta teabe otsimine, oma sünnituse kergemaks hindamine, vaginaalselt sünnitamine, partneri positiivsem suhtumine imetamisse, ema positiivsem hinnang oma sünnitusjärgsele füüsilisele tervisele ning ema rahulolu oma rindadega. Nimetatud teguritel leiti küll imetamise kestust pikendav mõju, kuid ilmnenud seosed ei ole statistiliselt olulised.
Tulemustest selgus, et emade imetamisega seotud arusaamasid mõjutasid positiivselt peamiselt pere parem majanduslik olukord (ρ = 0,359; p = 0,001), raseduse ajal imetamisest teiste emadega vestlemine (ρ = 0,269, p = 0,024), sünnituskogemuse raskemaks hindamine (ρ = 0,235; p = 0,037), pikem nahk naha kontakti kestus (ρ = 0,244; p = 0,049), varane esmane imetamine (ρ = 0,224; p = 0,047), positiivsem hinnang esimesele imetamiskogemusele (ρ = 0,335; p = 0,003) ning oma psüühilisele tervisele (ρ = 0,242, p = 0,032).
Andmeanalüüsis ilmnesid lisaks mitmed emade rinnaga toitmise hoiakutega positiivses seoses olevad tegurid, kuid seosed ei ole statistiliselt olulised. Emade hoiakuid mõjutavad positiivselt ema enesekindlus beebiga, kõrgem haridus, kooselus olemine, eelmise lapse pikem imetamise kestus ning positiivsem hinnang eelmisele imetamiskogemusele, perekooli
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
loengutes osalemine, nõuandlas imetamisest rääkimine, raseduse ajal rinnaga toitmise teemalise teabe otsimine, vaginaalse sünnituse kogemine, partneri positiivsem suhtumine imetamisse, ema rahulolu oma rindadega ning ise imikuna emapiima saanuna.
Tähtsa seosena selgus, et esimese imetamise hilisem algus oli seotud esmase imetamise õnnestumisega. Mida varasem oli esimese imetamise aeg, seda suurem oli selle õnnestumise tõenäosus (ρ = 0,291; p = 0,009). Esimese imetamise hilinemine oli seotud ka negatiivsema hinnanguga esimesele imetamiskogemusele (ρ = 0,32; p = 0,04).
Arutelu
Uurimistöö tulemused ühtisid üldjoontes varasemate uurimistööde tulemustega, kuid suures osas olid leitud tulemused statistiliselt mitteolulised. Vastanute imetamisega seotud hoiakud olid peamiselt positiivsed. Selgus, et mida positiivsemad on emade imetamisega seotud arusaamad, seda pikem on imetamise kestus. Sarnaseid tulemusi said oma uurimistöödes ka Brown jt (2011) ning Cox jt (2015). Emade imetamisega seotud arusaamadest mõjutavad imetamise kestust positiivselt enim arvamus, et rinnaga toitmine parandab lapse vastupanuvõimet haigustele ning rinnapiim on lapsele parem toit võrreldes piimaseguga. Sattari jt (2013) ning Kronborg jt (2014) leidsid, et kasu lapse tervisele on üks peamisi põhjuseid, miks emad otsustavad rinnaga toitmise kasuks. Kronborg jt (2014) leidsid ka, et uskumine imetamise kasulikkusesse mõjutab emasid imetamisega jätkama probleemide esinemisel. Tervishoiutöötajatel on siinkohal tähtis osa teadlikkuse parandamisel rinnaga toitmise kasulikest mõjudest. Seda kinnitavad ka Oosterhofi jt (2014) uurimistulemused, et teave imetamise kasulikkusest muudab emade suhtumist imetamisse positiivsemaks.
Enim lahknesid emade arvamused väite „imetamine rikub rindu” osas, kolmandik emasid nõustus, kolmandik ei nõustunud ning kolmandik ei osanud seisukohta võtta. Veel ei osatud seisukohta võtta või nõustuti
vähem väitega, et imetamine aitab emal pärast sünnitust normaalkaalu saavutada. Lisaks teati vähem, et öösel imetamine suurendab piima eritumist. Need on mõningad teemad, millele tuleks emadega imetamisest rääkides rohkem tähelepanu pöörata.
Vähem positiivseid vastuseid andsid emad ka ühiskondlike normide tajumisega seotud küsimustele. Võrreldes teiste väidetega nõustuti vähem väidetega „imetamine avalikus kohas on vastuvõetav“, „mehed hindavad imetavaid emasid“ ja „Eestis hinnatakse imetavaid emasid“. Nõustusid veidi üle poole vastanutest. See võib viidata Eesti ühiskondlike normide kujundamise vajalikkusele. Tihti suhtutakse rindadesse kui ainult seksuaalobjektidesse, unustades ära nende peamise funktsiooni. Ühiskond peaks rinnaga toitmist aktsepteerima normina.
Leiti, et emade vanuse kasvades pikenes imetamise kestus, sarnaseid tulemusi on leitud ka eelnevates uurimistöödes. Bahgurst jt (2007) leidsid, et kõige kauem imetavad emad vanuses 35-44 aastat ning Leahy-Warren jt (2014) leidsid oma töös, et üle 30-aastased emad imetavad suurema tõenäosusega nii kaua, kui planeeritud. Tõenäoliselt võib see olla tingitud sellest, et vanuse kasvades on emadel rohkem kogemusi ja teadmisi. Raseduse ajal internetist teabe otsimine pikendas imetamise kestust ning internet oli emade enim kasutatud teabeallikas. See tähendab, et emadele suunatud veebisaitide sisu on tähtis mõjutaja. Kuna imetamise kestust pikendas ka nõuandlast saadud brošüüride lugemine, siis on nõuandlas teaduspõhise teabega brošüüride jagamine põhjendatud. Emade hoiakuid muutis positiivsemaks teiste emadega raseduse ajal imetamisest vestlemine ning see oli populaarsuselt teine kasutatud teabeallikas. Siinkohal võiks olla põhjendatud raseduse ajal emade vestlusringi korraldamine.
Kronborg jt (2014) on leidnud, et üks peamisi põhjuseid imetamise katkestamiseks on ilmnenud probleemid lapse tervisega. Käesolevas töös leiti samuti, et üks peamisi imetamise kestust mõjutavaid tegureid on vastsündinu tervislik seisund. Vastsündinul esinevate terviseprobleemidega
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
võivad kaasneda raskused imetamisel. Järelikult vajavad emad, kelle vastsündinul esinevad terviseprobleemid sünnituse järel erilist tähelepanu ja tuge. Neile peaks vajaduse korral pakkuma alternatiivseid võimalusi vastsündinule rinnapiima pakkumiseks ja laktatsiooni soodustamiseks. Emad, kes tunnevad ennast oma vastsündinuga ebakindlalt, katkestavad tõenäolisemalt imetamise varem. Mõningad emad kardavad iseseisvalt oma vastsündinuga tegeleda ja vajavad julgustamist peamiselt kogemuste puudumise tõttu. Neile emadele on vaja meelde tuletada, et vastsündinut on vaja tihti rinnaga toita ning edusammude korral kinnitada, et tehtu on õige.
Selgus, et nahk naha kontaktil ja esimesel imetamisel on suur mõju ema rinnaga toitmisega seotud hoiakutele. 41,8% emadest vastas, et nahk naha kontakt toimus järjest kuni 30 minutit, seega enamikul juhtudel katkestati nahk naha kontakt tõenäoliselt muude protseduuride tegemiseks. Kohe sünnituse järel on ema oma hormonaalse staatuse tõttu vastuvõtlikum ning teadaolevalt soodustab nahk naha kontakt ema ja lapse kiindumussuhte loomist. Positiivse esimese imetamiskogemusega saab luua hea aluse edaspidisele imetamisele.
Mitmed uurimistöös leitud seosed ühtisid kirjanduses leituga, kuid ilmnenud seosed olid statistiliselt mitteolulised. Näiteks leiti, et partneri positiivsem suhtumine rinnaga toitmisesse pikendab imetamise kestust, sarnastele tulemustele jõudsid ka Leahy-Warren jt (2014) ning Cox jt (2015). Selleks, et partneri rinnaga toitmisega seotud hoiakuid positiivsemaks muuta, võiks partner olla kaasatud perekooli imetamisega seotud loengutesse. Näiteks võiks ämmaemand nõuandlas rõhutada, et imetamisega seotud loengud ei ole mõeldud ainult emadele. Perekooli loengute puudumisel võib ka ise rääkida partneri juuresolekul imetamise tähtsusest ja füsioloogiast. Analoogselt käesoleva tööga leidsid Brown ja Jordan (2012) oma töös, et keisrilõike teel sünnitamine lühendab imetamise kestust.
Uurimistöös ilmnes mitmeid piiranguid. Uurimistöös ei saanud analüüsida tegureid, mis mõjutavad imetamisega alustamist, sest kõik vastajatest alustasid imetamisega. Töös ei ole eraldatud ainult rinnapiimaga toitmist ja samal ajal piimasegu või lisatoidu juurde andmist. Tulemusi ei saa üldistada kogu Eestile, vaid antud perearstikeskustest osalenud emadele, sest valim oli väike. Väike valim võib olla ka põhjuseks, miks mitmed ilmnenud seosed, mis vastasid kirjandusele, ei olnud statistiliselt olulised. Samal põhjusel võisid ka mõned eeldatavad seosed täielikult puududa või olla vastupidised eeldatavatele tulemustele. Võib eeldada, et tulemusi saab mingil määral siiski üldistada Eestis elavatele emadele, sest võrreldes Tervise Arengu Instituudi sünnituste statistikaga antud töös leitud tulemusi võib leida sarnasusi. 2015. aastal oli sünnitajate keskmine vanus Eestis 30,2 aastat, küsimustikule vastajate keskmine vanus oli 30,9 aastat. 2015. aastal olid Eestis 77% sünnitustest normaalsed vaginaalsed sünnitused, 4,3% assisteeritud vaginaalsed sünnitused (vaakumekstraktsiooni teel) ning 18,7% keisrilõiked. Käesolevas uurimistöös jagunesid sünnitused vastavalt 73,4%, 7,6% ning 19%. Sotsiaalselt soovituslikke vastuseid aitas vältida küsimustiku anonüümsus. Vastuste osas ei olnud märgata, et vastajad valiksid valikvastustega küsimuste puhul järjest samu vastuseid. Emade imetamisega seotud arusaamade osas varieerusid vastused, valiti kõiki kolme vastusevarianti ning vastajate arvamused erinesid mingil määral ka omavahel.
Järeldused
Antud töö põhjal on emade arusaamad imetamisest peamiselt positiivsed, kuid esines erandeid. Imetamise kestust mõjutavad enim ema vanus, raseduse ajal internetist teabe otsimine ning nõuandlast saadud brošüüride lugemine, vastsündinu terviseseisund ning ema enesekindlus beebiga.
Mida positiivsemad on ema hoiakud seoses imetamisega, seda pikem on imetamise kestus, kuid antud töös ilmnenud seos ei olnud statistiliselt oluline. Emade imetamisega seotud arusaamadest mõjutavad imetamise kestust positiivselt enim arvamus, et rinnaga toitmine parandab lapse
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
vastupanuvõimet haigustele ning rinnapiim on lapsele parem toit kui kunstlikud piimasegud. Imetamisega alustamist mõjutavaid arusaamu ja tegureid ei olnud võimalik antud töös uurida.
Allikaloend
Apostolakis-Kyrus, K., Valentine, C., DeFranco, E. (2013). Factors Associated with
Breastfeeding Initiation in Adolescent Mothers. The Journal of Pediatrics, 163: 1489–94. Baghurst, P., Pincombe, J., Peat, B., Henderson, A., Reddin, E., Antoniou, G. (2007).
Breast feeding self-efficacy and other determinants of the duration of breast feeding in a cohort of first-time mothers in Adelaide, Australia. Midwifery, 23, 382–391. Barona-Vilar, C., Aguir, V., Ferrero-Gandia, R. (2009). A qualitative approach to social support and breast-feeding decisions. Midwifery, 25, 187–194. Bishop, H., Cousins, W., Casson, K., Moore, A. (2008). Culture and Caregivers: Factors
Influencing Breastfeeding among Mothers in West Belfast, Northern Ireland. Child
Care in Practice, 14(2): 165–179. Brown, A., Jordan, S. (2012). Impact of birth complications on breastfeeding duration: an internet survey. Journal of Advanced Nursing, 828–839. Brown, A., Raynor, P., Lee, M. (2011). Young mothers who choose to breast feed: the importance of being part of a supportive breast-feeding community. Midwifery, 27: 53–59. Cluett, E., R., Bluff, R. (2004). Principles and practice of research in midwifery. China:
Bailliere Tindall. Cox, K., N., Giglia, R., C., Binns, C., W. (2015). The influence of infant feeding attitudes on breastfeeding duration: evidence from a cohort study in rural Western Australia.
International Breastfeeding Journal, 10: 25. De Jager, E., Broadbent, J., Fuller-Tyszkiewicz, M., Nagle, C., McPhie, S., Skouteris,
H. (2015). A longitudinal study of the effect of psychosocial factors on exclusive breastfeeding duration. Midwifery, 31: 103–111. Hannula, L. (2003). Imetysnäkemykset ja imetyksen toteutuminen. Turun Yliopisto. Heymann, J., Rauba, A., Earleb, A. (2013). Breastfeeding policy: a globally comparative analysis. Bulletin of the World Health Organization, 91: 398–406.
Kronborg, H., Harder, I., O.C. Hall, E. (2014). First time mothers’ experiences of breastfeeding their newborn. Sexual and Reproductive Healthcare, 6(2): 82–87. Leahy-Warren, P., Mulcahy, H., Phelan, A., Corcoran, P. (2014). Factors influencing initiation and duration of breastfeeding in Ireland. Midwifery, 30: 345–352. Oosterhoff, A., Hutter, I., Haisma, H. (2014). It takes a mother to practise breastfeeding: Women’s perceptions of breastfeeding during the period of intention. Women and Birth, 27: e43–e50. Perekool.ee. (2015). Imetamine. http://foorum.perekool.ee/foorum/imetamine/ Powell, R., Davis, M., Kojo Anderson, A. (2014). A qualitative look into mother’s breastfeeding experiences. Journal of Neonatal Nursing, 20: 259–265. Sattari, M., Serwint, J., R., Neal, D., Chen, S., Levine, D., M. (2013). Work-Place Predictors of Duration of Breastfeeding among Female Physicians. The Journal of
Pediatrics, 163: 1612–7. TAI. (2015). Imikute rinnapiimaga toitmine 2014. WHO. (2015). Breastfeeding. Yeoh, B., H., Eastwood, J.,Phung, H., Woolfenden, S. (2007). Factors influencing breastfeeding rates in south-western Sydney. Journal of Paediatrics and Child Health, 43: 249–255.
