Must šoodâi čiŋâtteijee, Salla Niemetmaa

MUST ŠOODÂI ČIŊÂTTEIJEE

Tekstâ já koveh: Salla Niemetmaa

Moonnâm kiiđâ muoi ávuskuoimijn ussáim jieččân viäsu, tastko muoi láim uáli jo tulkkâm lááigu mäksimân. Oovtâ vyesimáánu eehid muu ávuskyeimi uážui tiäđu, et suu uástufalâldâh lâi tuhhiittum. Muoi varriiččáim kuulmâlonjâsii ráiđutáluviäsun, mii lâi huksejum esken ive 2012. Muoi halijdáim uástiđ viäsu, mast ij lah tárbu remontân – mutâ maht keevâigin...

Forgâ uástufalâlduv tuhhiittem maŋa mun juurdâšškuottim munnuu uđđâ viäsu. Mun muštim, et uáđđimviste já pargoviste seeinih lijjii tievâ raaigijn. Ton lasseen toi seeinij ivneh lijjii muu mielâst hirmâd aheveh: kulmâ seeini lijjii vielgâdeh já ohtâ beige. Mun fiettejim, et aainâs-uv toh visteh vattii olgoreemoont. Mun tállán luvâškuottim iivnij psykologiast já tast, moh liččii puoh pyeremuuh ivneh uáđđimviistán já pargoviistán. Mun oppim, et uáđđimviste kannat leđe čuovjâd, tastko tot rávhuidut já iššeed uáđđiđ pyerebeht. Pargoviste vist kannat leđe ruánáá, tastko tot lasseet kreatiivlâšvuođâ.

Mun olâttuvvim tast, mon moovtâ mun lijjim uđđâ viäsu čiiŋâtmist. Tolebáá čiŋâttem ij kiäsuttâm muu ollágin, mut vaarâ suijân lâi tot, et láigulâžžân mun jiem uážžum ovdâmerkkân mááláđ teikkâ tabettistiđ viäsuid. Láiguviäsust munnust ij lah lamaš siämmáálágán rijjâvuotâ ko jieččân viäsust, mast muoi uážžoon porgâđ masa maid peri. Tääl mun smietâm viehâ tárkká, magarijd já mon ivnásijd tiiŋgâid muoi uásteen jieččân viäsun. Čuávuvâžžân mun čááitám tijjân, moh aašijd munnuu viäsust láá muu mielâst eromâš muččâdeh já hitruuh.

Munnust láá kyehti pargopeevdi, já taat lii tot pyereeb tain. Muoi valjijm pargoviistán ruánáá tabbeet, mast láá vielgis säpligporthááh. Puoh rustigeh, šleđgâpevdi já stovli lijjii munnust jo oovdeb viäsust, mut seermâ muoi ostijm taan viäsun tondiet ko muoi halijdáim pyehtiđ váhá priivaatvuođâ kyevti pargopeevdi kooskân. Seermâ tyehin láá táválâš šleđgâttemes pevdi, stovli já čááláán.

Orroomviste sohvá alne muoi vuoiŋâsteen já muássoon (já motomin váhá pargeen še...). Mun rähistâm muumijd, nuuvt ete jo munnuu oovdeb viäsust mun ostim sohvá oolâ kuádá, mon kuáddáulguust lii Finlayson vuávám Muumieeni ruusukärdi -kovos. Uđđâ pááikán mun halijdim nube siämmáálágán kuádá já maŋeláhháá meiddei naverlovduu. Sohvá paaldâst seeinist sorččáá ráánu, mon mun puohtim jieččân vaanhimij sävnituuváá täkkivisteest. Muu mielâst tot lii uáli fiijnes, já mun lam ilolâš tast, ete tääl tot uážžu kejâstuvâid pirrâ ive!

TV-ilddee njuolgist 1990-lovvoost! Tot lâi jo mottoom ääigi lamaš viehâ kuárusin muu ávuskyeimi pärnivuođâ pääihist, mutâ muoi halijdáim adeliđ toos vala oovtâ eellim munnuu uđđâ uáđđimvisteest. Tot ij lah puoh muččâdumos tupekálvu, mutâ tot táibá já čááhá pyereest munnuu uáđđimviistán, moos muoi valjijm čuovjisvielgis tabbeet.

Aaibâs sohvá paaldâst lii šaddopevdi. Ton alne šaddeh eereeb iärásij sitruun, mandariin já oomeen. Oovdeb viäsust munnuu šadoh lijjii lasâkuárvi já ildei alne, mutâ tääl tain lii jieijâs pevdi! Muoi kuittâg karttáim pieijâđ škajânijd ton oolâ še, tastko toid ij lamaš eres saje. Liijká mun lijkkuum čuuvtij munnuu šaddopiävdán. Lii suotâs, ete šadoh uážžuh čuovâ kyevti lasârääigi čoođâ. Ton lasseen toi paajaabeln hiäŋgáá šaddolamppu, mii čuává taid talle ko olgon lii meendu sevŋâd. Muoi ostijm uđđâ pááikán uđđâ purâdempeevdi já stoovlijd. Uđđâsistano lii munnui tehálâš, já tondiet muoi ussáim purâdempeevdi Tori. fi:st – já kavnáim-uv! Muoi jiejah iän tarbâšâm tom ubâ viežžâđ, tastko vyebdee puovtij tom já stoovlijd munnui monnjâjorrein. Hirmâd pyeri kävppi! Sehe pevdi já stoovlih láá rahtum muorâst. Peevdi puáhtá juátkiđ vala ovttáin jotkâpittáin, já stoovlih láá ohtsis käävci. Mun ostim Tori.fi:st pevdiliijne já lasâliijnijd še. Pevdiliijne kovos lii Pentik vuávám Kataja ađai Riätká. Kievkkân já orroomviste lasâliijnijd lii vuávám Vallila.

“Mun olâttuvvim tast, mon moovtâ mun lijjim uđđâ viäsu čiiŋâtmist. Tolebáá čiŋâttem ij kiäsuttâm muu ollágin, mut vaarâ suijân lâi tot, et láigulâžžân mun jiem uážžum ovdâmerkkân mááláđ teikkâ tabettistiđ viäsuid.”

Ohtâ pyeremuin aašijn taan pääihist lii tot, ete munnust lii viijmâg jieččân šiljo! Tot lii tiäđust-uv ucce, tego ráiđutáluviäsuin táválávt-uv, mutâ válduäšši lii, ete tobbeen puáhtá piemmâđ luudijd. Mun viežžim loddelyevdi vaanhimijdân liiderist. Mun lam pieijâm ton siisâ haavvâr, niisu, pähkinijd já piäiváárääsi siemânijd. Taid láá iällám purâmin pyeidicissááh, čuovjiscissááh, vyevdicissááh já ruopsisryeivileh – já ohtâ uárree še. Luudijd lii uáli jo suotâs keččâđ já kuldâliđ.

Mottoom peeivi mun ááigum uástiđ munnui peerâtáálu, mast láá jieččân pargovisteh munnui kuohtuid. Veikkâ taan viäsust láá motomeh vááduh, tegu liijkás uccâ pargoviste já hirmâd jienniis oommânáimunjammee, te mun lam tääl kuittâg uáli jo tuđâvâš munnuu vistekálvoid já tabettáid. Lii hitruu leđe päähist, tääbbin mun tuođâi makkuum.