Pyeri mätki pááikán! Tiina Jäppinen

PYERI MÄTKI PÁÁIKÁN!

Tekstâ: Tiina Jäppinen Koveh: Tiina Jäppinen já Omar El Mrabt (Museotoimâttâh)

Lii mučis tälvišoŋŋâ, ko váázám kaavpug čoođâ Suomâ aalmuglâšmuseon keččâđ Maccâm-čáitálduv. Piäiváš páštá já puolâš lii muáddi ceehi. Nuorbâs šadda, ko pargeeh maneh peivimálásijd puurrâđ Kamppi kuávdážân. Taan 1,5 kilomeetter määđhi ääigi mun kiergânâm smietâdiđ čáitálduv.

Must iä lah magarehkin eromâš vuárdámušah. Lii uáli jo oomâs, ete mun forgâ uáinám sämitiiŋgâid sämikuávlu ulguubeln. Ko mun aassim Anarist, te lâi táválâš uáiniđ sämikáárvuid ulmuin pajalist já meiddei Säämi Tyejeest já Siidast. Mun uápásmuvvim meid tuoijuumân uánihisškovliittâsâin. Lii kal áinoošlajâsâš máhđulâšvuotâ peessâđ uáiniđ ihečuođijd puáris sämitiiŋgâid.

Säminurâlduv pajeláhháá 2 200 tiŋgâd jođetteh fárustis merettes ennuv mainâsijd nuuvt tuájárijn ko omâsteijein-uv já meid tain ulmuin, kiäh láá taid nuurrâm. Eromâšávt mainâseh máttáátteh luuhâmtááiđu merhâšume: maid syemmilâš totkee kalga tiiŋgâst maaŋgâid iivijd uuccâđ, te sämmilâš lohá tom tállân häämist, amnâsist, tuoijumvyevist.

Čáitáldâh lii fiijnáht stivrejum já olášittum. Čáitálduv puoh suullân 140 tiŋgâd láá numeristum, já lasetiäđuid puáhtá uuccâđ tabletijguin, moh kávnojeh čáitálduvvâst. Vaidâlittee kale tuše uásist tiiŋgâin láá tärhibeh tiäđuh tuájárist, omâsteijest teikâ nuurrâmsaajeest. Syemmilâžžân must ij lah taggaar tiätutáiđu ige luuhâmtáiđu ete mun tiäđáččim, kost sämitiiŋgah láá meddâl teikâ kii taid lii tuoijum. Ive 1889 sämitiiŋgâi ohtâvuotân čallui mainâšume: “ij vaarâ häittidgin tot vááijuvvuotâ, ete lii kuođđum almoothánnáá, ete mon päikkikoddeest jieškoteuv tiŋgâ lii finnejum, ko eidusij sämmilij loho já vijđodâh lii Suomâst jo tääl, tego lii tobdos, viehâ vyeligâš” (fil. kand. Benjamin Anneberg). Taat jurdâččemvyehi išedij jieijâs uásild tast, ete museon nurrum sämitiiŋgâi ohtâvuotâ jieijâs kulttuurân potkânij.

Čáitálduvvâst puoh teevstah láá nuorttâlâškielân, anarâškielân, orjâlâškielân já meid suomâkielân, ruotâkielân sehe eŋgâlâškielân. Čáitálduv fiilmah láá keččâmnáál aalmuglâšmuseo nettisiijđoin. Hirmâd mielâkiddiivâš já tobdoid pajedeijee filmâ “Madârááhuid teivâmin – lájukappeer pááikánmaccâm” lii kovetaaiđâr Outi Pieski já repatriaatiototkee Eeva-Kristiina Harlin savâstâllâm lájukaperist sehe iäláskittemprojektist. Säminisoneh kevttii lájukappeer 1750-lovo rääjist 1900-lovo aalgâ räi Finnmark, Ucjuv, Aanaar já Iänuduv kuávluin. Pieski já Harlin lává toollâm meid pargopáájáid, main säminisoneh láá oovtâst tuoijum kaperijd uđđâ vuovvijn, tiiŋgâi tutkâmist finnejum kappeermyensterij iššijn.

Taat čáitáldâh lii kunneečäittim sämmilâš kulttuuráárbán. Ovdil ko tiiŋgah mäccih pááikán madduidis kuuvl, te toh muštâleh savâidis val mäddin. Ko mun lavkkiim museo uuvsâst olgos, te mun vala sovkkâlâm: “Pyeri mätki pááikán!”

“Táttumist kovjâttum tiiŋgah moráneh eennâm alne: nistum vááimuh avalii määđhist. Jämihánnáá haalu koččâđ suojâleijee kejâstuv laiđiittâsâst, ko čuovâive pištee čalmerepčâlem nohá siälui käldei. Tego konnjâleh kolgeh Kufittâr kuámmir oolâ toorvon eennâmvuáláá siähtálij siisâ.”

Koveh: Omar El Mrabt (paajaabeln) já Tiina Jäppinen

Čižetpeln uálgispel:

Nissoon vuodduuh. Tuáijár RantaAanti, Antti Morottaja kálgu, Aanaar markkân. Nurâlduvváid skeŋkkim Saima Suo 1973. Sun lâi uástám vuodduid 1928.

Vuodduuh. T.I.Itkonen oostij vuodduid 1914 Inkeri Vallest Anarist. Ostum nurâlduvváid tuáhtár káálgust Iina Itkosiist 1947.

Almaa vuodduuh. Tuáijár Maria Kustaava Ponku, Vuáčču, Suáđigil. Kevttee Matti Ponku. Nurâlduvváid nuurrâm Hilkka Hyvönen já Ritva Toropainen Martti Linkola ravvui mield 1974.

Vuodduuh. Puáttám nurâlduvváid Pajeuáppeeuásikuudij museo Lappi-nurâlduv uássin.

11. Stuorrânijbe já tuppâ. Tuupâst lii iheloho 1904. Nurâlduvváid vuábdám rovvá Siiri Alanco Loviisast 1955. Stuorrânijbe já tuppâ láá uási almaa mááccuhist, mon rovvá Alanco käälis, meccihoittájeijee John Bruno Alanco, skappui ive 1904 ko sun lâi geolog Väinö Tanner mieldi taan tutkâmmääđhist. Skappumpäikki Aanaar.

12. Nijbe já tuppâ. Nurâlduvváid skeŋkkim insiner Lagermark ärbikodde. Skappumpäikki Aanaar.

Kove: Tiina Jäppinen

Lájukappeer já uási tyejeest “47 enâmustáá uccum madârennid”.

Lájukappeer lii puáttám nurâlduvváid uássin Pajeuáppeeuásikuudij museo Lappi-nurâlduv iivij 1885–1889. Čuovâkoveráiđu lájukaperijn museoin pirrâ Euroop. Tyeji lii uási taaiđâr Outi Pieski já totkee Eeva-Kristiina Harlin taaiđâ- já tutkâmprojektist Lájukappeer – madâreeni vyeimikappeer (2017–2019).

Mäccmõš, maccâm, máhccan – kotiinpaluu 31.10.2021 – 27.2.2022

• Suomâ aalmuglâšmuseo maacât ton nurâlduvâin orroo pajeláhháá 2 000 sämitiŋgâd sämisiärvádâhân,

Sämimuseo Siida haaldun ive 2021. Nurâldâh šoodâi iänááš mááccuhijn já čiiŋâin, päikkituálutiiŋgâin sehe jotemân já joođeetmân lohtâseijee káálvuin.

Čáitálduvváin aalmuglâšmuseo kunnijâtij taan aalmugijkoskâsávt merhâšittee repatriaatio ađai macâttem.

• Čáitálduv siskáldâs šoodâi suulân 140 säminurâlduv tiiŋgâst, arkkâdâhamnâstuvâst, čuovâkuuvijn já sämmilâš taiđârij tuojijn. Suomâ aalmuglâšmuseo säminurâldâh lâi šoddâm suulân 170 ive nurâmij ääigi iivij 1830–1998.

• Čáitáldâholesvuođâ vuáváámist já maaŋgâtaaiđâlii olášutmist lává västidâm Sämimuseo Siida já Suomâ aalmuglâšmuseo oovtâstpargoost sämisiärváduv tuáimeiguin. Čáitálduv lii pyevtittâm Suomâ aalmuglâšmuseo.

• Siskáldâs ooleest stivriimist lii västidâm sämmilâš aktivist

Petra Laiti. Taiđuu valjiimijn já visuaallii stivriimist lii västidâm sämmilâš kovetaaiđâr Outi Pieski. Graafisâš vuáváámist lii västidâm Lada Suomenrinne.