Kuálástemmaainâs, INSAKU-uáppeeh

Ánná Morottaja tuálvui anarâškielâ uđđâ uáppeid Kuáskimnjaargân uápásmiđ anarâš kulttuurân. Čohčuv álgám kielâuápuh já kielâoppáin pargeldem palhâšuvvojii, ko uáppeeh pessii keevâtlávt hárjuttâllâđ juoŋâstem já sárnuđ anarâškielâ.

Anarâškielâ uáppein läävee leđe ärbivuáválâš čohčâkuálástemkurssâ ávus čääsist Kuáskimnjaargâst tállán čohčâluámu maŋa. Mutâ iveh iä lah viljiih. Taan čoovčâ jävri jiäŋui jo tooláá já kurssâ sirdui masa mánuppoojijn ovdâskulij. Vala oho ovdil kuursâ jäävri jieŋâ lâi liijkás asettem kuálástem várás, mutâ luhhoost puolâšeh kiergânii jiäŋudiđ jäävri já tast šoodâi-uv juoŋâstemmokke.

Ohtâ mii juávhust lâi hárjánâm kuálásteijee, nubbe lâi juoŋâstâm moonnâm tove párnážin, kuálmád lâi sorolâš ko ij lam oppâm tom tááiđu jieijâs elimist, veikkâ madârvanhimeh lijjii ain juoŋâstâm. Puohâin lâi mohtâ oppâđ ärbitááiđu.

Kuáskimnjaargân mij peesâim koskoho iđedist. Peivi lâi jo uánihâš, já tondiet juoŋâsijd koolgâi pieijâđ jotelávt jieŋâ vuálá. Eidu ko vuosmuš juoŋâs lâi valmâšin jieŋâ vyelni, te miinii oroi hiäilumin viermist. “Kuávžur!”, ohtâ uáppee huihádij, ja čujottij páádán, mii lâi Ááná kieđâst. Ja tuotâ tot lâi, miinii viermist nivhoi. Ij hirmâd ennuv mutâ kuittâg, nuuvt ete tom kale tuubdâi. Uániháá mij imâštâlâim ääši, jeđe meridijm kyeđđiđ viermi sajasis já tärhistiđ tom eskin iđedist. Iäba tiättám kuálásteijeeh, maggaar sore ličij iđedist viermist. Miinii stuorrâ kuolijd viermist kale lâi lamaš, mutâ lâi loopâ loopâst kárgám ja kuáđđám maŋŋaalsis tuše muáddi meetter surrum viermi. Já nuuvtpa kuávžur paasij vala jáávrán vyerdiđ čepibijd kieđâid.

Majemuu viermi mij suápuim kállulaampui čuovâst -20 ceehi puolâšist já čuávuim juoŋâstemlyevdi čuovâiguin. Mij lâim vissásávt uáli jo movtigis kuálásteijeeh. Luhhoost mij lâim finnim škoovlâst kiälkkáhaalarijd luoihâsin, jis lâi tárbu. Jieŋâ lâi nuuvt läätis, ete ko mij sihoim muottuid meddâl, te ton alne puovtij veik snjogâstiđ. Tot lâi meiddei nuuvt čoođâčyevvee, ete tom ruopsis juoŋâstemlyevdi puovtij uáiniđ, ko tot juuđij jieŋâ vyelni.

Puohah rune pirrâ. Anarâškielâ uđđâ uáppeeh čižetpeln: Milja Nikunen, Sonja Valle, Jerri Timonen, Mila Leppälä, Jukka Vuorela-Morottaja já Ulpu MattusKumpunen. Kooveest váilu Melanie Sarre. Kove: Ánná Morottaja.

Šapšâ vuojâi viärmán Kuáskimnjaargâst

Tekstâ: Mila Leppälä, Ulpu Mattus-Kumpunen, Milja Nikunen, Melanie Sarre, Jerri Timonen , Sonja Valle já Jukka Vuorela-Morottaja Koveh: Ánná Morottaja, Ulpu Mattus-Kumpunen já Sonja Valle

Runneräigi vuojâdâttâm várás. Rääigi kalga merkkiđ pyereest, ko iho tot kiergân jiäŋŋuđ kiddâ. Kove: Ánná Morottaja. Jerri kaavnâi nuáidikonstáin kobđottâs, mii lâi jieŋâst kiddâ. Vuojâttemlyevdi teeivâi kobđottâsân eidu togo, kogo päddi nuuvâi. Kove: Ánná Morottaja.

Eehid kuulâi jotelávt, ko mij kuodijm muorâid já čääsi, purâdijm já sáávnuim. Kiästnii lâi fáárust Piiččuslaavlâkirje, já mij máttááttâlâim lávluđ “Piäiváš ko páštá já liegâs lii…”. Tot oroi lemin uáli vuovâs laavlâ, ko suormah lijjii aaibâs jiäŋŋum. Jerri já Mila láin nuuvt räigiuáivágeh, ete suoi rahtijn vuojâdemrune sááháin, skaiđijn já saittijn já elâččáin maŋgii runneest pulččeetmin. Ohtâ mist joba oskeldâđâi vuosmuu tove elimistis vuoijâđ kolmâ čääsist!

Tegu Jerri vijsáht eeđâi: Runne addel šiev naharijd!

Naharij maŋa mij kuovâim viermijd. Mij kuudijm kyehti njäävi já nelji šaapšâ. Tárguttâs lâi maccâđ jieŋâ oolâ purâdem maŋa, mutâ toimâtteijee Anja Kaarret poođij sahhiittâllâđ mii já tast kuulâi ubâ ehidispeivi. Motomeh lijjii uáli jo jiäráskâm, ijhân tot jyehi peeivi tábáhtuu, ete kárttá sárnuđ Yle Säämi vuolgâttâsâst vieres kielân.

Anja vala čaaitij, maht viermi puáhtá čihtâđ, já Ulpu sáárgui kuuvijd tain čuolmâin, vâi mij muštep taid maŋeláá-uv. Tot lâi šiev vyehi oppâđ taid čuolmâid pyereest.

Jukka suovâstij šaapšâid láávust. Jerri mälistij njaalgâ njähimääli, mast lijjii vuoivâseh fáárust. Mij puurâimuv čuávji tievâ. Ko purrâmuš lâi váhá vuáijum, te mij poosijm vala láátyid pajalâššân. Šaapšâ meeinijd mij salttijm já puurâim čuávuváá peeivi.

Tuorâstuv ehidist máánu lâi aaibâs ooraans, tegu ličij oinum tullâ almeest. Ko mij vuolgijm viežžâđ čääsi runneest, te ferttijm orostiđ já vonâlistiđ jieŋâ oolâ kejâdiđ taasnijd já kuldâliđ jieŋâ vyelni kulloo jienâid. Mij smietâstijm, ete tot komálâš muávroo jienâ lâi vissâ vuáŋŋáš.

Ehideh kullii ibbeerdmettum jotelávt. Mist lijjii fáárust uáli ennuv speelah já laavlâkirjeh, maid mij vaidâlitteht keevtijm tuš moddii. Mij kiergânijm spellâđ tuš oovtâ speelâ, ko eskin nube eehid čoogijm kuobbârijd – meiddei mirkkâkuobbârijd.

Koškepuško-laavlâvihko mij kuittâg kiergânijm lávluđ čoođâ. Ánná miäđuštij kitaráin já Ulpu teikâ Mila ukulelein. Jukka tast movtáskij já čaalij muáddi uápis lavluu uđđâ háámán.

Majemuu peeivi iä tiettum poolvah, já kuávsui lâi hirmâd muččâd. Mij vuordijm vala, et uáinip piäiváá, mut tot ij innig vaijaam pajaniđ. Skammâ lâi älgimin. Vástuppeeivi iiđeedpitá ääigi mij máttááttâlâim kuobbârij nomâttâsâid ”Kuobbârij čuággeeh” -spellâkortâiguin. Ton maŋa mij eelijm tuopâmin juoŋâsijd. Mij finnijm aaibâs eromâš oppâtijme, ko Ánná livđui kyele siämmást ko kuovâi viermijd.

Mij kuudijm kulmâ šaapšâ, maid mij tuálvuim pááikán salttim várás. Mij čurgiiškuođijm, čieskâim muorâid já algâttijm eres pargoid pááikán vyelgim várás siämmást ko purrâmâš koopšâi. Vyelgim voonâi já voonâi, ko lâi vaigâd kyeđđiđ Kuáskimnjaargâ. Tuáivu mield mii juávkku piäsá toho vala taan luuhâmive ääigi uđđâsist.

Suovâšapšâ lâi njäälgis meiddei leeibi alne. Kove: Sonja Valle.

Viermi puáhtá čihtâđ ovdâmerkkân tágáráin čuolmáin. Kove: Ánná Morottaja.