Ánná Morottaja tuálvui anarâškielâ uđđâ uáppeid Kuáskimnjaargân uápásmiđ anarâš kulttuurân. Čohčuv álgám kielâuápuh já kielâoppáin pargeldem palhâšuvvojii, ko uáppeeh pessii keevâtlávt hárjuttâllâđ juoŋâstem já sárnuđ anarâškielâ. Anarâškielâ
uáppein
läävee
leđe
ärbivuáválâš
čohčâkuálástemkurssâ ávus čääsist Kuáskimnjaargâst tállán čohčâluámu maŋa. Mutâ iveh iä lah viljiih. Taan čoovčâ jävri jiäŋui jo tooláá já kurssâ sirdui masa mánuppoojijn ovdâskulij. Vala oho ovdil kuursâ jäävri jieŋâ lâi liijkás asettem kuálástem várás, mutâ luhhoost puolâšeh kiergânii jiäŋudiđ jäävri já tast šoodâi-uv juoŋâstemmokke. Ohtâ mii juávhust lâi hárjánâm kuálásteijee, nubbe lâi juoŋâstâm moonnâm tove párnážin, kuálmád lâi sorolâš ko ij lam oppâm tom tááiđu jieijâs elimist, veikkâ madârvanhimeh lijjii ain juoŋâstâm. Puohâin lâi mohtâ oppâđ ärbitááiđu. Kuáskimnjaargân mij peesâim koskoho iđedist. Peivi lâi jo uánihâš, já tondiet juoŋâsijd koolgâi pieijâđ jotelávt jieŋâ vuálá. Eidu ko vuosmuš juoŋâs lâi valmâšin jieŋâ vyelni, te miinii oroi hiäilumin viermist. “Kuávžur!”, ohtâ uáppee huihádij, ja čujottij páádán, mii lâi Ááná kieđâst. Ja tuotâ tot lâi, miinii viermist nivhoi. Ij hirmâd ennuv mutâ kuittâg, nuuvt ete tom kale tuubdâi. Uániháá mij imâštâlâim ääši, jeđe meridijm kyeđđiđ viermi sajasis já tärhistiđ tom eskin iđedist. Iäba tiättám kuálásteijeeh, maggaar sore ličij iđedist viermist. Miinii stuorrâ kuolijd viermist kale lâi lamaš, mutâ lâi loopâ loopâst kárgám ja kuáđđám maŋŋaalsis tuše muáddi meetter surrum viermi. Já nuuvtpa kuávžur paasij vala jáávrán vyerdiđ čepibijd kieđâid. Majemuu viermi mij suápuim kállulaampui čuovâst -20 ceehi puolâšist já čuávuim juoŋâstemlyevdi čuovâiguin. Mij lâim vissásávt uáli jo movtigis kuálásteijeeh. Luhhoost mij lâim finnim škoovlâst kiälkkáhaalarijd luoihâsin, jis lâi tárbu. Jieŋâ lâi nuuvt läätis, ete ko mij sihoim muottuid meddâl, te ton alne puovtij veik snjogâstiđ. Tot lâi meiddei nuuvt čoođâčyevvee, ete tom ruopsis juoŋâstemlyevdi puovtij uáiniđ, ko tot juuđij jieŋâ vyelni.
8
Puohah rune pirrâ. Anarâškielâ uđđâ uáppeeh čižetpeln: Milja Nikunen, Sonja Valle, Jerri Timonen, Mila Leppälä, Jukka Vuorela-Morottaja já Ulpu MattusKumpunen. Kooveest váilu Melanie Sarre. Kove: Ánná Morottaja.
