Henna Aikio:
LOOSTŠ 1/2022
Kirjeárvuštâllâm Fabrizio Brecciaroli:
Italialâš purrâmušärbivyehi
Tiina Jäppinen:
Pyeri mätki pááikán!
INSAKU-uáppeeh:
Kuálástemmaainâs Iida Virtanen:
Maailm lii tievâ epivisesvuođâst já kriisijn – maht jo koolgâš?
..
Salla Niemetmaa:
Must šoodâi čiŋâtteijee
Ulpu Mattus-Kumpunen:
Mučis argâ
22
2 ne n
mp u
-Ku
att us
uM
Ulp
26 ve:
kek o
Lo k
LO O
ST Š
1 / 22 8
LOOSTŠ
SISKÁLDÂS 4
U ái v i č aal â
5
A l m o ttâsah
6
M aai l m l i i ti e v â e p i v i se s v uo đâ s t já k riis ijn – ma ht jo kool g â š ? I ida V irt a n e n
8
Ku ál áste m m aai nâs, I N S A K U -u á p p e e h
12
Pye ri m ät k i p áái kán! Ti i na Jä p p in e n
18
M u st šo o d âi č i ŋ âtte i j e e , S al la Nie m e t m a a
22
It a l i al âš p urrâm u šärb i v y e h i , Fa b rizio B re ccia ro l i
26
K i rj eárv u štâl l âm , H e nna A i ki o
30
M u č i s arg â - ko v e h ás tu , U l p u M att u s -Ku m p u n e n
12
18
6
30
3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
fabrizio brecciaroli
fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
SPONSORISTEM JUÁTKOO IVE 2022 Peerâ Hotels & Cottages sponsorist Anarâškielâ servi meiddei ive 2022. Koronapandemia keežild ihe 2021 ij lamaš táválâš toimâihe, já tondiet sponsoristem juátkoo vala oovtâ ive. Tastmaŋa sij väljejeh mottoom eres seervi tâi ornijdume, tastko sij halijdeh tuárjuđ täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv. Ulmen sist
lii ain skeŋkkiđ 10
senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh Peerâ Hotels & Cottages hotellijn: Hotelli Sodankylä Suáđigil markkânist, Kartanohotelli Karolineburg Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđigil kieldâst. Kuovâmáánu 9. peeivi muoi Anja Kaarretáin eelijm Suáđigilist viežžâmin ive 2021 sponsoristemruuđâid, moh lijjii ohtsis 1 520 eurod. Munnuu lasseen tilálâšvuotân uásálistii Inarilainen-loostâ toimâtteijee Leena Klemi-Lohiniva sehe Peerâ Hotels & Cottages toimâttâshovdâ Hilla-Rina Palokari já vyebdimhovdâ Niina Hilarto. Juurdân lii kevttiđ ubâ skeŋkkejum sume kiirjij kuástidmân. Seervist láá tääl almostum Márjá-Liisá Olthuis scifi-roomaan “Masa jo Mánudáást”, mon algâalgâlâš kielâ lii anarâškielâ, já Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 2”, mon mun lam jurgâlâm anarâškielân. Puátimin lii meid muu jurgâlem “Čuovâuáivi peivikirje 3”, mii lii tääl tuáijimmuddoost já almostuvá tuođânálásávt vyesimáánust. Maŋeláá taan ive almostuveh aainâs-uv Katarina von Bredow kirje Liijkás stuorrâ rähisvuotâ, mon lii jurgâlâm Sáárá Seipiharju, André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!”, mon Márjá-Liisá Olthuis lii jurgâlmin anarâškielân, já Ann-Helén Laestadius kirje “Dušše bijadit”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Jurgâlum já kuástidemnáál leijee kiirjij listo lii kukke, nuuvt et almostittem ij ooroost muádi kirje maŋa. Juurdân lii finniđ kiirjij almostittem juátkojeijee toimân nuuvt ete uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš ličij fáállun jyehi ive. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin! .
4
Fabrizio Brecciaroli
LOOSTŠ
ALMOTTÂSAH Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Njuhčâmáánu aalgâst anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org) lijjii aldasáid 4 050 artikkâlid já meeri lassaan korrâ liävttoin ubâ ääigi. Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm nuorâ čälleid meiddei ihán 2022. Taan ive fáárust láá nelji anarâškielâ sárnoo. Ohtâ sist áigu vuáijuđ Wikipedia infrastruktuur huksiimân já iäráseh uđđâ artikkâlij čälimân sehe puáris artikkâlij viijđedmân Meid Giellagas-instituut anarâškielâ uáppeeh čäälih tyellittälli Wikipedian. Sehe Kirjálâš kevttim I -kuursâst já Kirjálâš kevttim II -kuursâst ohtâ hárjuttâs lii Wikipedia-artikkâl čäällim. Puátimin láá el. artikkâleh kissáást já Suomâ liipust. Kove: smn.wikipedia.org
Anarâškielâ tihtâantologia Ive 2020 Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli čokkij já ornij anarâškielâlijd tiivtâid antologian. Sun tärhistij ortografia riävtuičäällimohjelmáin já tivoi máhđulijd kielâ- já sujâttemoopâ feeilâid. Anarâškielâ servi lii eidu finnim ruttâdem tihtâantologia almostitmân. Tot meerhâš, ete anarâšah finnejeh forgâ jieijâs tihtâantologia. Tääl antologiast láá ohtsis paijeel 400 tihtâd, moh láá juohhum kuulmâ uásán čällee mield: Uási 1: Márjá-Liisá Olthuis (132 tihtâd, main 42 láá viereskielâlij tiivtâi jurgâlusah) Uási 2: Anja Kaarret (206 tihtâd) Uási 3: Uáppeeh já eres ulmuuh (76 tihtâd) Taat kuulmâuásásâš antologia ij kuittâgin lah lopâlâš versio, já sehe oornig já tiivtâi meeri sättih vala muttuđ ovdil ko antologia almostuvá. Jis kiinii lii majemui aaigij čáállám tiivtâid já haalijd, et toh-uv pieijuuččii antologian, te sun puáhtá väldiđ ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei čujottâsân fabrizio.brecciaroli@ gmail.com.
Kove: Anarâškielâ servi ry
UnnaJunáuđđâpaje Unna Junná -párnáiohjelm uđđâ paje aalgij vuossaargâ 14.2. Tot vuolgâttuvvoo TV2-kanavast jyehi vuossaargâ tme 8:35. Puoh uásih láá keččâmnáál Yle Areenast. Toh vuolgâttuvvojeh Yle Areenast siämmáá ääigi ko TV2kanavast já láá keččâmnáál Areenast oovtâ ive. Nubij sanijguin ovdâmerkkân 14.2.2022 almostum uási lii Areenast 14.2.2023 räi. Ohjelm pyevtitmist västidává Heli Huovinen já Anne Seipiharju. Essi Morottaja juátká pargoos anarâškielâlâš läiđejeijen. Uđđâ paajeest uáinoo meiddei Petter Morottaja, kii lii fáárust läiđejeijen kuulmâ uásist. Uđđâ paje nohá esken vyesimáánust. Ađai keččee piäsá vala fáárun, jis vuossâmuuh uásih láá monnii suujâst pááccám kejâhánnáá. Kove: Unna Junná / Yle
5
I L M IA M Â VEIT -SE IV PE NJIS RK Á J 6
– maht jo koolgâš?
LOOSTŠ
Tekstâ já kove: Iida Virtanen
Kuovâmáánu muttoo njuhčâmáánnun, ko mun čokkáám pääihist já murâštâm maailm tile. Ukrainast lii suáti, já tot lii puoh, mast maailm sárnu. Jis mun kaavnâm mottoom uđđâs, mii ij muštâl suáđist, te saahâ lii jo-uv pandemiast, mii lii ain joođoost, teikâ šoŋŋâdâhnubástusâst, mii ij totkin lah liijkás positiivlâš fáddá. Oro uáli epivuoigâlâžžân, ete ubâ ääigi puátih uđđâ stuorrâ kriisih, veikâ toh puárásehkin iä lah lappum kuussân. Já talle jo oro-uv, ete lam aaibâs tuávkki: jiemhân mun pyevti ettâđ, ete taat tile ličij munjin mahtengin väädis, ko mun lam kuittâg torvoost já lam iällám tiervân. Lii tuotâ, ete láá ennuv ulmuuh, kiäin láá ääših ennuv hyenebeht ko mist, já lii tehálâš išediđ tommit ko puáhtá. Tot, ete lohá ubâ ääigi uđđâsijd já muurâšt, ij kuittâg iššeed kiämmán. Veikâ oroččij, ete maailm kriisijn ij liččii mihheen tađe konkreetlub vaiguttâsâid mii elimân ko tot, ete mij luuhâp uđđâsijd já poollâp, te palo já epivisesvuotâ-uv láá tuođâliih čuolmah. Eidu tääl maailm taarbâš ulmuid, kiäh pyehtih já halijdeh išediđ nubijdis. Jis mij huolâttep nubijnân, te puoh lii nuuvt pyereest ko epivises aaigij lii máhđulâš. Lii ennuv älkkeb leđe taggaar olmooš, jis siämmást muštá huolâttiđ, ete jieš vaja pyereest. Kiinii lii motomin ettâm, ete láá kyehti ääši, maid ij kannat murâštiđ: toh, moid jieh pyevti vaiguttiđ já toh, moid puávtáh. Koronapandemia, šoŋŋâduv nubástusah já suáđih láá tagareh ääših, moid ohtâ olmooš ij pyevti ennuvgin vaiguttiđ, mut jieijâs pyereestvajemân puáhtá. Tondiet ij kannat jurdeđ, ete jieijâs murrâšeh liččii liijkás uceh. Jis oro, ete maailm kriisih láá polâttitteeh ige tain piergii ohtuu, te tot lii aaibâs iberdittee. Iše kale kávnoo, ko tom pivdá, já mađe huápubeht tom pivdá, te tađe huápubeht piäsá jurduinis ovdâskulij. Kenski talle lii-uv jo tommit pyereeb vajo, ete puáhtá smiettâđ: Maht mun puávtám išediđ iärrásijd? Maht mun puávtám vaiguttiđ?
Vástuppeeivi mun huámmášim, ete kiđđâpiäiváš šoddâdij lättei äijihtäävgi. Tábáhtuuččijba maailmist veikkâ mii, te ohtâ äšši lii vises: kiđđâ lii puáttám, ige keesigin lah innig nuuvt kukken.
7
Ánná Morottaja tuálvui anarâškielâ uđđâ uáppeid Kuáskimnjaargân uápásmiđ anarâš kulttuurân. Čohčuv álgám kielâuápuh já kielâoppáin pargeldem palhâšuvvojii, ko uáppeeh pessii keevâtlávt hárjuttâllâđ juoŋâstem já sárnuđ anarâškielâ. Anarâškielâ
uáppein
läävee
leđe
ärbivuáválâš
čohčâkuálástemkurssâ ávus čääsist Kuáskimnjaargâst tállán čohčâluámu maŋa. Mutâ iveh iä lah viljiih. Taan čoovčâ jävri jiäŋui jo tooláá já kurssâ sirdui masa mánuppoojijn ovdâskulij. Vala oho ovdil kuursâ jäävri jieŋâ lâi liijkás asettem kuálástem várás, mutâ luhhoost puolâšeh kiergânii jiäŋudiđ jäävri já tast šoodâi-uv juoŋâstemmokke. Ohtâ mii juávhust lâi hárjánâm kuálásteijee, nubbe lâi juoŋâstâm moonnâm tove párnážin, kuálmád lâi sorolâš ko ij lam oppâm tom tááiđu jieijâs elimist, veikkâ madârvanhimeh lijjii ain juoŋâstâm. Puohâin lâi mohtâ oppâđ ärbitááiđu. Kuáskimnjaargân mij peesâim koskoho iđedist. Peivi lâi jo uánihâš, já tondiet juoŋâsijd koolgâi pieijâđ jotelávt jieŋâ vuálá. Eidu ko vuosmuš juoŋâs lâi valmâšin jieŋâ vyelni, te miinii oroi hiäilumin viermist. “Kuávžur!”, ohtâ uáppee huihádij, ja čujottij páádán, mii lâi Ááná kieđâst. Ja tuotâ tot lâi, miinii viermist nivhoi. Ij hirmâd ennuv mutâ kuittâg, nuuvt ete tom kale tuubdâi. Uániháá mij imâštâlâim ääši, jeđe meridijm kyeđđiđ viermi sajasis já tärhistiđ tom eskin iđedist. Iäba tiättám kuálásteijeeh, maggaar sore ličij iđedist viermist. Miinii stuorrâ kuolijd viermist kale lâi lamaš, mutâ lâi loopâ loopâst kárgám ja kuáđđám maŋŋaalsis tuše muáddi meetter surrum viermi. Já nuuvtpa kuávžur paasij vala jáávrán vyerdiđ čepibijd kieđâid. Majemuu viermi mij suápuim kállulaampui čuovâst -20 ceehi puolâšist já čuávuim juoŋâstemlyevdi čuovâiguin. Mij lâim vissásávt uáli jo movtigis kuálásteijeeh. Luhhoost mij lâim finnim škoovlâst kiälkkáhaalarijd luoihâsin, jis lâi tárbu. Jieŋâ lâi nuuvt läätis, ete ko mij sihoim muottuid meddâl, te ton alne puovtij veik snjogâstiđ. Tot lâi meiddei nuuvt čoođâčyevvee, ete tom ruopsis juoŋâstemlyevdi puovtij uáiniđ, ko tot juuđij jieŋâ vyelni.
8
Puohah rune pirrâ. Anarâškielâ uđđâ uáppeeh čižetpeln: Milja Nikunen, Sonja Valle, Jerri Timonen, Mila Leppälä, Jukka Vuorela-Morottaja já Ulpu MattusKumpunen. Kooveest váilu Melanie Sarre. Kove: Ánná Morottaja.
LOOSTŠ
Šapšâ vuojâi viärmán Kuáskimnjaargâst
Tekstâ: Mila Leppälä, Ulpu Mattus- Kumpunen, Milja Nikunen, Melanie Sarre, Jerri Timonen , Sonja Valle já Jukka Vuorela- Moro
Koveh: Á nná Morottaja, Ulpu Mattus- Kumpunen já Sonja Vall
9
Runnerääigi rähtim kállulaampu čuovâst. Kove: Ulpu MattusKumpunen.
Jerri kaavnâi nuáidikonstáin kobđottâs, mii lâi jieŋâst kiddâ. Vuojâttemlyevdi teeivâi kobđottâsân eidu togo, kogo päddi nuuvâi. Kove: Ánná Morottaja.
Runneräigi vuojâdâttâm várás. Rääigi kalga merkkiđ pyereest, ko iho tot kiergân jiäŋŋuđ kiddâ. Kove: Ánná Morottaja.
10
Ilolâš kuálásteijeeh jieŋâ alne. Kove: Ánná Morottaja.
LOOSTŠ Eehid kuulâi jotelávt, ko mij kuodijm muorâid já čääsi, purâdijm já sáávnuim. Kiästnii lâi fáárust Piiččuslaavlâkirje, já mij máttááttâlâim lávluđ “Piäiváš ko páštá já liegâs lii…”. Tot oroi lemin uáli vuovâs laavlâ, ko suormah lijjii aaibâs jiäŋŋum. Jerri já Mila láin nuuvt räigiuáivágeh, ete suoi rahtijn vuojâdemrune sááháin, skaiđijn já saittijn já elâččáin maŋgii runneest pulččeetmin. Ohtâ mist joba oskeldâđâi vuosmuu tove
Suovâšapšâ lâi njäälgis meiddei leeibi alne. Kove: Sonja Valle. Viermi puáhtá čihtâđ ovdâmerkkân tágáráin čuolmáin. Kove: Ánná Morottaja.
elimistis vuoijâđ kolmâ čääsist! Tegu Jerri vijsáht eeđâi: Runne addel šiev naharijd! Naharij maŋa mij kuovâim viermijd. Mij kuudijm kyehti njäävi já nelji šaapšâ. Tárguttâs lâi maccâđ jieŋâ oolâ purâdem maŋa, mutâ toimâtteijee Anja Kaarret poođij sahhiittâllâđ mii já tast kuulâi ubâ ehidispeivi. Motomeh lijjii uáli jo jiäráskâm, ijhân tot jyehi peeivi tábáhtuu, ete kárttá sárnuđ Yle Säämi vuolgâttâsâst vieres kielân. Anja vala čaaitij, maht viermi puáhtá čihtâđ, já Ulpu sáárgui kuuvijd tain čuolmâin, vâi mij muštep taid maŋeláá-uv. Tot lâi šiev vyehi oppâđ taid čuolmâid pyereest. Jukka suovâstij šaapšâid láávust. Jerri mälistij njaalgâ njähimääli, mast lijjii vuoivâseh fáárust. Mij puurâimuv čuávji tievâ. Ko purrâmuš lâi váhá vuáijum, te mij poosijm vala láátyid pajalâššân. Šaapšâ meeinijd mij salttijm já puurâim čuávuváá peeivi. Tuorâstuv ehidist máánu lâi aaibâs ooraans, tegu ličij oinum tullâ almeest. Ko mij vuolgijm viežžâđ čääsi runneest, te ferttijm orostiđ já vonâlistiđ jieŋâ oolâ kejâdiđ taasnijd já kuldâliđ jieŋâ vyelni kulloo jienâid. Mij smietâstijm, ete tot komálâš muávroo jienâ lâi vissâ vuáŋŋáš. Ehideh kullii ibbeerdmettum jotelávt. Mist lijjii fáárust uáli ennuv speelah já laavlâkirjeh, maid mij vaidâlitteht keevtijm tuš moddii. Mij kiergânijm spellâđ tuš oovtâ
Vástuppeeivi
speelâ, ko eskin nube eehid čoogijm kuobbârijd –
kuobbârij nomâttâsâid ”Kuobbârij čuággeeh” -spel-
meiddei mirkkâkuobbârijd.
lâkortâiguin. Ton maŋa mij eelijm tuopâmin juoŋâsijd.
iiđeedpitá
ääigi
mij
máttááttâlâim
Mij finnijm aaibâs eromâš oppâtijme, ko Ánná livđui Koškepuško-laavlâvihko mij kuittâg kiergânijm lávluđ
kyele siämmást ko kuovâi viermijd.
čoođâ. Ánná miäđuštij kitaráin já Ulpu teikâ Mila ukulelein. Jukka tast movtáskij já čaalij muáddi uápis
Mij kuudijm kulmâ šaapšâ, maid mij tuálvuim pááikán
lavluu uđđâ háámán.
salttim várás. Mij čurgiiškuođijm, čieskâim muorâid já algâttijm eres pargoid pááikán vyelgim várás siämmást
Majemuu peeivi iä tiettum poolvah, já kuávsui lâi
ko purrâmâš koopšâi. Vyelgim voonâi já voonâi, ko
hirmâd muččâd. Mij vuordijm vala, et uáinip piäiváá,
lâi vaigâd kyeđđiđ Kuáskimnjaargâ. Tuáivu mield mii
mut tot ij innig vaijaam pajaniđ. Skammâ lâi älgimin.
juávkku piäsá toho vala taan luuhâmive ääigi uđđâsist.
11
S K
PYERI MÄTKI PÁÁIKÁN! Tekstâ: Tiina Jäppinen Koveh: Tiina Jäppinen já Omar El Mrabt ( Museotoimâttâh)
Lii mučis tälvišoŋŋâ, ko váázám kaavpug čoođâ
Ive 1889 sämitiiŋgâi ohtâvuotân čallui mainâšume:
Suomâ aalmuglâšmuseon keččâđ Maccâm-čáitálduv.
“ij vaarâ häittidgin tot vááijuvvuotâ, ete lii kuođđum
Piäiváš páštá já puolâš lii muáddi ceehi. Nuorbâs
almoothánnáá, ete mon päikkikoddeest jieškote-
šadda, ko pargeeh maneh peivimálásijd puurrâđ
uv tiŋgâ lii finnejum, ko eidusij sämmilij loho já
Kamppi kuávdážân. Taan 1,5 kilomeetter määđhi
vijđodâh lii Suomâst jo tääl, tego lii tobdos, viehâ
ääigi mun kiergânâm smietâdiđ čáitálduv.
vyeligâš” (fil. kand. Benjamin Anneberg). Taat jurdâččemvyehi išedij jieijâs uásild tast, ete museon
Must iä lah magarehkin eromâš vuárdámušah. Lii
nurrum sämitiiŋgâi ohtâvuotâ jieijâs kulttuurân
uáli jo oomâs, ete mun forgâ uáinám sämitiiŋgâid
potkânij.
sämikuávlu ulguubeln. Ko mun aassim Anarist, te lâi táválâš uáiniđ sämikáárvuid ulmuin pajalist já
Čáitálduvvâst puoh teevstah láá nuorttâlâškielân,
meiddei Säämi Tyejeest já Siidast. Mun uápásmuvvim
anarâškielân, orjâlâškielân já meid suomâkielân,
meid tuoijuumân uánihisškovliittâsâin. Lii kal
ruotâkielân sehe eŋgâlâškielân. Čáitálduv fiilmah
áinoošlajâsâš
láá
máhđulâšvuotâ
peessâđ
uáiniđ
ihečuođijd puáris sämitiiŋgâid.
keččâmnáál
Hirmâd filmâ
aalmuglâšmuseo
mielâkiddiivâš “Madârááhuid
já
nettisiijđoin.
tobdoid
teivâmin
–
pajedeijee lájukappeer
Säminurâlduv pajeláhháá 2 200 tiŋgâd jođetteh
pááikánmaccâm” lii kovetaaiđâr Outi Pieski já
fárustis merettes ennuv mainâsijd nuuvt tuájárijn
repatriaatiototkee Eeva-Kristiina Harlin savâstâllâm
ko omâsteijein-uv já meid tain ulmuin, kiäh láá
lájukaperist sehe iäláskittemprojektist. Säminisoneh
taid nuurrâm. Eromâšávt mainâseh máttáátteh
kevttii lájukappeer 1750-lovo rääjist 1900-lovo
luuhâmtááiđu merhâšume: maid syemmilâš totkee
aalgâ räi Finnmark, Ucjuv, Aanaar já Iänuduv
kalga tiiŋgâst maaŋgâid iivijd uuccâđ, te sämmilâš
kuávluin. Pieski já Harlin lává toollâm meid
lohá tom tállân häämist, amnâsist, tuoijumvyevist.
pargopáájáid, main säminisoneh láá oovtâst tuoijum kaperijd uđđâ vuovvijn, tiiŋgâi tutkâmist finnejum
Čáitáldâh
lii
fiijnáht
stivrejum
já
olášittum.
kappeermyensterij iššijn.
Čáitálduv puoh suullân 140 tiŋgâd láá numeristum, já lasetiäđuid puáhtá uuccâđ tabletijguin, moh
Taat
kávnojeh čáitálduvvâst. Vaidâlittee kale tuše uásist
kulttuuráárbán. Ovdil ko tiiŋgah mäccih pááikán
tiiŋgâin láá tärhibeh tiäđuh tuájárist, omâsteijest teikâ
madduidis kuuvl, te toh muštâleh savâidis val
nuurrâmsaajeest. Syemmilâžžân must ij lah taggaar
mäddin. Ko mun lavkkiim museo uuvsâst olgos, te
tiätutáiđu ige luuhâmtáiđu ete mun tiäđáččim, kost
mun vala sovkkâlâm: “Pyeri mätki pááikán!”
sämitiiŋgah láá meddâl teikâ kii taid lii tuoijum.
12
čáitáldâh
lii
kunneečäittim
sämmilâš
Suomâ aalmuglâšmuseo. Kove: Tiina Jäppinen
LOOSTŠ
13
14
Nurâldâhtiiŋgah já uási Lada Suomenrinne tyejeest “Kufittâr táátust”, 2021
LOOSTŠ
“Táttumist kovjâttum tiiŋgah moráneh eennâm alne: nistum vááimuh avalii määđhist. Jämihánnáá haalu koččâđ suojâleijee kejâstuv laiđiittâsâst, ko čuovâive pištee čalmerepčâlem nohá siälui käldei. Tego konnjâleh kolgeh Kufittâr kuámmir oolâ toorvon eennâmvuáláá siähtálij siisâ.” Koveh: Omar El Mrabt (paajaabeln) já Tiina Jäppinen
Čižetpeln uálgispel: Nissoon vuodduuh. Tuáijár RantaAanti, Antti Morottaja kálgu, Aanaar markkân. Nurâlduvváid skeŋkkim Saima Suo 1973. Sun lâi uástám vuodduid 1928. Vuodduuh. T.I.Itkonen oostij vuodduid 1914 Inkeri Vallest Anarist. Ostum nurâlduvváid tuáhtár káálgust Iina Itkosiist 1947. Almaa vuodduuh. Tuáijár Maria Kustaava Ponku, Vuáčču, Suáđigil. Kevttee Matti Ponku. Nurâlduvváid nuurrâm Hilkka Hyvönen já Ritva Toropainen Martti Linkola ravvui mield 1974. Vuodduuh. Puáttám nurâlduvváid Pajeuáppeeuásikuudij museo Lappi-nurâlduv uássin. Vuodduuh. Ostum nurâlduvváid Leevi Lehtolast, 1975. Kove:Tiina Jäppinen
15
16
LOOSTŠ
11. Stuorrânijbe já tuppâ. Tuupâst lii iheloho 1904. Nurâlduvváid vuábdám rovvá Siiri Alanco Loviisast 1955. Stuorrânijbe já tuppâ láá uási almaa mááccuhist, mon rovvá Alanco käälis, meccihoittájeijee John Bruno Alanco, skappui ive 1904 ko sun lâi geolog Väinö Tanner mieldi taan tutkâmmääđhist. Skappumpäikki Aanaar. 12. Nijbe já tuppâ. Nurâlduvváid skeŋkkim insiner Lagermark ärbikodde. Skappumpäikki Aanaar. Kove: Tiina Jäppinen
Mäccmõš, maccâm, máhccan – kotiinpaluu 31.10.2021 – 27.2.2022 •
Suomâ aalmuglâšmuseo maacât ton nurâlduvâin orroo pajeláhháá 2 000 sämitiŋgâd sämisiärvádâhân, Sämimuseo Siida haaldun ive 2021. Nurâldâh šoodâi iänááš mááccuhijn já čiiŋâin, päikkituálutiiŋgâin sehe jotemân já joođeetmân lohtâseijee káálvuin. Čáitálduvváin aalmuglâšmuseo kunnijâtij taan aalmugijkoskâsávt merhâšittee repatriaatio ađai macâttem.
•
Čáitálduv siskáldâs šoodâi suulân 140 säminurâlduv tiiŋgâst, arkkâdâhamnâstuvâst, čuovâkuuvijn já sämmilâš
Lájukappeer já uási tyejeest “47 enâmustáá uccum madârennid”. Lájukappeer lii puáttám nurâlduvváid uássin Pajeuáppeeuásikuudij museo Lappi-nurâlduv iivij 1885–1889. Čuovâkoveráiđu lájukaperijn museoin pirrâ Euroop. Tyeji lii uási taaiđâr Outi Pieski já totkee Eeva-Kristiina Harlin taaiđâ- já tutkâmprojektist Lájukappeer – madâreeni vyeimikappeer (2017– 2019). Koveh: Omar El Mrabt (paajaabeln) já Tiina Jäppinen
taiđârij tuojijn. Suomâ aalmuglâšmuseo säminurâldâh lâi šoddâm suulân 170 ive nurâmij ääigi iivij 1830–1998.
•
Čáitáldâholesvuođâ vuáváámist já maaŋgâtaaiđâlii olášutmist lává västidâm Sämimuseo Siida já Suomâ aalmuglâšmuseo oovtâstpargoost sämisiärváduv tuáimeiguin. Čáitálduv lii pyevtittâm Suomâ aalmuglâšmuseo.
•
Siskáldâs ooleest stivriimist lii västidâm sämmilâš aktivist Petra Laiti. Taiđuu valjiimijn já visuaallii stivriimist lii västidâm sämmilâš kovetaaiđâr Outi Pieski. Graafisâš vuáváámist lii västidâm Lada Suomenrinne.
17
MUST ŠOODÂI
ČIŊÂTTEIJEE
Tekstâ já koveh: Salla Niemetmaa
Moonnâm kiiđâ muoi ávuskuoimijn ussáim jieččân viäsu, tastko muoi láim uáli jo tulkkâm lááigu mäksimân. Oovtâ vyesimáánu eehid muu ávuskyeimi uážui tiäđu, et suu uástufalâldâh lâi tuhhiittum. Muoi varriiččáim kuulmâlonjâsii ráiđutáluviäsun, mii lâi huksejum esken ive 2012. Muoi halijdáim uástiđ viäsu, mast ij lah tárbu remontân – mutâ maht keevâigin... Forgâ uástufalâlduv tuhhiittem maŋa mun juurdâšškuottim munnuu uđđâ viäsu. Mun muštim, et uáđđimviste já pargoviste seeinih lijjii tievâ raaigijn. Ton lasseen toi seeinij ivneh lijjii muu mielâst hirmâd aheveh: kulmâ seeini lijjii vielgâdeh já ohtâ beige. Mun fiettejim, et aainâs-uv toh visteh vattii olgoreemoont. Mun tállán luvâškuottim iivnij psykologiast já tast, moh liččii puoh pyeremuuh ivneh uáđđimviistán já pargoviistán. Mun oppim, et uáđđimviste kannat leđe čuovjâd, tastko tot rávhuidut já iššeed uáđđiđ pyerebeht. Pargoviste vist kannat leđe ruánáá, tastko tot lasseet kreatiivlâšvuođâ. Mun olâttuvvim tast, mon moovtâ mun lijjim uđđâ viäsu čiiŋâtmist. Tolebáá čiŋâttem ij kiäsuttâm muu ollágin, mut vaarâ suijân lâi tot, et láigulâžžân mun jiem uážžum ovdâmerkkân mááláđ teikkâ tabettistiđ viäsuid. Láiguviäsust munnust ij lah lamaš siämmáálágán rijjâvuotâ ko jieččân viäsust, mast muoi uážžoon porgâđ masa maid peri. Tääl mun smietâm viehâ tárkká, magarijd já mon ivnásijd tiiŋgâid muoi uásteen jieččân viäsun. Čuávuvâžžân mun čááitám tijjân, moh aašijd munnuu viäsust láá muu mielâst eromâš muččâdeh já hitruuh.
18
LOOSTŠ
Munnust láá kyehti pargopeevdi, já taat lii tot pyereeb tain. Muoi valjijm pargoviistán ruánáá tabbeet, mast láá vielgis säpligporthááh. Puoh rustigeh, šleđgâpevdi já stovli lijjii munnust jo oovdeb viäsust, mut seermâ muoi ostijm taan viäsun tondiet ko muoi halijdáim pyehtiđ váhá priivaatvuođâ kyevti pargopeevdi kooskân. Seermâ tyehin láá táválâš šleđgâttemes pevdi, stovli já čááláán. Orroomviste sohvá alne muoi vuoiŋâsteen já muássoon (já motomin váhá pargeen še...). Mun rähistâm muumijd, nuuvt ete jo munnuu oovdeb viäsust mun ostim sohvá oolâ kuádá, mon kuáddáulguust lii Finlayson vuávám Muumieeni ruusukärdi -kovos. Uđđâ pááikán mun halijdim nube siämmáálágán kuádá já maŋeláhháá meiddei naverlovduu. Sohvá paaldâst seeinist sorččáá ráánu, mon mun puohtim jieččân vaanhimij sävnituuváá täkkivisteest. Muu mielâst tot lii uáli fiijnes, já mun lam ilolâš tast, ete tääl tot uážžu kejâstuvâid pirrâ ive! TV-ilddee njuolgist 1990-lovvoost! Tot lâi jo mottoom
ääigi
lamaš
viehâ
kuárusin
muu
ávuskyeimi pärnivuođâ pääihist, mutâ muoi halijdáim adeliđ toos vala oovtâ eellim munnuu uđđâ uáđđimvisteest. Tot ij lah puoh muččâdumos tupekálvu, mutâ tot táibá já čááhá pyereest munnuu
uáđđimviistán,
moos
muoi
valjijm
čuovjisvielgis tabbeet.
19
Muoi ostijm uđđâ pááikán uđđâ purâdempeevdi já stoovlijd. Uđđâsistano lii munnui tehálâš, já tondiet muoi ussáim purâdempeevdi Tori. fi:st – já kavnáim-uv! Muoi jiejah iän tarbâšâm tom ubâ viežžâđ, tastko vyebdee puovtij tom já stoovlijd munnui monnjâjorrein. Hirmâd pyeri kävppi! Sehe pevdi já stoovlih láá rahtum muorâst. Peevdi puáhtá juátkiđ vala ovttáin jotkâpittáin, já stoovlih láá ohtsis käävci. Mun ostim Tori.fi:st pevdiliijne já lasâliijnijd še. Pevdiliijne kovos lii Pentik vuávám Kataja ađai Riätká. Kievkkân já orroomviste lasâliijnijd lii vuávám Vallila.
Aaibâs sohvá paaldâst lii šaddopevdi. Ton alne šaddeh eereeb iärásij sitruun, mandariin já oomeen. Oovdeb viäsust munnuu šadoh lijjii lasâkuárvi já ildei alne, mutâ tääl tain lii jieijâs pevdi! Muoi kuittâg karttáim pieijâđ škajânijd ton oolâ še, tastko toid ij lamaš eres saje. Liijká mun lijkkuum čuuvtij munnuu šaddopiävdán. Lii suotâs, ete šadoh uážžuh čuovâ kyevti lasârääigi čoođâ. Ton lasseen toi paajaabeln hiäŋgáá šaddolamppu, mii čuává taid talle ko olgon lii meendu sevŋâd.
20
LOOSTŠ
“Mun olâttuvvim tast, mon moovtâ mun lijjim uđđâ viäsu čiiŋâtmist. Tolebáá čiŋâttem ij kiäsuttâm muu ollágin, mut vaarâ suijân lâi tot, et láigulâžžân mun jiem uážžum ovdâmerkkân mááláđ teikkâ tabettistiđ viäsuid.”
Ohtâ pyeremuin aašijn taan pääihist lii tot, ete munnust lii viijmâg jieččân šiljo! Tot lii tiäđust-uv ucce, tego ráiđutáluviäsuin táválávt-uv, mutâ válduäšši lii, ete tobbeen puáhtá
piemmâđ
luudijd.
Mun
viežžim
loddelyevdi vaanhimijdân liiderist. Mun lam pieijâm ton siisâ haavvâr, niisu, pähkinijd já piäiváárääsi siemânijd. Taid láá iällám purâmin pyeidicissááh, čuovjiscissááh, vyevdicissááh já ruopsisryeivileh – já ohtâ uárree še. Luudijd lii uáli jo suotâs keččâđ já kuldâliđ. Mottoom peeivi mun ááigum uástiđ munnui peerâtáálu, mast láá jieččân pargovisteh munnui kuohtuid. Veikkâ taan viäsust láá motomeh vááduh, tegu liijkás uccâ pargoviste já hirmâd jienniis oommânáimunjammee, te mun lam tääl kuittâg uáli jo tuđâvâš munnuu vistekálvoid já tabettáid. Lii hitruu leđe päähist, tääbbin mun tuođâi makkuum.
21
ITALIALŠ PURRÂMUŠÄRBIVYEHI Tekstâ já koveh: Fabrizio Brecciaroli
Italialiih rähisteh purrâmuš. Já maailm räähist italialijd purrâmušâid. Italialijguin almolumos savâstâllâmfáddán lii purrâmuš. Ubâ eellim jorá purrâmuš pirrâ, já eellim puoh tehálijd tábáhtusâid ulmuuh juhloh purâdempeevdi piällást. Talle ko italialiih teivih skipárijdis, te ulmen lii táválávt purâdiđ oovtâst – jo-uv raavâdviäsust tâi kiännii kulen. Taas láá vissásávt ennuv suujah, mut tehálumoseh ležeh Italia šoŋŋâdâh já kuhes historjáliih ärbivyevih. Italiast lii taggaar šoŋŋâdâh, ete tobbeen lii máhđulâš šoddâdiđ masa maid peri. Omeneh läddih Italia taveoosijn alppâleevijn. Po-leevi piälduh pyevtitteh valje já riisi. Romagna-kuávlu tuolbâdâsâin šoddâduvvojeh kirsikeh, persikeh já aprikooseh. Aaibâs mäddin puátih mandariineh já appelsiineh. Koskâmeerâst finnee vorâskuolijd já rapuelleid, já vaarijn ovdâmerkkân vildâšoovijd.
Toscana-kuávlu
čummâenâduvâin
mákkojeh
viiniviljâlmeh já ooliivmuorah. Italiast ulmuuh poreh šaddoid já heđâlmijd tuše talle, ko toh láá vorrâseh já finniimist piälduin.
22
Oliveh já graanaatomeneh šoddâduvvojeh muu vaanhimij šiljoost.
LOOSTŠ
23
Ihečuođij já -tuháttij ääigi jyehi uccâ sijdiist láá šoddâm purrâmušspesialiteeteh tegu jieškote-uvlágáneh vuástáh, määrfih, pastapurrâmušah, kyelipurrâmušah jna. Tain šadda uáli jo riges já maaŋgâpiälálâš purrâmuškulttuur. Italialáid meid purrâmuš šlaajâ lii hirmâd tehálâš. Hyenes raavâdviäsuh láppojeh čalmerepčâlmist. Pyeremuid raavâdviäsoid vuod lii távjá maaŋgâ mánuppaje väridemäigi. Italialiih nuávditteh – vaarâ tieđehánnáá-uv – uáli čovgâ purâdemnjuolgâdusâid. Toh pyehtih tovâttiđ turistáid uáivipohčâs. Peivimäälis lii táásá tme 13:00, já eehidmäälis tme 20:00. Peivimáállás maŋa ij uážu monnân tábáhtusâst juuhâđ cappuccino! Mondiet kiinii tovâččij maidnii tagarijd? Sehe raavâdviäsuin já pääihist-uv juhlemálásijn lii ain siämmáš oovceuáság oornig: 1 . Vuossâmužžân ulmuuh navdâšeh alkoholnalliis aperitivost, 2 . talle láá kolmâ já lieggâ algâpitáh, 3 . moi maŋa lii pasta- teikâ riisipurrâmuš vuáru. 4 . Piärgu tâi kyeli fálloo uáivipurrâmuššân.
Algâpitáh
5 . Purrâmušlasâttâh lii ain sierâ taldrikist, ij kuássin siämmáá taldrikist uáivipurrâmuššáin. 6 . Vorâs heđâlmijd ulmuuh poreh jyehi tove. 7 . Njaalgâ pajalâs maŋa, 8 . sij juheh käähvi. 9 . Loopâst sij navdâšeh snaapsist, mii italiakielân kočoduvvoo “käähvikodden” (ađai “kahvintappaja”). Jyehi uásist pyehtih leđe eenâb-uv siämmáálágáneh purrâmuššlaajah. Heejâi, juovlâi já pessijái purâdem pištá joba kuttâ tiijme. Koskâttuvvâi kalga tiäđust-uv toollâđ smavvâ puudâid. Italiast purâdem lii ubâ perruu tábáhtus, iäge lah tušes hámálâšvuođah. Heejâin párnááh sierâdeh peevdij vyelni, puohah sárnuh korrâ jienân já puohâin lii hitruu. Ärbivuáválâš koskâmeerâlâš purrâmuš lii meiddei tiervâslâš já keppis. Ovdâmerkkân pyeri picca ij lah ollágin vuoijii. Majemui aaigij italialiih-uv láá kuittâg puáidum mottoom verd. Italiast lii táválâš savâstâllâđ meid purrâmušsuddâdmist: “Taat purrâmuš lii uáli jo lussâd muu čoolijd”. Lah-uv tun kuássin kuullâm, ete syemmilâš eđâččij maidnii tagarijd? Áinoo äšši, moos mun jiem lijkkuu, lii italialâš iiđeedpittá. Maht tuu mielâst oroččij taggaar iiđeedpittá ko muáddi keeksi kahvijn teikâ mielhijn? Muu mielâst syemmilâš suohâd addel čuuvtij pyereeb aalgâ piäiván.
24
“Ubâ eellim jorá purrâmuš pirrâ, já eellim puoh tehálijd tábáhtusâid ulmuuh juhloh purâdempeevdi piällást. ”
LOOSTŠ
Pastapurrâmušah
Pajalâsah Espresso-kähvi
25
26
Kesämerkit. Kustantamo S&S.
LOOSTŠ
Kirjeárvustâllâm:
Katri Rauanjoki: Kesämerkit S&S, 2022.
Kesämerkit fáálá syemmiláid tiäđu já váldá sämmilijn vyeimi – addel-uv tot meiddei sämmiláid maidnii? Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Kustantamo S& S, Lotta Salonen já Henna Aikio
Oululâš
eenikielâmáttáátteijee
Katri
Rauanjoki
Rauanjoki haalijd, ete syemmiliih lohheeh uáppih uđđâ
niäljád roomaan Kesämerkit lii “episodiroomaan”
aašijd nuorttâlijn já puoh sämmilij elimist, já tothân kale
mottoom 2020-lovo keesist, já tot lii kovvejum
lii šiev ulme. Sun lii čielgâsávt kirječällee, mutâ meiddei
maaŋgâi nuorttâlij já motomij syemmilij-uv čolmiguin.
máttáátteijee. Aaibâs tego roomaan ličij šoddâm tevdiđ
Eenikielâmáttáátteijen Rauanjoki máttá kale čäälliđ, já
tom táárbu, moos oppâmateriaaleh iä lah puáhtám
nuorttâlâš ustevis áánsust sun lii movtáskâm tutkâđ
västidiđ: Syemmiliih iä tieđe sämmilijn tuárvi tanen ko
nuorttâlij historjá já onnáá peeivi. Tutkâmpargo sun
sij iä oopâ tast maiden škoovlâst. Kesämerkit čuárvu
lii-uv porgâm pyereest. Mutâ lii-uv tuođâi tárbu uigâđ
mottoom kooskâst syemmilâš lohhei: Taat lii puoh,
puoh huámmášuumijd oovtâ roomaan luuhij siisâ?
maid tun jieh tiättám sämmilijn! Ij-uv lah kaavhâd, mii sii elimist tábáhtuvá?
Lohhen mun vaaibâm tállán aalgâst. Olmooš ulmuu maŋa Rauanjoki puáhtá uđđâ persovnijd jyehi pittáást.
Loppâsanijnis Rauanjoki tuáivu, ete Kesämerkit addel
Jyehi ulmuu fáárust puátih jo-uv tááláá ääigi sämmilij
meiddei maidnii sämmiláid. Já addelhân tot – kal mun
vaigâdvuođah teikâ moonnâm ääigi lusis muštoh.
tuubdâm jieččân jurduid om. Senja-persovnist, kote
Nuorâ nissoon Anni feeree rasism nettisavâstâlmijn,
smiättá, maht šoddâdiđ nieidâidis uáivikaavpugist
suu uábist Senjaast lii etnostressi, já puáris O’hssni
sämmilâžžân, ko Ryhmä Hau hokâttâl párnáá eenâb ko
tuálvu lohhee moonnâm ääigi hormišis tábáhtuumijd.
Unná Junná, já mon ilolâžžân enni šadda, ko párnáid
Mun iälám jo sämmilâžžân – veikâ jiem nuorttâlâžžân –
láá ovdâkoveh meid sämikielân ovdâmerkkân Frozen
jyehi peeivi moonnâm ääigi puástuvuođâ tiäduh jieččân
2:st. Teikâ tast, maht sämmilâžžân oro peessâm Ijâttes
ärdei alne já viigâm piergiđ kaavpugsämmilâžžân ennin
iijân, kost uážu leđe skipárij já huolhij kooskâst mahtnii
etnostressitobdoiguin, te halijdâm-uv mun vala luuhâđ
rijjâ já luholâš.
taid siämmáid aašijd syemmilii kirječällee čalluin? Veikâ Rauanjoki lii čepis čällee já motomeh luánduEpisodiroomaan
oovdânpuáhtojeh
uásih láá taaiđâtyejeh ulmui fiäránij kooskâst, te
lohhei, láá munjin uáppáseh om. ameriklâš algâaal-
čuolmah,
romanist lii liijkás ennuv puoh. Lii jieŋâmerârađe,
mugkirječällee
Tommy
moh
mitään
šoŋŋâdâhnubástus, kulttuurlâš apropriaatio, nuorâi
-kirjeest (Aula&Co 2020). Lohhee kalga valjiđ, lohá-
Orange
Ei
enää
etnostressi, arvetävgiulmui čuolmah ucceeblovo siste,
uv sun ubâ kirje huápust vâi muštá puoh persovnijd
rasism, puáris traumah, om. evakkotraumah, jáámmám
já tábáhtuumijd, vâi lohá-uv sun hitásávt, amas vaibâđ
ulmui káálui macâttem hävdienâmáid, muštottesvuotâ,
algâaalmugij puoh vaigâdvuođâi vyelni. Mielâkiddiivâš
alkoholism, párnáásuoijâlem, jiešsurmim jna. Taah láá
uccâ áášáš ovtâstit taid romanijd muštâlemvyevi
ääših, moh teddih sämmilijd jieijâs elimist, skipárij,
lasseen: kuohtuin lii mainâšum The Tribe Called Red
huolhij, ránjái elimist, já toh uáinojeh meid uđđâsijn
-muusikjuávkku, mii lâi Anarist Ijâttes ijjâ -festivaalijn
já argâpeeivist. Sämmiliih jiejah kieđâvušeh taid jo
ive 2018.
om. taaiđâtuojijn, mediast já eres čalluin. Kuleh-uv
27
Kirječällee Katri Rauanjoki Kove: Lotta Salonen. Kustantamo S&S.
syemmiliih lohheeh taid čuolmâid pyerebeht talle, jis
Teknisávt roomaan lii mudoi luhostum. Rauanjoki
nubbe syemmilâš čáálá tain?
molso riitmâ já persovnij uáinu čeepiht. Sun máttá čäälliđ viiđâihásii Ansa já paijeel ohcelovihásii Anas-
Sáttá leđe, ete mun jiem tuše määti anneeđ áárvust
tasia uáinust. Sun addel jienâ meiddei veikkâba poccui
episodiroomaan talle ko saahâ lii tááláá ääigi sämmilij
já jiägán. Romanist láá mučis kielâkoveh já luhhoost
elimist. Lii älkkeb luuhâđ roomaan sämmilij historjást
nuorttâlâškielâ-uv uáinoo. Čäällimvyehi lii rávhálâš
(om. Petra Rautiaisii Tuhkaan piirretty Maa, Päivi
talle ko lii vuárust luándu kuvvim. Olmoošhân vuálgá
Alasalmi trilogia anarâšâin) toin naalijn, et taggaar
luándun uuccâđ ráávhu, jis eellim ij lah rávhálâš. Já
eellim
Kesämerkit-roomaan
siämmáš tábáhtuvá munjin kirje luhâmáin-uv, jis
persovnijn láá fáárust mielâkiddiivááh ulmuuh, mutâ
roomaan ulmui fiäráneh taheh muu rávhuttemmin,
mahtnii sii mainâseh láá tego pittáspeelâst, mon puoh
epituáivulâžžân teikâ sorolâžžân luándukuvvim enâ-
pitáh iä šietâ siämmáá kován. Ovdâmerkkân aalgâst
mist.
ij
lah
jieš
iällám.
lohhee piäsá uápásmuđ Matvein, kiäm kirječällee aaibâs
28
tego vájáldit vuosmui siijđoi maŋa. Muu mielâst ličij
Tot, maid Rauanjoki čáálá mytologiast, luándust já
mielâkiddiivâš peessâđ luuhâđ eenâb mottoom ulmust
kulttuurist, sun čáálá muččâdávt. Šadda lieggâ tobdo
ko uccáá maaŋgâst. Tyellitälli oro, ete kirječällest lii
vááimun, ko viljâ viäžžá ruottâsijd uábán teikâ ko äijih
hirmos huáppu lijmáđ tiätupersovnân mottoom tehálii
tuálvu Sini-ááijuv vuossâmuu tove koldeđ (riidon tego
ääši, mon sun lii oppâm tutkâmmäđhistis, mutâ tuođâi
Čevetjäävrist läävejeh koldeđ) já pygálysân. Vaarâ mun
uáppásin persovneh iä kiergân šoddâđ lohhei. Ij-uv
lijkkuum iänááš toid oosijd, ko toh kovvejeh siärváduv
syemmilâš kirječällee tuostâ čäälliđ jieŋâlávt oovtâ
vyeimi sehe adeleh tuáivu kielâ já kulttuur siäilumist já
nuorttâlâš persovnist – lii-uv älkkeb čäälliđ váhá
čäittih meid tom, mii lii luhhoost vala pyereest sämmilij
maaŋgâst?
elimist.
LOOSTŠ
NuorttâlâTaunoLjetoff adelijkirječälleimacâttâs čäällimprooseesääigi. Maggaar proosees taat lâi sunjin?
Tauno Ljetoff paahud, ete sun lii kolgâm
Luuhâmproosees lâi uáli lussâd Ljetoffân.
smiettâđ
Sun tarkkui tom, maht Rauanjoki čáálá om.
uáinust, maggaar tast ličij šoddâm sämmilii
kulttuurist já luándust. Suoi savâstâláin
peenâ peht já maid sun jieš ličij porgâm
kirječällein
eresnáál. Motomij soojij sunjin lâi vaigâd
meiddei
ovdâmerkkân
tast,
maggaar prologi teikâ epilogi kiirján puátá.
roomaan
ennuv,
veikâba
ton
luuhâđ roomaan ton uáinust, et miinii lii fiktio mut tot sulâstit ennuv tuotâeellim.
Ljetoff tuáivui, ete roomaan ij vuájuččii tuše
Roomaan loopân sun lijkkoo ennuv tanen
puohlágánijd traumaid já vädisvuođáid,
ko tot kovvee suu mielâst pyereest ilo tááláá
peic adeličij meid kirkkâdub kove sämmilij
ääigi sämmilii elimist. Ljetoff ij lah vala
elimist. Suu mielâst luándukuvvim taha
lopâlii versio romanist kiergânâm luuhâđ,
luhâmist váhá keppisub. Luándukuvviimijn
mut čuávuvâžžân sun vuálgá Helsigân luuhâđ
Ljetoff ravvui Rauanjoki om. tast, maht sun
Kesämerkit-kirje jienâkirjen. Sämikielâlâš
lâi kuvvim raavgâid jeegist syeinimáánust.
versio Kesimeerhâin ij lah aainâskin vala
Tohhân iä algâkeesi maŋa ubâ ennuv innig
puátimin.
oinuugin, já Kesämerkit lopâlii versiost toh láá lappum.
Tauno Ljetoff tärhist Rauanjoki roomaan tiä sämiluándust já - kultt Kove: Sara Kelemeny
29
Kovehástu:
Mučisargâ Tekstâ já koveh: Ulpu Mattus-Kumpunen
Mun lam Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađ ai U lpu M attus- Kum punen, j á mun aasâm Av elist j i eččâ n perruin. M ust j á muu kuulmâ nieidâst lii ohtâsâ äigi á j á nâ s, mo n puáhtá po rg â đ suullâ n kuás per i j á ko st peri . Tast mun muštâlâm tääl.
Mun lam ain lijkkum sárgumân já mááláámân, maaŋgâlágán piergâsijguin. Mun jiem kuittâg maka kiergân porgâđ tom nuuvt távjá ko mun halijdiččim. Luhhoost must láá kulmâ nieidâ, kiäi mielâst sárgum lii suullân maailm hitruumus äigiájánâs.
30
LOOSTŠ
31
32
Čižetpeln: Jo aaibâs párnážin, tállán ko jieškote-uv nieidâst pisoi miinii peenâlágán tiiŋgâid kieđâst, juáháš sáárgui moos peri, mii lâi alda: lättei, siäinán, muu reepun, jieijâs pihtâsáid, piävdán já tiätumašinân. Kale sij tääl jo iänááš mušteh sárguđ pápárân, já sii koveh láá-uv jyehi saajeest.
LOOSTŠ
Muu nuorâmus nieidâ Iŋgá lii tääl viiđâihásâš. Sun kiergân sárguđ nelji teikâ vittâ kove ton puudâ ko suu uábikyevtis sárguv oovtâ kove, teikâ puárásumos uábbi vala smiättá, ete maid sun sárguččij. Táválávt Iŋgá sárgu ulmuid já haalijd oppâđ, ete maht juáhháá noomâ kalga čäälliđ.
Rávná lii ovdâškoovlâst, já meiddei tobbeen suu mielâst lii puoh suottâsumos peessâđ sárguđ jo-uv ohtuu teikâ oovtâst skipárijguin. Suu kuuvijn láá távjá oles mainâseh. Ohtâ kove puáhtá muštâliđ eenâb ko tuhháát säännid, mutâ sun máttá meiddei muštâliđ jieijâs kuuvijn tuháttáin saanijn.
Elle lii jo niäljád luokkaast. Suu távjá väivid tot, ete sun ij määti vala sárguđ mudoi ko maalist. Malittáá sun toskástuvá ko ij keksii maiden. Mutâ ko sun huámmáš maidnii, mon sun haalijd sárguđ, te puátuseh láá eštuu fijnáseh.
33
34
Mun keččâlâm motomin ovtâstittiđ maaŋgâlágán sárgumpiergâsijd. Taan kooveest mun lam sárgum ulmuid liškeivnásâš pastellipenâiguin, mutâ sunnuu pirrâs já stuárráámuu uási sunnuu pihtâsijn mun lam sárgum tagarij penâiguin, moi ivne puáhtá tassiđ čassijn, vâi šadda uáli jo mučis ivne, siämmáásullâsâš ko čäci-ivnijguin. Mun lijkkuum eenâb kevttiđ täid ivnepeenâid ko čäci-iivnijd tondiet ko talle lii älkkeb meridiđ, kuus tot ivne kalga muu mielâst moonnâđ.
LOOSTŠ
Mun muštám, ete Ele ahasâžžân must lijjii eidu siämmáálágán jurduuh, já maalist sárgum lii munjin-uv ain lamaš puoh älkkeemus. Ulmuuh já eromâšávt muáđuh láá váddáseh, mutâ čiđđâpenâiguin tohuv sättih luhostuđ. Taan kove mallin lâi čuovâkove muu kállást, Maatist.
35
Ton lasseen, ete taaiđâ lii kiäinu mielâkuvviittâsmaailmân, tot lii meiddei uáli jo šiev vyehi čäittiđ tobdoid. Ko Rávná kaartâi koronaiskosân, sun poolâi tast čuuvtij. Sun táátui mii vyerdiđ váhá, já sun sáárgui tom, mast sun poolâi. Ton maŋa sun tiiptij väldiđ iskos.
36
LOOSTŠ
Ohtâ taaiđâšlaajâ, moos mun čuuvtij lijkkuum, lii ulmui muáđui máálám. Talle mun jiem taarbâš smiettâđ, ete kuus tom valmâš kove kolgâččij pieijâđ, ko tom puáhtá tuše poossâđ meddâl ehidist. Muu päärnih keksejeh puohlágánijd leeihâid já mainâsijd, ko sii muáđuh láá máálájum.
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háást vääldi ohtâvuođ â toimâtteije anaraslosta@anaraskielas
37
RÄHTEEH
FABRIZIO BRECCIAROLI
SUSANNA KAARTINEN
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâjá sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
38
INSAKU-UÁPPEEH 2021–2022
TIINA JÄPPINEN
Sonja, Melanie, Jerri, Mila, Jukka, Ulpu já Milja loheh sämikielâ Saakist. Sist lii hirmâd šiev juávkkuvuoiŋâ, já oppâtiijmeh láá hitruuh. Sij puohah láá muusikulmuuh, já kuálástemmohheest sist lâi pyeri kyelilukko. Tuáivu mield sii kyelilukko ličij ain siämmáá pyeri puátteevuođâst-uv.
Tiina lii Helsig kuávdáást ässee koskâsyemmilâš, kiäst lii ain ahheev Anarân. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst, já sun lii pargoost haahâpargen Sakkist. Sun lijkkoo čuoigâmân já čäcikaččâmân.
ULPU MATTUS-KUMPUNEN
IIDA VIRTANEN
Ulpu áásá pärnivuođâ päikkisijdâstis Avelist já lohá anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást. Puoh enâmustáá sun haalijd lávluđ maaŋgâ kielân, já sun moovtásk jyehi tove ko kiinii koččo suu sämmilâš artistin.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
