Mučis argâ -kovehástu, Ulpu Mattus-Kumpunen

Kovehástu: Mučis argâ

Tekstâ já koveh: Ulpu Mattus-Kumpunen

Mun lam Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađai Ulpu Mattus-Kumpunen, já mun aasâm Avelist jieččân perruin. Must já muu kuulmâ nieidâst lii ohtâsâš äigiájánâs, mon puáhtá porgâđ suullân kuás peri já kost peri.

Tast mun muštâlâm tääl.

Mun lam ain lijkkum sárgumân já mááláámân, maaŋgâlágán piergâsijguin. Mun jiem kuittâg maka kiergân porgâđ tom nuuvt távjá ko mun halijdiččim. Luhhoost must láá kulmâ nieidâ, kiäi mielâst sárgum lii suullân maailm hitruumus äigiájánâs.

Čižetpeln: Jo aaibâs párnážin, tállán ko jieškote-uv nieidâst pisoi miinii peenâlágán tiiŋgâid kieđâst, juáháš sáárgui moos peri, mii lâi alda: lättei, siäinán, muu reepun, jieijâs pihtâsáid, piävdán já tiätumašinân. Kale sij tääl jo iänááš mušteh sárguđ pápárân, já sii koveh láá-uv jyehi saajeest.

Muu nuorâmus nieidâ Iŋgá lii tääl viiđâihásâš. Sun kiergân sárguđ nelji teikâ vittâ kove ton puudâ ko suu uábikyevtis sárguv oovtâ kove, teikâ puárásumos uábbi vala smiättá, ete maid sun sárguččij. Táválávt Iŋgá sárgu ulmuid já haalijd oppâđ, ete maht juáhháá noomâ kalga čäälliđ.

Rávná lii ovdâškoovlâst, já meiddei tobbeen suu mielâst lii puoh suottâsumos peessâđ sárguđ jo-uv ohtuu teikâ oovtâst skipárijguin. Suu kuuvijn láá távjá oles mainâseh. Ohtâ kove puáhtá muštâliđ eenâb ko tuhháát säännid, mutâ sun máttá meiddei muštâliđ jieijâs kuuvijn tuháttáin saanijn.

Elle lii jo niäljád luokkaast. Suu távjá väivid tot, ete sun ij määti vala sárguđ mudoi ko maalist. Malittáá sun toskástuvá ko ij keksii maiden. Mutâ ko sun huámmáš maidnii, mon sun haalijd sárguđ, te puátuseh láá eštuu fijnáseh.

Mun keččâlâm motomin ovtâstittiđ maaŋgâlágán sárgumpiergâsijd. Taan kooveest mun lam sárgum ulmuid liškeivnásâš pastellipenâiguin, mutâ sunnuu pirrâs já stuárráámuu uási sunnuu pihtâsijn mun lam sárgum tagarij penâiguin, moi ivne puáhtá tassiđ čassijn, vâi šadda uáli jo mučis ivne, siämmáásullâsâš ko čäci-ivnijguin. Mun lijkkuum eenâb kevttiđ täid ivnepeenâid ko čäci-iivnijd tondiet ko talle lii älkkeb meridiđ, kuus tot ivne kalga muu mielâst moonnâđ.

Mun muštám, ete Ele ahasâžžân must lijjii eidu siämmáálágán jurduuh, já maalist sárgum lii munjin-uv ain lamaš puoh älkkeemus. Ulmuuh já eromâšávt muáđuh láá váddáseh, mutâ čiđđâpenâiguin tohuv sättih luhostuđ. Taan kove mallin lâi čuovâkove muu kállást, Maatist.

Ton lasseen, ete taaiđâ lii kiäinu mielâkuvviittâsmaailmân, tot lii meiddei uáli jo šiev vyehi čäittiđ tobdoid. Ko Rávná kaartâi koronaiskosân, sun poolâi tast čuuvtij. Sun táátui mii vyerdiđ váhá, já sun sáárgui tom, mast sun poolâi. Ton maŋa sun tiiptij väldiđ iskos.

Ohtâ taaiđâšlaajâ, moos mun čuuvtij lijkkuum, lii ulmui muáđui máálám. Talle mun jiem taarbâš smiettâđ, ete kuus tom valmâš kove kolgâččij pieijâđ, ko tom puáhtá tuše poossâđ meddâl ehidist. Muu päärnih keksejeh puohlágánijd leeihâid já mainâsijd, ko sii muáđuh láá máálájum.

Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi

RÄHTEEH

FABRIZIO BRECCIAROLI

Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist. SUSANNA KAARTINEN

Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.

HENNA AIKIO

Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase! INSAKU-UÁPPEEH 2021–2022

Sonja, Melanie, Jerri, Mila, Jukka, Ulpu já Milja loheh sämikielâ Saakist. Sist lii hirmâd šiev juávkkuvuoiŋâ, já oppâtiijmeh láá hitruuh. Sij puohah láá muusikulmuuh, já kuálástemmohheest sist lâi pyeri kyelilukko. Tuáivu mield sii kyelilukko ličij ain siämmáá pyeri puátteevuođâst-uv. TIINA JÄPPINEN

Tiina lii Helsig kuávdáást ässee koskâsyemmilâš, kiäst lii ain ahheev Anarân. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst, já sun lii pargoost haahâpargen Sakkist. Sun lijkkoo čuoigâmân já čäcikaččâmân.

ULPU MATTUS-KUMPUNEN

Ulpu áásá pärnivuođâ päikkisijdâstis Avelist já lohá anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást. Puoh enâmustáá sun haalijd lávluđ maaŋgâ kielân, já sun moovtásk jyehi tove ko kiinii koččo suu sämmilâš artistin. IIDA VIRTANEN

Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.