S K
PYERI MÄTKI PÁÁIKÁN! Tekstâ: Tiina Jäppinen Koveh: Tiina Jäppinen já Omar El Mrabt ( Museotoimâttâh)
Lii mučis tälvišoŋŋâ, ko váázám kaavpug čoođâ
Ive 1889 sämitiiŋgâi ohtâvuotân čallui mainâšume:
Suomâ aalmuglâšmuseon keččâđ Maccâm-čáitálduv.
“ij vaarâ häittidgin tot vááijuvvuotâ, ete lii kuođđum
Piäiváš páštá já puolâš lii muáddi ceehi. Nuorbâs
almoothánnáá, ete mon päikkikoddeest jieškote-
šadda, ko pargeeh maneh peivimálásijd puurrâđ
uv tiŋgâ lii finnejum, ko eidusij sämmilij loho já
Kamppi kuávdážân. Taan 1,5 kilomeetter määđhi
vijđodâh lii Suomâst jo tääl, tego lii tobdos, viehâ
ääigi mun kiergânâm smietâdiđ čáitálduv.
vyeligâš” (fil. kand. Benjamin Anneberg). Taat jurdâččemvyehi išedij jieijâs uásild tast, ete museon
Must iä lah magarehkin eromâš vuárdámušah. Lii
nurrum sämitiiŋgâi ohtâvuotâ jieijâs kulttuurân
uáli jo oomâs, ete mun forgâ uáinám sämitiiŋgâid
potkânij.
sämikuávlu ulguubeln. Ko mun aassim Anarist, te lâi táválâš uáiniđ sämikáárvuid ulmuin pajalist já
Čáitálduvvâst puoh teevstah láá nuorttâlâškielân,
meiddei Säämi Tyejeest já Siidast. Mun uápásmuvvim
anarâškielân, orjâlâškielân já meid suomâkielân,
meid tuoijuumân uánihisškovliittâsâin. Lii kal
ruotâkielân sehe eŋgâlâškielân. Čáitálduv fiilmah
áinoošlajâsâš
láá
máhđulâšvuotâ
peessâđ
uáiniđ
ihečuođijd puáris sämitiiŋgâid.
keččâmnáál
Hirmâd filmâ
aalmuglâšmuseo
mielâkiddiivâš “Madârááhuid
já
nettisiijđoin.
tobdoid
teivâmin
–
pajedeijee lájukappeer
Säminurâlduv pajeláhháá 2 200 tiŋgâd jođetteh
pááikánmaccâm” lii kovetaaiđâr Outi Pieski já
fárustis merettes ennuv mainâsijd nuuvt tuájárijn
repatriaatiototkee Eeva-Kristiina Harlin savâstâllâm
ko omâsteijein-uv já meid tain ulmuin, kiäh láá
lájukaperist sehe iäláskittemprojektist. Säminisoneh
taid nuurrâm. Eromâšávt mainâseh máttáátteh
kevttii lájukappeer 1750-lovo rääjist 1900-lovo
luuhâmtááiđu merhâšume: maid syemmilâš totkee
aalgâ räi Finnmark, Ucjuv, Aanaar já Iänuduv
kalga tiiŋgâst maaŋgâid iivijd uuccâđ, te sämmilâš
kuávluin. Pieski já Harlin lává toollâm meid
lohá tom tállân häämist, amnâsist, tuoijumvyevist.
pargopáájáid, main säminisoneh láá oovtâst tuoijum kaperijd uđđâ vuovvijn, tiiŋgâi tutkâmist finnejum
Čáitáldâh
lii
fiijnáht
stivrejum
já
olášittum.
kappeermyensterij iššijn.
Čáitálduv puoh suullân 140 tiŋgâd láá numeristum, já lasetiäđuid puáhtá uuccâđ tabletijguin, moh
Taat
kávnojeh čáitálduvvâst. Vaidâlittee kale tuše uásist
kulttuuráárbán. Ovdil ko tiiŋgah mäccih pááikán
tiiŋgâin láá tärhibeh tiäđuh tuájárist, omâsteijest teikâ
madduidis kuuvl, te toh muštâleh savâidis val
nuurrâmsaajeest. Syemmilâžžân must ij lah taggaar
mäddin. Ko mun lavkkiim museo uuvsâst olgos, te
tiätutáiđu ige luuhâmtáiđu ete mun tiäđáččim, kost
mun vala sovkkâlâm: “Pyeri mätki pááikán!”
sämitiiŋgah láá meddâl teikâ kii taid lii tuoijum.
12
čáitáldâh
lii
kunneečäittim
sämmilâš
