LOOSTŠ TÄLVI 3/2020
Iida Virtanen:
Muusik peht siisa kielâsiärvusân Henna Aikio:
Kirjeárvustâllâm: Tuhkaan piirretty maa Jasmina Schreck:
Sanginjoki - meccikuávlu Oulu alda Laura Ylinampa:
“Mučis argâ” Fabrizio Brecciaroli:
Tomi Koivunen :
Kiällárist kuállejeijee lehtor
Čuovâuáivi peivikirje luvâdemnáál!
kek o
Lo k
ura
ve: La
mp a
Yli na
LO O
ST Š
3 / 20
22
6
2
28
LOOSTŠ 3/20
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
Muusik peht siisâ kielâsiärvusân, Iida Virtanen
10
Kirjeárvustâllâm: Uážžu-uv ij-sämmilâš čäälliđ sämmilij pirrâ?
Henna Aikio
12
U c c e e b l o v o i p e l n - Pe t r a R a u t i a i n e n , H e n n a A i k i o
16
Č u o v â u á i v i p e i v i k i r j e l u v â d e m n á á l ! , Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
18
K i ä l l á r i s t k u á l l e j e i j e e l e h t o r , To m i K o i v u n e n
22
Sanginjoki – meccikuávlu Oulu alda, Jasmina Schreck
26
Tihtâ: Livđe monâtteijee, Sáárá Seipiharju
28
Mučis argâ -kovehástu, Laura Ylinampa
26 16 18 10 3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
fabrizio brecciaroli petter morottaja
anaraslosta@anaraskielaservi.fi
+358 45 235 5395
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Maailm lii orostâm – anarâškielâ ij! Tääl ko koronakikse lii joođoost pirrâ maailm, te tot lii vaiguttâm mottoomnáál mii puohâi elimân. Tom tiätá pyereest Tomi Koivunen, kote taan loostâst čáálá uđđâ pargostis kuállejeijee suomâkielâ lehtorin Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst já tast, maht puoh ij lah moonnâm aaibâs nuuvt tego sun lâi smiettâm. Lii mielâkiddiivâš luuhâđ suu feeriimijn Ruošâ byokratiain tastmaŋa ko Suomâ já Ruošâ rääji moonâi kiddâ pandemia keežild. Lostiist lii meiddei maainâs Sanginjoki meccikuávlust Oulu alda. Tobbeen koronanjuámumist ij vissâ taarbâš poollâđ, adai puáhtá navdâšiđ rávhálávt putes luándust já ton meecijn, jeegijn, lááduin já juhâridoin. Jis ij toovâ mielâ lihâdiđ olgon tääl ko tälvi lii puátimin, te puáhtá luuhâđ šiev kirje veikkâ täähi oovdâst – om. Tuhkaan piirretty maa -roomaan (2020, Otava), mon Henna Aikio árvuštâl taan loostâst, já Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu vuossâmuu kirje, mii lii tääl luvâdemnáál anarâškielân. Teikâ fiijnâ tiivtâ tegu Sáárá čäällim Livđe monâtteijee. Já kiirjij luuhâm kooskâst puáhtá kuldâliđ fiijnâ anarâškielâlâš muusik. Youtubest kávnojeh jo suulân 60 laavlâd, já Ulpu Mattus ráhtá taid ubâ ääigi lase. Teikâ puáhtá čäälliđ já luuhâđ uđđâ Wikipedia. Anarâškielâlâš astoäigitoimâ pijsáá koronaääigi-uv!
Fabrizio Brecciaroli
4
LOOSTŠ 3/20
ALMOTTÂSAH Anarâškielâlâš Wikipedia lii tääl olmâ Wikipedia Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15:07. Tot kávnoo čujottâsâst https://smn.wikipedia.org/. Anarâškielâlâš Wikipedia lii nubbe sämikielâlâš Wikipedia pajekielâlii Wikipedia maŋa. Nuuvt kočodum “láláttâh”-muddoost láá nelji eres sämikielâ: nuorttâlâškielâ, maadâsämikielâ, juulevsämikielâ já kieldâsämikielâ. Tain kale láá tuše 0–160 artikkâlid já aktivlij čällei meeri-uv lii ucceeb ko tavekielâst já anarâškielâst. Kove: Wikipedia
Skammâmáánu 18. peeivi artikkâleh lijjii jo 1 802, mon áánsust anarâškielâlâš Wikipedia lii tääl 241. stuárráámus Wikipedia ubâ maailmist. Tot lii uáli pyeri – eromâšávt ko váldojeh huámmášumán jieškote-uvlágán kielâi sárnoomereh. Maailmist láá suullân 300 kielâd, main láá paijeel 1 miljovn sárnod, já suullân 4 500 kiellâd, main láá paijeel 1 000 sárnod. Anarâškielâst vuod sárnooh láá tuše 400–450. Jis halijdah lasetiäđuid Wikipediast teikâ máhđulâšvuođâin finniđ kesipargosaje Wikipedia-čällen, te vääldi ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei šleđgâpoostâ peht: (fabrizio.brecciaroli@gmail. com).
Kuldâl anarâškielâlâš podcast! Čällee: Iida Virtanen
Latteanarâšah lii Niina Aikio-Siltala já Neeta Jääskö uđđâ anarâškielâlâš podcast, mon puáhtá kuldâliđ Soundcloudist. Podcast vuossâmuš uási almostui syeinimáánu loopâst, já taan räi láá almostum ohtsis käävci uássid jyehi nube oho. Podcastist
Niina
já
Neeta
lává
kieđâvuššâm
ovdâmerkkân
pyereestvaijeem, mađhâšem sehe kielâkoččâmušâid. Yle Säämi sahhiittâlmist suoi lává ettâm, ete puátteevuođâst podcastist sättih leđe kyesih-uv. Jurduid já macâttâs puáhtá adeliđ sunnui om. Facebookist teikâ Instagramist. Kove: Latteanarâšah podcast.
5
Muusik peht siisâ kielâsiärvusân Tekstâ: Iida Virtanen Koveh: Ulpu Mattus
6
Anarâškielâlâš muusik lii Youtubest kenski 60 lavluu verd. Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađai Ulpu Mattus mielâst tot ij lah tuárvi, já tondiet sun ráhtá jieš lase.
LOOSTŠ 3/20 Mattus Ulpu lii lávlum ubâ elimis – jis suu
Tamâttum ij kuittâg lamaš vuossâmuš
eenist koijâd, te sun jiešalnees lii lávlum
sämikielâlâš laavlâ, mon Ulpu lasettij
jo ovdil ko maatij ettâđ oovtâgin sääni.
Youtuben.
Tondiet lii viehâ luándulâš, ete sun lii
sárnuškyettiđ anarâškielâ, sun lii sárnum
kavnâm jieijâs saje meiddei anarâškielâ
pajekielâ párnáidiskuin. Ko párnááh lijjii
kielâsiärvusist eidu muusik peht.
ucebeh, tot väividij Uulpu, ete Youtubest
Ovdil
ko
sun
tuostâi
ij kavnum masa mihheen sämikielân. Moonnâm Youtubest
keesi
Ulpu
vuossâmuu
almostitij
anarâškielâlâš
videos. Tot lâi Tamâttum, anarâškielâlâš versio Seija Simola lavlust Kesytetty, mon Koškepuško-juávkku lii jurgâlâm anarâškielân. Tamâttum lii ain lamaš
Tondiet sun meridij rähtiđ muáddi video jieš. – Youtubest lii nuuvt ennuv poškâ párnái várás, mut sämikielâg poškâ ij kavnum ollágin, sun povvâst.
Ulpun tehálâš laavlâ, váimulaavlâ.
7
Anarâškielâlâš lavluu almostittem oroi
Anarâškielâ
kuittâg ennuv vaigâdubbon. Ulpu smietâi
Uulpun uáli tobdolâš proosees, ige tot lah
kuhháá,
vala nuuhâm.
tuástá-uvsun
jyehiđ
video
Facebookist já Anarâškielâ orroomvisteest. Sun kuittâg oskoi, ete eidu taat puávtáččij išediđ suu kavnâđ saajees anarâškielâ siärvus siste.
máttááttâllâm
lii
lamaš
– Mun máátám maŋgâ kielâ, mut kuássin ij mihheen kielâid lah lamaš nuuvt kuávddáást, ete tot váldá ubâ eellim já puoh tobdoid já ubâ identiteet. Taah
– Jurdâččim, ete tot laavlâ lii tego taggaar
lavluuh láá lamaš hirmâd stuorrâ uási tast,
lippu, mon mun hiäiluttâm, tot, mii
Ulpu muštâl.
niävttá, maid mun máátám siärvusist porgâđ. Muu mielâst lii meiddei tehálâš,
Majemuš laavlâ, mon Ulpu lii pieijâm
ete ko čepis ulmuuh láá jo ráhtám teikâ
Youtuben,
jurgâlâm lavluid, te taid kalga pyehtiđ
lávlumkirjeest Piiččus. Sust láá jo jurduuh
puohháid uáinusân, Ulpu smiättá.
puátteevuođâ videoi várás, mut toh iä
lii
Naaveerlaavlâ
80-lovo
lah vala vuálgám joton. Sun ij lah vala Ko sun viijmâg tuostâi, macâttâs lâi uáli
ostâm, já sun lii šoddâm váhá várugâssân
positiivlâš já sun movtáskij rähtiđ lase.
tahheerievtisvuođâigijn.
Čuávuvâžžân Youtuben poođij Mondiet
jesâneh láá ettâm, ete sun kale uážžu
jieh huámmáš, mii lii cover 60-lovo
kevttiđ sii jurgâlusaid, mutâ nuotah láá
juávhu The Turtles hiitist Happy Together.
stuárráb koččâmuš.
Koškepuško
Heiviittâs lâi sunjin uápis jo love ihheed tassaaš. Talle sun aasâi Tuurkust já láávlui
Ulpu lii jo maaŋgâid iivijd keččâlâm
Cantus Mercurialis -nommâsâš kuorost.
luuhâđ anarâškielâ. Sun ij lah kuássin
–
ostâm kurssáid, mutâ passiivlâš kielâtáiđu
Lâi
hirmâd
mielâkiddiivâš
väldiđ
uápis heiviittâs, lávluđ jieš puoh jienâid
sust lii jo kuhháá lamaš viehâ pyeri.
já keččâliđ, maht finniđ puoh kuuvijd
– Muusik lii ain lamaš munjin älkkees
siämmáá videon. Lijjim halijdâm oppâđ
vyehi máttááttâllâđ uđđâ kielâid já aašijd.
tom jo kuhháá, mut kuássin ij lamaš
Máttááttâlân lavlui saanijd, oopâm uđđâ
lamaš taggaar šiev proojeekt, moin ton ličij
ettâmvuovijd. Keessiv jiem vala tuostâm
puáhtám máttááttâllâđ.
sárnuđ anarâškielâ masa ollágin, mut lávlum lâi aaibâs eres äšši.
Siämmáá ääigi ko sun lâi rähtimin Mondiet jieh huámmáš -video, Ulpu
Ulpu lii iberdâm, ete sun ij taarbâš leđe
kaavnâi Ruánááh nijtoh -lavluu (alg.
maailm pyeremus lávloo, vâi sun puáhtá
Greenfields, Terry Gilkyson & The Easy
rähtiđ videoid Youtuben.
Riders) jurgâlus. Sun vaaldij ukuleles
– Muu mielâst neetist tuše kolgâččij leđe
já vuolgij vanhimijdis luus paddiđ eeji lávlum. Ulpu čaaitij anarâškielâlâš saanijd, já suoi lávloin oovtâst.
puávtáččij kuldâliđ kuás peri. Aaibâs tego muu puáris luokkaskippáár Petter eeđâi: Jis
– Ubâ taan äigi, ko mun lam máttááttâllâm
anarâškielân ij lah fantasiakirjálâšvuotâ,
anarâškielâ, te mun lam koijâdâllâm eejist,
mut taggaar halijdičij luuhâđ, te kalga jieš
et maht aašijd kalga celkkiđ mii kuávlust
rähtiđ. Must lii váhá siämmáálágán juurdâ.
já mii perrust. Suu peerâ ij lah kuássin sárnum anarâškielâ suin. Tot lii ain lamaš sunjin váhá vaigâdis äšši, já tondiet mun lam halijdâm čäittiđ sunjin, ete mun máátám kielâ já puávtám meid porgâđ maidnii tain kieláin.
8
eenâb muusik anarâškielân, nuuvt ete tom
LOOSTŠ 3/20
Mattus Ulpu lii lávlum ubâ elimis – jis suu eenist koijâd, te sun jiešalnees lii lávlum jo ovdil ko maatij ettâđ oovtâgin sääni.
9
10
LOOSTŠ 3/20
Kirjeárvustâllâm:
Uážžu-uv ij-sämmilâš čäälliđ sämmilij pirrâ? Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Otava
Tuhkaan
piirretty
maa
-roomaan
Ko Inkeri uápásmuvá Bigga-Máárján já
(2020, Otava) lii siämmáá muččâd já
Pierân, te sun huámmáš, ete aalmug, kiäst
murâšmielâlâš ko ton lokke. Kirječällee
ij lah ubâ sääni ”kuvataide” várás, sáttá
Petra Rautiainen lii čáállám historjást
kuittâg-uv tiettiđ maailmist ennuv eenâb
uási, mii ij lah meendu ennuv oinum
ko sun ličij kuássin jurdám. Afrikka-
čaabâkirjálâšvuođâst:
suáđi
kuvvim hettee mottoom kooskâst, ko oro,
assimilaatio.
ete ličij ennuv mielâkiddiivub vuáijuđ
Syemmilâš Inkeri ocá Iänáduvâst suáđist
Sämikuávlun, mutâ siämmást tot kal
lappum kállás, faŋgâleirâvahtâ Väinö čáálá
čáittá tom, maht syemmilâš sáttá tubdâđ
tobdoidis peivikiirján já sämmilâš äijih
eres eennâmuási aalmugijd teikâ enâmijd
Pierâ já ááijuv Bigga-Marja viggâv oppâđ
ennuv pyerebeht ko jieijâs staatâ aalmug.
faŋgâleeirah
já
Laapi
sämmilij
eelliđ muttum maailmist suáđi maŋa. Rautiaisii roomaan jotá maaŋgâ tääsist. Mučis luándukoveh já hirmos suáti joteh
Tuáivumist lii, ete eenâblovo lohheeh
paldâluvâi,
maŋeláá
määših kiddiđ huámmášume Biggá-Máárjá
nuorâ Bigga-Máárjá identiteet uuccâm
já Pierâ mainâsân, mut meiddei Sáárán.
kuvvim
Mottoomnáál
Sáárá lii faŋgâleeirâ omâs já viehâ mystisâš-
suátihân tot-uv lâi ulmuu árvud vuástá:
uv pargee, kote máttá vittâ kielâ, mut
maht
šoddâđ
sämmilâžžân lii saksalii uáinust vyeleeb
sämmilâžžân asâttâhškoovlâst, kost iä
olmooš. Roomaan fáálá lohhei ennuv
ane áárvu sämikieláid já -kulttuurân, mut
fáádáid, ko sämmilij assimiliaatio lasseen
rähtih vala káálumittedemtutkâmušâid?
puáhtá vuáijuđ Inkeri kállá lappuumân,
Pierâ-äijih lii vala liŋkkâ ärbivuáválâš
luándukuvviimân,
kulttuurân, mut evakkoäigi lii jo muttám
Inkeri muštoid Afrikast. Jyehi tááhust
nieidâ já äijih koskâvuođâid ige asâttâhäigi
Rautiainen taha šiev pargo tast, maht
oro pyereedmin aašijd.
sun
siämmáánáál
suáđi 50-lovo
maŋa. nuorâ
ko
puáhtá
syemmilâžžân
suátihistorján
kovvee
teikâ
syemmilii
kolonialisaatiohistorjá já addel jienâ meid Kirječällee tuávááš historjátotken uáinoo
sämmiláid ige kuvvii sii jienâttemin teikâ
kirjeest: kuvvim lii tärkki já oskottettee.
mahtnii tuše passiivlâžžân uhren. Suu
Lohhee piäsá luuhâđ syemmilij uáinu
roomaan čáittá eromâšávt Inkeri já Bigga-
kolonialisaation
kovvejeijee-Inkeri
Máárjá koskâvuođáin, maid ohtsâškodde
kameraliinsâ čoođâ ko Inkeri puátá
lii porgâm sämmiláid, mut ij suujât peic
Sämikuávlun uđđâáigásâš nisonin, kote
piäjá smiettâđ.
lii uáinám maailm ain kidâ Afrikast.
11
Ucceeblovoi peln - Petra Rautiainen
Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Petra Rautiainen, Jonne Räsänen
Romanist Tuhkaan piirretty maa sämmilâšvuotâ já sämikielâ lii tállân uáinusist. Kirje luhij siste lii Sämieennâm kárttá, mast lohá anarâškielân Aanaar. Maŋeláá romanist lii vala nubbe mučis anarâškielâ sääni luuhâmnáál. Muádi celkkuu kukkosâš savâstâllâm orjálâškielân ij lah jurgâlum suomâkielân.
Kirječällee Petra Rautiainen, tun jieh lah
Tuhkaan piirretty maa fáádáh iä lah
sämmilâš, mutâ tuu kirjeest uáinojeh
tuu argâpeeivist pic viehâ vaigâdis
sämikielah já sämmiliih. Maht návt?
já lusis fáádáh: kolonialisaatio, suáti,
”Mun lam jottáám jo pärnivuođâ rääjist
fangâleeirah. Maht tun lah tutkâm taid
tavveen já mii perrust láá usteveh, kiäh láá
fáádáid? Ij-uv tot lamaš tunjin lussâd, ko
sämmiliih. Lam tiättám jo pärnin veikkâba
luuhâm já čäällim lii mudoi-uv vaigâd?
tom, ete Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ.
”Tot tuođâi-uv lii vááttám must viehâ ennuv,
Halijdim syemmilâžžân čäälliđ uáinusân
mut mun jiem haalijd čäälliđ fáádáin, moh
fáádá, mii lii uási muu staatâ historjást mut
láá munjin jo uáppáseh já älkkeeh. Mun
ij lah ennuv kieđâvuššum: kolonialisaatio
halijdâm tutkâđ já oppâđ jieš siämmást
Suomâst, sämmilij assimilaatio. Ij lah
uđđâ
älkkee uáiniđ epivuoigâlâšvuođâid, moh
mun luuhim suullân kulmâ mánuppaje
iä kuoskât olssis. Munjin lâi tehálâš, ete
suátihistorjást. Munjin čaabâkirjálâšvuođâ
sämikielâ dialogi páácá jurgâlhánnáá vâi
čäällim lii tego tieđâlâš čäällim mut eres
lohhen šadda tobdo, maht oro, ko kielâ suu
perspektiivist: siämmáánáál mun kuittâg-
pirrâ lii-uv vieres.”
uv tuuđhâm aašijd.
Petra muštâl, ete sun lii lamaš jo pärnin
Čäällim-uv
kiddiistum sämikieláid. Sun lii jottáám
luuhâmvädisvuođâ tiet já váhá ovdil ko
anarâškielâ
tavekielâ
finnejim kuástádâssopâmuš kirjeest, te
sun lii viggâm luuhâđ jieš. Anarâškielâ
mottoom olmooš eeđâi muin, ete ij kihheen
algâkuursâst sunjin lii pááccám mielâ
kuássin luuvâ muu teevstâ tanen ko kielâst
mield säännin lohosääni ”love”. Sun uusâi
láá nuuvt ennuv čuolmah. Luhhoost mun
já valdui jo ohtii SOGSAKKin luuhâđ
kavnim kuástádâstoimâtteijee, kote ooinij
sämikielâ já -kulttuur, mutâ siämmáá ive
teevstâ máhđulâšvuođâid ige čuolmâid.”
sun peesâi Krittiinen korkeakoulu uáppen
Roomaan tábáhtuvá Säämist, mutâ oovtâ
algâkuursâ,
já
te sun vuolgij toho. Ton áánsust šoodâiuv taat roomaan. Tot ij lamaš kuittâg mihheen älkkees pálgáid Peetran, ko sust lii luuhâmvädisvuotâ.
aašijd.
Ovdil
lii
čäällimproosees
munjin
vaigâd
roomaan ulmuu muštoin lohhee piäsá meid Kenian. Kirječällee ij lah jieš iällám kuássin Keniast teikâ ubâ Afrikastkin, mut Sämienâmist sun juuđij mottoom verd. Tälviv 2018 sun lâi Hettaast pargoost.
12
Petra Rautiainen. Kove: Jonne Räsänen 2019. Otava.
LOOSTŠ 3/20
13
Loppâkeesi 2019 Petra luuvâi Tuhkaan piirretty maa - roomaan teevstâ ehidist telttaast ko lâi jotemin Kiilopää alne. Kove: Petra Rautiainen
Kove: Petra Rautiainen
14
LOOSTŠ 3/20
Moh láá tuu mielâ mield pääihih
Šadda-uv Tuhkaan piirretty maa
Sämikuávlust?
elleekovveen teikâ tv-ráiđun? Jis šadda,
”Mun
lijkkuum
ubâ
Sämikuávlun;
peessih-uv sämmiliih čaittâliđ sämmilijd?
Taažâ vaarijd, Troomsan, Kietâruottâs
”Jiem vala paste ettâđ, šadda-uv miinii,
tuoddâráid,
mutâ tuáivumist lii. Munjin lâi hirmâd
mutâ
Anarist
eromâšávt
Muddusjáávrán. Kiilopää lii tanen tehálâš
tehálâš
ko tobbeen mun juuttim vuossâmuu tove
sämmiliih čaittâleh sämmilijd roolijd ige
sopâmušâi
savâstâlmist,
ete
ohtuunân. Ton mohe ääigi luuhim telttaast
kiäh peri čaittâleijeid, já meiddei tot, ete
ehidist roomaan teevstâ. Lâi suotâs leđe
sämikielâ kulloo.”
tuoddâr alne já uáiniđ enâduvâid tego roomaan ulmuuh. Luándu lii munjin uáli
Tuhkaan piirretty maa -roomaan
tehálâš já romanân-uv halijdim čäälliđ
jurgâlemvuoigâdvuođah láá vuobdum jo
Sämikuávlu luándust šaddoid, moh iä
čiččâm enâmân. Nabai jurgâluvvoo-uv
táválávt oinuu Sämikuávlu kuvviimist
roomaan mottoom sämikielân?
ko iä ain uáini Sämikuávlu päikkin, kost
”Tom-uv
šadda miinii, veikâ luándu lii-uv riges.” Majemui aaigij lii lam ennuv saahâ kulttuurlâš appropriaatiost. Poollih-uv tun, ete romanist šadda savâstâllâm ton pirrâ, ete syemmilâš kirječällee ij uážu čäälliđ sämmilij pirrâ?
”Kal mun smiettim tom ennuv, já ton tááhust halijdim-uv, ete mottoom sämmilâš lohá kirje ovdil ko tot teddiluvvoo. Tääl lii šaali ko korona tááhust ij peesâ jotteeđ kirjeráájuin já eres tilálâšvuođâin pirrâ Suomâ já teivâđ lohheid. Must liččii lam tavveen-uv tilálâšvuođah. Macâttâs, mon lam finnim motomijn sämmilijn sosiaallâš mediast, lii lamaš positiivlâš já sij láá kijttám, ete lam čáállám taan fáádást.”
lam
ettâm
jo
aalgâst,
ete
halijdiččim, mut tom ij vala tieđe.” Petra lii jo čälimin čuávuváá roomaan, já oppeet sun lii valjim olssis vieres fáádá, meerâ, maid sun piäsá tutkâđ. Uđđâ roomaan-uv kieđâvuš ucceeblovo: kveenijd. Peesih-uv lohheeh luuhâđ vala veikâba Tuhkaan piirretty maa -roomaan persovnist Bigga-Máárjást?
“Jiem lah meridâm. Muu mielâst lii suámi juurdâ, ete roomaan persovneh fiäránisteh eres kirjijn-uv.” Sämikielâlijd
lohheid
Petraast
láá
tiervuođah: toollâđ kiddâ eenikielâstâd já jis tot ij lah eenikielâ, luuhâđ tom. Sun addel uucceeblovoid áárvu já uáiná, maht kieláin puáhtá kevttiđ vääldi. Sun tuáivu, ete mottoom peeivi sun vala piäsá luuhâđ orjálâskielâ já anarâškielâ.
Loppâkeesi 2019 Petra luuvâi Tuhkaan piirretty maa - roomaan teevstâ ehidist telttaast ko lâi jotemin Kiilopää alne. Kove: Petra Rautiainen
15
Čuovâuáivi peivikirje luvâdemnáál! Tekstâ: Fabrizio Breciaroli Kove: Marke Laaksonen
Moonnâm
cuáŋuimáánust
Sämitigge
jurgâlitij
já
almostitij anarâškielân nuorâiroomaan, mon nommâ lii Čuovâuáivi peivikirje. Tot lii Jeff Kinney čäällim siämmáánommâsii rááiđu vuossâmuš kirje. Jeff Kinney (š. 1971) lii ameriklâš kirječällee, ráiđukovetaaiđâr, spellâvuávájeijee já ohjelmistee. Sust šoodâi pegâlmâs ive 2007, ko Diary of Wimpy Kid (Neropatin päiväkirja) -rááiđu
vuossâmuš
kirje
almostui
eŋgâlâskielân.
Tastmaŋa ráiđu lii vijđánâm jotelávt, já tääl tot siskeeld jo 15 kirjed. Rááiđu sáŋgárin lii Greg Heffley, paješkoovlâ uáppee. Suu perrui kuleh eeči (Frank), enni (Susan), stuorrâviljâ (Rodrick) já uccâviljâ (Manny). Peivikiirján Greg čáálá jieijâs elimist já feeriimijn Plainview-nommâsii kaavpugist. Koččâmâšâst lii kuittâg eenâb almostittem tâi äigičaalâ ko táválâš peivikirje – nuuvtko Greg jieš taha tállán aalgâst čielgâsin. Kirje lii uáli hitruus luhâmuš, mii povvâstut čuuvtij já lasseet luuhâmmoovtâ. Kirje lii uáivildum iänááš nuoráid, mut tot suápá pyereest jyehiahasáid lohheid – päärnist äijihân. Čuovâuáivi peivikirje lii jurgâlâm anarâškielân Mikkâl Morottaja, já tom puáhtá uástiđ Duodji-käävpist Sajosist sehe Sämitige nettikäävpist čujottâsâst https://www. samediggi.fi/tuote/cuovauaivi-peivikirje/?lang=an. Anarâškielâ servi lii jurgâlittám Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu nube, kuálmád já niäljád kirje anarâškielân. Nube já kuálmád kirje jurgâlusah láá valmâšeh. Niäljád kirje jurgâlus vuod valmâštuvvoo puáttee ive peln. Forgâpalij anarâškielâ sárnooh peesih luuhâđ lase Gregist já Plainview eres ässein.
16
LOOSTŠ 3/20
17
Luhhoost Ruoššâ puáhtá leđe kost peri. (Kovvejeijee: Seera Luukka.)
18
LOOSTŠ 3/20
Kiällárist kuállejeijee lehtor Tekstâ: Tomi Koivunen Koveh: Tomi Koivunen, Seera Luukka
Mun ferttiiččim leđe tääl Ruošâst Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst kuállejeijee suomâkielâ lehtorin. Amahân mun lam-uv, veikkâ jiem lekken kolliistâlmin kosten pic skippáár kiällárist. Maht tibi návt keevâi?
Mun lijjim uuccâm kuállejeijee lehtor pargo kiđđuv. Jurdâččim, et must ličij šiev máhđulâšvuotâ finniđ saje tondiet, ko ihe tassaaš Máttááttâshaldâttâs lâi koijâdâllâm must, et puávtáččim-uv mun mahten moonnâđ Udmurtenâmân. Kihheen ij halijdâm tom pargosaje já mun lijjim lamaš tobbeen mudoi-uv nuuvt ennuv. Ettim, et lam monâmin Sämienâmân luuhâđ sämikielâ, te jiem mun tääl mahten pyevti, mut čuávuváá ive vaarâ puávtáččim. Na taan ive occeeh lijjii kuuđâs, mut mahtnii munjin luhostui finniđ saje, veikkâ occei juávhust lijjii toháliih máttáátteijeeh-uv. Njuhčâmáánust mijjân ettii, et SMK já ton asâttâh maneh kiddâ, mut kuulmâ oho keččin ferttee puáttiđ maasâd. Muoi nieidâskipárijnân pakkaim puoh tävirijdân já vuolgijm meddâl. Lâi ton verd čielgâs, et kihheen ij maacâ kuulmâ oho keččin. Ij kuittâg lamaš jiermi hommáđ maiden viistijdgin, ko juurdân lâi moonnâđ Ruošân čohčuv. Vistig muoi aasáim vuáruluvâi muu já suu vanhimij kulen já talle keksijm, et ko muu tävireh láá valmâšin jo oovtâ skippáár kiällárist, te maid jis muoi manneen toho aassâđ. Te moonáim. Tääbbin mun tääl-uv poorgâm máttáátteijen.
19
Suullân návt puoh tábáhtui: 22.4. Vááldám vuástá pargosaajaan.
3.9. Máttááttâs tuođâi-uv álgá. Puoh uáppeeh
24.4. Uážum tiäđuid tast, et magarijd
láá siämmáá visteest ollâopâttuvâst. Tiättur lii
ain, et uážum moonnâđ Udmurteennâm
uáini ko uccâ ulmuid čokkáámin peevdi piällást
puákuttâsâid mun ferttiim väldiđ já nuuvt staatâollâopâttâhân.
jiemge kuulâ masa maiden.
19.5. Viisumääših maneh ovdâskulij.
4.9. Ferttiim toollâđ luvâlduv ruošâkielân,
já mottoom luámáttuv Udmurteennâm
suomâkielâ. Imâštâlâm tom, ko jurdim, et
Mun ferttiim vuolgâttiđ jieččân paasâ kopio ollâopâttâhân, et tobbeen pyehtih rähtiđ munjin viisumpovdim. Nuuvt tot ain mana.
5.6. Munjin vuolgâtteh “uuccâm” tevdimnáál.
Tađe mield mun uusâm tom saje Udmurtenâmist eidu talle, aaibâs tego tot ij liččii vala vises äšši.
14.8. Máttááttâshaldâttâs čáálá munjin, et sii
tiäđui mield máttááttem álgá Ruošâst táválâžžân aldaašmáttááttâssân 1.9.
19.8. Máttááttâshaldâttâs lâi uážžum
Udmurtenâmist taggaar tiäđu, et máttááttâs
ko vuossâmuu kuursâ uáppeeh iä vala määti tuše udmurtkielâ filologia uáppeeh loheh
suomâkielâ, já toh mättih kuittâg udmurtkielâ. Taah tuođâi láá enâmustáá ruošah. Siämmáá
peeivi ääigi almugijkoskâsâšvuotâtoimâttuvâst almotteh, et ličij pyeri, jis mun puávtáččim
toollâđ pleenaaroovdânpyehtim mottoom konferensist 29.9. video-ohtâvuođâ peht.
6.9. Finniim puáttee oho äigitaavlu já Zoom-liiŋkâid.
10.9. Jiem pyevti jyehiđ jieččân čááitu uáppeid.
álgá aldaašmáttááttâssân mut viisum iä pyevti
Tast maŋa siämmáš tábáhtuvá tyellittälli. Tot ij
porgâđ káidusin, ko jiem lah porgâm monnii
11.9. Luuhâmoornigist luuvâi, et taan
rähtiđ ovdil ko 15.9. Ferttee vyerdiđ. Jiem uážu byrokratiaid. Jiem pyevti porgâđ byrokratia, ko jiem peesâ Ruošân.
21.8. Máttááttâshaldâttâs já Udmurteennâm ollâopâttâh almotteh munjin, et juristeh láá
kieđâvuššâm aašijd já et lii kuittâg máhđulâš
algâttiđ káidusin 2.9. Lasetiäđuh puátih kulloo maŋeláá.
31.8. Udmurteennâm ollâopâttuvâst almotteh, et jiem pyevti algâttiđ ovdil roovvâdmáánu, ko ohtâ olmooš lâi puosâškuáttám ige puáhtám vuolgâttiđ muu dokumentijd ovdâskulij.
1.9. Udmurteennâm ollâopâttuv
almugijkoskâsâšvuotâtoimâttâh haalijd kopio puoh muu paasâ siijđoin.
2.9. Udmurteennâm ollâopâttuvâst puátá tiätu, et mun algâttâm 3.9. ađai čuávuváá peeivi. Uážum Zoom-liiŋkâid še.
20
viste nurheest. Sij uáinih muu, mut mun jiem
älkkeedit máttááttâs.
peeivi iđedist ij lah tijme mut ehidispeeivi
lii. Tuotâvuođâst ehidispeeivi ij lah tijme, mut iđedist ličij lamaš. Munjin almotteh,
et must ferttee leđe reeivâlonotteijeetili,
et finniim motomin päälhi Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst. Luhhoost
uážum stuárráámuu uási pälhistân
Máttááttâshaldâttâsâst jiemge ollâopâttuvâst.
17.9. Udmurteennâm staatâollâopâttuv
almugijkoskâsâšvuotâtoimâttuvâst koijâdeh must, et lii-uv Suomâ já Ruošâ rääji ávusin.
21.9. Vuolgâttâm jieččân
pleenaaroovdânpyehtim tivvoomnáál. Uážum
tiettiđ, et konferens lii sirdum skammâmáánun.
22.9. Máttááttâshaldâttâs koijâd must, et láá-uv muu viisumääših ovdánâm. Kiinii Arhangelskân
mannee máttáátteijee lii kulloo finnim mottoom spesiaalviisum já uážžu moonnâđ Ruošân.
LOOSTŠ 3/20
23.9. Muu paŋkki almoot, et toho ij pyevti
lekkâđ reeivâlonotteijeetili.
24.9. Munjin almotteh, et munjin láá vuolgâttâm sopâmuš poostâ peht. Tom ferttee
čäälliđ vuálá já vuolgâttiđ maasâd poostâ peht. [Ko čálám taam, te sopâmuš lii lamaš puátimin táásá oovtâ mánuppaje.]
25.9. Toolâm ruoššáid tiijme syemmilijn
juhlepeeivijn. Oovtâ kooveest uáinojeh turkulâš válburpeeivi meeinig já tobbeen eres lasseen
julmes HLBTQ++-lippu. Huámmášâm tom eskin
talle, ko kiinii uáppeid koijâd, et moh puoh toh
liipuh láá. Smietâškuáđám, et uážum-uvsun tállán
kammuu pargostân, ko “homopropaganda” lii
kuittâg kieldum Ruošâst.
30.9. Almottâm ollâopâttuv dekanân, et kiinii lii
uážžum spesiaalviisum Ruošân.
Taat kove lii valdum Bygynommâsii kylást Udmurtenâmist uđđâivemáánust 2019. Tastmaŋâ jiem lah peessâm Udmurtenâmân. (Kovvejeijee: Tomi Koivunen) Pargosaajeest láá puoh: čuážžumpargočuogâstâh, posâlâddâmmaašin, stevileh já ennuv eres. (Kovvejeijee: Tomi Koivunen)
1.10. Mun jiem peesâ Zoom-liiŋkâ peht jieččân tiijmán mut monnii ryeššilii fyysikluvâldâhân.
Must táiđá leđe puástu liŋkkâ. Kyehti uáppee almottává, et suoi máttááttâlškyettiv káidusin ađai iävá ele innig muu káidustiijmijn mut pargoost.
18.10. Almottâm vala
almugijkoskâsâšvuotâtoimâttâhân, et kiinii máttáátteijeid lii uážžum viisum Ruošân.
Tobbeen västideh, et sij mainâsteh munjin tállán, ko rääji lekkâs. Ollâopâttuv toimâtteijeelájádâs jođetteijee, kote lii váhá tego muu skippáár, almoot, et mun ferttiiččim oppeet čäälliđ
oovdânpyehtim nube konferens várás siämmáá
fáádást ko pleenaaroovdânpyehtim ferttee čäälliđ.
*** Te ij lah puoh moonnâm aaibâs nuuvt, tego lijjim smiettâm. Veikkâ must ij lah päikki ige tom kannat hommáđ, ovdil ko tiätá puátteevuođâst maidnii, te must kuittâg lii pargo, mast finnee ruuđâ. Ij uážu vaidâliđ, ko láá nuuvt maŋgâseh, kiäh iä uážu pargo teikkâ láá monâttâm pargoos taan tile tiet. Mudoi sátáččim váhá vaidâliđ.
21
Sanginjoki
– meccikuávlu Oulu alda
Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck
Ko vuájá suullân 20 kilomeetter Oulu kaavpugist nuortâs, te kávnoo váhá rávhálub kuávlu vijđes mecijguin, jegijguin, láduiguin já juhâridoiguin. Tot lii Sanginjokimeccikuávlu. Veikkâ stuorrâ uási meecist lii-uv lamaš kaavpug ekonomlii kiävtust kuhháá, láá luhhoost siäilum meid vala puáris luánduvyevdih, kost kávnojeh ennuv uhkevuálásiih lodeh já čáánáh.
22
LOOSTŠ 3/20
23
Kuhes viže maŋa kuávlust suojâluvvojiiuv paijeel 1000 hehtaarid. Sanginjoki lii nuuvt pyeri saje meid meccijotemân, muorjiimân páiháliih maŋgii
já
kuobbâristmân,
pirâssuojâlemseervih iävtuttâm,
puávtáččij
šoddâđ
et
et láá
Sanginjokist
aalmuglâšmecci.
Tobbeen láá-uv jo motomeh tullâsajeh já ereskukkosiih pálgáh. Sanginjoki-meccikuávlust meid
toovláš
lii
Loppula-nommâsâš
meccivahtâtáálu,
kost
luándusuojâlemlito
Oulu
Suomâ servi
lii
ornim puohlágán luándutábáhtusâid. Servi lii tääl jo maŋgâ ive laiguuttâm táálu kesiääigi já motomijd čohčâjá tälvioholoopâid. Lam jieš lamaš fáárust ovdâmerkkân kesijuhleest já Kekri-juhleest sehe páinám laaigijd kuobbârijguin juhâriddoost.
Kovetekstâ
24
LOOSTŠ 3/20
Eres-uv fáállun
tábáhtusah ennuv,
oppuumokkemätki kukkáoppâm. keessiv
lijjii
om.
lamaš
kuovâmáánu
já
kesimáánu
Loppulast
tuáimá
luándukähviviäsu
čuovâkovečáitáldâh,
kost
já láá
uáinimnáál koveh Sanginjoki-kuávlust já ton ässein. Motomin sáttá leđe meid mahđulâšvuotâ peessâđ riddosáávnán, mii lii aaibâs meccivahtâtáálu alda. Tooimâst västideh luándusuojâlemlito iävtutátuliih,
já
tábáhtusah
láá
táválávt nuuvtá – kähviviäsust vist lii iävtutátulâš máksu, moin puáhtá tuárjuđ tooimâ já luándusuojâlemlito. Veikkâ taan ive iä lamaš nuuvt ennuv aalmugtábáhtusah ko táválávt korona keežild, aaibâs pyereest puáhtá kuittâg jieš uápásmiđ kuávlun já viettiđ ääigi meecist. Luándust jotteem kannat ain.
25
Livđe monâtteijee Tekstâ já kove: Sáárá Seipiharju
26
LOOSTŠ 3/20
Madârákku livđe pieijee kuus pieijih muu livđe? pieijih nuuvt šiev čiähán et jiem kuássin kaavnâ tom Madârákku sun livđe pieijee čiäruškuottim kulgii-uv ilo konnjâleh vâi soro ko mun jiem oppâm puávtám-uv oppâđ? mun lam livđe monâtteijee
27
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ ja koveh: Laura Ylinampa
Mun lam Laura Ylinampa, arâkoskâahasâš nissoon.Mun aasâm Kaamâsist, mutâ paargo keežild orodâm távjá Ruávinjaargâst, kost lam meiddei vuálgus. Mun luuvâm anarâškielâ já forgâ pedagoglijd uápuid Ketterä korkeakoulu -haavâst.
Muu nube pargoost toontuh uáinojeh viehâ távjá. Ijhân tot lah komálâš ollágin, ko pargosaje lii Juovlâááhu tupe Juovlâäijih kylást! Maidsun toontuh taan kooveest
28
LOOSTŠ 3/20
29
30
LOOSTŠ 3/20 Čižetpeln: Vorâs vorrâ. Mun jiem puurâ vâi iäláččim, mutâ mun iälám vâi purâččim. Kooskast: Taan ive ferttiim rahtâččiđ hilloid já njuvdâsijd jyehilágán muorjijn. Tain lam jo valmâštâm tievâdâskaahuid sehe huolhijd já olgoenâmist puáttám kuossijd. Uálgispeln: Viljâiguin já obbijn mij ain laavip herskustâllâđ lättyid.
Liäibum lii šiev vyestitiäddu luhâmân já essee čälimân. Liäibuččim já mälističčim vala eenâb jis must ličij peerâ, mii purâččij muu kááhuid já maalijd! Tääl koolgâm ohtuu taid puurrâđ.
31
Muu rähis elleeustev Valtti Tuurukuoškâ alda. Sun kal lii muu peeljih, muu njune já muu čalmeh sevŋis meecist. Kaavpugist sun lii muu
32
LOOSTŠ 3/20
Pajalist: Mun lam eivi vyejimin kuusnii. Vyeijim ääigi mun oostâm kuldâliđ sämikielâlijd, eŋgâlâskielâlijd já suomâkielâlijd podcastijd. Jis tun uáináh muu autostân sárnumin, sáttá leđe et mun lam puhelimest, teikkâ sáátám-uv mun olssân sárnuđ meiddei!
Vyelni: Koronačohčuv pargoost.
33
Taat kove lii valdum Njolâsuáiváá alne. Puđâldâsah pennuiguin tuálvuh maangâlágánáid soojijd já luándu almonij piällás. Täst mun lam vuottuumin, já muádi tiijme keččin peenuv kalga vyettiđ taid.
34
LOOSTŠ 3/20
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
35
RÄHTEEH
36
FABRIZIO BRECCIAROLI
PETTER MOROTTAJA
SUSANNA KAARTINEN
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Petter áásá Helsigist, parga Oulust já kiäččá Anarân. Rijjâääigi sun smiättá, maggaarsun lii leđe neeljikielâg páárnáš.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO
TOMI KOIVUNEN
JASMINA SCHRECK
Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâjá sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Tomi Koivunen lii jotkâuáppee Tuurku ollâopâttuvâst já kuállejeijee suomâkielâ lehtor Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst, jis Ruošâ rääji motomin lekkâs.
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
SÁÁRÁ SEIPIHARJU
IIDA VIRTANEN
LAURA YLINAMPA
Sáárá lii ollâopâttâhuáppee, kote lohá anarâškielâ, tavesämikielâ, sämmilij kulttuur já pedagogiik Oulu ollâopâttuvvâst. Sun halijdičij oppâđ uđđâsij já essei lasseen čäälliđ meid fiktiivlâš teevstâid anarâškielân. Astoääigi sun porá ennuv já uáđá.
Iida lii porilâš čällee. Teikâ turkulâš. Meddâl Porist. Já áásá Tukholmast. Teikâ Tuurkust. Pyeri jis jieškin muštá. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
Laura áásá Kaamâsist, mutâ pargo keežild oorood távjá Ruávinjaargâst, kost sun lii meiddei vuálgus. Sun lohá anarâškielâ já forgâ pedagogilijd uápuid Ketterä korkeakoulu -haavâst.
