Almottâsah

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Kove: Suomâ Pipliaservi - Suomen Pipliaseura

Evangeliumeh almostuvvii anarâškielân syeinimáánu 25. peeivi 2021

Suomâ Pipliaservi (Suomen Pipliaseura) lii almostittám evangeliumijd anarâškielân. Jurgâlempargo lii pištám suulân 3–4 ive. Almostittemjuhle tollui 25.7. anarâš kirkkopase ääigi. Taat lii vuossâmuš uási stuorrâ projektist, mon ulmen lii jurgâliđ ubâ Uđđâ Testament. Proojeekt ruttâd Suomâ evangellâšluterilâš kirkko. Márjá-Liisá Olthuis já Ilmari Mattus lává jurgâlâm teevstâid suomâkielâst anarâškielân, já teologlâš äššitobden láá toimâm Christine Klaver, Mervi Sistonen já Tuomo Huusko. Sii lasseen Hannu Kangasniemi lii toimân kommentaattorin. Pargojuávhu lii stivrim Márjá-Liisá Olthuis. Kiirjij lohe lii vuávám Inka Kangasniemi.

Kove: smn.wikipedia.org

Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian?

Majemui aaigij anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org) láá čälleeh lamaš eenâb ko kuássin ovdil. Anarâškielâ servi lii pálkkááttâm nelji kesipargee, kiäh láá porgâm ohtsis 648 tijmed. Servi lii meid ornim kyehti Wikipedia-páájá Anarist, moid uásálistii kesipargei lasseen meiddei seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli, seervi savâjođetteijee Márjá-Liisá Olthuis já professor Trond Trosterud Tromsa ollâopâttuvâst. Ennuv uđđâ artikkâleh láá šoddâm: čiđđâ, pieggâ, merâvirde, Carl Gustaf Emil Mannerheim, kuobžâ, kumppi, Suez uáli jna. Uđđâ pargovyeimi áánsust anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt já siskeeld jo suulân 3 500 artikkâlid. Tast lii meiddei uđđâ ovdâsijđo, mii lii pyereeb já informatiivlub ko oovdiš ovdâsijđo. Tääl tot siskeeld ovdâmerkkân njuolgâ liiŋkâid jieškote-uvlágán sijđoid já luokkaid sehe listo uuraallij kielâi Wikipediain já toi artikkâlmeerijd.

Kove: Wikimedia Commons

Anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust maailmvijđosii Wikimedia-konferensist

Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli toolâi sahâvuáru anarâškielâlii Wikipediast Wikimedia-konferensist, mii uárnejui kesimáánu 24.–25. peeivi 2021 neeti peht. Tot lâi vuossâmuš kerdi, ko anarâškielâlâš Wikipedia lâi fáárust tággáár konferensist. Anarâškielâlâš Wikipedia lii šoddâmin tobdosin, tastko tääl artikkâleh láá ennuv eenâb ko sárnooh. Suulân 450 sárnoo siärvádâh lii hirmâd ucce Wikipedia maailmist. Konferensist meid čielgâi, ete anarâškielâlâš Wikipedia lii ohtâ pyeremuin Wikipediain, ko saahâ lii uccâ kielâin. Ovdâmerkkân onnáá peeivi 20 arktisii kielâst lii jieijâs Wikipedia (Suomâst: anarâškielâ, kärjilkielâ já orjâlâškielâ). Vyesimáánust 2021 kuittâg tuše kuulmâst tain lijjii aktivliih čälleeh, kiäh mättih kielâ: sakhakielâ (15 čälled), färkielâ (9 čälled) já anarâškielâ (8 čälled). Neelji Wikipediast lâi tuše ohtâ čällee, já eres Wikipediain ij lamaš ohtâgin aktivlâš čällee. Anarâškielâ servi áigu juátkiđ viärmádâttâm Wikipedia-siärváduv siste já áigu uásálistiđ konferensân puátteevuođâst-uv.