Mučis argâ -kovehástu, Jasmina Schreck

Kovehástu: Mučis argâ

Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck

Mun lam Jasmina Schreck já aasâm Oulust, tärhibeht Kaijonharjust, mii lii lamaš muu päikki jo vittnubáloh ihheed.

Kejâstep, maggaar lii muu kesiargâ!

Motomin kerditáálueellim lii lussâd. Nube tááhust tääbbin káávcád keerdist lii mučis uáinus Kuivasjärvin. Eromâšávt keessiv jyehi eehid lii ain aaibâs jieijâslágán piäiváályeštim. Tääbbin uáiná pyereest meid aldâkkâsâid talle ko lii äijihšoŋŋâ, já motomin joba fijnâ arvetäävgi. Tälviv oppeet ij taarbâš kolmuđ, tastko kuovsâkkâsâid uáiná uáđđimvisteest.

Algâkeesist loppâčoovčâ räi mun lam ain nurâmin maidnii: šaddoid, muorjijd, kukkáid já siemânijd.

Loppâkesi lii pyeri äigi nuurrâđ käskee siemânijd.

Merâriddoost šadda turnâ vala Oulu aloduvvâst-uv. Tuurnâ muorjijn lii ennuv c-vitamin.

Jis jiem nuurâ, te mun viljâlâm. Muoi pelikuoimijnân láán laiguuttâm Oulu kaavpugist šaddoeennâm, mii lii suullân 2–3 kilomeetter keččin munnuu pääihist. Tobbeen muoi šoddâdeen puohlágánijd šaddoid, ovdâmerkkân potákkijd, heertâid, porkkanijd, kesikurpiccaid já sipulijd.

Já talle, ko mun jiem nuurâ jiemge viljâl, te mun vuojâdâm. Rähistâm vuojâdiđ eromâšávt luándučaasijn – jäävrist, juuvâst teikkâ meerâst. Jis lii lieggâ šoŋŋâ, te mun vuoijâm mielâstân veikkâ jyehi peeivi. Jis jiem peesâ aaibâs vuoijâđ, te aainâs-uv kálám. Tehálumos äšši lii, et peesâm čáácán.

Mun laaviim väzziđ ennuv Kuivasjärvi kuávlust. Tobbeen lii ain miinii uđđâ aašijd, maid keččâđ. Majemui aaigij muoi láán uápásmum eenâb meid jieškoteuvlágánijd luddijd. Táválávt tot lii viehâ rávhálâš saje – peic talle, ko jáluhaigar lii siäivum toho. Talle pääihi alne láá ennuv loddeulmuuh. c-vitamin.

Jyehi ive lii jiäráskittee keččâđ, maht njuhčâpaarân kiävá. Suoi puáttiv siämmáá sajan jyehi kiiđâ rähtiđ piervâl. Taan ive sunnust láá lamaš vittâ uđâgáá.

33

Kelo (uálgispeln) tiätá puoh heerskuin. Sun tiätá, kuás lii stuárráámus máhđulâšvuotâ finniđ taid, maht taid finniđ já meid, et ij kannat väldiđ hyeneeb heersku, jis pyereeb-uv ličij finnimnáál. Suu skippáár Sumu lii vala nuorâ, mut Kelost sun lii jo aaibâs liijkás ennuv oppâm.

Munnust ij lah meendu ennuv tile kievkkânist tondiet ko tot lii marsui viste. Muoi läävejeen väldiđ päihittemes marsuid aassâđ munnuu kuuvl. Päihittemes teikkâ tagareh elleeh, moh ferttejeh molsođ pääihi monnii suujâst, láá hirmâd ennuv taan maailmist.

Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi

RÄHTEEH

FABRIZIO BRECCIAROLI

Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist. SUSANNA KAARTINEN

Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.

HENNA AIKIO

Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!

JASMINA SCHRECK

Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust. TOMI KOIVUNEN

Tomi Koivunen lii jotkâuáppee Tuurku ollâopâttuvâst já kuállejeijee suomâkielâ lehtor Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst, jis Ruošâ rääji motomin lekkâs.

SÁÁRÁÁKÁISÁ SEURUJÄRVI

Sáárákáisá lii pärttihlâš, kii lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Sun lijkkuu luuhâđ já porgâđ kietâtuojijd, veikkâ toh iä ain lah pyeremuuh. Taan korona ääigi sun lii jottám ovdâsmaŋas Oulu já Päärtih kooskâst, te kilomeettereh láá čokkânâm. NANNA RYTKÖNEN

Nanna lii anarâškielâ uáppee. Sun lii meddâl Ruávinjaargâst, mut áásá tääl Suáluičielgist. Sun čuáigá ennuv já lijkkoo jotteeđ meecist.

IIDA VIRTANEN

Iida lii porilâš čällee. Teikâ turkulâš. Meddâl Porist. Já áásá Tukholmast. Teikâ Tuurkust. Pyeri jis jieškin muštá. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.