Måneskin vuoitij Euroviisuid, já tot lii pyeri äšši mijjân puohháid, Tomi Koivunen

Måneskin vuoitij Euroviisuid,

já tot lii pyeri äšši mijjân puohháid

Rotterdam Ahoy

Tekstâ: Tomi Koivunen Koveh: Wikimedia Commons

Aainâs-uv must lii ain jieččân mielâst taggaar pyereebvuotâlisto, et vistig puátih puoh pyeremuuh lavluuh, talle hyenebeh lavluuh já majemužžân eŋgâlâskielâliih lavluuh. Tain-uv láá kuittâg fáárust muáddi pyereeb lavluu – tiäđust-uv.

Must lâi hiäjus puddâ, já keččim taan ive Euroviisuid ađai Eurovision-lávlumkišto – tom tábáhtus, mii lii táválávt eŋgâlâškielâlij pop-lávloi paaraatjuhle. Lijjim valaba čiälgus, mut taan tove kannattij-uv leđe. Euroviisuh iä táválávt lah muu mielâfáddá, mut taanihásâš tábáhtus lâi mielâkiddiivâš vyeittei kielâ tááhust.

Maailm kielâi maaŋgâhámásâšvuotâ lii munjin tehálâš. Vyeittee laavlâ lâi italiakielâlâš rockpittá, mast puohah kolgâččii leđe moovtâ. Tot mohtâ ij ubâ lah kiddâ tast, et lijkkoo-uv

Måneskin (Italia)

Lostii lohhee rock-muusikân vâi ij. Tile álgá jo leđe taggaar, et jis Euroviisuin – teikkâ ubâ olgoeennâmlij telkkarohjelmij siste – lii miinii, mii ij lah eŋgâlâskielân, tom kalga anneeđ ollâ áárvust. Aainâs-uv must lii ain jieččân mielâst taggaar pyereebvuotâlisto, et vistig puátih puoh pyeremuuh lavluuh, talle hyenebeh lavluuh já majemužžân eŋgâlâskielâliih lavluuh. Tain-uv láá kuittâg fáárust muáddi pyereeb lavluu – tiäđust-uv.

Na nuuvt, fáárust lii váhá provokaatio, mut aaibâs vissásávt ääši kannat smiettâđ, jis tuođâi haalijd estiđ maailm oovtâkielâgin muttum. Já amahân toh “koddeekielah” láá eenâb ko tuše eŋgâlâskielâ; suomâkielâ-uv lii mottoom ohtâvuođâst taggaar, tego mij tiettip. Ain láá já láá lamaš väldistelliittâsah kielâi kooskâst, ige tile lah oskottetteht muttuumin manengin. Tuše sierâ kielâi koskâsiih ohtâvuođah sättih muttuđ.

Mut mondiet mun talle lam valjim eŋgâlâskielâ puoh paha kälden? Amahân italiakielâ še lii stuorrâ já váldálâš. Sáttá leđe nuuvt, mut italiakielâ ij vaaigut ubâ maailm kieláid siämmáánáál ko eŋgâlâskielâ. Jiem mun

jieškin lah mihheen poosijd, ko mun monnii suujâst lijkkuum ovdâmerkkân ruošâkielân. Espanjakielâ kuáttá must láá meid šiev tobdoh, veikkâ jiem tom pyereest määtigin.

Veikkâ láá ennuv páihálij kielâi väldistelliittâsah, te eŋgâlâskielâ oro lemin váhá tego puohâi ohtâsâš omâdâh, mii tot mottoomnáál lii-uv. Jis ucceeblovokielâ sárnoo tuše máttá eŋgâlâskielâ, te taggaar olmooš oro mielâstis kevttimin ton saanijd já ráhtusijd jieijâs-uv kielâ siste, veikkâ sun ličij aktivist, já eromâšávt talle. Vaarâ aktivist jurdá, et eŋgâlâskielâ lii ucceeb uhke ko veikkâba staatâ väldikielâ. Kuittâg eidu taggaar lattim taha maailm kielâid kuuloold ain eenâb siämmáálágánin.

Mun jiem osko, et maailm lii ennuv muttuumin, veikkâ Euroviisuin 2021 pyeremui viiđâ pitá juávhust ađai top 5:st lijjii nelji pitá eres kielâin. Mut maht te talle, jis lijjii-uv? Jo-uv ulmuuh addiiškyetih, et taggaar meeinig ij pyevti jotkuđ, teikkâ talle eŋgâlâskielân lii tuše vaigâd rähtiđ tuárvi šiev pittáid. Teikkâ oskottetteebeht lii huámmášum, et kielâvaljiimijn eŋgâlâskielâ lii puoh ahevumos ige toin pyevti njuškiđ juávhust nubij paajaabel.

Go A (Ukraina)

P. S. (ađai M. Č., moonjiščaalâ): Čällee mielâst puoh pyeremuuh pitáh Euroviisuin 2021 lijjii vyeittee pittá Zitti e buoni já Ukraina pittá Шум tast huolâhánnáá, et kuohtuid kielâid sárnuh maŋgâlov miljovn olmožid. Pyeremus eŋgâlâskielâlâš pittá lâi tiäđust-uv Suomâ pittá Dark Side, mii lii maaŋgâi mielâst váhá mánálâš. Mut maid jo muidegin kannat vyerdiđ tággáár kištoost? Jyehi tááhust mun jurgâlim pitá Lostii lohheid Laaksos Heli kuávlukielâjurgâlus vuáđuld, pyerrin liävus. Muu mielâst tot lii ennuv pyereeb tánávt. Kiitiätá, tot ličij joba sáttám vyeittiđ ubâ kišto.

SEVŊIS PELN

čääiti koskâsuormâ peri vääldi julâstuv, veik pajas poođij oppeet mun, mun, mun aasâm tääbbin sevŋâdub peln

puoh joolah juávhust kieđah pajas, muin oovtâst čuárvuđ huu huu huu huu mielâpelij väldikoddeest lii muu vuáru faallâđ

muu paradiisist sevŋâd lii tego stáálu poođâst amahân lii pyereeb, amas mun taan koomast cevziđ muu roppâ lii tego pisso, tot lii lemnum muu vuoiŋâšeh tájáskeh forgâ, tájáskus peri tušše lii ruhâdâllâđ, ij iššeed ollágin – uáli jo várálâš lii eelliđ

čääiti koskâsuormâ peri...

puohah mij kyehtlovčiččâm-juávhust, pum ij viišâ šoddâđ rävisolmožin mun, mun, mun aasâm tääbbin sevŋâdub peln

aaibâs jieš mun olssân tággáár tiilájim olssân mun häävdi kuáivum – naa, já iärásáiduv mut sevŋis soojijn ohtâgin ij lah nuuvt njäälgis ko tun