Amatööreh adeleh tuáivu, Iida Virtanen

Amatööreh adeleh tuáivu

Jis tot lii tuše äigiájánâs, te amahân te puoh tehálumos lii tot, ete tot lii hitruu? Ij-uvks puávtáččii puđâldiđ nuuvt, ete ij piejâ olssis liijkás ennuv tedduid? Já jis äigi já energia láá, te mondiet ij puávtáččii puđâldiđ moinnii eres-uv aššijn?

Tekstâ: Iida Virtanen Koveh: Iida Virtanen já Wikimedia Commons

Keessiv mun ettim mottoom skippáársân, ete lii mielâttes stuorrâ šaali, ko kesiteattereh iä pyevti korona tiet toimâđ. Muu skippáár masa pahčánij kááhván; sun eeđâi, ete ij kuássin monâččii keččâđ, ko surgâdis amatööreh čaittâleh čaitâlmijd, main lii vala hyenes kietâčaalâ-uv. Ij, veikâ tast mávsáččij sunjin.

Mun muštâlim sunjin, ete sun lii aaibâs njäähi. Mihheen ij lah siämmáá suotâs ko kesiteatter, aalmuglâšopâttuv tyejikuursâ loppâčáitáldâh teikâ páihálâš musikkárij ornim open stage PaPaNast.

Tagareh iä liččii, jis iä liččii amatööreh ulmuuh, kiäh rähisteh tom, maid sij pargeh, veikâ kiinii eres ij iberdiččiigin, mii áárvuid tien hommáást lii.

Mij lep oppâm, ete kalga ihástâllâđ tagarijd ulmuid, kiäh láá kyehtlovihásâžžân nágáttâllâm tuáhtárin, alanâm toimâttâshovdân já ráhtám plaatiinskiäru. Sij láá kavnâm jieijâs sunde kyevti-ihásâžžân já korrâ pargoin ovdánâm jieijâs syergi njunosân.

Ijba tast mihheen. Tot ain inspirist, ko kiinii máttá maidnii uáli pyereest.

Muu mielâst puoh mielâkiddiivumoseh láá kuittâg táváliih ulmuuh, kiäh puđâldeh ubâ elimis tagarij ašijguin, moh láá sii mielâst suottâseh já jiäráskitteeh. Tađe hitrub, mađe puárásuboh sij láá lamaš talle ko sij láá kavnâm jieijâs puđâldâsâid.

Taat kove lii valdum Porist. Ohtâ suotâs äšši suábbiväzzimist lii tot, ete talle uáiná mučis soojijd. Käldee: Iida Virtanen

Jieijâs puđâldâsâid, eidu maaŋgâlovvoost. Muu nubbe skippáár lii ton mielâst, ete ulmust uážžu leđe tuše ohtâ puđâldâs, vâi tast lii máhđulâš šoddâđ nuuvt pyerrin ko máhđulâš. Mun lam eres uáivilist.

Jis tot lii tuše äigiájánâs, te amahân te puoh tehálumos lii tot, ete tot lii hitruu? Ij-uvks puávtáččii puđâldiđ nuuvt, ete ij piejâ olssis liijkás ennuv tedduid? Já jis äigi já energia láá, te mondiet ij puávtáččii puđâldiđ moinnii eres-uv aššijn?

Mun jieš puđâldâm ovdâmerkkân mandolin čuojâtmáin já pánnukááhui liäibumáin, já taan ive mun lam movtáskâm suábbiväzzimist. Mun lam masa vises, ete ohtâgin tain ij lah puátteevuođâst muu olmâ pargo.

Argâ lii jo nuuvt tievâ čođâlditmijn, ete muu mielâst lii ihana porgâđ aašijd, veikâ mun jiem kuássin liččiigin maailm pyeremus suábbiväzzee teikâ heiviittiččii mandolinân puoh Amoc pittáid. Sáátám mun motomin uásálistiđ suábbiväzzimmaratonân teikâ orniim mottoomlágán uccâ konsert, mut sáttá meid leđe, ete jiem tagarijd ááigugin. Jieččân ulmen lii, ete eellim lii hitruu ige tot, ete liččim maailmmiäštár.

Tondiet muu idoleh láá toh, kiäh pargeh ašijguin tuše hitruuvuođâ uáinust. Kiinii vuálgá máálámkuursân vuossâmuu tove viđâlovihásâžžân, nubbe iská jooga, ja kuálmád kávná jieijâs tobbeen jieijâs siijdâs kesiteatter lyeve alne.