Eellim eennâmtuárgástâsâi ma ŋ a, Fabrizio Brecciaroli

Eellim eennâmtuárgástâsâi maŋa

Taan ive syeinimáánust mun lijjim kyehti oho jieččân vaanhimij kulen Jesist. Talle mij toovâim mohe enâmustáá tuššâm sijdáid. Ulmen lâi keččâđ, maggaar lii eellim vittâ ive eennâmtuárgástâsâi maŋa já maht uđđâsisthuksim lii ovdánmin.

Tekstâ já koveh: Fabrizio Brecciaroli

Mun lam vuálgus Marche kuávlust, mii lii KoskâItaliast Adria meerâ já Apenniinij kooskâst. Marchest láá sehe meerâ ete väärih, já suulân oovtâ tiijmest piäsá autoin merâriddoost tälvivalastâllâmkuávdáid.

Ton lasseen Marche kuhes historjá lii uáinusist jyehi saajeest. Masa puoh kaavpugijn já siijdâin lii koskâáigásâš muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muuvrah láá táválávt šiev oornigist onnáá peeivi-uv. Já roomaliih pasâttâsah-uv kávnojeh tyebbin tääbbin. Nubij sanijguin Marche lii turistij paradiis.

Áinoo čuolmâ lii tot, ete eennâmtuárgástâsah láá Marche kuávlust táváliih. Eennâm tuárgistij korrâsávt ovdâmerkkân ive 1997 já oppeet ive 2016. 1990-lovo loopâst mun aassim vala Jesist já muštám pyereest, ko mun koccájim iho čohčâmáánu 26. peeivi 1997 toos ko seŋgâ já ubâ táálu-uv tuárgistii. Mun värrejim olgoenâmáid ive 2000, já tondiet lijjim meddâl, ko eennâm tuárgistij uđđâsist čohčuv 2016. Muu päikkikaavpug šeštui tuššâmist, mut stuárráámus uási Marche maadâviestârist já Umbria maadânuorttân leijee várádâhsiijdâin tuššii ollásávt.

Taan ive syeinimáánust mun lijjim kyehti oho jieččân vaanhimij kulen Jesist. Talle mij toovâim mohe enâmustáá tuššâm sijdáid. Ulmen lâi keččâđ, maggaar lii eellim vittâ ive eennâmtuárgástâsâi maŋa já maht uđđâsisthuksim lii ovdánmin. Mij eelijm vistig Pescara del Tronto -nommâsii siijdâst. Tot lii ollásávt tuššâm. Staatâ lii jo meridâm, ete tot ij huksejuu uđđâsist. Ovdil eennâmtuárgástâsâi tobbeen assii tuše suulân čyeti olmožid, já siijdâ puoh ovdiih ässeeh asâttuvvojii Marche riddokaavpugáid jo vittâ ive tassaaš. Puoh pasâttâsah láá čorgejum meddâl siijdâ kuávdáást, mut kuávdáá ulguubeln pasâttâsâi čurgimpargoh láá vala koskân.

Ehidispeeivi mij eelijm Castellucciost, mii lii uccâ siijdâš 1 452 meetterid merâase paajaabeln. Tobbeen tuše muáddi táálu láá vala ceggust, mut tain ij pyevti aassâđ. Stuárráámus uási siijdâst tuušâi eennâmtuárgástâsâi keežild. Mun jiem tieđe, áigu-uv staatâ huksiđ tom uđđâsist. Syeinimáánust 2021 uđđâsisthuksimpargoh iä lamaš ubâ álgámgin. Castelluccio ässeeh iä kuittâggin pyevti varriđ meddâl, tastko sist láá tobbeen elleeh (kuusah, hiäppušeh, saavzah jna). Ton lasseen siijdâ pirrâ láá ennuv linssâ- já eres-uv piälduh. Onnáá peeivi ulmuuh ääsih mađhâšemautoin ovdii siijdâ paaldâst. Tuáivu mield sij forgâ finnejeh olmâ pääihi. Castelluccio linssâpiälduh láá kukkim ääigi pegâlmeh pirrâ maailm toi mučis iivnij keežild. Talle ko linssâšadoh kukkejeh, te tuhátteh turisteh eelih Castellucciost keččâmin ivnáás piälduid. Tot lii kale áinoošlajâsâš feerim. Mađhâšem lii tehálâš iäláttâs tobbeen, tastko páiháliih eennâmviljâleijeeh vyebdih purrâmuš já eres pyevtittâsâid turistáid. Já tääl ko puoh hotelleh láá tuššâm, te eennâmviljâleijein lii vala-uv tehálub roolâ mađhâšemsyergist.

Tuššâm táálu Pescara del Tronto kuávdáá ulguubeln

Pescara del Tronto kuávdáš syeinimáánust 2021

Muorâst rahtum uccâ koskâpuddâsiih ráiđutááluh Norciast

Kuhes peeivi loopâst mij eelijm vala Norciast. Tot lii taggaar stuárráb sijdâ, kost ääsih masa 5 000 olmožid. Tobbeen uđđâsisthuksimpargoh ovdáneh korrâ liävttoin. Eennâmtuárgástâsâin tuššii kuittâg nuuvt ennuv huksiittâsah já rakânâsah, ete pargoh iä lah vala valmâšeh. Ulmuuh, kiäh monâttii pääihis, ääsih tääl muorâst rahtum uccâ koskâpuddâsijn ráiđutááluin, maid staatâ huksij sijjân tállán eennâmtuárgástâsâi maŋa. Meiddei käävpih, moh lijjii puáris kuávdáást, láá tääl uccâ koskâpuddâsijn muorâtuuvijn kuávdáá ulguubeln. Siijdâ kuávdáá viggeh huksiđ nuuvt ete tot ličij aaibâs siämmááhámásâš ko ovdil já siämmást meiddei nuuvt ete tot ij oppeet tuušâ čuávuváá eennâmtuárgástâsâst. Puohnâssân Norciast tile lii čuuvtij pyereeb ko ucebijn siijdâin. Tobbeen eellim juátkoo já sijdâ huksejuvvoo uđđâsist.