Muu saje, Henna Aikio

Vaijuuvâ čääci lii ollâgâsâst kesimáánu aalgâst.

Jieččân saje

Tekstâ já koveh: Henna Aikio Tuveh Ijjäävri kiedist láá tááláá ääigi eenâb ko tovle.

Mun čálám taam teevstâ autost huššâpeeivi maŋa. Lâi koronatestâ (luhhoost negatiivlâš), auto tivottâhäigi, pargopeivi, lâi kolgâđ pakkađ, 5-ihásâš vietij ubâ peeivi pääihist ige peivikiäjust. Mottoom kooskâst smiettim, lii-uv tast mihheen jiermijd, ete halijdâm mađhâšiđ oppeet paijeel 600 kilomeetterid (oovtâ suundán), mut ijba Oulust mudoi peesâ Ijjáávrán, muu vááimu pááikán.

Mun lam šoddâm Avelist, mut mii peerâ varrij masa tállân Utajáávrán ko lijjim vala vávvá. Utajäävrist jiem mušte maiden, ko mij varrijm Pajetuárnusân ko lijjim váhá paijeel 2-ihásâš. Tobbeen mun viettim ubâ muu pärni- já nuorâvuođâ – peic kesiluámuid. Kesiluámu peesâi viettiđ eeji päikkikuávlust Ijjäävrist. Tääl lii muu vuáru tuálvuđ nieidâžân Ijjáávrán já máttááttiđ suu rähistiđ tom. Pärnivuođâ päikkitáálu Pajetuárnusist lii vuobdum, ige mist kihheen innig aasâ Pajetuárnusist. Nube ááhu táálu Ylivieska Kantokylä-nommâsii siijdâst lii vuobdum, já Oulust mun aasâm perruinân láiguvisteest. Áinoo tuođâi pisovâš saje muu elimist lii Ijjävri. Pärnivuođâst mij ijâstâlâim aassâmvoovnâst ko ááhu uccâsiemin tuvážân iä liččii puoh oovce päärni perruuh (uárbim- já viljâpeleh láá ohtsis 23) šiettâm, mut tááláá ääigi

Skierrâs mučis čohčâivneh.

Kiđđâtäälvi čuoigâm- já uággumreeisu kähvipuddâ. Sälttipuolâšeh uđđâivemáánust.

Ovttuu iä lah cuáŋuimáánust cuoŋŋuuh: motomin lii siäbládâh teikâ čäcijoto-uv.

ejistân lii jieijâs tupe. Ij totkin meendu styeres lah, mut Ijjäävrist ij kal oostâgin hirmâd ennuv orroođ siste.

Ijjäävri kieddi lii Vaijuuvâ vuoluubeln togo, kogo juuhâ kolgá Ijjáávrán. Eeji pärnivuođâ päikkitáálu lii jo paijeel 100 ihheed puáris: hiirsâst lii iheloho 1919. Kiedist láá tááláá ääigi uđđâ tuveh-uv, ko eeči viälžáinis láá huksim tuuvijd olssis 1980-lovvoost ovdâskulij.

Ijjäävrist láá rutiineh, main maaŋgah láá vaarâ jo madârvanhimij ärbi. Kost puáhtá viežžâđ juuhâmčääsi? Mon lyemejeegist mii suuhâ iälá? Kost viežžâp tälviv puáldimmuorâid? Kost mij kuálástep? Kost talâstâllâp?

Nuuvtpa pirrâ Ijjäävri láá maaŋgah teháliih sajeh munjin. Keessiv mij jotteep lyemejeegijn jäävri alda já olgoláá-uv. Pärnivuođâ kesiluámu mielâsajeh lijjii vuojâdemriddo čiččâm kilomeetter keččin, čunoisuálui Vaijuuvâ vyelni teikâ uccâ lááduš pelnub kilomeetter keččin. Jyehi kuálástemvuáhán láá tiätu sajeh: kuus kannat suáppuđ viermi já kost koldeđ, kogo juoŋâstiđ. Tälviv láá tiätu tälviuággumsajeh alda já kukken.

Mun lam vázzám já čuoigâm luoddâiärust Ijjáávrán suullân 27 kilomeetter määđhi, mut jiem lah kirdám toho tego motomeh. Sátáččij leđe viehâ mielâkiddiivâš uáiniđ ubâ kuávlu meiddei ááimust. Iäččám kal peesâi ive 1960 kirden páikkásis juovlâid viettiđ vuossâmuu škovlâčoovčâ maŋa, ko masa puohah lijjii pygálysâst ige kihheen ostâm viežžâđ párnáid Kaamâs škoovlâst.

Ijjäävri puoh iveääigih láá muččâdeh. Veikâ mun aasâm kaavpugist, muu váimu kulá Ijjáávrán. Uárbimpiällám lii ettâm: Ijjävri ij lah saje, tot lii mielâtile.