![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/afcebca73ba96ad81256a0ef3e2b439f.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
5 minute read
Eellim marsuiguin, Jasmina Schreck
from Loostâš 04/2022
Vilppu já Hepsu vyerdimin heerskuid
Keesi lii maarsui pyeremus äigi!
Advertisement
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/fcfecb5df7270b2cf2e69028496493e7.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/2a3007d36bd779fdeda5c861f92aed51.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
Kelo lâi viehâlágán herskumiäštár
Eellim marsuiguin
Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck
Lii iđedispeivi. Moonâm kievkkânân já uusâm nääpi skaapist. Kaavnâm tom já vááldám skaapist nääpi lasseen vala koopâ. Tiävdám čäcivuoššân. Ton puudâ ko čääci kolgá hanast, kulloo ollâ piškom viste nubebeln. Maacâm peevdi kuuvl já vááldám jieŋâskaapist vala haavvârmielhi. Jiem peesâ porgâđ hirmâd ennuv eenâb. Keejâm vuáluskulij juolgijdân já lehâstâm uccâ rasijáá. Kuábbáá-uv jyelgi alne čuážžu marsu njune ollâgâsâst ááimust já vuárdá heersku.
Mun lam juáhám jieččân pääihi marsuiguin jo uáli kuhháá, suullân 30 ihheed. 1990-lovvoost ääših lijjii kale ucánjáhháá ereslágáneh ko onne. Talle maarsuh lijjii uáli jo älkkees jielâheh, moh iä tarbâšâm ennuv tile iäge siämmáášlajâsijd skipárijd, já toh ellii tuđâvâžžân uccâ hekijnis já maššii pyereest leđe párnái askeest. Magarin te taggaar eellim oroi maarsu čolmijguin, te tom jiem haalijd onnáá peeivi innig ubâ smiettâđgin. Rävisolmožin meridim vistig kyeđđiđ heeki uuvsâ ain áávus, vâi maarsuin ličij eenâb saje lihâdiđ. Motomin kuittâg smietâškuottim, mondiet mun tarbâšiččim ubâ heekigin. Käävpist ij finnii tagarijd heekijd, moh liččii tuárvi stuárráh maarsui tárboid, já ton lasseen toh láá jiešalnees uáli fasteh. Ferttij sundáttâllâđ já rähtiđ jieš. Keččim ravvuid neetist, kost kávnojii-uv viehâ šiev ideah uđđâ marsupááikán. Jiem lah mihheen huksimmiäštárijd, ige lah muu ávuskyeimigin, mut käärdi rähtim luhostui viehâ pyereest. Tääl munnuu kievkkânist lii muorâluovdijn rahtum kärdi, mon ponneest láá kuškâdâsah, já lasetile, mon alne láá kässikäägis, laakaan já siholdâsah. Veikkâ iä lahkin ääiđih ubâ marsupääihi pirrâ, te táválávt toh pääcih jieijâs pááikán. Motomeh maarsuh sättih tyellitälli moonnâđ tutkâđ, maidsun kavnâččij kievkkân ulguubeln, já kievkkânist väzidijnis olmooš ferttee tiäđust-uv ain váhá váruttiđ, amas lavkkiđ maarsui oolâ talle ko toh láá ucâmin heerskuid. Jieškote-uvlágánijd čiäváid muoi láán uásild jiejah ráhtám, uásild uástám.
Maarsui päikki
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/b3bf88951fa3b573cc3653e4b184aeb3.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
Mii elleid lii marsu?
Marsu lii jurssee, mon algâalgâlâš vuáđunääli iälá Maadâ-Amerikist. Tobbeen toh eelih čurruin, main láá suullân 3−10 elled. Čurrui kuleh ores já niŋálâsah sehe tai čiivgah. Stuorrâ uási peeivist maarsuh oceh purrâmuš já toh siämmást lihâdeh uáli ennuv. Toh kevttih ain siämmáid pálgáid. Tondiet ko maarsuh láá saalâselleeh, toh velttih eromâšávt ávus soojijd, kost iä lah čiäváh. Maarsuh láá uáli jo sosiaallâš elleeh já toh kevttih maaŋgâmuđusijd jienâid koskânis. Luándust toh poreh suoinijd, puohlágánijd šaddoid, loostâid, raasijd, kukkáid já siemânijd.
Jo viehâ kuhháá tassaaš mun meridim, et vááldám tuše tagarijd elleid, main ij lah päikki teikkâ moh ferttejeh molsođ pääihi mottoom suujâst. Jiem haalijd tuárjuđ já tovâttiđ tom, et jielâheh šaddeh lase muu keežild. Motomeh elleeh šaddeh kuittâg ain eelliđ hyenes tiileest veikâ magarij suujâi keežild, ige eellim ulmui kulen vissâ mudoigin lah kuássin mihheen paradiisijd, veikkâ maht irâttičij väldiđ huámášumán ellee táárbuid. Vaidâlittee kale mist ij lah faallâmnáál rijjâvuotâ, já ovdâmerkkân maarsui tááhust vorâs syeinih já rääsih iä lah finnimnáál pirrâ ive, ige marsučuurâ ulmui pääihist lah veltihánnáá nuuvt styeres ko ličij luándust. Mut maid mij pyehtip faallâđ toid, lii pyeri eellim, mielâsiih puuđâldmeh, skipáreh já ruottâmtile já aašij tutkâm. Taid päikkielleid, moh láá tääl jo taan maailmist, ferttee tipšođ jyehi tááhust, já muu mielâst nuuvt pyereest ko máhđulâš. Nuuvtpa maarsuh láá puáttám munnuu kuuvl maaŋgâlágán suujâst. Ovdâmerkkân ohtâ nuorâ marsu, Sumu, lâi puáttám elleisuoijâlmist. Kiinii lâi nurâdâm liijkás ennuv maarsuid uccâ aassâmviäsust, já toh šoddii tiäđust-uv ain eenâb já eenâb, ko oráseh já niŋálâsah ellii oovtâst ige omâsteijee mielân puáhtám orásij kaldim. Nubbe, Tiksu, lâi vala masa čivgâ, ko sun poođij munnuu luus, mut sun lâi feerim jo viehâ ennuv. Oovdiš omâsteijee eeđâi, et sun halijdij taan maarsust iärun, tondiet ko suu kuulmâihásâš nieidâ lâi mottoom peeivi leggistâm tom laasâst olgos (luhhoost sij assii ponnekeerdist) ige sun innig halijdâm väldiđ uđđâ maarsu, ko nubbe-uv čivgâ jo jaamij. Motomeh maarsuh lijjii vuod jo viehâ puáráseh, ko toh pottii munnuu kuvl. Ovdâmerkkân viiđâihásâš Hepsu lâi aassâm ovdii päihistis kyevti ive skipárijttáá. Veikkâ heeki uksâ lâi sunjin ain áávus, sun ij viiššâm kuittâg kuussân
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/561bf42ae893b79b1f315df435d1cd97.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/7a44b94ee2afb331112f3ff2f36d7051.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
moonnâđ ige kulloo jiänáttâllâmgin innig ennuv. Maarsuh láá čurâelleeh, ige ohtuunis marsu vaje pyereest. Ko Hepsu poođij loppâloopâst teehin, ij pištám kuhháá, ko sun jo tuuđhâi puoh soojijd já palijdij jieijâs uđđâ skipárân Sumun masaba ohtânmaanoost.
Luhhoost iä puoh maarsuh puáđi nuuvt hyenes tiileest. Viehâ táváliih suujah, mondiet ulmuuh halijdeh teikkâ ferttejeh luoppâđ ellein, láá allergiah, nube maarsu jäämmim já tot, ete sij skáppojii elleid jieijâs párnáid, kiäh iä kuittâggin lah iivij maŋa innig kiddiistum tain. Tom mun tuáivuččim-uv, ete ulmuuh iberdiččii, ete elleeh iä lah makken sierâid. Eidu maarsuid vuorâsulmuuh väldih távjá jielâhin párnáid tondiet ko toh láá nuuvt nánnááh já maka määših pyereest soolâst. Jiešalnees toh iä maašâ tobbeen siämmáánáál ko ovdâmerkkân motomeh kisáh, iäge toh táválávt lijkkuu toos, et taid váldá kiddâ. Lii-uv pyeri tiettiđ, et maarsuh láá tiätuäŋgireh já sättih puáttiđ ulmui kuuvl, mut mudoi toh láá eenâb-uv tagareh elleeh, moi hommáid lii vuovâs keččâđ. Ferttee meiddei mušteđ, et marsu puáhtá eelliđ 7−8 ihheed.
Mottoom verd láá lamaš meid tagareh ulmuuh, kiäh lijjii tipšom marsuidis uáli jo pyereest já adelâm toid ennuv saje já puuđâldmijd, mut sii eellimtile lâi taggaar, et sij iä halijdâm teikkâ puáhtám väldiđ innig uđđâ maarsuid majemuu maarsu skipárin já uccii tondiet toos uđđâ pääihi. Távjá sij láá lamaš meiddei toh, kiäh halijdii tiettiđ, maht maarsust mana uđđâ päihistis, já sijguin mun lam-uv lamaš ohtâvuođâst vala kuhháá.
Mast te talle puáhtá ervidiđ, et kiästnii sättih leđe maarsuh päihistis? Jis uáináh, et kiinii uástá maŋgâ kiilu puohlágánijd puurrâmšaddoid suullân jyehi nube peeivi, te tot lii máhđulávt jo ohtâ merkkâ tast, et sust ij lah veltihánnáá tuše mielâttes tiervâslâš purrâmâšválju. Jis uáináh, et kiinii lii nurâmin niijtost seehâi tievâ suoinijd já raasijd, te tot-uv sáttá leđe merkkâ maarsuin ige veltihánnáá tast, et sun lii aaibâs jollâ. Jis huámmášah, et kiinii siäilut stuorrâ syeinileje veikkâba kerditáálu luptâstuvvâst, ele suorgân tast. Tot ij njuolgist meerhâš tom, et aassâmviäsust iälá stuorrâ ellee (ovdâmerkkân elefant) – kale toh maarsuh-uv poreh ennuv. Jiešalnees lii viehâ olâttittee, mon ennuv tággáár uccâ elleš vaja já ferttee-uv peeivist puurrâđ. Maarsui čuálih láá tagareh, ete marsu ferttee puurrâđ masa jo ohtânmaanoost, vâi ravâdâs lihâdičij čoolijn ovdâskulij. Tondiet purrâmuš ferttee leđe ain faallâmnáál, eromâšávt vorâs rääsih teikkâ koške syeinih. Siämmáá olâttittee lii tot, mon ennuv tággáár uccâ elleš paška.
Taan tiileest munnust lii saje 2–3 maarsun siämmáá ääigi. Motomin sáttá orroođ, et mii aavhijd tast lii, jis iššeed muáddi maarsu, ko maailm lii tievâ ellein, moh vajeh hyeneeht teikkâ tarbâšiččii uđđâ pääihi eidu tääl. Lii tuotâ, et ohtuu kihheen ij pyevti mutteđ ubâ maailm. Mut ferttee ain mušteđ, et taan oovtâ ellei, moos addel uđđâ pääihi, ubâ maailm kale muttoo!
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/1ef53972dbc21a853c93948723e7bb49.jpeg?width=720&quality=85%2C50)
Vilppu lii viehâ huolâttes marsu
![](https://assets.isu.pub/document-structure/221119145241-3916c15b28d78c2ea25b30b901b659df/v1/aaffdf1e9d9181b7b8da4d21eb2538ac.jpeg?width=720&quality=85%2C50)