Kas Sommerby on päriselt olemas?
Mõnikord küsitakse minult: „Kas Sommerby on siis päriselt olemas?“
Muidugi on! Ainult et kirjutades sai mõnda asja natuke muudetud: väikeses linnas pole näiteks politseijaoskonda; ja kes otsib neemelt vanaema Inge maja, mille juurde teed ei lähe, peab samuti pettuma. Jutustasin lihtsalt kõike nii, nagu minu loo jaoks vaja oli. Raamatutes võib seda ju teha.
Aga Sommerby on sellegipoolest olemas: see on piirkond päris Saksamaa põhjaosas, ainult sutikene Taanist lõuna pool, Schlei ümber; ja Schlei ei ole jõgi (nagu paljud inimesed arvavad), vaid mereabajas, niisiis õigupoolest fjord, mis ulatub Läänemerre suubumise kohast Lotseninseli saarest (Lootsisaarest) 42 kilomeetri kaugusele sisemaale vana viikingilinna Schleswigini. Schleil sõidab iga päev palju purjelaevu ja seal saab soovi korral ka lõbusõiduaurikuga lustisõitu teha. Siin on imetore rattaga ringi liikuda, Läänemere rannad on vaid mõne minuti kaugusel ja inimesed on sama toredad kui „Sommerby“-raamatutes.
Tihti kuulen lugejatelt, et nad tahaksid kunagi Sommerbysse minna – või on seal isegi käinud! Ja tegelikult on seal nende meelest alati just nii ilus, nagu nad lootsid.
Ja kõigile neile, kes sooviksid samuti sinnakanti minna, tutvustame selles raamatus mõnd toredat paika. Loomulikult on neid veel palju rohkem! Väikseid sõbralikke külasid roosipõõsastega majade ees ja viljapuuaedadega, kust võib ise puuvilju noppida, ja päris salajaste supluskohtadega Schlei kallastel näiteks – aga need tuleb juba endal üles leida!
Ja isegi kui pead koju jääma, teevad sulle need reisisoovitused ehk siiski natuke rõõmu! Ja võib-olla ka toiduretseptid? Sest loomulikult on Sommerbys ka väga maitsvad toidud, mõne retsepti leiad sellest raamatust. Paljusid neist saavad vanaemad ja vanaisad või isad ja emad, ka tädid ja onud ja üldse kõik toredad täiskasvanud hõlpsasti koos lastega valmistada, seda teeb ka vanaema Inge koos Martha, Mikkeli ja Matsiga: küpsetamise ja toiduvalmistamise juures on tööd alati nii palju, et abikäsi pole kunagi üleliia! Ja kui te kodus kõik üheskoos kokkate, tundub see ehk isegi natuke sedamoodi, nagu oleksite vanaema Inge köögis?
Sisukord SCHNÜSCH – AEDVILJAD PIIMAKASTMES 14 Arnis 19 Offa allikas 20 HOLSTEINI ŠNITSEL 22 MAGUS KURGISALAT 24 TALUPOJA HOMMIKUEINE 27 SOOLATUD MUNAD 31 LABSKAUS 32 Hedeby 36 Maasholmi looduselamuskeskus 38 Noppimismäng 41 Kas Sommerby on päriselt olemas 5 Enne kui alustame 10
MAASIKAMOOS 42 PUNANE KISSELL 44 MUSTIKAPANNKOOGID 47 MUSTA LEEDRI RETSEPTID 48 LEEDRIMAHL 49 LEEDRIMARJASUPP MANNAKLIMPIDEGA 50 LEEDRIÕIEMOOS 53 SÕSTRAKOOK 54 PÄHKLI-ÕUNAKOOK 57 KÜLM KOER 58 PANNKOOGIPALLIKESED 61 ROSINASAI 62 SUUR HANS 64 KASTE KUIVATATUD PUUVILJADEST 66 ILMA SUHKRUTA ÕUNAMOOS 69 Geltinger Birki looduskaitseala 70 Falshöfti tuletorn 72 Puhkevõrgud 73 Kappeln 75 Kappelni lahtikäiv sild 76 Kappelni heeringaaiad 77 Elli ja tema kalurist mees 78
LIHTNE KALASUPP 81 KALARAGUU 82 HEERINGARETSEPTID 85 MARINEERITUD HEERINGAS 86 PRAETUD HEERINGAS MARINAADIS 87 MATJES-HEERINGA FILEE KODUPERENAISE KASTMES 90 MERIFORELL 93 Lootsisaar (Lotseninsel) 94 Hollandi tuulik Amanda 96 PIRNID, OAD JA PEKK 101 NAERIPADA 102 HERNESUPP 104 LÄÄTSESUPP VORSTI JA SINGIGA 106 KANASUPP 110 HAPULIHA KALLERDISES 112 HANEPRAAD VANAEMA INGE ÕUNATÄIDISEGA 115 LASTE PUNŠ 119 PRUUNID PÄTSIKESED 120 Gottorfi hiigelgloobus 123
Enne kui alustame
Vanasti nappis Sommerby inimestel tihtilugu raha ja loomulikult tuli ka toidu pealt kokku hoida. Seetõttu sisaldavad väga vähesed retseptid liha, see oli tol ajal inimeste jaoks liiga kallis. Tegelikult jõudis liha lauale (kui polnud just tapahooaeg!) väga harva – parimal juhul ehk pühapäeviti ja siis ka ainult täiskasvanutele, mitte lastele. Rohkem ei saanud ju endale lubada! Seepärast polnud need argipäevatoidud. Ega pea ka sinul olema. Lõppude lõpuks peaksime niikuinii vähem liha sööma.
Ja mõni toit, mille retsepti siin lihaga välja pakume, maitseb hästi ka ilma lihata. Mõnikord saab selle asendada (suitsu)tofu, vegan-hakkliha või muude alternatiividega, mida on nüüd ohtralt ka supermarketites. Nii teeb ka Martha (sa ju tead, et Martha on taimetoitlane!) ja ma olen kindel, et kõik taimetoitlased, vegetaarlased ja veganid leiavad mõne hea lahenduse.
Peale selle sisaldavad mõned retseptid kahjuks ka ohtralt suhkrut – ja see pole tõesti tervislik. Aga Sommerbys, nagu igal pool põhjas, söödi varem meelsasti ka magusaid pearoogi – ja need polnud maitsvad mitte ainult laste meelest. Loomulikult võiks retseptides suhkru asendada meega – aga kui mett üle 40 kraadi kuumutada, kaotab see praktiliselt kõik tähtsad vitamiinid ja ensüümid, seetõttu pole sel keetes-küpsetades eriti mõtet. (Kahjulik see muidugi ka ei ole.) Ja keemilised magusained ei sobi ka kõigile. Vanaema Inge kasutab peaaegu alati oluliselt vähem suhkrut, kui retsept ette näeb – ja toit maitseb ikka! Aga eks igaüks peab ise proovima. Seetõttu panin ma retseptid siia kirja nende algsel kujul. Sa võid neid ju muuta!
Hea on see, et kuna retseptid on vanad, siis on praktiliselt kõik koostisosad pärit Põhja-Saksamaalt ja neid ei pea seal keskkonnakahjulikult tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale vedama ning selle käigus ei kaota nad poolt oma vitamiinidest. Varem pidid inimesed alati toitu valmistama nendest koostisainetest, mis neil käepärast olid: aed- ja puuviljadest, mis olid küpseks saanud, kaladest, kes tulevad teatud ajal mööda Schleid üles või ujuvad parvedes kalda lähedale; ja talvel, kui loomi tapeti, muidugi ka lihast. Nii on vanaema Inge retseptid tegelikult kõik üsna keskkonnasõbralikud.
Ja sa pead kindlasti teadma: mõnikord on sul ehk mõni väike koostisosa puudu, et võiksid kohe retseptiga alustada. Aga sageli töötab retsept sellegipoolest! Muidugi ei saa sa koogist küpsetuspulbrit lihtsalt ära jätta – siis on tulemuseks vaid väike kõva klomp. Aga kui koogi või
10
kastme jaoks pole mahesidrunit, millest sul on tegelikult vaja vaid natuke riivitud koort, siis saab seda kõike ka ilma küpsetada või keeta. Ja see kehtib ka teiste väikeste lisandite kohta. Võib-olla ei maitse toit siis PÄRIS sama hästi, aga ikkagi peaaegu. Sinu kokanduseksperdid teavad selliseid asju peaaegu alati. Siis lihtsalt küsi kelleltki, kellel on söögitegemise või küpsetamisega kogemusi ja kes parajasti läheduses on! Vanaema Inge igatahes ütleb alati: „Võta seda, mida sul on!“ ja tema peaks ju ometi teadma, ta on lõppude lõpuks juba üsna kaua süüa teinud!
Ja veel üks asi (aga sa ei tohi sellest kellelegi rääkida, muidu saame mõlemad kokandusringkondades halva maine): vahel, kui sul on vähe aega, tohid sa kavaldada. Keerulise kastme asemel (see on muidugi erand!) võib kasutada lihtsalt valmiskastet, mida on saada isegi ökopoodides. Kui lisad seejärel natuke koort või portsu peterselli, võib-olla ka sidrunit – olenevalt sellest, mis kastmega on tegu, küsi jälle oma kokandusekspertidelt – siis võib ka see väga maitsev olla. See on ikkagi parem, kui seda uhket rooga üldse mitte teha! Igatahes vanasti, seda võin ma sulle öelda, ajal, mil need retseptid on tekkinud, polnud inimestel alati kaugeltki kõiki koostisaineid. Ja toit maitses neile sellegipoolest.
Nii, kas oled valmis? Siis kohe algul veel üks oluline nipp: loe kõigepealt kogu retsept läbi! Muidu võid teinekord halva üllatuse osaliseks saada. Ja koostisained pane ka alati valmis –siis ei pea neid vahepealt kapist otsima.
Kas kõik on selge? Siis laskem käia!
11
»Martha püüab meenutada, millal nad kodus viimati pannkooke sõid. Vahvleid nad mõnikord teevad, neid võib ka õunamoosiga süüa, ja linnapidustustel ostavad nad alati kreppe, neid söövad poisid aga meelsamini alati Nutellaga. Pannkoogid on kuidagi vanamoodsad.
"Siis ma saangi kohe õppida, kuidas neid tehakse!" ütleb Martha rahulolevalt.
Ja nüüd saad ka sina seda õppida.
MUSTIKAPANNKOOGID (kuuele)
Pannkoogid on vanaema Inge toidulaual üsna tavalised – nii suvel kui ka talvel. See on kiire roog ega maksa palju! Enamasti valmistatakse neid õuntega – aga terve pere leiab, et mustikapannkoogid on kõige maitsvamad.
Varem tuli mustikaid muidugi kõigepealt korjata ja seda sai teha lühikest aega ainult suvel, seepärast ei küpsetatud mustikapannkooke
kuigi sageli ja see oli midagi erilist. – Aga tänapäeval saab mustikaid osta igast supermarketist, seepärast panemegi siia vanaema
Inge välkkiire, lihtsa mustikapannkoogi retsepti. Kui mustikahooaeg on läbi, siis võib pannkooke teha loomulikult ka õuntega!
Tee nii:
VAJA LÄHEB:
3 suurt muna
250 g jahu (näiteks tatrajahu)
0,5 l piima
1 näputäis soola
250 g mustikaid
3 spl suhkrut
1 spl võid
● Sega jahu piima, muna, 2 sl suhkru ja soolaga ühtlaseks tainaks. (Võid ka munavalged ja rebud eraldada, munavalged vahustada ja siis taignasse segada – nii muutub tainas kohevamaks.)
● Pese mustikad ja nõruta hoolega. Pintselda mittenakkuv pann võiga ja kuumuta. Vala kulbitäis tainast pannile, silu ühtlaseks, laota peale kuhjaga supilusikatäis mustikaid ja küpseta kook mõlemalt poolt kuldpruuniks. Siis läheb järgmine kulbitäis tainast pannile. Puista kookidele ülejäänud suhkur ja hoia koogid kaetult soojas, kuni kõik on valmis.
Sommerby meie kodus 47
Geltinger Birki looduskaitseala
Kui ema ja isa on ka Sommerbys, teevad nad mõnikord ettepaneku teha väike väljasõit.
„Birki!“ ütleb siis Mikkel. Sest Mikkel on ju suur loomasõber. „Jalgrattaga!“
„Birk, on see vast naljakas nimi!“ ütleb Mats ja seda arvad võib-olla sinagi. Geltinger Birk on poolsaar Angelnis ja see on saanud oma nime kaskede järgi, mida seal kasvas vanasti väga palju – kask on saksa keeles Birke. Seal ei tohi autoga ringi sõita (jalgrattaga aga küll!) Ja seal on vahvaid matkaradu jalgsi liikumiseks. Nüüdseks on Birk looduskaitseala. Seal on põnev käia eelkõige linnusõpradel: aasta jooksul võib seal kohata üle kahesaja linnuliigi, nende seas isegi merikotkaid. Aeg-ajalt võib ka metskits otse nina eest läbi joosta. Ja siis on seal veel konikud – need on metsikud ponid – ja pulstunud Gallovei veised. Võib-olla on see põnev ka teistele peale Mikkeli?
70 Läki Sommerbysse
