6 minute read
Peatu, sõraline
Vähki haigestumist peetakse tihtipeale ebaõiglaseks ja seda kiputakse ajama halbade geenide või ebaõnne süüks. Tegelikult saab igaüks oma tervisekäitumisega väga palju selle raske haiguse ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks ära teha.
TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTO: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Aastas saab vähidiagnoosi üle 8000 eestimaalase ja vähisurmasid on umbes 4000. Kasvajasurmad moodustavad lausa veerandi kõigist surmadest Eestis. Kõige sagedamini tuleb ette naha-, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki.
Vähki saab eemal hoida
Onkoloog Peeter Padrik tõdeb, et lausa 40 protsenti vähijuhtumitest oleksid välditavad õigete ennetusmeetmete ja tervisekäitumisega.
Näiteks Kanadas on teadlased leidnud, et kolmandik vähijuhtumeid on seotud selliste riskifaktoritega, nagu suitsetamine, passiivne elulaad ja ülekaalulisus. Kõiki neid on võimalik vältida. Igal aastal võiks Kanadas olemata olla 11 000 vähijuhtu, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise, ja 6000 juhtu, kui nad säilitaksid tervisliku kehakaalu.
Dr Padriku sõnul peaks õige tervisekäitumine algama juba lapseeas. Nahavähi ja naha melanoomi riski saab oluliselt vähendada, kui vältida päikesepõletusi. „Lapseeas saadud nahakahjustused loovad juba riski edaspidises elus melanoomi haigestumiseks,“ sõnab dr Padrik. „Seega peaksid lapsevanemad seisma hea selle eest, et rannas mängiv laps ei saaks päikesepõletust – tal oleksid riided seljas või kasutataks päikeseblokaatoreid.“
Suitsetamine avaldab pikaajalist mõju
Padriku sõnul suureneb Eestis soolevähi, melanoomi ja naiste kopsuvähi sagedus. Kopsuvähi riskina nimetab doktor suitsetamise pikaajalist mõju. Kuigi suitsetamise pole ammu enam moes, näevad arstid siiamaani selle mõju inimeste tervisele.
Eriti kehvasti on aga dr Padriku sõnul Eestis lood emakakaelavähiga. Sellesse haigestutakse meil kaks korda
Dr Peeter Padriku sõnul on 40 protsenti vähijuhtudest välditavad õige ennetuse ja tervisekäitumisega.
sagedamini kui Euroopas keskmiselt ja ometi on seda haigust võimalik vältida. „Selle vastu on olemas vaktsiin ja aastaid on kestnud sõeluuringud, kuid need meetmed ei ole seni toiminud,“ nendib doktor.
Sõeluuringutes käiakse vähe
Inimeste geneetiline soodumus pahaloomuliste kasvajate tekkeks on väga erinev. Mitut vähivormi on võimalik soovi korral testida kas või kohe, mis
tagab täpsema ja efektiivsema ennetuse.
Eestis tehakse rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringut. Igal aastal oodatakse kindlatel aastatel sündinud inimesi uuringule ning kutse saadetakse ka koju. Uuring on tasuta.
Kõigest hoolimata inimesed lihtsalt ei tule uuringule. Näiteks rinnavähi sõeluuringukutse peale tuleb kontrolli vaid veidi üle poole kutsututest. „See on kurb, sest kõik need haigused on varases järgus avastatuna ravitavad, emakakaela- ja jämesoolevähk ka välditavad,“ ütleb dr Padrik.
Sellest aastast kutsutakse kontrolli ka ravikindlustamata inimesi ning Padrik soovitab kõigil, kes kutse uuringule saavad, seda võimalust kasutada.
Käsitlused muutuvad personaalsemaks
Kuna eri inimesed vajavad erinevaid käsitlusi, liigub sõeluuringute tulevik personaalsuse poole nagu kogu vähitemaatika. Juba praegu on näiteks emakakaelavähi testi võimalik teha kodus, milleks saadetakse inimesele koju testikomplekt.
Jämesoolevähi sõeluuringut tehakse 60–69-aastastele inimestele perearsti juures peitvere testina. Statistika näitab, et see levinud vähiliik avastatakse pahatihti nii hilja, et ravida on keeruline. „Seega tuleks leida kõrgema riskiga inimesed ning korraldada neile sõeluuringuid juba nooremas eas ning väga kõrge riski korral hoopis endoskoopilise uuringuna. See on küll kallim, kuid võimaldab haigusele varem jälile saada,“ sõnab dr Padrik.
Meestel on kõige sagedasem vähivorm eesnäärmevähk, mille avastamiseks ei ole ühtset tunnustatud sõeluuringuprogrammi. „Põhjus on selles, et kõigile ei sobi ühtmoodi lähenemine,“ tunnistab Padrik.
Varajane avastamine ja ravi on tervenemise võti
Vähiennetuse jagab dr Padrik kaheks: esmaseks ehk kasvajate tekke vältimiseks, mis pole küll alati võimalik, ning seetõttu saab rakendada nn teisest ennetust ehk haiguse avastamist kasvajaeelses või väga varases staadiumis. „Teadusmaailm liigub üha enam täppis- ehk personaalse ennetuse poole. Selle sisuks on inimese riskide hindamine eri mudelite, sh geenitestide abil,“ selgitab Padrik. „Ideaalis peaks tekkima mudel, kus on määratud meie geneetilised soodumused haiguste tekkes ja vastavalt sellele antud juhised tervisekäitumiseks.“
8soovitust, kuidas vähihaigust ENDAST eemal hoida 1.LIIGU ROHKEM! Regulaarne liikumine (vähemalt 150 minutit nädalas) tugevdab tervist ja muudab su paljudele haigustele vastupidavamaks. 2.KAAL KONTROLLI ALLA! Inglismaal tehtud uuringu järgi saaks ennetada riigis ligi 23 000 vähijuhtu SÖÖ TERVISLIKULT! Vähiriski aitab vähenaastas just sellega, kui hoida kaalu normis. 3. dada puu- ja juurvilju ning täisteratooteid sisaldav menüü. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes söövad punast ja töödeldud liha neli või rohkem korda nädalas, on suurem jämesoolevähi risk kui neil, kes söövad liha vähem kui kaks korda nädalas.
4.LÕPETA SUITSETAMINE! Tubakas on peamine vähi põhjustaja ning suitsetamine kõige kahjulikum tubaka tarbimise viis. Väldi ka kokkupuudet passiivse suitsetamisega.
5.PEA ALKOHOLIGA PIIRI! Teadlased leiavad, et pole olemas tervisele ohutut alkoholikogust ning rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon on alkoholi paigutanud vähki tekitavate ainete hulka. On leitud, et kui juua iga nädal pudel veini, suureneb kasvajarisk samamoodi, nagu oleks suitsetanud 10 sigaretti.
6.KAITSE NAHKA PÄIKESE EEST! Päikese ultraviolettkiirgus on nii nahavähi kui ka naha melanoomi tekke peamine põhjus. Kumulatiivne päikesekahjustuse risk ja korduv tugev päikesepõletus võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni, seega kaitse ennast ja oma lapsi päikese eest. NB! Eestis on melanoomi diagnoosimine viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. TESTI OMA VÄHIRISKI! 7. Geenitestiga saadav geneetilise soodumuse hinnang kasvajate tekkeks annab võimaluse täpsemateks, personaalsemateks ja efektiivsemateks ennetusmeetmeteks. Kõrgenenud geneetilise riski korral võib olla vajalik rakendada ennetavaid ja personaalsemaid sõeluuringuid nooremas eas. 8.KONTROLLI OMA TERVIST! Kui tuleb kutse sõeluuringule, siis osale. Märka muutusi tervises ja pöördu perearsti või eriarsti vastuvõtule, kui esinevad vähktõve ohumärgid: ■ teadmata põhjusel veritsus või verejooks; ■ pikemaajalised muutused seedetegevuses; ■ sünnimärkide muutumine või uute teke; ■ aja jooksul süvenevad neelamisraskused; ■ pikemaajaline või korduv köha ja hääle kähenemine; ■ urineerimisprobleemid; ■ nahaaluste sõlmede teke ja suurenemine; ■ pikaajaline teadmata põhjusega palavik, kõhnumine või valu; ■ mitteparanevad haavandid.
Samuti on vähiravis olulised järjest paremad ravimid. „Hoolimata sellest tulevad edusammud ravis siiski üsna raskelt ja alati kehtib põhimõte, et mida varem raviga alustada, seda tõenäolisem on tervistumine,“ teab dr Padrik.
Geneetika mõjutab, aga mitte ainult
Vähi tekkepõhjused võivad olla väga erinevad ning oma roll on geneetikal. Tõsi, see on Padriku sõnul väiksem, kui armastatakse arvata. Kõige suuremat osa mängib siiski inimese enda käitumine – kui ta armastab end päikese käes praadida, loob ta eeldused nahavähi tekkeks, kui ta suitsetab, võib haigestuda kopsuvähki jne. Lisaks eksisteerib ka n-ö juhuslikkuse faktor.
Kas ka stress etendab rolli vähi tekkes? „Otseselt seda seost leitud ei ole või kui, siis on seos kaudsem – näiteks pole stressi tõttu aega enese eest hoolitseda,“ räägib Padrik. „Küll aga tuuakse järjest enam välja ülekaalu kui vähiriski tegurit. Seda nimetatakse lausa uueks suitsetamiseks.“
Doktor Padrik leiab, et igaüks peaks enda eest hoolitsema võimalikult hästi ja püüdma vähiriski elustiilivalikutega vähendada. „Praegu on tähtis koroona vastu vaktsineerida ja enamasti saadakse aru, et vaktsineerimine mõjutab lisaks endale ka teisi inimesi. Vähihaigusest võiks tegelikult mõelda samamoodi – kasvajate ravi on kallis, mõjutab kogu tervishoiusüsteemi ja selle kaudu meid kõiki.“
GEENITEST
selgitab välja vähiriske
Eesti tervisetehnoloogia firmas Antegenes välja töötatud geenitestidega on võimalik personaalselt määrata vähiriski ning anda testi põhjal meditsiinilisi soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumiseks. Geenitesti saab teha ka kolmes Apotheka apteegis.
Apteekides on saadaval nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise eelsoodumuse testid: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom. Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele. Testiga ei saa diagnoosida vähki, vaid see hindab geneetilist eelsoodumust haigestuda.
Teste on võimalik teha Tartu raekoja apteegis, Viru keskuse ja Solarise Apothekas. „Test sooritatakse kohapeal ja apteek edastab selle Antegenese laborile,“ selgitab Apotheka Tartu raekoja apteegi asejuhataja Kristiina Vels.
Vastuse saab kuue nädala jooksul pärast proovi jõudmist laborisse. Testi tulemuse põhjalik selgitav raport kantakse ka Tervishoiu Infosüsteemi ja Patsiendiportaali. „Vajadusel saab Antegenesi veebilehel tellida lisaks arsti konsultatsiooni testi tulemuste täiendavaks selgitamiseks ja tõlgendamiseks,“ lisab Vels.
Suur samm haiguste ennetamises
Antegenese testid on Velsi sõnul mõeldud vanematele kui 18-aastastele. Kui inimene on olnud geenidoonor, pole temalt vaja võtta uut proovi ja ta suunatakse Antegenese veebilehel rubriiki, kust saab juhised edasiseks tegutsemiseks. „Selline testimisvõimalus on suur samm terviseennetuse valdkonnas ja on lootus, et tulevikus leiavad geneetilised testid riikliku sõeluuringute programmi kõrval oma väärilise koha,“ ütles Vels.
Lisaks on Apotheka apteegid tulnud appi sõeluuringutest teavitama: kui on käes teie aastakäigu kord osaleda sõeluuringus ja te pole veel sellel käinud, tuletab apteeker seda meelde. „Inimesed on enamasti väga tänulikud sellise informeerimise eest, sest on neid, kes pole uuringust kuulnudki või neil on see täiesti meelest läinud,“ sõnab Vels.
