Baroki teejuht
BAROKI TEEJUHT ALGAJAILE Aprilli alguses astub Eesti Kontsert ühte jalga kristliku maailma suurte pidustuste, ülestõusmispühade ja sellele eelneva kannatusajaga. Laupäeval, 9. aprillil kõlab Estonia kontserdisaalis Budapesti Purcelli koori, vokaalsolistide ja Helsingi barokkorkestri ühises esituses vaimuliku oratooriumi Eesti esiettekanne. Tekst: SAALE FISCHER, PhD, klavessinist ja kontserdi külalisprodutsent I Foto: TEET RAIK
K
66
üllap on kogenumale kontserdikülastajale kannatusaegse kõrvapaina omaseks saanud suure barokiaja helilooja J. S. Bachi Johannese ja Matteuse passioonid. Ka seekordse esiettekande helikeel ei too meid tänapäeva – kõlama hakkab vähemalt kolme barokiaja helilooja autorsusega Kristuse kannatuslool põhinev suur pastiššpassioon „Passion Pasticcio“. Pastišš (pr pastiche, it pasticcio ’jäljendus’) on kunstiteos, mis teadlikult jäljendab mõne ajastu stiili või motiive. Muusikas kutsutakse pastiššideks ka teoseid, millel enam kui üks autor, kes on töötanud kas koos või eraldi. Teose selgrooks on Carl Heinrich Grauni kannatusaja-kantaat, mida täiendab Johann Sebastian Bachi elu lõpuaastatel spetsiaalselt teose tarbeks kirjutatud originaalmuusika. Viimase asjaolu tõttu loetakse nimetatud vaimulikku oratooriumi tinglikult ka Bachi viiendaks passiooniks. Erinevatel andmetel sisaldab koostöö-passioon veel ka G. Ph. Telemanni ja J. Kuhnau muusikat, kuid kindlaid tõendeid selle kohta ei ole. Eriliseks teeb aprillikuise esituse asjaolu, et 18. sajandi suurte helimeistrite looming kõlab Helsingi barokkorkestri esituses ajastu originaalpillide koopiatel – nii avanevad saalis istuvale kuulajale üheks õhtuks Tallinnas anno 2022
APLAUS I KEVAD 2022
üsna samasugused helimaastikud kui – tinglikult öeldes – ühel ammusel, 300 aasta tagusel kevadõhtul Leipzigi linnakodanikele (Bachi linn) või kuningas Friedrich Suure õukondlastele Berliinis (Graupneri tööpaik). Ka Purcelli koor on tuntud eelkõige kollektiivina, mis on just varase muusika esitamise oma eriliseks südameasjaks võtnud. Komme mängida elevate heliloojate teoste kõrval juba meie hulgast lahkunud meistrite muusikat on Euroopa tuhandeaastases muusikaloos võrdlemisi uus nähtus, mis algas 19. sajandi nimekate leipziglastest heliloojate Felix Mendelssohni ja Robert Schumanni ning viiuldajate Ferdinand Davidi ja Joseph Joachimi tegevusega. Nii kummaliselt kui see ka meie kõrvale kõlab, kadus Bachi muusika tema elu viimastel aastatel „edetabeleist“. Tolle aja kuulajate seas liiga keeruliseks ja vanamoodsaks põlatu asemel võitis nende südame uus, nn tundeline stiil, mille armastatumad viljelejad olid Bachi enda pojad! Vana Bachi „renessansi“ nullpunktiks loetakse tema Matteuse passiooni uusettekannet 1829. aastal, mida juhatas toona vaid 20-aastane Mendelssohn. Nooruke helilooja olevat teose käsikirja ümberkirjutuse saanud oma vanaemalt jõulukingiks. Mendelssohn ei piirdunud ainult dirigeerimisega, vaid kirjutas teose
