Kes kelle pihust sööb?

Hakkasin mõtlema, kes ikkagi dikteerib selle, mida restoranides, kohvikutes ja baarides pakutakse. Kas selleks on tõesti gastronoomid, kellel on pähe karanud suurepärane idee pakkuda maailmale midagi uut ja unikaalset? Või otsustavad menüüdes leiduva valiku üle ikkagi söögikohtade kliendid, inimesed, kes on valmis kasvõi iga päev sööma Itaalia kööki või burgereid? Tekkis küsimus, kas see, et restoranide ja kohvikute, bistroode maastik on Eestis üsna üheülbaline, on põhjustatud sööjate igavast maitsest või ei oska kokad leida uusi põnevaid nurki gastronoomia kaugematest nurkadest. Ehk siis ikkagi, kes kelle pihust sööb?

Ärme räägi sellest, kui palju on Eesti toidukultuur ja valikulaius viimase kümne aastaga muutunud. Räägime siin sellisel juhul Munamäest ja Everestist. Jutt on sellest, et oleme ikkagi mõned viimased aastad, tinglikult koroona-aastad, paiknenud toiduplatool, kuhu midagi uut ei ole juurde tekkinud. Kui välja arvata mõned kaootilised lisandused rahvusköökide osas – Dagestani pelmeenid, Sichuani köök, bobotie’d –, puudub meil ikkagi tõsine maailma maitsete valik. Lisaks ei ole ikkagi suudetud luua bistrooklastrit sellel kohalikul toidumaastikul, mis tooks meile kvaliteetsete sööklate valiku. Baaride osas edeneb visalt kodukandi kõrtside avanemine, kohad, kus oleks hea teha öömüts enne koju jõlkumist.

Samas pean endale tuhka pähe raputama ja võtma korraks vaiksemaks: päris ilma uuendusteta ka pääsetud ei ole. Tallinna linnapilti on ilmunud põhja poolt tulnud raamenirestoranide kett, mis pakub suurepäraseid Jaapani suppe. Samuti avas tuntud baar end uuesti agaveria ’na, kohana, mis keskendub igas asendis agaavinapsidele. Peale selle hakati tootma inimesele sobilikku koerapuljongit, mis on maailmas täiesti unikaalne toode. Ning Controvento läks Wolti, vitello tonato’d kõigile ...

Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee

Reklaam: Tiina Köster, tiina.koster@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek

Trükk: AS Printall