2022 oli seninägematute hindade aasta

Põllumajandusaasta 2022 läheb ajalukku suurte vapustuste aastana, mil hüppeliselt tõusid nii energiakandjate, väetiste kui ka vilja kokkuostuhinnad. Kui hea viljasaak õigel hetkel müüdud, võis põllumees päris rahul olla.

Möödunud aasta oligi teraviljakasvataja nägu, kirjutab maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt Maablogis. Nii võib kokkuvõtvalt öelda maaeluministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud 2022. aasta majandustulemuste esialgse hinnangu põhjal.

Tarbija ebakindlus on viimase aja suurim

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid

2022. aastal kiirelt. Oktoobris olid need ligi kolmandiku võrra kõrgema hinnaga kui 2021. aastal samal ajal. Pisike Eesti on osa maailmaturust, mistõttu hinnatõusu mõjutavad nii toidutoorme kui ka energia ja väetiste hindades toimuvad muutused, mis sõltuvad globaalsest nõudlusest ning pakkumisest. Ühelt poolt avaldavad põllumajandustootmisele survet tootmiseks vajalike sisendite hinnad, teisalt tarbija ostujõud ja eelistuste muutumine.

2022. aasta oli väga erakordne. Nii suurt ebakindlust ei ole tarbijad tundnud Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija kindlustunde indikaatori (novembris –36) alusel alates 1995. aastast. Samas äribaromeeter (oktoobris –2 kuni –11) ei langenud tagasi sama madalale tasemele kui 2020. aasta kevadel pandeemia alguses (2020. a aprillis –37 kuni –50). Lisaks mõjutasid maailmas saagikusi erakordsed ilmastikuolud, rääkimata tarneahelate häiretest seoses sõjaga Ukraina pinnal.

Sellises taustsüsteemis kujunes esialgse hinnangu järgi Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks 2022. aastal 1,63 miljardit eurot, mis on 44% enam kui 2021. aastal (joonis 1). Sellist väärtuse suurenemist ei ole esinenud alates 1995. aastast. Väärtuse kasvu panustas peamiselt saaduste hinnatõus, kuna koguste kasv jäi pigem tagasihoidlikuks. Riik suunas toetustena toidu esmatootmisesse lisaks ligikaudu 254 miljonit eurot, mis suurendas põllumeeste sissetulekut 15%.

Nii suurt ebakindlust ei ole tarbijad tundnud Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija kindlustunde indikaatori (novembris –36) alusel alates 1995. aastast.

Kogutoodangu väärtuse kasv vs. kulud

Piima ei toodeta poes; selle pakki või kotti jõudmiseks kulub sööta, energiat ja palju tööd. Põllumajanduse majandusharu kogukulud ulatuvad samuti esialgse hinnangu järgi 2022. aastal 1,635 miljardi euroni ehk need on 27% suuremad kui 2021. aastal. Ka sellist kulude suurenemist ei ole alates 1995. aastast olnud.

Kuna üldjuhul kogutoodangu väärtus kogukulusid ilma toetusteta ei kata, on 2022. aasta erand ja seega kogu põllumajanduse majandusharu vaates näib tegu olevat edulooga.

Laias laastus jagunevad põllumajandustootmise kulud tootmisega seotud muutuvkuludeks, väliste tegurite kuludeks ja kulumiks.

Muutuvkulud kajastavad kulu seemnele, väetisele, loomasöödale, energiale jmt, nende kogus sõltub eelkõige toodangu mahust. Muutuvkulude osatähtsus kogukuludes on olnud alates 1995. aastast 64–77%, 2022. aastal 71%. Olenevalt loomakasvatuse arengutest on muutunud ka sööda, energia ja väetiste osa muutuvkuludes.

Soodsamas olukorras on taimekasvatus, kus toodangu väärtus kallines pigem enam kui sisendid.

Kui 1990ndatel ületas loomakasvatuse kogutoodangu väärtus taimekasvatuse kogutoodangu väärtuse, oli ka nimetatud kulu osa suurem (ligi ¾ muutuvkuludest). Tänapäevaks on taimekasvatust laiendatud, loomakasvatust koomale tõmmatud ning 2021. aastal oli sööda, energia ja väetiste osa muutuvkuludes ligi pool. 2022. aastal on sööda, energia ja väetiste püstloodis hinnatõusu tõttu suurenenud nende osa muutuvkuludes 60%-le.

Välised tegurid kajastavad kulusid tööjõule, intressi- ja rendimakseid. Väliste tegurite kulu osa kogukuludes on ligi viiendik, seejuures lõviosa moodustavad tööjõukulud. Intressi ja rendikulude osa on tagasihoidlikum, kuid märgata on rendimaksete osa suurenemist. 2022. aasta baasintressi tõstmine intressikulu sellel aastal veel oluliselt ei tõsta, kuid vaadates põllumajandussektori laenuportfelli ja liisingunõuete suurust, võib eeldada baasintressimäära olulist mõju järgnevatel aastatel.

Kulum peegeldab põhivara amortisatsiooni. Kogukuludes on kulumi osa 2022. aastal 11%. Kulumi väärtus on ajas oluliselt kasvanud kooskõlas tehtud in-

Põllumajandustoodangu väärtuse muutus 2022. aastal.

Põllumajandussektori kulude muutus.

vesteeringutega. Kapitali kogumahutuse kohta esialgset hinnangut ei anta.

Mis ühele hea, ei pruugi teisele sobida

Tervikuna tootis põllumajanduse majandusharu 2022. aastal esialgse hinnangu järgi lisandväärtust ligikaudu 524 miljonit eurot, millest veidi alla poole moodustasid toetused. Ka see on alates 1995. aastast kõige tublim tulemus, andes 2021. aasta võrdluses võimaluse teenida 2,5 korda suuremat ettevõtlustulu. Kuid kahjuks ei ole olukord roosiline kõikidele põllumeestele.

Soodsamas olukorras on taimekasvatus, kus toodangu väärtus kallines pigem enam kui sisendid. Loomakasvatuses aga söövad kõrged teravilja- ja söödahinnad koos kõrgete energiahindadega olulise osa loomakasvatussaaduste hinnatõusust ning olukord näiteks sea- ja linnukasvatuses on seetõttu väga pingeline. Kokkuvõtteks võib esialgse hinnangu alusel eeldada, et hoolimata suurest ebakindlusest põllumajandusturgudel on Eesti põllumehe toodetud toodang endiselt meie toidulaual ja jääb üle ka ekspordiks. Põllumajandustoodangu väärtus aga on selgelt jõudnud uuele tasemele. See kajastub ka igapäevast leiba ostes tarbija kuludes.

Allikas: Maablogi