Põllumajanduspoliitika peab olema paremini rihitud

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda loodab, et uue riigikogu ja moodustatava koalitsiooni maaelu- ning põllumajanduspoliitika on paremini tasakaalustatud ja seotud toidujulgeoleku tagamise ning rohekokkuleppe elluviimisega. Vaja on luua tingimused kodumaise toidutootmise püsimiseks ja arenguks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja vast valitud juhi sõnul on põllumajandus- ja toidusektori ülesannete hulgas jätkuvalt meie inimeste igapäevase toidujulgeoleku kindlustamine. „Vaieldamatult on praeguses keerulises julgeolekuolukorras see meie esimene prioriteet. Möödunud aasta tuletas meile valusalt meelde, et toidu tähtsust ei tohi mingil juhul alahinnata ja võtta seda enesestmõistetavalt. Nõustun varem koja juhtide öelduga, et toit ei ole enam kunagi nii odav ja kättesaadav, nagu oli enne Vene sissetungi Ukrainasse, sest maailm on selleks liiga palju muutunud,“ lausus Noot. Ta lisas, et põllumajandusel ja metsandusel on maaelus täita veelgi olulisem roll, nad on tugisambad ning ühtlasi ka Eesti kultuuri ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse kandjad.

Põllumajandusel ja metsandusel on maaelus täita veelgi olulisem roll, nad on tugisambad ning ühtlasi ka Eesti kultuuri ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse kandjad.

Kõige olulisem on toimetulek

Kõige suurem väljakutse praeguses majandusolukorras on inimeste ja ettevõtete toimetulek. Ettevõtjate jaoks on selleks tootmiskulude hüppeline kasv ja tarbijate jaoks toiduainete kiire kallinemine – need toovad esile mitmed ohud, mille eiramine pikas perspektiivis maksab mitmekordselt kätte.

„Poliitika kujundamisel tuleb jälgida mitmeid suundi: ühte, mis aitaks meie toidutootjatel rahvusvahelises konkurentsis eksportturgudel püsima jääda, ja teist, mille abil siseturul odavama importtoiduga võisteldes ellu jääda,“ selgitas koja juht. Selleks on vältimatult vajalikud tõhusad leevendusmeetmed, erakorralised toetused, maksu- ja aktsiisisoodustused, et suudaksime konkurentidega sammu pidada. Tulevikku vaada-

Toidukvaliteedimärk TUNNUSTATUD EESTI TOIT ehk

Pääsukesemärk on toidu kvaliteeti ja tooraine Eesti päritolu kinnitav toidumärgis.

•Antakse tootele, mille põhitooraine on 100% eestimaise päritoluga

•Toode on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise

2023

Eesti põllumajanduse aastanäitus 2023

Kinnita oma osalus, kiirematele sooduspakkumised!

• Maamajandusettevõtete ja -organisatsioonide B2B mess

• Arvukalt erialaseid seminare ja konverentse

11.–12.10.2023

TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tel: 600 9334 e-post: epa@epkk.ee tes tuleb panustada investeeringutesse, et sektor veelgi enam toorainet väärindaks.

Noot lisas, et ka varem on koja nõukogu liikmed ja juhatus poliitikutega kohtudes kuvanud sõnumit, et Eesti riigi majanduspoliitikat kujundades tuleb paremini mõista, milliseid võimalusi pakub põllumajandus- ja metsamaa säästlik kasutamine riigi majanduskasvu soodustamiseks, ekspordi arendamiseks ning maapiirkondades töökohtade kindlustamiseks.

Rohelise energia edendamine

Teine oluline valdkond, millega uus riigikogu koosseis peab väga tõsiselt tegelema, on keskkonnapoliitika kujundamine ja roheenergia tootmise edendamine.

Eesti põllumajandustootjad on mitu kümnendit pidanud oma tegevuste planeerimisel arvestama üha karmimate keskkonnanõuetega. Samas on see ettevõtjatele täiendav koormus ja ka kulu, kuid meie valdkonna inimesed mõistavad samuti väga hästi kliimamuutus- te ning kasvuhoonegaaside heitmetega seonduvaid globaalseid ja ka piirkondlikke muresid. Seetõttu ootavad lahendamist kümned teemad ja küsimused, mis on tingitud just uue eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsustest.

Lahendamist ootavad kümned teemad ja küsimused, mis on tingitud just uue eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsustest.

„Põllumajandustootjad ootavad selgust eesolevate muutustega kaasnevate mõjude kohta. Millised on võimalikud täiendavad piirangud põllumajandustootmisega seoses? Kas on lisandumas uusi nõudeid? Või muutuvad toetuste tingimused? Need küsimused nõuavad kõik vastuseid,“ selgitas Noot.

Tema sõnul on kõige segasem teema Eesti võetud kohustusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas (LULUCF), kus on eesmärk jõuda süsiniku netosidumiseni 2,5 miljoni tonni ulatuses 2030. aastaks. „See on väga-väga ambitsioonikas plaan. Mil viisil see nii lühikese ajaperioodi jooksul saavutatakse, on täiesti ebaselge. Praegu toimub diskussioon peaasjalikult metsanduse ümber, aga põllumajanduse osas on vaikus. Põllumajandus on teadupärast koos transpordisektori, väiksemahulise energeetika, jäätmekäitluse ja tööstuslike protsessidega nn jagatud kohustuste otsuse mõjualas. Ka siin on Eesti võtnud kohustuse vähendada KHG heidet 25% võrra. Kuidas see jaguneb erinevate valdkondade vahel, on samuti veel lahendamata. Usutavasti on võimalik Eesti sees kokku leppida meetmetes, mis ei mõjuta meie toidutootmise isevarustamise taset ja toidujulgeolekut, mis eriti praeguses keerulises geopoliitilises olukorras on samavõrra oluline kui meie kaitsevõime,“ kinnitas Noot.

Biomajandus vajab riiklikku poliitikat

Koja juht sõnas, et biomajanduse teema vajab riiklikku poliitikat ja selgeid toetusmeetmeid. Imporditud energiasõltuvuse vähendamiseks saab paremini ära kasutada biogaasi tootmise potentsiaali, mis eeldab fokuseeritud programmi tõhusate meetmetega nii toetustele kui ka kapitalile juurdepääsu soodustamiseks. „Viimased paarkümmend aastat on arutletud biogaasijaamade ehituse ümber, kuid piisavate toetusmeetmete puudumine ei võimalda põllumajandustootjatel nii mahukaid investeeringukohustusi võtta. Samas on biomajandusel oluline roll keskkonnahoidlikkuse suurendamisel, aga ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel,“ rääkis Noot.

Paremini rihitud maaelu ja põllumajanduspoliitika aitab kaasa Eesti põllumajandussektori arengule, hoiab kodumaise toidutööstuse kindlatel jalgadel ning annab sektoris töötavatele inimestele nende väärikuse.