Püsirohumaade taastamise vastuoluline nõue

Kogu Euroopas käib palavikuline rohepööre ja väga suur osa on selles kanda ka põllumajandusel. Liialt intensiivseks muutunud maaharimist püütakse maha jahutada sel moel, et osa maast tuleb rohestada ehk intensiivsest kasutusest välja jätta.

Eestis eristatakse mitut eri tüüpi püsirohumaid: intensiivselt majandatavad rohumaad, mida iga mõne aasta tagant uuendatakse, kuid mis on asunud sama koha peal vähemalt viis aastat; väärtuslikud liigirikkad rohumaad, mida ei ole pikemat aega (vähemalt kümmekond aastat) enam üles küntud ja kus on tänu sellele kujunenud väärtuslikemate liikidega taimekooslus; ning ekstensiivselt majandatavad poollooduslikud rohumaad.

Seega võivad püsirohumaad olla nii niidetavad kui ka karjatatavad. Ekstensiivselt majandatud püsirohumaad (eelkõige poollooduslikud rohumaad) on väga liigirikkad kooslused ja nende suurem osakaal maastikus suurendab kogu põllumajandusmaastiku elurikkust, sealhulgas just haruldasemate liikide arvu. Sellepärast on ka Euroopa Liidu tasandil nõutud, et püsirohumaade pindala põl- lumajandusmaastikes ei tohi liigselt vähendada.

Vana ja kivistunud nõue Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis kehtestati põllumajandustootjatele juba aastal 2005. See kehtis baasnõudena kõikidele tootjatele ühetaoliselt ja ka Eesti jaoks määrati esimene püsirohumaa säilitamise aluseks olev võrdlussuhtarv, milleks sai 26,35% ehk 223 080,59 hektarit ning mille määra - misel võeti aluseks taotletud püsirohumaa ja põllumajandusmaa kogupindalad.

Kuni aastani 2014 oli süsteem sisuliselt muutumatu ja püsirohumaa pind oli kasvuteel. Parimatel aastatel ületas Eesti püsirohumaa pind 300 000 hektari piiri. 2015. aastal rakendus „uues kuues“ rohestamise tavana ka püsirohumaade säilitamine. Nüüd hakati rohestamise tavade täitmise, sh püsirohumaade säilitamise eest toetust maksma (30% otsetoetuste eelarvest). Eestile määrati püsirohumaa uus võrdlussuhtarv, milleks sai 28% (226 379,23 ha).

Uue korra järgi kehtestati riigi tasemel püsirohumaa säilitamise kohustus lävendina, milleks sai varasema 10% asemel 5%. See tähendab, et püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%.

Eestis hakkas püsirohumaade pindala vähenema alates 2014. aastast ja praegu oleme ainuke riik Euroopa Liidus, kes ei ole suutnud kohustust täita. Seetõttu on taotlejad saanud mitmel aastal püsirohumaade tagasirajamise kohustuse.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) esitab iga aasta lõpus põllumajandustootjate dekla -