TÄPSUS ALGAB SIIT!

Järelveetav väetiselaotur

ZG-TS 10001 Profis Pro

Kolumaht 10 000 L

Töölaius 15-54m

„Online“ kaalusüsteem

Astmevaba sektsioonjuhtimine

Isobus tarkvara

WindControl

Sillajuhtimine

Hüdrauliline ketaste ajam

Rippes väetiselaotur ZA-TS

Kolumaht 3200 L või 4200 L

Mehaaniline või hüdrauliline ketaste ajam

„Online“ kaalusüsteem

Astmevaba või 16 osalaiuse juhtimine

Elektriline äärekülvilülitus

Isobus tarkvara

Töölaius 15-54 m

Amatron 4 juhtpult ja GPS juhtimine

WindControl

Rippes väetiselaotur ZA-V

Kolumaht 3200 L

Mehaaniline ketaste ajam

„Online“ kaalusüsteem

16 osalaiuse juhtimine

Äärekülvisirm

Töölaius 10-36m

Isobus tarkvara

Amaton 4 juhtpult ja GPS juhtimine reeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel püsirohumaa säilitamise suhtarvu. Nende arvutuste kohaselt on 2022. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal Eestis taas kord tuvastatud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud taseme. Taotlejaid, kes on vaatamata keelule püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud, on kokku 245 kogupindalaga 2287,66 hektarit.

Suhtarvu ületamisse on panustanud ka need taotlejad, kellele on juba varem pandud kohustus rohumaid tagasi rajada, kuid kes ei ole seda täitnud.

Miks püsirohumaade pindala väheneb?

Päris üheselt ei ole püsirohumaade pindala vähenemisele põhjuseid leitud ja saab vaid oletada, et üheks põhjuseks on kindlasti 2016. aastal aset leidnud piimakriis, mille tulemusena pidid mitmed piimakarjakasvatajad oma tegevuse lõpetama, kuid kohustus püsirohumaade säilitamiseks jäi kehtima. Võimalus kohustusest loobumiseks oli anda kohustus üle teisele tootjale, kellel oli vajadus selliste maade järele, või rikkuda tootmissuuna muutuse (nt taimekasvatusele üleminek) kaudu nõuet ja leppida sanktsioonidega.

On raske Eestit päris üks-üheselt võrrelda

Kesk-Euroopa maadega, kus maaharimine on sajandeid olnud märksa intensiivsem kui meil.

Eesti on pöördunud korduvalt ka Euroopa Komisjoni poole erandite kehtestamiseks eelkõige tootmissuuna muutusega seoses ja seda ka 2017. aastal, kui Eesti osales eesistujariigina nn Omnibusi määruse väljatöötamisel, kui laual olid ka püsirohumaa mõiste muudatusega seotud küsimused. Kahjuks see vilja ei kandnud. Põhjus võib peituda selles, et oleme ainuke riik Euroopas, kes selle tava täitmisega kimpus on, ja sellises olukorras liitlasi leida on üsna keeruline.

Samas on raske Eestit päris üks-üheselt võrrelda Kesk-Euroopa maadega, kus maaharimine on sajandeid olnud märksa intensiivsem kui meil. Näiteks Taanis moodustab põllumaa kogu riigi territooriumist ligi 70 protsenti ja metsa on vaid 14 protsenti. Meil on aga metsa osakaal 51 ja põllumaad vaid 21 protsenti.

Kuna Eestis on põllumajandusmaad niigi vähe, tekitab meie tingimustes vägagi kaheldav nõue põllumeestes pahameelt. Näiteks arvab 21. jaanuari Saarte Hääles talunik Hendrik Salm, et Eesti looduslik mitmekesisus on niigi suur, siin ei anna midagi väga parandada, viidates sellele, et Eesti tingimusi ei anna Kesk-Euroopa omadega võrrelda. Viljakaks haritud põllumaa sööti jätmist peetakse aga lauslolluseks, mis ei käi meie talupidamise traditsioonide ja mõtteviisiga üldse kokku. Leitakse, et kohustused, mis erinevatele liikmesriikidele pannakse, on üsna ebavõrdsed.

Uus põllumajanduspoliitika periood

Maaeluministeerium annab aga teada, et eelmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika periood on lõppenud ning koos sellega lõppes kliima- ja keskkonnatoetus ehk rohestamise toe - tus. Toetusega kaasnenud püsirohumaa säilitamise nõue ja tagasirajamise kohustus jätkuvad ka alanud perioodil tingimuslikkuse süsteemis. Tagasirajamise kohustus kantakse üle uude, aastate 2023–2027 programmiperioodi. Selle kohustuse täitmine on seotud toetuste saamisega. Nimelt on kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid püsirohumaade säilitamine.

Oluline on jälgida, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on teatises nõutav tagasirajatav pindala kokku.

Alates 2023. aastast kuulub püsirohumaade säilitamine tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete hulka, mida peavad järgima erandita kõik põllumajandustootjad. Kohustuse täitmata jätmine toob seetõttu edaspidi kaasa rangemad tagajärjed. Senise 2015. aasta võrdlussuhtarvu asemel hakkab aga kehtima uus, 2018. aasta võrdlussuhtarv, mis saab aluseks perioodi 2023–2027 iga-aastase suhtarvu järgimisel.

Püsirohumaade säilitamise kohustusest on kuni 2022. aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ja väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.

PRIA nõuded püsirohumaadele

PRIA otsuses püsirohumaade tagasirajamise kohta on välja toodud taotleja kasutuses olevate selliste põllumassiivide nimekiri, millel asub maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kalendriaasta jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on igal põllumassiivil välja toodud tagasirajamisele kuuluv pindala.

Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti. Selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem püsirohumaad pole olnud. Oluline on jälgida, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on teatises nõutav tagasirajatav pindala kokku.

Millised maad tagasirajamiseks sobivad?

Püsirohumaa tagasirajamiseks sobivad uuesti rajatud rohumaad, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ja kus eelnevalt, st vähemalt aastal 2022, oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa jms. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2023–2028.

Sobib ka varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks.

Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2021. aastast pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid ja see kehtib edasi ka 2023. aastal. Keeld kehtib alates 2023. aastast kõigi taotlejate kohta, kellele kohalduvad tingimuslikkuse nõuded. Püsirohumaade ülesharimine 2023. aastal toob kaasa toetuste vähendamise tingimuslikkuse kontrollsüsteemi alusel.