Taastav põllumajandus muudab senist mõtteviisi

Taastav põllumajandus hõlmab endas terviklikku süsteemi maaharimisviisidest, mis keskenduvad eelkõige mullatervise edendamisele, et tagada kestlik tulevik.

Meie põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea. Samas ei pruugi teatud põllumajanduskeskkonna näitajate trendid toetada selle seisundi pikaajalist säilimist. Peaksime suurendama oma teadmisi erinevate viljelusviiside mõjust põllumajanduskeskkonnale ja eriti mullale.

Taastava põllumajanduse keskmes ongi muld, mille eest püütakse võimalikult hästi hoolitseda, sest seda nähakse kui elusorganismi. Selle organismi olulised osad on nii maapealsed taimed ja mullaorganismid maa all kui ka mullastruktuur, mis moodustub nende kaasabil ning mille vahel saavad liikuda nii õhk kui ka vesi.

Taastava põllumajanduse viis printsiipi

• Vähenda pinnase häirimist! Niimoodi püsib muld toitainerikas.

• Hoia pinnas kaetud, et kaitsta mulda erosiooni eest.

• Kasvata mitmekesiseid toidutaimi! See on hea nii mullaviljakuse säilitamiseks, taimedevahelise koostöö loomiseks kui ka tolmeldajate jaoks.

• Toida mulda taimedega! Kõik, mis jääb üle, läheb mulda tagasi.

• Too loomad rohumaale! Miljonid organismid tänavad rohusööjate väljaheidete eest. Ökosüsteemid on arenenud aineringluses, suured rohusööjad on selles oluline lüli.

Neid printsiipe tutvustas taastava põllumajanduse temaatikale pühendatud konverentsil Ühendkuningriigist pärit noor põllumajandusettevõtja ja konsultant Ben Taylor-Davies. Ta ütles oma sõnavõtus, et taastava põllumajanduse puhul on oluline minna tagasi põhitõdede juurde ja mõista, et me kasutame kolme vabalt kättesaadavat hüve. Need on sademed, päikesepaiste ja süsinikdioksiid. Põllumeestena võtame need kolm tasuta asja ja laseme läbi oma katalüsaatorist, mullast. Pärast seda, kui laseme energia, sademed ja CO2 läbi mulla, loome toidu, mida müüme ja mille pealt teenime kasumit. Peame aga olema ettevaatlikud kõige selle suhtes, mis kulutab raha ja võtab igasuguseid asju tasuvusest ära.

Viiest taastava põllumajanduse printsiibist rääkides rõhutas ta, et mulla suurimad häiringud on suuremahuline kultiveerimine ja kemikaalide kogus, mida me ülemääraselt väetades ning taimekaitsetöid tehes mulda kanname.

„Emake loodus teeb kõik endast oleneva, et mulda katta. Tavaliselt nimetame seda umbrohuks. Taimed katavad isegi betooni, igasuguseid asju teedel ja teeäärtes. See on väga loomulik protsess, mis kaitseb just mulda, kaitseb erosiooni eest. On üsna kohutav, kui kaitsekilpi ei ole. Kaitsekilbi puudumine põhjustab tohutul hulgal pragunemist, kehva mulla struktuuri ja elustikku. Mulla katmisega välditakse ka pragusid,“ selgitas Davies.

Mitmekesisus loob ökosüsteemi

Mitmekesisusest rääkides rõhutas ta, et on midagi, mida loodus alati püüab ökosüsteemi panna. Paljud imestavad, miks meil on hästi haritud monokultuursel põllul lõpuks nii kohutavad haigused ja umbrohi. Loodus oma olemuselt püüab ökosüsteemidesse mitmekesisust tuua ja meie kasvatame monokultuure. See on tõsine probleem.

Põlde, kus pole mingit mitmekesisust, näeme palju rohkem Ühendkuningriigis, kuid probleem võib jõuda ka Eestisse. Kui kasvatame monokultuure ja ei kasuta mitmekesisust, siis võib sageli tekkida üksluine umbrohtude spekter, mis muutub pestitsiidide ja herbitsiidide suhtes vastupidavaks ning tekitab tohutuid konkurentsiprobleeme.

Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis kehtestati põllumajandustootjatele juba aastal 2005.

Mulla tervise jaoks on olulised taimede elavad juured, mis kaitsevad mulda erosiooni eest. Samuti on mullale hea ekstensiivne karjatamine. See aspekt on üks keerulisematest, mõeldes põllumeestele, kes taastuva põllumajanduse teekonda alustavad. Ühendkuningriigis ja pea kogu maailmas on olemas tootjad, kes on spetsialiseerunud kariloomadele, ja need, kes on spetsialiseerunud põllukultuuridele. Need kaks enam eriti tihti kokku ei saa. Segatalusid on üha vähem. Kariloomad pannakse aedikutesse ja söödetakse seal, sest see on lihtne.

Loomad on sündinud nelja jalaga ja tundub kummaline, et põletame süsinikdioksiidi toitu kasvatades, koristades, pritsides, vedades, ladustades ja seda loomani viies, kui tegelikult võiksime looma toidu juurde viia.

Teine väga oluline asi loomade puhul on see, et emake loodus on väga targalt kavandanud selle, et uriin ja väljaheited ei tohiks kunagi seguneda. Need pannakse isastel ja emastel isenditel erinevatesse kehaosadesse, neile antakse täiesti erinevad trajektoorid. Seega ei segune need mullas ja see võimaldab mõlema suuremat kasutamist.

Kui paneme need lauta, siis need segunevad ja moodustavad virtsa. Loomulikult tekitab virts tohutut ammoniaagiheidet. Loodus oskab väga hästi kadusid ja lekkeid süsteemis. Kui panna virts sõnnikuhoidlasse, vabaneb suur hulk ammoniaaki ja peame hakkama mõtlema, kuidas seda vähendada. Heidet saab vähendada, kui viia loomad karjamaale.

Mis see kõik maksab?

Davies jätkas, et rääkides üleminekust taastuvale põllumajandusele, küsivad paljud inimesed sageli, kui palju see kõik maksma läheb. Vaja on uut külvikut, vaja seda, vaja toda. Kuid kolm kõige tähtsamat asja, millesse investeerida, on labidas, kühvel ja mõõdulint. Enamik inimesi, kes seda teekonda alustavad, ostavad väga kalli külviku ning imestavad, miks kahe-kolme aasta pärast nende mullad ja ka saagikus langevad. Sellel on põhjus.

Oleme aja jooksul muutunud sõltuvaks mehaanilisest harimisest või on muld sellest sõltuvaks muutunud. Kui tugineda mehaanilisele mullahari - misele ja ühel päeval otsustada enam mitte mullaharimist teha, siis mullal ja selle funktsionaalsusel ei ole mingit võimalust panna sisse nii palju bioloogiat, kui peaks, et toetada põllukultuuride kasvu. mulla huumuse, kuid ka fosfori, lämmastiku ja kaaliumi sisaldust.

Mida rohkem on usse, seda rohkem on ka tasuta väetist põllukultuuride jaoks. Seetõttu on mulla tervis nii oluline. Mulla vastupanuvõime suurendamine on oluline. Kuid kõigepealt tuleb võtta labidas. Tuleb kaevata ja püüda mõista, kuidas muld toimib. Otsida mullatihest, vaadata mulla struktuuri ja muud sellist.

Mida me valesti teeme?

Labidat tuleb kasutada, et otsustada, millises seisukorras on muld, millist sekkumist, viljelust peame tegema, kui üldse peame, ja kuidas seda kõige paremini teha. Hakkame tegema asju nagu (vihma)usside loendamine. Näiteks ühes labidatäies mullas oli meil 36 ussikest, ja see on väga oluline. Nemad suurendavad

Daviese sõnul oleksid tema isa ja eriti vanaisa kündnud ja seejärel maad töödelnud, et luua külvipind, ning kulutanud selleks tohutult aega, energiat ja vaeva. Nüüd teeme otsekülvi – see on samuti osa üleminekust.

Sellest, milline on külvik, sõltub ka see, kui palju on häiringut. Kui tuvastame tihese, siis on väga oluline see eemaldada nii, et ei tekitaks mullakahjustusi, näiteks sügavkobestamisega. Me ei oota, et muld oleks pahupidi pööratud, et lõpuks oleks pruun mullapind.

Näiteks ka vaheltharimise kõblas, mis vaid kraabib pinda, on palju parem kui tohutu kogus herbitsiide, mida peame kasutama mõnede meie kõige tugevamate umbrohtude vastu, ja isegi siis on need vahendid ebatõhusad. Selliselt tekitame keskkonnale rohkem kahju kui umbrohule endale. Asjad, nagu vaheltharimise kõblas, muutuvad hädavajalikuks.

Vahekultuuri abiga saame lisada mitmekesisust ja veenduda, et meil on vähemalt viis taimegruppi. Näiteks kõrrelised, teraviljad, kaunviljad, maltsad ja ristõielised. Need viis on väga-väga olulised ja panevad mulla fenoolsed ühendid elama. Nelja liigi kasutamine on hea, kuid kui lisada viies, muudab see mullas väga palju. See on väga oluline, kui parasjagu saagikultuure ei kasva, samuti nende vahekohtades.

Mulla katmine ja alustaimestik

Alati tuleks veenduda, et muld on kaetud, kuid see pole alati võimalik.

Väga hea on põldude katmine kompostiga, mis kaitseb mullapinda ennast. Seal, kus ei saa mulda katta nii, nagu on soov, on kompost väga kasulik viis mulla katmiseks.

Teiseks on kasulik ristikutest alustaimestik. See on kasulik mitmel põhjusel. Esiteks, see katab mulda. Teiseks, see seob lämmastikku. Kolmandaks püüab emake loodus mulda alati katta ja kui katta see oma taimega, on umbrohtumise tõenäosus väga väike. Ristiku kasutamine hõlmab väga palju taastuva põllumajanduse aluseid ja hoiab mulla kaetuna.

Davies võtab taastava põllumajanduse kokku nii: „Üks asi, mis minu arvates on taastuva põllumajanduse jaoks väga oluline, on tuua põllumajandusse tagasi lõbu ja nauding. On liiga palju vaeva, stressi ja muret, aga seda ei tohiks olla. Peaksime oma taludest rõõmu tundma. Teenime igal aastal kasumit ja püüame teha rohkem. See on nagu lumepalliefekt, see muutub aina suuremaks ja innustab mind veelgi rohkem“.

Taastav põllumajandus Eestis

Eestis on viimastel aastatel taastava põllumajanduse põhimõtted üsna kiiresti levima hakanud ja üks selle teema eeskõneleja on Sander Hiire Mäemõisa OÜ-st. „Põllumeestena peaksime pidevalt vaagima, kas toimetame johtuvalt harjumustest või saaksime uute teadmiste kohaselt paremini toimetada?

Põllul peaksid olema elusad taimejuured aasta ringi, siis on mulla elustik aktiivne ja toitained kenasti hoitud.

Meie külvame oma põllud otsekülvikuga ja jälgime väga hoolikalt sünteetiliste sisendite kasutust. Töötame ka selle nimel, et oma mullad paremini käima saada,“ rääkis Hiire põhimõtetest.

Teine oluline printsiip on mulla hoidmine taimkattega kaetult. Tuleb jälgida, et tuulte ja vihmade kätte ei jääks musta mulda. Põllul peaksid olema elusad taimejuured aasta ringi, siis on mulla elustik aktiivne ja toitained kenasti hoitud. Vahe- ja kaaskultuuride kasvatamine on igale põllumehele kättevõtmise asi. „Vahekultuuridega tegelemine on väga põnev ja arenev valdkond. Olen seda viimased viis aastat oma põldudel rakendanud ja tunnen, et järjest põnevamaks läheb. Päikesevalgus, mis meie maale langeb, tuleb kõik kinni püüda.“

Hiire arvates peaks tegevusplaane seadma järk-järgult ja jõuga ei saa midagi peale suruda. Iga muutus algab väiksematest sammudest ja esialgu tasub hakata neid põhimõtteid katsetama kasvõi ühel põllul ning niiviisi tasahaaval edasi liikuda.

Sander Hiire: „Põlvkondade vahetus ettevõtetes toob uusi ideid ja lahendusi, sest noored tahavad uusi lähenemisi proovida ning varasemast paremini teha, kasvõi jonnakusest – arvan, et selline tendents on hea ja viib sektorit edasi.“