Eesmärk happeliste muldade mullasõbralikum lupjamine

AUTORID: Priit Penu, Valli Loide, Maaelu Teadmuskeskus (METK), põllumajandusuuringute osakond

Tuleb senisest enam tähelepanu pöörata erinevate lubiväetiste mõjule mullaomadustele ja taimede toitumistingimustele ning nende mullasõbralikumale kasutamisele.

Muldade neutraliseerimine koos kaltsiumi ja magneesiumi seisundit parandava lupjamisega on hädavajalik ja vältimatu tegevus mullaviljakuse säilitamisel happelistel muldadel, kus on häiritud taimede ja teiste kasulike elusorganismide elutegevus ning taimede toitainete omastamine.

Muldade kaltsiumiseisundi parandamine aitab happelise mulla mullavarudest ka teised toitained taimedele kergemini kättesaadavaks teha.

Praktikas on kasutusel mitmeid lubiväetisi ja nende kombinatsioone.

Lupjamise mõju ja efektiivsuse selgitamiseks võeti Maaelu Teadmuskeskuse põllumuldade seireuuringus vaatluse alla 24 tootmispõldu. Uuriti erinevate lubiväetiste mõju mullale lühemaajaliselt (1 kuu) ja pikemaajaliselt (1 aasta) pärast lupjamist. Lubiväetistest kasutati põlevkivi- ja puutuhka ning lubjakivi sõelmeid 3–6 t/ha.

Põlevkivituhk on vastupidi lubjakivi sõelmetele kiiretoimeline, kuid positiivse mõju poolest lühiajaline (vaata joonist).

Suuremate tuhakoguste puhul on probleemiks tuhas sisalduva väävli negatiivne mõju mulla kaltsiumisisaldusele. Uuring kinnitas, et muldade lupjamine ainult põlevkivituhaga ei pruugi olla mullasõbralik ega jätkusuutlik ja vajab otsustavat ümberkorraldamist.

Seda enam, et muldade lupjamine ongi siiani suures osas n-ö omasoodu kulgenud. Üks võimalik lahendus on kasutada lubiväetiste pikemaajalise toime saavutamiseks Enefixi tuhka koos lubjakivitoodetega, ühendades nii mõlema lubiväetise positiivsed omadused.

Läinud aasta oktoobris kogunes esimesele ümarlaua arutelule Jänedal väike grupp lupjamisega seotud inimesi probleemiga lähemalt tutvuma ja mõtteid avaldama. Mõtetest koorus selgus, et ülalmainitud lubiväetiste segu idee vajab uusi vastavaid tehnoloogilisi lahendusi ja selle juurde kuuluvat taristut. Esimesele ümarlauale on kohe-kohe järgnemas teine, võõrustajaks Kevili OÜ, kus tulevad arutelule muutusteks vajalikud detailid ja tegevuskava. Eesmärk on muuta muldade lupjamine põllumehele efektiivsemaks ja mullasõbralikumaks.