Terve muld on terve elu alus

Muld on meie põllumeeste jaoks kõige olulisem ressurss, kuid mulla seisukorrast sõltub kogu inimkonna toidulaud. Mida tervem on meie muld, seda paremini oleme toiduga kindlustatud.

Muld on üks elurikkamaid keskkondi maa peal, kust võib leida lugematul arvul baktereid, seeni, putukaid ja loomi. Mullaelustiku mitmekesisuse vähenemisega langeb mulla viljakus, levib pinnavee eutrofeerumine, patogeenide levik ja kliimamuutused.

Tavapärased intensiivpõllumajanduse võtted, nagu intensiivne kündmine, tugev väetamine, pestitsiidide kasutamine ja kultuurtaimede vähene mitmekesisus, kahjustavad mulda, kahandavad selle elurikkust ning seavad ohtu mulla kvaliteedi ja funktsioonide säilitamise, põhjustades ka olulise majandusliku kahju.

Mullasõbralikku maaviljelust praktiseeritakse järjest enam. Seda nii Euroopa Liidu rohepöörde nõudel kui ka vabatahtlikult, sest inimestele on selgeks saanud, et endistviisi põldude intensiiv- ne majandamine ei ole lõppkokkuvõttes jätkusuutlik.

Mulla tervise toetamiseks loodi 2018. aastal üleeuroopaline praktikute kogukonnavõrgustik Best4Soil , kus omavahel on ü henduses taimekasvatajad, nõustajad, koolitajad ja teadlased.

Võrgustiku Best4Soil peamine eesmärk on säilitada, parandada või taastada mullatervist Euroopas. Võrgustiku kodulehel pakutakse andmebaase infoga köögivilja-, põllu- ja katmikkultuure

Mullasõbralikku maaviljelust praktiseeritakse järjest enam. Seda nii Euroopa mõjutavate patogeenide ning nematoodide kohta, aitamaks spetsialistidel luua sobivaid külvikordasid ja uuenduslikke tõrjestrateegiaid.

Liidu rohepöörde nõudel kui ka vabatahtlikult.

Orgaanilise aine sisaldus mullas Orgaanilise aine sisaldus mullas mõjutab väga oluliselt nii mulla keemilist koostist, füüsikalisi omadusi kui ka võimet tulla toime erinevate haigustekitajatega. Best4Soili kodulehelt saab lugeda, et optimaalse orgaanilise aine sisaldusega mullas on toitained taimedele paremini kättesaadavad. Ja mitte ainult taimedele – ka mulla mikroorganismidele jätkub rohkem toitu ning see toetab ka mitmekesisema mullaelustiku püsimist. Liigirikkam mullaelustik tähendab enamasti ka paremat vastupanu mullas levivatele haigustele, sest igale haigustekitajale leidub looduslik vaenlane või konkurent.

Lisaks mitmetele mulla orgaanilise aine sisaldust hoidvatele võtetele, nagu vähendatud mullaharimine, katte- ja vahekultuuride kasvatamine, on võimalik orgaanilist ainet mulda lisada ka komposti kasutades.

Kompost sisaldab ka hulgaliselt mik- roorganisme, mis aitavad tõkestada mullas levivaid haigusi, suurendada mikroobide mitmekesisust ja toitainete kättesaadavust ning seeläbi tõsta üldist mulla vastupanuvõimet negatiivsetele mõjudele, nagu rasked ilmastikutingimused, saastus või mullatihese tekkimine.

Projekt „Loodusrikas Eesti“

Loodussäästliku põllumajanduse edendamiseks on Tartu Ülikooli teadlased algatanud projekti „Loodusrikas Eesti“, mis keskendub põllumajandusmaastike jätkusuutlikkusele ja elurikkusele. Koostöös tootjate ja teadlastega rajatakse projekti käigus näidisalad, kus jälgitakse erinevate võtete mõju saagikusele ning elurikkusele. Neilt aladelt leitakse just need tegevused, mis sobituvad vastavasse maas- ja vahekultuurid on juba ammu teada oma positiivse mõju poolest mulla tervisele.

Haljasväetised

tikku ja kohanduvad tootja eelistustega. Katsetatakse mulla süsinikusidumist suurendavaid võtteid, tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet parandavaid tegevusi.

Lehelt heapold.ee leiab praktilisi näpunäiteid, kuidas säilitada elurikkust põllumajandusmaal, hooldada rohumaid, loodussäästlikult karjatada ja hoolitseda mulla tervise eest.

Haljasväetised ja vahekultuurid on juba ammu teada oma positiivse mõju poolest mulla tervisele. Haljasväetiste puhul on peamine eesmärk – nagu nimigi ütleb – toitainete lisamine mulda. Vahekultuuridel võib olla erinevaid ülesandeid: hoida mulda kaetuna ja seeläbi vältida erosiooni, vältida toitainete leostumist, hävitada umbrohtusid, parandada mulla struktuuri. Võimalik on ka kombineeritud kasutamine – esialgu kattekultuurina kasvatatud taimed viiakse hiljem mulda nii nagu haljasväetis.

Mulla mikro- ja mesofauna moodustavad suures osas nematoodid ehk ümarussid ja mikroskoopilised lülijalgsed, mis teeb lihtsaks ka nende kasutamise mulla tervise indikaatoritena.

Nematoodid on ühed kõige arvukamad loomad mullas ja neid leidub igal troofilisel tasemel.

Väga palju on räägitud taimeparasiitidest, kes võivad põhjustada olulist saagikadu. Palju vähem räägitakse sellistest nematoodidest, kes toituvad bakteritest või seeneniidistikust ja toimivad kui mikroobikoosluste reguleerijad, või röövtoidulistest nematoodidest, kes aitavad tõrjuda kahjureid ja haigusi.