TELLIMUSIVÕTAMEVASTUKEVADEKS

Muld vajab tasakaalustatud väetamist

Eelmise aasta lõpul korraldasid Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetool ja Eesti Mullateaduse Selts arvult 23. mullapäeva, mille peateemaks oli muld ja väetamine.

Õppetooli juht, professor Alar Astover selgitas oma sõnavõtus, et selleks, et muld oleks viljakas, peab ta olema heas seisundis.

Mulla ökoloogilisteks funktsioonideks on vajaliku biomassi tootmine, keskkonna tasakaalu reguleerimine, vee ja õhu kvaliteedi tagamine ning elupaiga pakkumine kõikvõimalikele liikidele. Kvaliteetsel ehk tervel mullal on võime kõiki neid funktsioone täita.

Kui väetistega lisa ei anna, siis piirab saagitaset mulla toiteelementide varu. Tasakaalustatud väetamise eesmärgid on suurem ja kvaliteetsem saak, tervemad taimed, parem mulla kvaliteet, vähene keskkonnamõju ning tasuvus. Tasakaalustatud väetamise puhul kehtib nelja Õ reegel ehk väetada tuleb õiget kohta (konkreetset taime ja mulda), õige väetisega, õigel ajal ning õige kogusega.

Bilansikalkulaator aitab väetamisel

Kallinenud väetamishindade ja majandusliku konkurentsi tingimustes optimaalse väetamisvajaduse leidmiseks peab teadma mullas olevate toitainete sisaldust. Sel otstarbel on maaülikoolis välja töötatud C ja NPK kalkulaatorid, mis aitavad leida mulla toitainete bilanssi.

Ettevõtte tegevuse planeerimisel, eriti planeeritavate põllukultuuride saagikuse määramisel, on majanduslikust ja keskkonna aspektist lähtudes tähtis kalkuleerida, millistes kogustes toitaineid põllule anda.

Tähelepanu tuleb pöörata toitainetele, mida on mullas puudu, ja oluline on vältida toitainete küllust, mis lõpuks mõjub negatiivselt nii rahakotile kui ka keskkonnale. Seetõttu on toitainete kalkuleerimine hea abivahend. Lisaks on väetamise planeerimisel vaja hinnata ka seda, milline on mulla pH ja boniteet, kas planeeritud saagikus on reaalselt saavutatav või on väetamise asemel tarvis põldu lubjata või hoopis teha maaparandustöid. taimed, parem mulla kvaliteet, vähene keskkonnamõju ning tasuvus.

Sisendandmetena on vaja tavapäraseid põlluraamatus kajastatavaid andmeid: kultuur, kasutatud väetised, põhikultuuri saagikus, põhumajandus. Konkreetsetele tingimustele paremini vastava N-bilansi tulemuse saab, kui sisesta-