Väetiste puudust pole karta, hinda aga küll

Väetiseta korralikke saake ei saa, aga liialt kõrge väetisehind võib põllumehe tulu nullida.

Eesti põllumajanduses kasutati parematel päevadel 260 000–270 000 tonni väetiseid hooaja jooksul. Eelmisel aastal imporditi Eestisse 114 000 tonni väetiseid ja sellest üle 50% moodustasid Vene väetised. Sõjast tingitud sanktsioonide tõttu peatus väetiste import Venemaalt täielikult ja suvekuudel ei jõudnud Eestisse ühtki tonni väetist. See olukord tekitas turuosalistes palju muret, sest lisaks väetisenappusele olid hinnad mitmekordistunud. Selle peamiseks põhjuseks oli energiakandjate hüppeline hinnatõus.

Hinnatõusu peamine põhjus oli energiakandjate hüppeline hinnatõus.

Juunis toimunud EPKK ärikonverentsil arutati väetiste nappusest ja hinnatõusust tulenevaid probleeme ning maailma ühe suurima väetisetootja Yara Eesti esindaja Marek Linnutaja ütles oma sõnavõtus, et väetist kasutamata saaki ei saa. Ta tõi näiteks, et kümne viimase aasta jooksul on väetiste kasutamine peaaegu kolmekordistunud ja ka teraviljade saagikus on kasvanud poole suuremaks.

Suve hakul olid väetise hinnad maksimaalsetes kõrgustes, tonn ammooniumnitraati maksis 1100 eurot ja põllumehed arvutasid palavikuliselt, kas selliste hindadega teraviljakasvatusest üldse tulu tõusebki.

Linnutaja märkis, et lämmastikväetise hind on aastaid olnud väga stabiilne. Juhtuma hakkas aga 2021. aastal, mil jaanuaris oli hind 230, juunis juba 350 eurot. Suurem hinnahüpe toimus jälle ok-

TERAVILJAKÄITLUSSEADMED

Tutvu tootevalikuga: agripartner.ee Külasta veebipoodi: agripartner.eu

AGRIPARTNEROÜ Välja1,Soinaste,Kambjavald,Tartumaa

KINDELVALIK PROFESSIONAALIDELT

• METALLIST JA PLASTIST VÄIKETANKLAD

• KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID

• MAHUTID

• ADBLUE TRANSPORTMAHUTID

• TANKURID

• ADBLUE VÄIKETANKLAD • PIUSI TANKLATARVIKUD • HOOLDUS toobris-novembris, seejärel tuli taas hinnalangus. Siis hakkas aga sõda ja hinnad kihutasid lakke. Uue hooaja hinnad on aga jälle langustrendis. „Alates jõuludest 2022 on väetiste hinnad olnud selgelt kukkumise teel, seda suuresti tänu gaasi hinna langusele. Hetkel ei oska mitte keegi prognoosida, kas kukkumine jätkub või on põhi juba käes. Fakt on see, et Euroopas minnakse kuu aja pärast põllule ja siis võib nõudlus hakata kasvama,“ selgitab Linnutaja.

Väetiseost nagu õnnemäng

Samamoodi nagu lämmastikväetiste hinnad, on tõusnud ka fosfori ja kaaliumi hind ning sellegi põhjuseks on energiahindade kasv. Kuid 2022. aasta on ajalooline ka selles mõttes, et vilja ja rapsi kokkuostuhinnad pole kunagi olnud nii kõrged.

„2022. aasta oli põllumehele parim aasta, kui ta taipas juhtumisi varem oma väetised ära osta,“ ütles Linnutaja.

Väetise kasutamise tulukust hinnatakse suhtarvuga ehk kui palju vilja peaks põllumees müüma, et võiks osta ühe tonni väetist. Kui kümne aasta keskmine suhtarv söödaodra puhul on olnud 1,8, siis jaanuaris 2022 oli see 3,0 ja juunis 2,6.

Kes neil aastatel kasutasid suuremaid väetisenorme, olid jällegi võitjad, sest kehvematel aastatel, mil väetis väga kallis, saab kasutada veidi vähem.

Kui väetiste hinnad on veidi allapoole tulnud, siis suvest alates hakkasid langema ka vilja hinnad. Selle otseseks põhjuseks oli Musta mere lepe ehk nii Ukraina kui ka Venemaa said hakata oma vilja välja vedama ja müüma ning paanika toiduturul lõppes.

Uued turud

Kuna Vene ja Valgevene väetised on sanktsioonide all, siis on need kogused asendatud mujalt tulevate väetistega. Yara näiteks tarnib oma väetised neljast meile kõige lähemal olevast tehasest – suurem osa Soomest, aga ka Norrast, Hollandist ja Saksamaalt. Yara leheväetised tulevad Inglismaa tehasest.

Suurim kaaliumitootja on Kanada, fosforväetisi tehakse kõige rohkem Hiinas ja Marokos.

Baltic Agro tõi hilissügisel 15 000 tonni ammooniumnitraati USA suurelt väetisetootjalt CF Industries. Väetis oli juba enne saabumist lepingutega maha müüdud ja uusi koguseid oodati Prantsusmaalt ning Hollandist.

„Tundub, et suurem kriis on praeguseks möödas ja väetiste saadavus on stabiliseerunud. Vene ja Valgevene tarnijate asemele on tulnud uued pakkujad nii Euroopast, Aafrikast, Aasiast kui ka Ameerikast,“ lisab Linnutaja.

Kujunenud olukorras on aga põllumeeste ostukogused ja -harjumused oluliselt muutunud. Need on kindlasti langenud, sest praeguse vilja hinna ja sisendite hinna matemaatika ei toimi. „Kui põllumehed olid möödunud aasta suvel-sügisel pigem murelikud väetiste saadavuse üle ja paljuski osteti uueks aastaks ette, siis nüüdseks on tekkinud äraootav seisukoht, sest esmased vajadused on ladudes olemas ning jälgitakse tähelepanelikult, mida teevad nii vilja kui ka väetiste hinnad. Erinevatel hinnangutel on siiski jaanuari lõpus veel kuni veerand vajaminevatest väetistest ostmata,“ hindab Linnutaja.

Maroko, tõusev täht väetiseturul Marokol on suur väetisetööstus, millel on tohutu tootmisvõimsus ja rahvusvaheline haare. See on Venemaa, Hiina ja Kanada järel üks maailma neljast suuri- mast väetiseeksportijast. Maroko on just fosforväetiste tootja, kuna neil on üle 70 protsendi maailma fosfaatkivimivarudest, millest saadakse väetistes kasutatav fosfor.

2021. aastal ulatus ülemaailmne fosforväetiste turg umbes 59 miljardi USA dollarini. Marokos ulatusid selle sektori 2020. aasta tulud 5,94 miljardi USA dollarini. Maroko riigile kuuluv tootja Office Chérifien des Phosphates andis umbes 20 protsenti kuningriigi eksporditulust ja on ka riigi suurim tööandja, pakkudes tööd 21 000 inimesele.

Maroko plaanib aastaks 2026 toota täiendavalt 8,2 miljonit tonni fosforväetist. Praegu on toodang umbes 12 miljonit tonni. Riigifirma teatas hiljuti, et suurendab aasta väetisetoodangut 10 protsenti. See tooks aasta lõpuks maailmaturule täiendavalt 1,2 miljonit tonni.

Venemaa on praegu maailma suurim väetiseeksportija – 15,1 protsenti väetise koguekspordist. Ja väetis kujutab endast üht suurimat haavatavust nii Euroopa kui ka Aafrika jaoks. Venemaa soodsat positsiooni võimendab tema staatus maailma suuruselt teise maagaasitootjana. Gaas on kõigi fosforväetiste ja ka lämmastikväetiste põhikomponent. Seetõttu on Venemaa-Ukraina sõjal tõ- sised tagajärjed ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. ning niisutusvõrkude laiendamist, muu hulgas põllumajanduse ja ökosüsteemide säilitamiseks. Hinnanguliselt läheb see maksma umbes 40 miljardit USA dollarit.

Maroko majandus on rahvusvaheliseks väetiseekspordi hiiglaseks muutumisest kasu saanud. Eriti Sahara-taguses Aafrikas on kohaliku väetiste tootmisega seotud ühisettevõtete partnerluste ja põllumeeste otsese kontakti ühendamine kaasa toonud märkimisväärse tõuke Aafrika põllumajanduse edenemisele.

Lämmastik on teine põhiline väetiseelement, mida taimed vajavad. Diammooniumfosfaat on kõige populaarsem fosforväetise tüüp maailmas. See koosneb 46 protsendist fosforist ja 18 protsendist lämmastikust. Maagaas moodustab vähemalt 80 protsenti lämmastikväetise muutuvhinnast. See tähendab, et maagaasi hind mõjutab tohutult tootmiskulusid, kuid Maroko maagaasivarud on napid, hinnad aga hüppeliselt tõusnud.

Samas kulutab fosfaadi ekstraheerimine ja väetiste tootmine palju energiat ja vett. Maroko fosfaadi- ja väetisetööstus tarbib umbes 7 protsenti riigi aastasest energiatoodangust ja 1 protsendi veest. Kuid Maroko on üks neist riikidest, mis kannatavad kõige enam veepuuduse käes.

Seda püütakse lahendada riikliku veekava kaudu, mis näeb ette uute tammide ja magestamise tehaste ehitamist

Samas on Marokol märkimisväärsed päikese- ja tuulevarud. Väetiste tootmine võiks muutuda taastuvenergia toiteks ja taastuvenergiat saaks kasutada väetises endas.

Maagaasist saadud ammoniaagi importimise asemel võiks Maroko toota oma kodumaistest taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku. Tegevuse jätkamiseks ja rohelise ammoniaagi tootmise laiendamiseks peab Maroko leidma tasakaalu oma väetiseekspordi, suure väärtusega põllumajandustoodete ekspordi laiendamise ja elanikkonna joogiveevarustuse vahel.

„Nende 25 aasta jooksul on meie firmas palju masinaid käinud demos ja palju masinaid on ostetud, aga sellist vau-efekti, mis MacDon tekitas, ei ole varem olnud.“

Rahulolev klient

Mõeldud erinevatele kombainidele.