Kuidas tulla toime kasvavate tootmiskuludega?

Kasvavate tootmiskuludega toimetulek on põllumajandustootjate puhul olnud kõne all juba energiahindade kasvu algusest 2021. aastal. Samal ajal alanud kokkuostuhindade tõus kipub nüüdseks sisendihindadele kõvasti alla jääma.

Juba eelmisel suvel EPKK põllumajanduse ärifoorumil oli põllumajanduse visionääridel üks sõnum: põllumajandust ootavad kõikides sektorites ees muutused. Ehkki toime tuleb tulla igakülgse sisendite hinna tõusuga, on positiivne see, et vajadus igat liiki põllumajandustoodangu järele üksnes kasvab.

Nii lausus Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas, et pole põhjust arvata, et piima tarbimine maailmas väheneks, isegi kui piima hinnad on olulisel moel kasvanud. Samas elame ajal, mil väärtused on tuntavalt muutunud ja tähtsaks on saanud väärtushinnangute põhine ühiskond.

„Vää rtushinnangute muutmine on sama raske ja aeganõudev töö kui (korraliku) lapse kasvatamine,“ lausus Murakas. Tema sõnul oli väärtuspõhine loobumine Vene gaasist ja naftast, samamoodi on väärtuspõhine otsus ka rohepööre. „Paljud maailma suured ettev õ tted on rohep öö rde suures osas juba ellu viinud või seda ellu viimas.

Turu nõudlus muutub ja hakkab järjest rohkem väärtuspõhiseks muutuma. Kui me ei tee seda vabatahtlikult, siis lõpuks sunnib seadusandlus meid seda niikuinii tegema, sest väärtuspõhine poliitika tungib seadustesse ja regulatsioonidesse,“ sedastab ta.

Oskus riskidega toime tulla

Põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Andres Oopkaup märkis samal üritusel, et hetkel, kui sisendihinnad langevad aeglaselt, on viljahinnad jõudnud juba alla tasuvuse piiri. Kui hinnad veelgi langevad, peab põllumees võtma suure riski. Paljudel tuleb võtta käibelaene, mis on suure intressiga, kasvatades miinust veelgi. Just nüüd tuleks hoolega mõelda, kuidas tootmist täpsemalt planeerida ja riske juhtida.

Nisu on maailmaturul meil kasvata- tavatest kultuuridest kõige populaarsem ja likviidsem. Samas vajab korraliku saagi saamine väetamist ja taimekaitset, samuti on väga suur mõjutegur ilmastik. Uues olukorras oleks vaja optimeerida kulusid ja leida võimalusi, kuidas tulu suurendada.

Olulisemaks saab vajadus tunda oma põlde ja nende muldi ning selle järgi valida ka kasvatatavaid kultuure. Kui mullad on kehvemad, tasub kasvatada vähem nõudlikke kultuure, mitte suurendada väetamist.

Väga tähtis on valida külvikorda kultuurid, mis annavad olemasolevates tingimustes parimat saaki ja rikastavad ühtlasi mulda, andes sel moel järgmistele kultuuridele paremad kasvutingimused.

Optimaalne masinapark ja täppisviljelus

Kui eelmisel aastal olid põllumajandustehnika müüjate suurimateks muredeks ebakindlad tarneahelad ja see, et soovitud tehnika jõudis kohale väga suure viivitusega, siis selle aasta alguseks on

Turu nõudlus muutub ja hakkab järjest rohkem väärtuspõhiseks muutuma.

Wihuri Agri tegevjuhi Kristjan Ruusamäe sõnul olukord tublisti paranenud: „Vaja on rohkem ette planeerida, siis saab vajaliku masina õigeks ajaks kätte.“ Tema sõnul on tekkinud ebakindlus ja kõrgemad laenuintressid teinud põllumehed ettevaatlikumaks ja masinaoste kaalutakse põhjalikumalt. Samas on pangad jätkuvalt valmis põllumeestele raha laenama.

„Selles olukorras mõeldakse rohkem, mida selle masinaga teha saab ja kuidas see läheb kokku põllumehe konkreetsete tööde vajadustega. Meie asi ongi siinkohal välja selgitada, millised need eesmärgid ja vajadused on, ning vastavalt sellele aidata kõige õigem valik teha,“ selgitab Ruusamäe.

Kokkuhoidu annab seegi, kui tootmises on erineva võimsusega traktorid. See tähendab, et võimsamad teevad põllul raskeid töid, transpordiks ja vedamiseks saab kasutada vähem võimsaid traktoreid, mis vajavad ka vähem kütust.

Väiksemates ettevõtetes tasub Ruusamäe sõnul kasutada vajalike tööde tegemiseks masinate rentimise võimalust.

Kaasaegsete põllutraktorite puhul on enesestmõistetav, et nende baasvarustuses on digitaalne tehnoloogia. „Tugiteenused erinevate digitaalsete rakenduste kasutamiseks on olemas, ole mees ja hakka kasutama!“ lisab Ruusamäe.

Satelliidilt saab andmed põldude kohta, mullaproovid ja väetisekaardid ning selle abil tehtav täppisväetamine ja mullatööde optimeerimine annab tuntava kokkuhoiu.

Mõistagi on digilahenduste kasutamisega eriti hästi kaasa läinud noorem põllumeeste põlvkond, kuid süsteemide kasutamise lihtsustamine soodustab digilahenduste kasutamise laienemist.

Sektori tuleviku väljavaade on optimistlik

Jaanuaris Olustvere mõisas toimunud SEB põllumajandusseminaril arutlesid panga ja põllumajandussektori esindajad hetkeolukorra ja tuleviku üle. Kuigi möödunud aastad on pakkunud sektorile mitmeid väljakutseid, näevad eksperdid tulevikku pigem optimistlikuna. SEB põllumajandusportfell on kahel järjestikusel aastal kasvanud 15%.

SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi tõdes, et pandeemia mõjul tekkinud tarnekriis tõi suuremalt esile toidujulgeoleku ja isevarustatuse olulisuse. „Eelmisel aastal said need sõnad seoses Venemaa agressiooniga veelgi suurema tähenduse,“ ütles Mägi.

Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt oluline majandusharu. Samal ajal sõltub sektor väga paljudest erinevatest teguritest – ilmastikust, tarneahelate kindlusest, poliitilistest otsustest ja suhetest. Järjest olulisemaks muutub riskide hindamine ja nende maandamine.

Jätkusuutlik majandamine annab eelise

Seminarilt jäi kõlama, et üha olulisemaks muutub jätkusuutlik ja vastutustundlik majandamine, et põllumajandussektor edukalt toimiks.

„Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile,“ selgitas Mägi. Ootused keskkonnateadlikkuse suurenemise osas on rohepöördega seoses kasvanud ja sellest tulenevalt on ka Euroopa Liidu toetused järjest rohkem jätkusuutlike nõuetega seotud.

Mägi sõnul keskendutakse sel toetusperioodil tugevalt kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitmekesisusele ning sellest tulenevalt on ligi 40% toetuseelarvest suunatud just nende teemade arendamisse ja parendamisse.

Põllumajanduses tuleneb oluline osa CO2 jalajäljest väetis- te ja taimekaitsevahendite kasutamisest ning nende tootmiseks vajamineva kütuse põletamisest. „Siin paistab Eesti põllumees võrreldes teiste Euroopa riikide põllumeestega vägagi eeskujulikult silma,“ tõdes Mägi ja lisas, et võrreldes teiste Euroopa põllumeestega on meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine hektari kohta ülimalt tagasihoidlik – väetisetarve hektari kohta on meil pea kaks korda ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem.

Äramärkimist väärib ka see, et maheda põllumajandusmaa osakaal on meil 22%, mis on Euroopa keskmisest näitajast peaaegu kolm korda suurem. „Nendele näitajatele tuginedes võib julgelt väita, et meie tootja on juba praegu keskkonnasäästlikult ja suure vastutustundega majandanud,“ ütles Mägi.

Tulevikuvaade on positiivne

Toetudes Euroopa Keskkonnaagentuuri statistikale, võib öelda, et meie piirkonna põllumeeste väljavaade tuleviku osas on parem kui näiteks Lõuna-Euroopal. „Lõuna-Euroopa põllumajandus on rohkem mõjutatud ilmastikust. Kui eelmise aasta rekordiliselt kuum suvi mõjutas sealset saaki märkimisväärselt, siis Eesti kahju ei kannatanud, kuna asume geograafiliselt leebemas piirkonnas,“ ütles Mägi.

Ka tulevikuks nähakse, et lõunapoolsete piirkondade saagikus jätkab pigem langevas ja põhjapoolsete regioonide saagikus tõusvas trendis. „Ennustatakse, et tänu klimaatiliselt soodsatele tingimustele meie regioonis võiks järgneva 30 aasta vaates nisu keskmine saagikus tõusta kuni 10%,“ sõnas ta.

Nii teravilja saagikus kui ka piimatoodang on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilsena ja iga aastaga on tootlikkus paranenud. Eesti põllumajandusettevõtjad on oma tegevusse ja arengusse edukalt investeerinud ning meie farmid on keskmisest suuremad ja kaasaegsemad.