Koolivahetusel vajab õpilane

Koolivahetusel

vajab õpilane vanemate tuge

Ardu põhikooli direktor Ülle Pässa saadab igal aastal lõpetajad uude kooli ja on seetõttu välja töötanud rea soovitusi, mis seda kergemaks muuta aitavad.

| TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Igal sügisel alustavad oma esimest kooliteed vastsed koolijütsid ning kooli lõpetavad 9. ja 12. klassi noored. Enamikul vahepealsetes klassides käivatel õpilastel vahetub septembris vaid klassi number, kus eesseisval õppeaastal õppida tuleb. See kõik tagab lapsele omamoodi turvalisuse omaks saanud koolimajas, omases kooliperes. Vahel aga toob elu muutusi ja tekib vajadus kooli vahetada.

Koolivahetus pole kerge samm Koolivahetus, mis kindlasti ei ole pere jaoks kerge samm, võib olla tingitud elukoha muutusest, lapse kooliastme lõpetamisest või koolis esile kerkinud probleemidest, mis ei ole leidnud lapse jaoks positiivset lahendust. Siiski tähendab kooli vahetamine, mistahes põhjusel, lapsele tavapärasest rutiinist väljumist, põhjustades kohanemisperioodi, mida tingib uude keskkonda sisseelamine. Selle pikkus sõltub lisaks lapse isikuomadustele ka kooli vahetava lapse vanusest.

Mida seltsivam on laps, seda kergem on koolivahetus, st seda lühem on kohanemisperiood. Kergemini sujub koolivahetus ka vanuselt noorematel lastel, kuna väidetavalt on nad kiiremad kohanejad ja ka nende sõprussuhted klassikaaslastega ei ole veel väga tugevad. Kuna lapse heaolu läheb korda igale lapsevanemale, siis tõenäoliselt mõtleb iga vanem enne koolivahetust, kuidas viia see läbi nii, et see kõik lapsele minimaalselt stressi tekitaks.

Proovipäev teeb muutused lihtsamaks See, et koolivahetuse eel on mõistlik eelnevalt tutvuda uues elukohas olevate õppimisvõimalustega, külastada valitud kooli kodulehte, kust leiab lisaks rakendatavale õppe- ja arengukavale infot ka koolis toimuvate ürituste kohta, on tõenäoliselt kõikidele kooli vahetust planeerivatele vanematele juba teada ja tuttav tegevus. Siia võiks lisada veel koolilt n-ö proovipäeva võimaluse küsimise, mille käigus saaks laps võimaluse viibida ühe päeva koolimajas, osaleda tundides, vestelda koolis viibivate inimestega, tutvuda klassis õppivate õpilastega ja rääkida tulevase klassijuhatajaga. Tavapäraseks

on saanud ka see, et oma tulevastele õppuritele korraldavad kooli tutvustavaid lahtiste uste päevi ka gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid. Positiivne eelhäälestus ja mõned tuttavad näod teevad hilisema koolituleku kindlasti meeldivamaks ning pakuvad esmast turvatunnet.

Kohanemine võtab aega Kui koolivahetus on toimunud ja laps on asunud õppima uude kooli, võib see kaasa tuua uue kogemuse kogu perele. Peamine, millest lähtuda, on aga see, et iga kool on lapse arendamisel kodule partneriks, st nii kodu kui kool ajavad n-ö ühte asja ühise eesmärgi nimel. Seega on võlusõnaks koostöö, seda siis nii kooli kui ka oma lapsega. Te saate oma last toetada, küsides kohanemisperioodil klassijuhatajalt tagasisidet, kuidas lapsel koolis läheb, ja mitte vähem oluline on anda ka ise koolile teada, kuidas teie laps ennast koolis tunneb. Kui lapsel on olnud eelmises koolis probleeme õpi- või sotsiaalsete oskustega, tasub klassijuhatajat kindlasti informeerida, kuna varajase adekvaatse info omamine aitab õpetajal leida võimalusi probleemide ennetamiseks ja vajadusel koostada sobiv tegevusplaan. Sotsiaalsete probleemide korral võib last aidata ka lihtsalt “puhtalt lehelt” alustamisega, eriti siis, kui uues koolis on lapsele huvipakkuv ringitegevus, väiksem klassikollektiiv või lihtsalt sobivam õppekeskkond.

Vanemal on oluline teadvustada, et lapse meeleolu kõikumine kohanemisperioodil on üsna tavapärane, mistõttu laps võib tunda ennast mõnel päeval õnnetuna, igatseda taga oma endist kooli ja tunda puudust sõpradest. Kui laps on nukker ja ärev, saate te aitate kaasa lapse emotsionaalsele rahunemisele, olles osavõtlik kuulaja. Kui tundub, et kuulamisest ja rääkimisest jääb siiski väheseks, siis abi saamiseks on soovitatav taas pöörduda klassijuhataja poole, kellel on võimalus ühistegevuste ja aktiivse kaasamise kaudu aidata lapsel klassi sulanduda. Samas soosige ka ise laste omavahelist suhtlust ning võimalusel osalege kooliüritustel ja tutvuge lapse klassikaaslastega. Uute tuttavate tekkimisele aitab kaasa ka lapse sobivasse huvialaringi suunamine.

Tuleb mõista, et ka õpitulemuste mõningane langemine kohanemisperioodil on normaalne, kuna laps kohaneb uute õpetajate ja nende nõudmistega, sellele lisandub kohanemine ka uue keskkonna ning klassikaaslastega. Kuigi õppekavas olev ainekavade õppesisu on riiklikult kehtestatud, koostavad koolid riikliku õppekava alusel oma koolile õppekava, mille tõttu võib kooliti esineda erinevusi kooliastmesisesel ainejaotusel. Tähendab see siis seda, et koolivahetuse ajaks võib olla uues koolis mõni aine juba läbitud (nt ühiskonnaõpetus 4. klassis), kuid teie lapse endises koolis oleks see aine lisandunud alles 5. klassis. Ka siin tuleb koostöös kooliga leida sobivad lahendused. Kui laps on eelmises koolis olnud õppimises tubli, siis taastub üsna pea tavapärane õpirütm ja soovitud tulemused tulevad ka uues koolis. Säilitage rahulik meel, olge toetav ning vajaduse korral selgitage koostöös kooliga välja lapse probleemid, vajadused ja võimalused õppetöö tõhusaks korraldamiseks. On oluline, et te ei kritiseeriks, süüdistaks ega pahandaks, vaid püüaksite koostöös leida lahendusi nii, et laps tajuks, et ta saab vajadusel teile toetuda.

Laps vajab, et tema jaoks oldaks olemas Ülioluline on teadvustada, et lisaks õppetööle tegeleb sel perioodil laps koolis ka suhtlemis- ja sotsiaalsete oskuste lihvimisega ning nende tulemuslikkus ei ole lapse jaoks sugugi õpitulemustest vähem tähtis. Lapsele on olulise tähtsusega sõprade olemasolu, kuid murdeealisele lapsele saab eluliselt tähtsaks ka gruppi kuulumine ja kaaslaste arvamus, mistõttu laps võib püüda teenida sõprade heakskiitu, mille tagajärjel võib õpitegevus kannatada. Näidake välja, et mõistate seda, samas õpetage lapsele läbirääkimisoskuseid, kompromissivalmidust ja teisi sotsiaalseid oskusi. Tähtis on mõistmine, et koolilaps ei ole veel nii suur, kui ta ise oletab, st piiride seadmine ja nende kompamine tuleb uude seltskonda sulandumisel taas päevakorda. Kasuks tuleb siin kaine mõistus, ratsionaalsus, läbirääkimisoskused ja paindlikkus.

Mis ka ei oleks, on kõige olulisem see, kui te olete kohanemisperioodil oma lapse jaoks päriselt olemas, pakkudes talle mõistmist, lähedust ja tuge. Kokkuvõtteks võib ju veel ka ütelda, et kuigi kooli vahetamine võib olla mõnele lapsele kohanemisperioodil stressirikas, on lisandväärtuseks see, et uue keskkonnaga harjumisel ja muutustega toimetulekul on laps arendanud endas veel ühte võimet, nimelt kohanemisvõimet.

On oluline, et te ei kritiseeriks, süüdistaks ega pahandaks.