Huvihariduse laiad võimalused

Huvihariduse

laiad võimalused meeldivast ajaveetmisest tulevikutagatiseni

Eestis osaleb huvihariduses ühel või teisel moel üle 200 000 noore ja selle laiad võimalused koos tulevikuperspektiiviga annavad ka selgelt aimu, miks. Lisaks meeldivale ajaveetmisele siin ja praegu sillutab see tihtipeale teed ka läbimõeldud karjäärivalikule.

| TEKST: UKU ADRIAN ILVES | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Huvihariduseks nimetatakse väljaspool üldhariduskooli riiklikke õppekavasid toimuvat vabatahtlikku harivat tegevust, mis toimub süsteemse programmi alusel ning vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga juhendaja käe all. Selle alla kuuluvad muu hulgas jalgpalli- ja korvpallitrennid, robootika ning tehnoloogia huviringid, muusika- ja kunstikoolid või ka näiteks linnuvaatlus.

Eesti puhul saab huvihariduse kohta väita, et iga noore (ja tegelikult mitte ainult noore) jaoks leidub kusagil sobiv. Spetsialistide sõnul on riigi ja kohalike omavalitsuste otsused huvihariduse osas selgelt soosivad, mis tähendab muu hulgas, et ka lapsevanemate endi initsiatiiv uue huviringi algatamisel ning läbiviimisel on väga kõrgelt hinnatud. Toimivad täiendkoolitused ja tugiprogrammid võimaldavad uue kutsumuse leidnud inimesel endale uues valdkonnas arvestatava pädevuse omandada.

Milleks jaguneb, kuidas eristub? Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Rasmus Kits ütleb, et huvihariduse saab laias laastus jagada kolme rühma.

Vabahuviharidus (tuntud ka kui

huvitegevus) keskendub mehe sõnul lihtsas mõttes huviharidusele, mille raames käib laps kusagil – näiteks enda kooli läbiviidavas – huviringis.

See võib, kuid ei pea olema süsteemne õpe. “Näiteks koolis toimuv robootika või koorilaulu huviring kuuluvad mõlemad vabahuvihariduse kategooriasse. See on organiseeritud ning toimub üldjuhul kvalifitseeritud ja kõrgharidusega juhendaja läbiviimisel. Selle tasandi huvihariduses osaleb umbes 81 000 last,” selgitab Kits.

Põhihuvihariduse puhul saame rääkida juba süsteemsest huvikoolides toimuvast huviharidusest. Ühest huvikoolist teeb huvikooli vastav koolitusluba ja ministeeriumi kinnitatud õppekava, mille järgi huvikool tegutseda tohib. Õpe on reeglina mitmeaastane, mitte vaid üks aasta kestev tsükkel. Sinna alla kuuluvad näiteks pikkade traditsioonidega huvikoolid, nagu kunsti- ja muusikakoolid ning spordikoolid, aga uute tulijatena ka tehnoloogiavaldkonna huvikoolid. Ka siin toimub kõik vaba tahte alusel, kuid süsteemsemalt, vastava erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooniga õpetajate käe all, kelle kvalifikatsioon on võrreldav üldhariduskoolide õpetajate omaga, kuid kes tegelevad lihtsalt mingi konkreetse valdkonnaga. Näiteks mõni pilliõpetaja või jalgpallitreener.

Kolmas ja kõige vähem levinud, aga kindlasti mitte selle võrra vähem tähtis valdkond on eelprofessionaalne õpe. Teatud huvihariduse valdkondades on tugevalt kanda kinnitanud ja äärmiselt oluline veelgi kõrgemal ning süvendatud tasemel eelprofessionaalne õpe, mille kaudu valmistab noor ennast ette juba kõrgharidusse sisenemiseks ning oma kutse ja suuna ettevalmistamiseks. Sellist õpet pakuvad näiteks muusikakoolid ja tantsukoolid, mille õpilastest saavad tihti kõrgharidusega tantsupedagoogid või professionaalsed muusikud. Enamasti on see mõeldud õpilastele vanuses 15 ja üle selle.

Noorte erinevad huvid ja riigi abistav käsi “Ei saa öelda, et noored eelistavad ühte või teist, nad on endiselt erinevate huvidega ja kõik valdkonnad on ilusti kaasatud. Aga kindlasti köidab noori tehnoloogia ja sellega tuleb ilmselgelt ka tegeleda,” ütleb Kits, täpsustades, et loodus- ja tehnikateaduste valdkonna osakaal on hetkel alla 15 protsendi kogu huvihariduse osakaalust, kuid kümmekond aastat tagasi oli see protsent vaid kolme juures. “Avalikkuses on palju räägitud ka tehnoloogia negatiivsetest mõjudest. Just huviharidus on see, mille kaudu on võimalik suunata noort tehnoloogiateadlikuks tulevikukodanikuks.”

Siiski on Kitse sõnul noorte huvide suunamisel oluline osa ka trendidel ja muudel mõjutajatel. Vahetult enne laulupidu ei maksa koorilaulu ja tantsu populaarsuse kasvu üle imestada. Samuti on tulnud ette, et pikkade traditsioonidega huvialad ja -koolid saavad rohkem tähelepanu ning nende suurema toetusega ollakse rohkem harjunud. Ka pole erinevate omavalitsuste panus huviharidusse ning haridus- ja noorsootöö tegevusse alati ühtlane. “Loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia (LTT) valdkond ei ole väga kaua esindatud olnud. Selle uudsuse tõttu ei ole selle toetusmeetmed olnud alati sama suured.”

Lapse huvid esikohale Lapsevanemaid peab Kits üldjuhul väga teadlikeks. Nad oskavad olla nõudlikud, eeldada kvaliteeti ja soovivad ka ise nii rahaliselt kui ka sisuliselt panustada. “Lapsevanem on huvihariduse juures väga oluline, sest kuigi tegutsetakse lapse nimel, siis lapsevanem aitab ja toetab.”

Katsetamine tuleb kasuks Selge on aga see, et laste ja noorte huvid on tihtipeale muutlikud ning huvi ja õhinaga ettevõetud ala võib nende jaoks ennast mõne aja jooksul ammendada. Kitse sõnul pole selles ka midagi halba, sest iseenda arendamise protsessis on katsetamine pigem loomulik nähtus.

“Ma arvan, et katsetamine ja proovimine on huvihariduse juures täiesti normaalne protsess. Laps tegelebki iseenda arendamisega ja otsib iseenda teed. IT valdkonna tudengite seas tehtud uuringust selgus, et umbes 40 protsenti õpilastest teevad oma tuleviku ja erialavaliku huvihariduse põhjal. Huviharidus on noore tuleviku valimisel oluliselt tähtsam, kui me seda võib-olla teadvustada oskame. Mul on väga häid näiteid just noortest robootikutest, kellest on saanud kümme aastat hiljem Eesti tasemel tippspetsialistid näiteks küberturbe või automaatika ja mehhatroonika valdkonnas.”

Eesti Teadushuvihariduse Liidu ellu kutsutud keskkond huviring.ee koondab endas huvihariduse pakkujaid, tehes lapsevanemal oma lapsele sobiva huvihariduse leidmise võimalikult mugavaks.

Huviharidus on noore tuleviku valimisel oluliselt tähtsam, kui me seda võib-olla teadvustada oskame

KUIDAS KOOLIS PAREMINI KESKENDUDA?

Lastepsühhiaater annab nõu

Kosutav suvevaheaeg jäi seljataha ning õppuritel tuleb taas süveneda koolitarkuste omandamisse. Ent pahatihti tekib lastel keskendumisprobleeme – tähelepanu hajub lihtsalt kõrvale, nad võivad olla rahutud või hajevil, täidavad ülesandeid pealiskaudselt ning unustavad kergesti. TÜ kliinikumi lastepsühhiaater Roman Balõtšev annab nõu, mida teha, et lapse tähelepanuvõimet parandada.

„Esimene ja kõige olulisem on laste ja noorukite jaoks selles situatsioonis päevarutiin,“ märgib dr Roman Balõtšev. „Ettearvatav režiim ja plaanipärane elu mõjuvad lapsele rahustavalt. Et rutiini oleks lihtsam meelde jätta, riputage ajakava nähtavasse kohta.“ Dr Balõtšev soovitab määrata selged piirid, millest tuleb alati täpselt kinni pidada. See võimaldab lapsel tunda jalge all kindlat maapinda, mis tähendab, et ta on tasakaalukam ja rahulikum.

Enne koduülesannete täitmist tasub nälga vähendada, söögiks sobivad banaan, õun, jogurt, ning väsimust leevendada ehk lapsel peab olema võimalus puh ata „Vältige toite, millel on närvisüsteemi stimuleeriv toime, nagu šokolaad ning kofeiini ja suhkrut sisaldavad joogid,“ lisab dr Balõtšev. „Rahuldage lapse füüsilise tegevuse vajadust, et ta saaks liigset energiat välja elada. Väga hästi mõjub näiteks ujumine. Aktiivsetele lastele on äärmiselt oluline piisavalt puhata, öine uni peaks kestma vähemalt 10–12 tundi.“

Psühholoog Liis Arras Katriito nõustamis- ja psühhoteraapiakeskusest täiendab, et oluline on piirata laste ekraanide taga viibimise aega. „Pidev infotulv ning helendavate ekraanide maailmas suhtlemine ja mängimine ei lase lapse ajul puhata. Need tegevused stimuleerivad aju üle, häirivad keskendumise ja emotsioonidega toimetulemise võimet ning sageli ka und. Lapsel peab olema tegevusi, mis tunduvad vähemalt samavõrra põnevad kui ekraani vaatamine.“ „Piirake nutiseadmes veedetavat aega, eriti enne magamaminekut,“ lisab dr Balõtšev. „Koolieelikud ei tohiks telerit vaadata või arvutis olla rohkem kui 30–40 minutit päevas, sedagi eelistatult vahekatkestusega, ning nooremad õpilased rohkem kui 60 minutit päevas.“

Lapse keskendumisvõime toetuseks võiks dr Roman Balõtševi sõnul kasutada küllastamata oomega-rasvhappeid, mis omavad olulist rolli ajurakkude arengus ja valmimises. Küllastumata rasvhappeid ei suuda organism ise toota, seetõttu tuleb neid saada toidust või tasakaalustamata dieedi korral toidulisanditest. „Hea on ka magneesium, mis aitab kaasa närvisüsteemi korrapärasele talitlusele ja psühholoogilistele funktsioonidele, ning tsink, mis aitab kaasa normaalsele kognitiivsele ehk tunnetuslikule talitlusele. Kognitiivne talitlus on seotud inimese mälu, mõtlemise, tähelepanu, keskendumisvõime ja teiste tunnetusprotsesside ning kõnega.“

Näiteks toidulisand Esprico närimiskapslid on spetsiaalselt välja töötatud üle viieaastaste laste toitumisvajadusi arvestades ning keskendumisvõime toetuseks. Puuviljamaitselised Esprico kapslid sisaldavad küllastamata oomega-3- ja 6-rasvhappeid, magneesiumi ning tsinki. Kapslid sisaldavad tasakaalustatud segu merekalaõlist (väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA) ning looduslikku taimset kuningakepiõli, mis omakorda sisaldab rikkalikult gammalinoleenhapet.

happeid, mis omavad olulist rolli organism ise toota, seetõttu tuleb neid saada toidust või korral toidulisanditest. „Hea

Toidulisandid ei asenda tervislikku asenda tervislikku elustiili ega elustiili ega mitmekesist ja mitmekesist ja tasakaalustatud tasakaalustatud toitumist. toitumist.

Maaletooja on Maaletooja on Sirowa Tallinn AS. Sirowa Tallinn AS.