HUVIHARIDUS
Huvihariduse laiad võimalused meeldivast
ajaveetmisest tulevikutagatiseni Eestis osaleb huvihariduses ühel või teisel moel üle 200 000 noore ja selle laiad võimalused koos tulevikuperspektiiviga annavad ka selgelt aimu, miks. Lisaks meeldivale ajaveetmisele siin ja praegu sillutab see tihtipeale teed ka läbimõeldud karjäärivalikule. | TEKST: UKU ADRIAN ILVES | FOTOD: SHUTTERSTOCK |
Huvihariduseks nimetatakse väljaspool üldhariduskooli riiklikke õppekavasid toimuvat vabatahtlikku harivat tegevust, mis toimub süsteemse programmi alusel ning vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga juhendaja käe all. Selle alla kuuluvad muu hulgas jalgpalli- ja korvpallitrennid, robootika ning tehnoloogia huviringid,
30
KOOLI!
muusika- ja kunstikoolid või ka näiteks linnuvaatlus. Eesti puhul saab huvihariduse kohta väita, et iga noore (ja tegelikult mitte ainult noore) jaoks leidub kusagil sobiv. Spetsialistide sõnul on riigi ja kohalike omavalitsuste otsused huvihariduse osas selgelt soosivad, mis tähendab muu hulgas, et ka lapseva-
nemate endi initsiatiiv uue huviringi algatamisel ning läbiviimisel on väga kõrgelt hinnatud. Toimivad täiendkoolitused ja tugiprogrammid võimaldavad uue kutsumuse leidnud inimesel endale uues valdkonnas arvestatava pädevuse omandada.
Milleks jaguneb, kuidas eristub? Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Rasmus Kits ütleb, et huvihariduse saab laias laastus jagada kolme rühma. Vabahuviharidus (tuntud ka kui huvitegevus) keskendub mehe sõnul lihtsas mõttes huviharidusele, mille raames käib laps kusagil – näiteks enda kooli läbiviidavas – huviringis.
