Kooli! (august 2021)

KOOLI!

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SÜGIS 2021

Koolivahetusel vajab õpilane vanemate tuge

Õuevalgus

aitab nägemist hoida

Hea koolikoti

SALADUSED Uued lahendused

magusamaailmas

Sofia Rubina

HIND 3,99 €

9 771406 216227

ISSN 1406-216X

võimalus oma last toetada on privileeg

Lasteabitelefon 116 111 – igal ajal iga murega!

Juba 12 aastat tegutsenud lasteabitelefon on Sotsiaalkindlustusameti teenus, kus pakutakse ööpäev läbi tasuta nõustamist nii lastele, täiskasvanutele kui ka spetsialistidele.

Lisaks täidab lasteabitelefon lastekaitsetöötajate töövälisel ajal nende rolli, et ükski laps ei jääks abita.

SUHTED TEKITAVAD RASKUSI Kõige rohkem pöördutakse lasteabisse suhteteemadel – nii laste omavahelised suhted kui suhted vanemate või teiste täiskasvanutega. Distantsõppe perioodil olid paljud pöördumised seotud pikalt kodus olemisega. Lapsed tundsid üksindust või mahajäetust, samuti vanemate poolset survestatust ning puudusid võimalused sõpradega kokku saamiseks ja lõõgastumiseks. Piirangute tõttu muutusid suhted vanematega kriitiliseks, sest elada tuli pead-jalad koos ning kodust oli saanud nii lasteaed, kool, kontor kui ka kohvik. Vanemad olid mures ka e-õppe pärast ning neil oli hirm, et lapsed jäävad õppetöös maha. Kui tuli võimalus füüsiliselt kooli naasta, siis kerkis uus probleem – paljud lapsed polnud nõus kooli minema.

Kohe kasvas ka koolikiusamiste teemal pöördumiste arv, mis oli distantsõppe ajal pea olematu.

Vanemad helistavad sageli ka laste käitumisprobleemide pärast – neile teeb muret nii agressiivne käitumine kui ka täielik ükskõiksus ja isoleeritus.

Laste vaimse tervise küsimused on püsivas tõusutrendis – pöördujateks on lapsed ise, vanemad ja lihtsalt märkajad, olgu nad spetsialistid või murelikud kaaskodanikud.

Kurvastavalt palju on lapsi, kes end hästi ei tunne ning oma emotsioonidega hakkama saamiseks kasutavad äärmuslikke ja ennasthävitavaid viise või sukelduvad virtuaalreaalsusesse, mida pakub nutimaailm.

Vanemad muretsevad laste pärast ja lapsed omakorda vanemate pärast. Lapsed on mures, et vanemad ei mõista neid, sunnivad tegema asju, mis huvi ei paku, survestavad pingutama, kui tegelikult tahaks kõigele käega lüüa. Lapsed on mures ka vanemate töö ja majandusliku toimetuleku pärast. Samuti on rohkelt pöördumisi, mis on seotud vanemate alkoholi tarvitamise ja tülidega.

Paljud lapsed väljendavad seda, et neid pole kellelegi vaja ning nad tunnevad end kõrvalejäetute ja üksikutena.

LASTEABI PÖÖRDUMISED TEEMADE KAUPA AASTAL 2020

LASTEABI ON MÕELDUD KÕIGILE NING NÕUSTAMISVIISE ON MITMEID Meil kõigil on kohustus teada anda abivajavast või hädaohus olevast lapsest ning siin on meie telefon just see kõige õigem kanal. Tihti on just kõrvalseisjad need, kes märkavad, kui laste heaolu on ohus ning annavad sellest teada.

Alates maikuust pakume ka e-nõustamist. Meie nõustajad on erialase kõrghariduse, teraapiaalase väljaõppe ning praktilise kogemusega spetsialistid, kes nõustavad nii lapsi kui vanemaid. Meie nõustamise teeb unikaalseks see, et laps ise saab nõustamisele pöörduda, kui ta abi vajab ega pea selleks saatekirja saama või pikkades järjekordades ootama.

Kui mõtled, kas helistada või kas lasteabitelefon on õige koht, siis helista kindlasti! Meie oleme kohal ja kuulame sind!

• Lasteabitelefon 116 111 töötab kogu aeg ja sellele numbrile helistades võib jääda anonüümseks. Telefonile vastavad kuus erialase kõrghariduse ja praktilise nõustamiskogemusega konsultanti. Pöördumised salvestatakse.

• Lasteabi meiliaadress on info@lasteabi.ee.

• Veebivestluse võimalus on kodulehel lasteabi.ee.

• Lasteabi telefonirakenduse leiab otsisõnaga „lasteabi“.

Kui soovid aega e-nõustamiseks, siis helista samuti telefonil 116 111.

Kätlin Servet Lastekaitse telefoniteenuste juht

Kooliaasta algus võib kaasa tuua muutusi pereelus ja ootamatusi elukorralduses.

Lasteabitelefon 116 111 ja tarkvanem.ee on kokku pannud 6 soovitust, kuidas olla tark lapsevanem ning kust vajadusel nõu ja abi otsida.

1. Ole lapse jaoks olemas ja kuula teda, päriselt.

Omavahelised vestlused ja jagatud päevamuljed liidavad teid veelgi enam. Mida rohkem toetavaid jutuajamisi ja hinnangutevabasid arutelusid, seda lähedasem on teie suhe.

2. Pane tähele, mis su last vaimustab ja mille suhtes ta entusiastlik on. Innusta teda ise edasi uurima, õppima ja seeläbi arenema. Meelepäraste asjadega tegelemine toob lapsele palju rõõmu ja õpetab teda ennast tundma.

3. Vestle lapsega ka keerulisematest teemadest.

Mida avatumalt räägime oma lapsega alkoholist, narkootikumidest ja seksuaalsusest, seda tõenäolisemalt hoolib ta nii endast kui teistest.

4. Hoolitse iseenda heaolu eest – selliselt õpetad ka last endast lugu pidama. Kas oled enda suhtes kaastundlik? Kas märkad oma piire ja vajadusi? Kuidas suhtud iseendasse ja teistesse inimestesse? Kõige rohkem mõjutab last ju sinu eeskuju.

5. Märka muutusi oma lapse meeleolus. Pikemaajaline kurbus, ärritunud olek või apaatsus vajab sekkumist, kuid laps ei pruugi ise abi küsida või oma mure suurust mõista. Küsi aeg-ajalt ka, kuidas lapse sõpradel läheb – on oluline suunata last märkama ja julgelt sekkuma, kui kaaslane vajab tuge. Kui ise enam ei oska, saab nõu lasteabi telefonilt 116 111, info@lasteabi.ee, veebivestluse kaudu lehel www.lasteabi.ee.

6. Lapsevanemaks õppimine on protsess, mis kestab kogu elu. Keegi meist ei ole eksimatu. Kui jooksed ummikusse, otsi abi. Sa ei ole üksi. Lasteabi pakub tuge mure või segaduse korral, veebilehelt www. tarkvanem.ee leiad infot laste kasvatamise kohta ja nõuandeid, kuidas iseenda eest hoolt kanda.

Sisukord 8 Sofia Rubina: võimalus oma last

toetada on privileeg

16 Rahasse tuleks maast madalast

suhtuda lugupidavalt

20 Kuidas ja millal kontrollida

Tere, uus kooliaasta ja uued teadmised!

Saabuv septembrikuu – ka teadmistekuu ja tarkusekuu – kutsub esile seinast seina emotsioone. On põnevust, on hirmu. Pabistamist ja pisut kurbustki. Selline tunnete virvarr, kus emotsioonid kiiguvad üles-alla, käib muidugi koolielu juurde. Eriti kui neid esimesi septembreid, kus on tulnud kooliuksest sisse astuda, on kogunenud juba hulgim ...

Võiks ju justkui arvata, et mida aasta edasi, seda kergemaks läheb.

Oh ei! Suurimad pabistajad-sabistajad kipuvad olema lapsevanemad ise, kellel endal kogu teekond juba seljataga, samal ajal kui oma esimese aabitsa järele minevad jütsid tunnevad rohkem ootusärevust kui midagi muud. Tekib ju igatsus lasteaia lõunauinakute järelegi alles siis, kui see võimalus kord käest rebitud on – nagu kõigi heade asjadega ikka kipub olema. Praegu veel on need suure teotahte, hiilgava kujutlusvõime ja julge pealehakkamisega pisikesed igatahes justkui svammid, kes valmis täiel rinnal elutarkust ja -kogemust endasse ahmima.

Peaasi et pikk koolipõli sellel avastamisrõõmul ometi kaduda ei laseks!

Selle väljaande veergudelt leiavad lapsevanemad hulganisti kasulikku, õpetlikku ja julgustavat lugemist. Kuidas siis ikkagi oma last selle pika ja tähtsa eluetapi vältel suunata ja talle toeks olla, et see lapselik avastamisrõõm temast plehku ei paneks ning esimene september tooks elevuse ja naeratuse näole ka aastate pärast?

KOOLI! SÜGIS 2021

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: RIINA PALMISTE riina.palmiste@ekspressmeedia.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@ekspressmeedia.ee

TRÜKK PRINTALL

6

KOOLI!

#e6004e CMYK 5-95-40-0

laste nutitegevust?

26 Õuevalgus aitab nägemist hoida 30 Huvihariduse laiad võimalused

meeldivast ajaveetmisest

tulevikutagatiseni 35 Psühhiaater Lembe Ermos:

rahulik vanem aitab ka lapsel

toimida 40 Aju on alati näljane, vajame

mõtlemiseks head toitu

46 Hea ruum aitab õppida

ja hoiab tervist

50 Hea koolikoti saladused 56 Koolivahetusel vajab õpilane

vanemate tuge

60 “Ma ei taha kooli minna”.

Mis nüüd saab?

64 Uued lahendused magusamaailmas

REKLAAM MAKSIM HRUSTALJOV, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee KERLY VAHUR, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053 melanie.liit@ekspressmeedia.ee JAANA RÜÜTEL, 5656 6130 jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

Suplejate, sukeldujate ja ujujate jaoks!

PERSOON

Sofia Rubina: võimalus oma last toetada on privileeg Laulja Sofia Rubina õppis koroonakriisi lukustusperioodi keerulisest olukorrast ka nii mõndagi head – näiteks senisest veelgi suuremat kokkukuuluvustunnet oma perekonnaga.

| TEKST: ANNE-MARI ALVER |

Kui me Sofia Rubina tema tütre koolitee esimestest aastatest räägime, on nii Eestis kui ka maailmas jälle pingelised ajad. Taas tuleb ühissõidukites maski kanda ja päris kindlalt ei julge keegi väita, mida uue kooliaasta algus kaasa toob.

Kui Sofia tütar Naima 2019. aasta 1. septembril esimesse klassi läks, tundis ema Sofia küll väikest ärevust, nagu emad sel imekaunil ja tähtsal päeval ikka, kuid sügaval südamepõhjas oli ta pigem rahulik – tütreke oli kooliks hästi ette valmistatud ning ootas kooli algust.

“Naima oli käinud lasteaias ja saanud seal ilusasti hakkama. Samuti eelkoolis ja ka seal hästi hakkama saanud,” meenutab ema ning lisab, et oma vanuse kohta oli tütar igati tegus ja iseseisev.

8

KOOLI!

See, et kooliteega seotud logistika jääb peamiselt ema vastutada, oli peres samuti kokku lepitud – muusikuna olid Sofia tööajad pigem õhtuti ja nädalavahetustel, see aga võimaldas tütart kooli saata ning talle tundide lõpus vastu minna.

Kolmekeelne kool Tütre teadmistega oli Sofia täiesti rahul. Kõik vajalik oli ilusasti selge, kaasa arvatud natuke lugemist. Peres otsustati, et ekstra survestamise ja taganttõukamisega tegelema ei hakata ning lastakse lapsel rahulikult koolitempos õppida ja areneda.

“Minu jaoks on tähtis, et tal oleks meeldiv õppida ja et ta ise saaks aru, mida ta teeb ning milleks ta seda teeb.

FOTOD: SERGEI ZJUGANOV MEIK JA SOENG: ALJONA SHMELJOVA STILIST: MERIT BOEIJKENS RÕIVAD: ÜLEMISTE KESKUS TÄNAME: HETKE LIVING

PERSOON SOFIA ROHELINE KLEIT, Eco Aware, Reserved 34.99 KÜBAR, Apranga 39.99 TOSSUD (valged), Skechers 84 NAIMA ORANŽID PÜKSID, Coccodrillo, KidZone 19.90 PLUUS, Coccodrillo, KidZone 19.90 TOSSUD, Lurchi by Salamander 44.99 NATAN RUUDULINE PLUUS, Tuc Tuc 34.95 HALLID PÜKSID, Tuc Tuc 19.95 TOSSUD, Okaïdi 13.99 Kõik riided ja aksessuaarid ÜLEMISTE KESKUS

KOOLI!

9

PERSOON SOFIA PLUUS, Eco Aware, Reserved 19.99 PÜKSID, Eco Aware, Reserved 22.99 JAKK, Eco Aware, Reserved 29.99 SANDAALID, NS King 162.47 NAIMA KLEIT, Apranga 59.99 TOSSUD, Lurchi by Salamander 39.99 NATAN PLUUS, organic textile, Lindex 11.99 PÜKSID, organic textile, Lindex 12.99 Kõik riided ja aksessuaarid ÜLEMISTE KESKUS

Lõppude lõpuks ei läinud me ju ülikooli, me läksime esimesse klassi,” arutleb Sofia.

Pere valis Naimale Avatud Kooli, millel on nende jaoks mitmeid tugevusi. Näiteks õpivad seal koos nii eesti kui ka vene rahvusest lapsed ning õppetöö toimub nii eesti ja vene kui ka inglise keeles. Sofia enda kodu on samuti mitmekeelne – Los Angelesest Eestisse kolinud abikaasa Jasoniga räägib ta peamiselt inglise, tütrega aga vene keeles. Kooliminekuga seoses võttis Sofia kindlaks plaaniks iga päev lapsega ka eesti keeles rääkida ja on seda teinud, samuti loevad nad koos eestikeelseid raamatuid.

Lisaks keelekümblusele iseloomustab Avatud Kooli ka rõhuasetus reaalainetele, näiteks on seal matemaatikatunde rohkem kui õppekava ette näeb.

Sofia Rubina kiidab Avatud Kooli puhul ka kirjeldava hindamise süsteemi – numbri asemel saab lapsevanem ülevaate, milline on lapse tase ja edasijõudmine erinevates ainetes, ning iga semestri lõpul saab laps koolist mapi, kus kõik tema tööd ja hinnangud kenasti näha on. “Lisaks saavad vanemad iganädalaselt tagasisidet sel nädalal tehtu ja saavutatu kohta,” jutustab ta.

Väga tähtis oli perele ka teadmine, et Naimale koolis meeldib – stressi ei olnud ja õppimine edenes algusest peale kenasti.

Muusikakool ja iseseisev valik Ka muusika teemal pakkusid vanemad Naimale pigem võimalusi kui kohustusi. Aga tundub, et vanemate jälgedes käimine tüdrukule meeldib – igatahes tahtis ta kohe esimesest klassist ka muusikakooli minna.

Sofia Rubina meenutab, et tema üllatuseks langetas Naima täiesti ise ja vanemate jaoks natuke ootamatult valiku kitarri kasuks.

“Oleksin arvanud, et ta valib kas saksofoni või trummid. Aga kui temalt küsiti, vastas ta kindlalt ja selgelt, et “Muidugi kitarr!” ning nii siis jäigi,” jutustab ema ja lisab, et tegelikult oli ta avatud uste päevale minnes otsustanud, et toetab oma last, mis iganes pilli too ka ei valiks.

10

KOOLI!

RUBRIIK

SOFIA LILLA KLEIT, MANGO, recycled polyester (Committed) 49,99 HALLID TOSSUD, Skechers 39 NAIMA KLEIT, Okaïdi 29.99 TOSSUD, Lurchi by Salamander 44.99 NATAN DRAAKONIPLUUS, Tuc Tuc 34.95 PÜKSID, Tuc Tuc 26.95 T-SÄRK, Tuc Tuc 21.95 Kõik riided ja aksessuaarid ÜLEMISTE KESKUS

12

KOOLI!

PERSOON Esimesse klassi läinud Naima õppepäevad olid tihedad, kuid tegid rõõmu. Koolipäev sai lõunast läbi, ema tuli vastu ja koos mindi ka huvikoolidesse.

Muusikakoolis toimus õppetöö kolmel päeval nädalas, lisaks hakkas Naima käima breiktantsu treeningutel.

Koduseid töid koolist ei jäetud, kuid iga päev tuli natuke lugeda – seda tegid ema ja tütar tavaliselt enne magamajäämist. Loetakse eri keeltes, Naimale meeldib kõige rohkem inglise keel.

Sofia oli oma elukorraldusega igati rahul – ebatüüpilisema ajakasutusega töö võimaldas tal tütre jaoks igapäevaselt olemas olla ja kõik käimised koos ära käia.

Muusiku töörütm on ka Sofia abikaasal ja Naima isal Jason Hunteril.

Mõnes bändis ja projektis ollakse koos, mõnes eraldi.

Koduõpe ja vastutuse surve 2020. aasta suur muudatus tuli perele ootamatult. Päevapealt muutus kõik – üle riigi jäid kõik õpilased koduõppele. Nii lastele endile kui ka nende vanematele laskus korraga ebatüüpiliselt suur koormus.

Sofia Rubina märgib, et ehkki kõikide töökokkulepete katkemine polnud loomulikult midagi rõõmustavat, oli sellel ka üks hea külg – tal oli aega oma tütrele kodus toeks olla ja koos õppetööga tegeleda.

“Esimese klassi laps pole arvuti kasutamises veel kuigi osav,” kinnitab ema, kel tuli kiiresti omandada kõik vajalikud programmid ja tagada, et need õigeks kellaajaks avatud oleks. “See kõik oli ka lapsevanematele küllalt keeruline ning ma tunnetasin, et kontsertide puudumine ja võimalus oma lapse kõrval olla oli suur privileeg,” räägib ta ning lisab, et abikaasa Jason kirjutas sellal muusikat ja käis stuudios tööl.

Tagantjärele neid keerulisi kuid analüüsides selgub, et Sofia Rubina suhtumine tegi sellal läbi huvitava pöörde – emast, kes usaldas kooli ning pooldas lapse rahulikku ja omas tempos arenemist, sai ema, kes tahtis, et kõik õppimisega seotu oleks täiesti perfektselt korras. Tööd oli selle tagamisega loomulikult palju, sest lisaks igapäevasele koolitööle ja üles-

annete pildistamisele ning saatmisele tuli online’is hakkama saada ka kitarrija solfedžoõpingutega muusikakoolis.

“See on kontrollivajadusest tekkinud teema,” analüüsib Sofia nüüd.

“Sain ju aru küll, et esimese klassi laps ei peagi kõike suutma ja oskama, aga muudkui push’isin. Infot oli muidugi ilma selletagi väga palju – kõik need lingid ja programmid näiteks, mida õppetöös vaja oli ...”

Sain ju aru küll, et esimese klassi laps ei peagi kõike suutma ja oskama, aga muudkui push’isin.

Lisaks muule pingutas Sofia kõvasti ka sellega, et tütre eesti keeles rääkimise aeg ei väheneks. “Tõsi küll, tema jaoks oli see lihtsam kui minu jaoks,” muigab ema nüüd. Raskeid hetki tuli ka ette, vahel lausa pisarateni, kuid kannatlikkuse ja rahuga lahendati need kõik ära ning elu ja õppetöö läksid jälle edasi.

Vaba aja dilemmad Lahendamist vajas ka tütre vaba aja veetmise küsimus. Sofia ja Naima olid varem teinud nii, et kui koolipäev ja huvitegevus selja taga, oli tüdrukul luba ka veidi mängida, telekast saateid või Netflixist mõnd filmi vaadata.

Nüüd aga kulges päev tihti kella 9–18 arvuti taga õppetöö ja muusikakooliga hõivatuna ning mõte sellest, et vabaks ajaks end taas ekraani ette sätitakse, oli Sofia jaoks täiesti vastuvõetamatu.

“Tuli pea tööle panna ning muid tegevusi leida,” ütleb ema ja märgib, et kodus on neil palju lauamänge, kuid

tõsisem mänguaeg saabuski lukustusaja õhtutel, kui oli vaja leida ekraanivabu meelelahutusvõimalusi. Teiseks lemmiktegevuseks kujunes jalutamine – minna polnud kusagile, kuid kõndimas käimine isegi oli tore vaheldus korterielule.

Lapsevanemana tundis Sofia veel üht stressi, mida ta lapsega jagada ei saanud. Nimelt tekitas muret, kui kaua kestab tööta olemine ja kas pere ikka rahaliselt toime suudab tulla.

“Tegelikult saime me suhteliselt kenasti hakkama, lihtsalt hirme oli algul väga palju,” meenutab ta nüüd.

Tasapisi hakkas aimuma ka karmi olukorra mõnusamaid külgi – näiteks võimalus oma lapse ja abikaasaga palju koos ja kodus olla.

Teekond läbi ränga kogemuse Sofia ja Jason olid juba eelmisel aastal jõudnud teadmiseni, et nad on valmis veel ühe lapse tulekuks. Seega tervitati 2019. aastal uudist rasedusest rõõmuga ja jäädi koos uut pereliiget ootama.

Viiendal raseduskuul tekkis beebiootel emal põletik ja seejärel seisti silmitsi leinaga – oodatav väike hing oli nende juurest lahkunud enne, kui nad kohtudagi oleksid jõudnud.

“Sellises olukorras on kõik väga üksi,” ütleb Sofia nüüd. “Mina tundsin end naisena väga üksi, aga ma tean, et see oli väga raske kogemus ka Jasonile ja Naimale.”

Sofia Rubina psühholoogist ema julgustas tütart kiiresti professionaalset abi otsima ja naine valis selle tee, et otsustas olla avatud ning rääkida oma kaotusest ja leinast ka sõpradele. See tõi kaasa mitmeid valusaid lugusid ka teistelt – senimaani oli neid endale hoitud, kuid Sofia avameelsus julgustas ka teisi end avama.

Sofia sai teada kummalise ja veidi paradoksaalse tõe – kui rasedus katkeb näiteks kaheksandal nädalal, suudavad naised sellest rääkida. Kui see aga juhtub kuid hiljem, jäädakse sageli oma valuga üksinda.

“Mõtlesin pikalt ja otsustasin sellest valust lugejatega rääkida,” ütleb Sofia nüüd. “Ehk saan ma sellega aidata mõnd naist, kes on sama kogenud ... See on olnud pikk tee, mille me

KOOLI! 13

PANN&KOOK ON KOGU PERE RESTORAN Meie laiast ja imemaitsvast pannkoogivalikust, kus on nii soolased kui magusad pannkoogid, leiab igaüks oma lemmiku! Hubases ja kauni interjööriga restoranis on palju avarust ning siin tunnevad ennast mõnusalt nii suured kui väikesed. Lapsi ootab mängima muinasjutuline Lo�e mängumaa uhke 6-meetrise tuldpurskava lohega.

Tule ja naudi hetki koos lähedastega!

Leia meid:

T1 Mall of Tallinn, 3. korrus Peterburi tee 2, Tallinn Tel 5770 2221 info@pannjakook.ee E–P 11.00–21.00

RUBRIIK Jasoni ja Naimaga oleme leinates läbi käinud ja ilma psühholoogi abita poleks ma toime tulnud.”

NAIMA ORANŽID PÜKSID, Coccodrillo, KidZone 19.90 PLUUS, Coccodrillo, KidZone 19.90 TOSSUD, Lurchi by Salamander 44.99

Hääle ja hingamise jõud

Kõik riided ja aksessuaarid ÜLEMISTE KESKUS

Ühel hetkel aga julgesid Sofia ja Jason elule uue võimaluse anda. Elu vastas jaatavalt ja Naima teise kooliaasta algul jäädi taas beebiootele.

Lukustus polnud kahtlemata kõige suurem mure, millest vahel mõeldi. Kui tuleb lukustus, siis tuleb, kui on vaja olla koduõppel, siis ollakse.

Sofia Rubina märgib, et teisel aastal sujus kõik kooli ja ka koduõppega seonduv tegelikult märksa rahulikumalt.

“Tütar oli juba palju iseseisvam, hulk vajalikke asju koduseks arvutitööks õpetati koolis aegsasti selgeks,” meenutab ta ning lisab, et kuna koolist anti koduõppe ajaks ka arvuti, said ema ja tütar vahepeal ka paralleelselt arvutis töötada. “See oli täiesti uus kogemus, aga väga meeldiv,” meenutab Sofia. Ka rasedus kulges kenasti ja Naima ootas suureks õeks saamist samuti väga.

Poeg Nathan sündis juuni algul ja Sofia meenutab, et eelmise sünnitusega võrreldes oli see hoopis teistsugune kogemus.

“Ma ise olin kogenum ja rahulikum ning oskasin endaga toimuvast paremini aru saada. Naine olla on ikka võimas kogemus – kasvõi see, kuidas saab hääle ja hingamisega valu reaalselt kontrolli all hoida,” jagab Sofia, kuid tunnistab, et poja sünnil lasus ka koroonaaja pitser – isa lubati sünnituse juurde ning pärast paariks tunniks naise ja beebi juurde, siis aga tuli tal taas haiglast lahkuda. Naima sünni ajal võis pere kogu aeg koos olla ning Sofia meenutab, et toonane Elite kliinik oli interjööri ja mugavuse mõttes sarnasem hotellile kui haiglale.

Siiski on Sofia väga rõõmus, et Jason sai vähemalt sünnituse ajal temaga olla. “See on nii tähtis, et abikaasa oli mu kõrval ja hoidis kätt ... Üksi poleks ma suutnud ega julgenud,” ütleb naine ausalt.

Tunni täpsusega plaanid Suvi on olnud neljaliikmeliseks pereks kasvamise aeg, mille jooksul Sofia ja Jason on jõudnud nii oma lastega palju koos olla kui ka juba tööd

teha ja muusikaga tegeleda. Kordamööda beebi hoidmine, et teine laulda või pilli mängida saaks, on nende jaoks loomulik ning ühiselt tehtavate projektide jaoks on nad otsustanud kaasata lapsehoidja.

“Kui Naima oli väike, aitasid meid palju minu vanemad,” räägib Sofia. “Pidasin seda siis täiesti loomulikuks ja isegi ei mõelnud sellele, kas neil on raske. Nüüd aga oleme rääkinud, et tegelikult ei tunne nad end nii väikese lapsega enam mugavalt, ning me otsustasime proovida nii, et meil on ka lapsehoidja – esimesed muljed on väga head!”

Muidugi pole ka Sofia vanemad kusagile kadunud. Meie vestlemise ajal

plaanis Sofia just üht esinemist, kuhu ta otsustas minna koos Nathani ja oma emaga. “Ma laulan umbes tund aega, sellal saab ema lapsevankrit lükates jalutada. Muul ajal aga oleme koos – peatume spaas ja naudime ühist kvaliteetaega,” arutles ta.

Samalaadse rahuliku plaanimisega paneb Sofia paika nii kodused asjad kui ka muusika ja tööga seonduva. Iga samm mõeldakse läbi, samuti see, kas ja millal kelleltki abi on oodata. Vaikimisigi on selge – juhtub mis juhtub ning kujuneb algav kooliaasta milliseks taheks, Sofia ja Jason koos lastega on valmis sellele vastu astuma ja endast parima andma.

KOOLI! 15

TASKURAHA

Rahasse

tuleks maast madalast suhtuda lugupidavalt Taskuraha on teema, mis kerkib varem või hiljem üles igas lastega perekonnas. Kui palju on õige, kui tihti on õige ja mida see õige selles kontekstis üleüldse tähendab? | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Isegi väikeses ja turvalises sõpruskonnas on keeruline saavutada olukorda, kus eri peredest lastel oleks sarnane taskuraha kogemus. Perede majanduslikud võimalused on erinevad, lisaks sellele määravad raha saamist sageli ka vanemate suhtumised.

Psühholoogiline nõustaja Eda Mölder julgustab vanemaid lastele rahaasjus veidi enam vabadust andma – millal siis veel kui mitte varases nooruses oma esimesed õppetunnid kätte saada.

Samas rõhutab Eda Mölder, et rahaküsimustes on ääretult oluline ka suhtlemise teema – seda nii vanemate ja laste vahel kui ka lapsevanematel omavahel.

Väga erinevad põhimõtted Eda Mölder on erinevate peredega suheldes kogenud eri suundumusi, mis lapse taskuraha saamist ja suurust mõjutavad. Mõni euro siia- või sinnapoole pole kaugeltki kõige suuremate erinevuste killas, need saavad alguse märksa põhimõttelisematel teemadel.

“Näiteks erinevused sel teemal, kas laps teab ette, kui suure summa-

16

KOOLI!

ga ta arvestada võib, või on taskuraha saamine pigem kaootiline ja sõltub asjadest, mida laps ise muuta ei saa – näiteks on vanematel erineva sissetulekuga kuud või käib raha andmine vanema meeleolu ajel,” selgitab ta.

Erinevused tulevad sisse ka sellest, kas taskuraha on lapsele nagu kingitus, mida ta saab vanemalt lihtsalt niisama, või tuleb tal selle saamiseks ka ise pereellu panustada – näiteks mõnes töös osaleda, taarat viia või mõnd muud kokkulepet täita.

Oluline on ka, et oleks kokku lepitud, mis on taskuraha eesmärk. On peresid, kus taskuraha on kulutamiseks mistahes asjadeks, mida laps parajasti tahab. Aga võib olla ka nii, et taskuraha tagab ühe päevase söögikorra või

Oluline on ka, et oleks kokku lepitud, mis on taskuraha eesmärk.

transpordiraha või telefoniarve. Mõnes peres antakse taskuraha aga hoopis selle arvestusega, et laps saab sellest ka säästa. Säästud omakorda on terve uus teema – kes säästab selleks, et mõni ihaldatud asi saada, kes aga selleks, et investeerimismaailmaga tutvust teha ja oma raha kasvatada.

Erinevused tulevad sisse ka raha vormist rääkides – kes saab sularaha, kellel on pangakaart ja raha laekub arvele.

Raha on võim ja vastutus Eda Mölder räägib, et psühholoogilises plaanis on raha nii võim kui ka vastutus. “Lapsed tajuvad selle ära, kuid kui nendega rahast ja sellega kaasnevast ei räägita, võivad nad teha valesid järeldusi,” arutleb ta.

Siin on tema sõnul suur töö ära teha ka lapsevanematel, kes paremal juhul oskavad oma lastele õigeid sõnumeid saata. “Näiteks kui taskuraha annab või kannab üle üks vanematest, kas lapsed

RUBRIIK

teavad, et see on perekonna raha, millest nad osa saavad, või on nende teadvuses lahkem vanem, kellelt saab taskuraha, ja vähem lahke, kellelt ei saa. Kui peres tekib kriitilisi olukordi, võib laste suhtumist hakata määrama ka see, kellelt (rohkem) raha loodetakse saada.”

Veelgi keerulisemaks muutub Eda Mölderi sõnul olukord kärgperedes.

Ta rõhutab, et ka lahus elavatel vanematel tuleks rahaküsimused kindlasti omavahel läbi rääkida ja teineteisega koostööd teha.

“Motiivid ei pruugi üldse halvad olla. Vahel püüab pere juurest lahkunud vanem lastele midagi kompenseerida ning annab seepärast rohkem taskuraha. Vahel tahetakse, et lapsed ikka kindlasti tuleks, et nad võõraks ei jääks ... Nõrk koht on aga selles, et nii võib juhtuda, et lapsed tulevadki teise vanema juurde sellepärast, et rohkem raha saada – see aga ei aita headele lapse ja vanema vahelistele suhetele kaasa,” arutleb ta.

Eda Mölder paneb vanematele südamele, et taskuraha ei tohiks kindlasti muutuda suhete ostmise vahendiks ega vastastikuse manipuleerimise teemaks – selle all kannatavad pikemas plaanis lapsed, kelle suhtumine rahasse ja suhetesse võib niimoodi mõnevõrra ebaterveks kujuneda.

Väikese tehnilise nipina soovitab ta lahus elavatel vanematel pigem panna raha lapse arvele kui anda talle seda sulas – nii on kõik lapse rahaliikumised ka mõlemal vanemal silma all ja omavaheline usaldus sellejagu suurem.

Kärgperes peaks ka taskuraha olema jaotatud õiglasel printsiibil. Mitte nii, et “Isal on uus pere ja uued lapsed, nemad saavad rohkem taskuraha kui meie ...”.

Taskuraha toimib ka õppevahendina Eda Mölder näeb ka taskuraha kasutamist teatava õppematerjalina – see on lapse esimene võimalus raha kasu-

Juhtum elust Ühel piirkondlikul laadapäeval jooksis minu juurde ühe mu koostööpartneri 6-aastane poeg ja palus, et ma kindlasti tema käsitööde letilt midagi ostaksin. Lubasin seda kindlasti teha. Ta ütles aitäh ja lisas: “Kui ma vajaminevat summat ei teeni, siis ma ei saa kooli minna.”

See oli paras jahmatus. Teadsin seda peret ja nende elujärge – igati korralik. Suhtumine haridusse – igati toetav ja normaalne. Kooli alguseni oli nädal ... Õnneks oli kõik korras. Väikese käsitöölapse kiitmisega oli õige veidi liiale mindud ja öeldud midagi sellist, et “Küll sina oled tubli, teenid kohe ise oma kooliraha välja ...”.

Usin ja tõsine poisslaps aga võttis juttu ülitõsiselt ja asus pingutama, et ikka kindlasti ihaldatud koolipoisistaatusesse jõuda.

Kui vanemad kuulsid, kuidas nende jutt mõjus, tehti pisipojale ilusasti selgeks, et kooli saab ta kindlasti.

KOOLI! 17

TASKURAHA

Arvamusi taskurahast Meil on tütardega kokkulepe, et taskuraha saavad nad üksnes siis, kui kõik hinded on neljad ja viied. Seni on see toiminud. Pean seda õiglaseks, sest ka mina ei saaks töölt kehvasti või kuidagimoodi ära tehtud töö eest palka. Tean, et vahel on raske, ja loodan, et väike rahaline motivatsioon aitab selles olukorras edasi pingutada – jälle täpselt nii nagu mul endal tööl.

Elis, kahe põhikoolis õppiva tütre ema Kõigepealt tuleb pudelid ära viia.

Siis vaatame, kas on veel midagi, mis puudu on. Kokkuvõttes saavad kõik lapse vajadused täidetud, aga tal endal tuleb ka pingutada.

Tarmo, 8-aastase poja isa

tamist ja rahaga ümberkäimist õppida ning seda tuleks talle kindlasti võimaldada.

“Taskuraha on lapse esimene rahakool,” rõhutab ta ning lisab, et õppida tuleb nii eelarve koostamist kui ka seda, kuidas raha ja sõpradega suhestuda.

“Varem või hiljem puututakse kokku ka sõpradega, kes ootavad, et neile seda või teist ostetakse või näiteks raha laenatakse,” märgib Eda Mölder.

“Kindlasti pole vale mõte sõpra aidata, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et taskuraha eest pole vaja poolele klassile välja teha.”

Ta viitab, et siin on taas see koht, kus laps peaks saama selge sõnumi, et rahaga ei osteta sõprust ega häid suhteid.

“Väga oluline on ka seostada raha ja tegevust. Ka ema ja isa ei saa raha niisama – nad peavad selle nimel pingutama, midagi tegema. Siit on kerge jõuda selleni, et rahasse tuleks suhtuda lugupidamisega ning veelgi suurema lugupidamisega tuleb suhtuda nendesse, kes oma tööga peresse raha teenivad.”

Taskurahateemaliste otsuste juures soovitab Eda Mölder läbi mõelda ka selle, kui tihti taskuraha antakse – ka see õpetab last oma rahaga ümber käima ja selle kasutamist mõistlikult suunama. “Üldiselt on hea, kui lapsel on

18

KOOLI!

kindlad taskurahapäevad. Esimeses-teises klassis võiks taskuraha anda korra nädalas, vanematele lastele aga võib seda anda ka korra kuus – kuu on päris pikk periood ja nii õpib laps oma rahaga hakkama saama.”

Eda Mölder mainib, et suuremate laste taskurahast rääkides ei saa mööda vaadata ka kahjulike või ohtlike ostude teemast.

“Siingi on ainukeseks lahenduseks lapsega ausalt rääkimine – mida müüakse ning miks see talle kahjulik on. See, mis on kodus läbi arutatud, ei tundu sõpradelt kuulduna enam nii põnevana,” ütleb ta ja lisab, et kui peres on erineva vanusega lapsed, siis võib ka taskuraha olla erineva suurusega. Aga sel juhul peab olema selgelt väljendatud, et taskuraha suurus sõltub taskurahaga ümberkäimise oskusest ja kui noorem jõuab vanema lapse ikka, siis ka tema taskuraha suurus sõltub tema oskusest rahaga ringi käia ning summa võib olla suurem.

Rahast võib ja tuleb rääkida “Sageli räägitakse eesti peredes rahast ainult siis, kui tuleb jutuks selle vähesus,” arutleb Eda Mölder ja märgib, et tegelikult tuleks rahast rääkida märksa enam.

“Lapsed võiksid ja peaksid teadma näiteks seda, mida tähendavad elu-

Ütlesin pojale, et kui päevases keskkoolis käia ei suuda, siis tuleb tööle minna. Õhtukooli kõrvalt õppijat ma üleval ei pea.

Katriin, 17-aastase poja ema Neil on kõik olemas. Kinkisin siis tütretütrele mõned Tesla aktsiad. Las teeb tutvust nii raha kui ka tehnikaga. See osutus heaks ideeks – Tesla hind on pärast seda korralikult tõusnud.

Luise, 13-aastase tüdruku vanaema

asemekulud – elekter, vesi, gaas. Kui vanemad teevad pere-eelarvet, võiksid lapsed seda kuulda, samuti viibida selle arutelu juures, kus käib jutt neile millegi ostmisest – olgu siis teemaks kooliasjad, puhkusereis või laagrisse minek. Samuti võib arutleda selle üle, kui palju maksab toit poes, kui palju söögikohtades, ja leppida kokku, millal tehakse ise süüa ning kas ja millal ka välja sööma minnakse.”

Taskurahateemalise arutelu kokkuvõtteks märgib Eda Mölder, et kõige tähtsam ongi see, et peres valitseks usaldus ning et vanemad ja lapsed tahaksid ja julgeksid omavahel rääkida. Nii rahast, vajadustest, muredest, suhetest kui ka kõigest muust.

NUTIMAAILM

Kuidas ja millal kontrollida laste

nutitegevust?

Mitte keegi ei hooli oma lapse heaolust rohkem kui sina. Juba ammu ei tähenda lapsekasvatamine tema suunamist ainult füüsilises maailmas, vaid sellele on lisandunud ka virtuaalmaailm.

Järglastele tasub maast madalast anda kaasa tervislik nutikäitumine, et neist saaks küll täieõiguslikud digikodanikud, kuid mitte internetisõltlased. Toome välja kolm soovitust, kuidas virtuaalmaailm perekonnas enda kasuks pöörata. | TOIMETAS: TAAVET KASE | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

20

KOOLI!

Tasakaalukus on võti Tehnoloogia on siin, et jääda, selles pole enam kahtlustki. Vanemad, kes meenutavad häid aegu minevikust, aegu, mil lapsed veel kaigastega murul mängisid, peavad aktsepteerima uut reaalsust. Lapsed mängivad hoopis teisi mänge hoopis teises keskkonnas – ekraanide ees, virtuaalsetel muruplatsidel virtuaalsete tegelastena virtuaalseid kaikaid vehkides. Mida aeg edasi, seda digitaliseeritumaks maailm muutub. Ühest küljest on hüppeline tehnoloogia areng muidugi positiivne ilming, sest see lisab noore inimese arengule uued perspektiivid.

Uued õppimismetoodikad, loomingulisuse väljendamine, suhtlusringkond, mis on nupuvajutuse kaugusel ...

Teisest küljest ... pole head ilma halvata ja tasakaalukus on võti. Nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ka ilmingud, kus laps pääseb ligi veebilehtedele,

NUTIMAAILM

Pea meeles, et tehnoloogia võiks perekonnas toimida kui nutikas abiline. mis pole alaealistele mõeldud, või satub keskkondadesse, kus süütu suhtlus võib lõppeda lausa ohtlikult. Ühtset edu retsepti nutiseadmete kasutamise kontrollimisel loomulikult pole – iga perekond on erinev. Pea meeles, et tehnoloogia võiks perekonnas toimida kui nutikas abiline. Laste puhul tasuks jälgida ohumärke: laps kurdab igavust või lausa meelehärmi, kui tal puudub ligipääs nutiseadmetele; laps reageerib ekraanipiirangutele tugevate jonnihoogudega; arvuti taga või telefonis istumine hakkab häirima magamist, näost näkku suhtlemist või kooliõpinguid.

Ekraaniaja piiramiseks leidub hulgaliselt rakendusi, mida on vanematel kerge kasutada. Põhiliselt saabki selliste äppidega tekitada tasakaalu online’is ja offline’is veedetud aja vahel, sest pereaeg ja nutiaeg võiks üksteisest lahus seista ning ajaliselt tasakaalus olla.

Ole ise eeskujuks Tehnoloogia ja nutimaailm ei imponeeri ainult lastele. Olgem ausad, ka meie, täiskasvanud, vaatame iga tund telefo-

22

KOOLI!

ni, töötame hilistel õhtutundidel arvuti taga ja veedame tunde diivanil, vaadates oma lemmikseriaale. Siinkohal kehtib triviaalne tõdemus: lapsed kopeerivad meie käitumist, mitte ei käitu meie sõnade järgi. Veel enam – tihtipeale tunnevad lapsed, et peavad vanemate tähelepanu nimel nutiseadmetega võistlema.

Kui tahame, et lapsed ekraanidelt pilgu tõstaksid, peame piirama ka enda nutimaailmas veedetud tunde. Mõned olulised hetked päevas, kus võiks seadmed sahtlisse panna ja näost näkku suhelda: laste kooli viimine ja nende sealt toomine – see on vaheetapp, kus jõnglased lülituvad koolielust pereellu ja vastupidi; pärast tööd koju jõudes tasuks taasluua side perekonnaga ja küsida, kuidas nende päev on möödunud; koos söömine on hea võimalus nutiseadmetest eemal olla ja näost näkku suhelda. See kehtib ka restoranis õhtustades; kõiksugu reisid või väljasõidud loovad pere keskis ühiseid mälestusi ja nende ajal võiks telefoni taskusse jätta.

Tehnoloogiaga suhtlemine on fundamentaalne küsimus Kindlasti on teil peres paika pandud erinevad reeglid või tavad – kes peseb nõud, millal koristatakse kodu, kuidas toimub pesupesemine jne.

Samamoodi peaks lähenema nutimaailmale – tehnoloogia ja nutiseadmete kasutamise võiks ühiselt paika panna.

Reeglid, milles kokku lepitakse, kehtivad sel juhul kõigile ja tänu neile võib digitaliseeritud maailmast palju abi olla. Reegleid kehtestades ja nendest kinni pidades õpivad lapsed ka iseennast piirama ning mõistavad, et offline on sama tähtis kui online. Kuna teema on oluline, siis ei saa sellele läheneda kergekäeliselt. See nõuab aega ja mingil määral kindlasti ka katsetamist. Kõikide ekraaniaja piiramine ühe mõõdupuu järgi ei pruugi olla parim lahendus – lapsed on erinevas vanuses ja nende huvid ning vajadused varieeruvad, seega tuleks ühised reeglid kokku leppida, arvestades kõiki pereliikmeid.

Allikas: nytimes.com

TAGASI KOOLI Kooli- ja kunstitarbed Külasta meie e-poodi:

www.papiir.ee

RUBRIIK

10 põhjust, miks jälgida oma lapse internetitegevust 1. Küberkiusamine. Suur osa kiusamisest on tänapäeval seoses sotsiaalmeediakontodega kolinud internetti. Enamik lapsi, keda internetis kiusatakse, kannatavad emotsionaalselt ja paljud neist võivad langeda depressiooni, rääkimata sellest kunagi oma vanematele.

Lapse tegevuse jälgimine suhtlusvõrgustikes aitab kiusamisele jälile jõuda – olgu laps siis kiusamise ohver või hoopis kiusaja ise.

2. Niinimetatud sextimine. Sextimine ehk endast alasti piltide saatmine võib teismeliste jaoks tunduda seksikas ja tärkav inimene saadab oma möllavad hormoonid läbi nutiseadmete eakaaslastele. Küll aga ei mõisteta, et sellised pildid võivad jõuda inimesteni, kelleni need jõudma ei peaks. Vanema kohustus on sellist tegevust piirata ja selgitada lapsele sextimise varjukülge.

3. Ahistajad. Interneti kaudu otsivad ohvreid pedofiilid, kes erinevate suhtlemisvõrgustike kaudu lastega vestlust alustavad.

Kui sa ei tea, mida ja kellega sinu laps internetis räägib, võivad tagajärjed olla enam kui kurvad.

4. Ohumärgid käitumises. Kui sinu laps räägib internetis enesetapust või elab kellegi depressioonile kaasa, on aeg vahele astuda. Nii saad ära hoida kõige halvema.

5. Halvad sõbrad. Jälgides oma lapse vestlusi ja suhtlusringkonda, saad üsna kiirelt jälile, kes last kurjale teele suunavad. Halvad sõbrad, kes ärgitavad teisi narkootikume tarbima või kuritegusid sooritama, on noores eas inimesele suurteks mõjutusteks.

Sellistele teemadele tuleks loomulikult läheneda targalt ja puhtalt keelamisest pole siinkohal tihtipeale kasu.

24

KOOLI!

6. Laste kaitsmine. Tihtipeale avaldavad noored internetis rohkem isiklikku informatsiooni kui tarvis. Kahtlased tegelased ja kõiksugu võõrad ei pea näiteks teadma, kus sinu laps asub.

7. Maine. Paljud pildid või postitused võivad rikkuda lapse väljavaateid tulevikus. Olgu see siis tööotsinguil või muudes tegevustes. Oma lapse maine kaitsmiseks tuleks jälgida, mida ta internetti postitab, ja vajadusel sekkuda.

8. Identiteedivargus. Kurjategijad, kes tegelevad identiteedivarguse ja pettusega, muutuvad koos tehnoloogia arenguga järjest kavalamaks. Kui laps jagab internetis liiga palju isiklikku informatsiooni, võibki juhtuda, et ühel päeval võetakse tema nimele suur SMS-laen ja selle tagajärgedega tegelemine on hoopis keerulisem kui ennetav tegevus.

9. Viirused. Tihtipeale ei suuda lapsed hinnata, millised rakendused või internetileheküljed võivad sisaldada viiruseid. Heal juhul võib viirus hävitada nutiseadme, halvemal juhul saadakse selle kaudu kätte lapse isiklik informatsioon.

10. Ekraani taga veedetud aeg. Vanemad, kes jälgivad oma lapse internetitegevust, on teadlikumad, kui palju nende laps tegelikult nutiseadmeid kasutab. Need numbrid on alati suuremad, kui julgetakse arvata.

Allikas: uknowkids.com

TERVIS

Õuevalgus aitab nägemist hoida “Lastel, kes veedavad rohkem aega õues, on oluliselt väiksem risk lühinägevuse ehk müoopia tekkeks,” räägib Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa. | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Lühinägevus ehk müoopia tekib hinnanguliselt 20–30% alg- ja põhikooliealistest lastest. Lühinägevuse tekke riske saab aga vähendada, kui lapsed veedavad piisavalt aega õues ja annavad silmadele vajalikku puhkust.

Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raske selgena näha. Selle põhjuseks on asjaolu, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ja valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -läätsesid.

26

KOOLI!

Lühinägevus saab alguse varases lapsepõlves Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas. Müoopia tekib silma liiga kiirest ja ulatuslikust kasvust võrreldes lapse ealise normiga. Müoopia on definitsiooni järgi silma refraktsioon alates –0,5 dioptrist. Lühinägeva lapse miinusprillide tugevus suureneb ja müoopia võib süveneda väga erineva tasemeni.

Suureks müoopiaks nimetatakse silma refraktsiooni alates –6 dioptrist. Üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva, sageli varases täiskasvanueas.

Varane lühinägevus ei pruugi en-

Lühinägevuse sümptomid Laps ei näe tahvlile ja võib silmi kissitada Laps ei märka kaugel asuvaid objekte Laps istub televiisorile liiga lähedal Harvem võib esineda silmade pingetunne, silmade väsimus ja peavalu Allikas: colonnacharity.ee

dast kohe märku anda. Sageli ei ole eelkooliealisel lapsel mingeid probleeme ei kodus ega lasteaias. Ka kooli minnes võib laps istuda tavapäraselt klassiruumi keskmises pingis ja tahvlile üsna hästi näha. Üheks lühinägevuse sümptomiks on kissitamine tahvlit või tele-

TERVIS viisorit vaadates. Kui laps soovib õppeaasta edenedes istuda klassis ettepoole, sest ta ei näe enam tagumisest pingist, on see kindel märk lühinägevuse arengust. Samamoodi võib lühinägev laps kodus väga lähedalt televiisorit vaadata.

lühinägevuse tekkeks, mis avaldub nii käitumuslikes kui ka geneetilistes tegurites. Oluline on märkida, et erinevad geneetilised tegurid, kuigi laialdaselt uuritud, seletavad lühinägevuse teket vaid umbes 20% ulatuses.

Riskitegurid on valguse nappus ja lähitöö

Lühinägevuse ennetamine: 2-20-20-reegel

Lühinägevuse riskitegureid on uuritud pikka aega ja on leitud, et kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades suurema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. Kui suvel päikesepaistelisel päeval on õues valgustatus kuni 100 000 luksi, siis hästi valgustatud siseruumides vaid umbes 500 luksi. Ka pilvise ilmaga on õues kordades suurem valguse intensiivsus kui hästi valgustatud ruumis. Seetõttu on iga ilmaga õues viibimine silmale ja ka tervisele üldse väga kasulik. Siia sobib vana tõde, et pole halba ilma, vaid halb riietus! Meie üleskutse olekski, et lapsed õue mängima – see on tasuta ja kõigile kergesti kättesaadav.

Teise olulise tegurina soodustab lühinägevuse teket rohke lähitöö, mille alla kuulub arvuti ja nutiseadmete kasutamine, aga ka lugemine ja kirjutamine. Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk

Lühinägevuse tekke riski aitab vähendada ja juba välja arenenud lühinägevuse süvenemist pärssida lihtne elulaadipõhimõte. Lastel soovitatakse järgida 2-20-20-reeglit: viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ja iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja, klassiruumi teise otsa).

Oluline on tagada ka töökoha hea valgustatus ja julgustada lapsi jalgsi koolis käima. Mitmes Aasia riigis, kus lühinägevus on väga laialdaselt levinud ja probleem saavutanud lausa epideemia mõõtmed, on alustatud programmidega, mis suunavad lapsi koolitundide vahel rohkem aega õues veetma.

On leitud, et neil meetmetel on lühinägevuse ennetamisele positiivne mõju.

Lühinägevust saab korrigeerida Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -läätsedega, kuid need

Eestis on lühinägevus ligi kolmandikul lastest Kui aastal 2010 moodustasid müoobid 28% maailma rahvastikust, siis Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside järgi on aastaks 2050 maailmas 50% inimestest lühinägevad.

Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem.

Euroopas jääb müoopia levimus mõnes riigis juba praegu 40–50% piiresse. Aasias räägitakse tänapäeval müoopia epideemiast – teatud piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias on 80–90% elanikest lühinägevus.

Kliinilises praktikas oleme viimastel aastatel selgelt näinud müoopia laialdasemat levikut ja lühinägevus tekib tänapäeval üha sagedamini noorematel lastel. Eestis on õpilaste koguarv umbes 150 000. Kui hinnanguliselt neist on müoobid 30%, siis lühinägevusega lapsi on Eestis umbes 45 000.

Allikas: Kadi Palumaa

28

KOOLI!

meetodid ei takista silmal edasi kasvamast ega mõjuta seega lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on kasutusele võetud uued tõenduspõhised meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks teaduslikult tõestatud meetodiks on atropiini silmatilgad.

Atropiini leidub karumustika (Atropa belladonna) marjades ja see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Alles aastal 2006 avaldati uuring, milles näidati veenvalt, et atropiin pärsib ka silma kasvu, ja järgnevatel aastatel tehti kindlaks, et see toime avaldub juba väga väikese kontsentratsiooni juures. Kui silmatera laiendamiseks kasutatav atropiini kontsentratsioon on 1%, siis silma kasvu pärsib ka juba 0,1%, 0,05% ja 0,01% atropiinilahus. Niivõrd madal atropiini kontsentratsioon enamikul inimestel pupilli ei laienda ja kõrvaltoimeid esineb vaid umbes 5% ravi saavatest lastest.

Lühinägevuse ravis kasutatakse ka spetsiaalseid kontaktläätsesid, näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid. On teaduslikult tõestatud, et sellised müoopia ravi läätsed pärsivad samuti silma kasvu, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

SISUTURUNDUS

Tervislikku kooliaastat!

Kooliaeg toob ühtaegu põnevust ja ärevust. Et koolijütsil jätkuks piisavalt energiat, jaksu keskenduda ja organismil jõudu, et viirushaigustele mitte alla anda, tulevad appi Biomarketi tervisetooted.

IGAPÄEVASED ABIMEHED Kasvueas organism vajab arenemiseks piisaval hulgal vitamiine ja mineraale, mille hulka kehvad toiduvalikud ja stress tihti negatiivselt mõjutavad. Spetsiaalselt lastele mõeldud Natures Aid'i toidulisandite valikust sobib igapäevaseks kasutamiseks mitmekülgse toimega kolmik: saasteaineteta, sh raskmetallideta, sidrunimaitseline kalaõli, probiootikumid meeleolu ja immuunsuse turgutamiseks, mustasõstramaitseline kompleks C-vitamiini, D3-vitamiini, tsingi ja leedripuuga organismi kaitsevõime toetamiseks ja väsimuse leevendamiseks.

PIHUSTA TERVISEKS Võrreldes tablettide ja kapslitega imenduvad vitamiinid suu limaskesta kaudu märkimisväärselt tõhusamalt ja kiiremini, selgub uudsete suukaudselt pihustatavate toidulisandite esmaesitleja BetterYou ja Suurbritannia ülikoolide pikaajalistest ühisuuringutest. Kunstlike lõhna- ja maitseaineteta, alkoholi- ning suhkruvabad maitsvad toidulisandid on meele järele ka neile, kellele tablettide ja kapslite neelamine ei sobi. Koolilastele sobivad näiteks kirsimaitseline C-vitamiin, piparmündimaitseline D-vitamiin ja vaarikamaitseline multivitamiin.

TOETUST AROOMITERAAPIAST Kooliaeg toob väikesele inimesele iga päev lugematuid väljakutseid.

Aroomidel on imetabane võime mõjutada meeleolu ja sisemist tasakaalu. Üle 30-aastase kogemusega Saksa ökokvaliteediga eeterlike õlide tootja Primavera Life’i mugavat kasutust võimaldavate toodete sarjas on mõeldud spetsiaalselt lastele: proovi pihustatavaid ruumilõhnastajaid, aroomilampi või difuuserisse sobivat õlisegu või roll-on’i randmetele, kaelale ja meelekohtadele. Keskendumist, õppimist ja meeldejätmist soodustab kombinatsioon sidrunist, apelsinist ja greibist. Enesekindlust ja julget pealehakkamist toetab aroomisegu seedrist, kardemonist ja mandariinist.

www.biomarket.ee

HUVIHARIDUS

Huvihariduse laiad võimalused meeldivast

ajaveetmisest tulevikutagatiseni Eestis osaleb huvihariduses ühel või teisel moel üle 200 000 noore ja selle laiad võimalused koos tulevikuperspektiiviga annavad ka selgelt aimu, miks.

Lisaks meeldivale ajaveetmisele siin ja praegu sillutab see tihtipeale teed ka läbimõeldud karjäärivalikule. | TEKST: UKU ADRIAN ILVES | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Huvihariduseks nimetatakse väljaspool üldhariduskooli riiklikke õppekavasid toimuvat vabatahtlikku harivat tegevust, mis toimub süsteemse programmi alusel ning vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga juhendaja käe all. Selle alla kuuluvad muu hulgas jalgpalli- ja korvpallitrennid, robootika ning tehnoloogia huviringid,

30

KOOLI!

muusika- ja kunstikoolid või ka näiteks linnuvaatlus.

Eesti puhul saab huvihariduse kohta väita, et iga noore (ja tegelikult mitte ainult noore) jaoks leidub kusagil sobiv. Spetsialistide sõnul on riigi ja kohalike omavalitsuste otsused huvihariduse osas selgelt soosivad, mis tähendab muu hulgas, et ka lapseva-

nemate endi initsiatiiv uue huviringi algatamisel ning läbiviimisel on väga kõrgelt hinnatud. Toimivad täiendkoolitused ja tugiprogrammid võimaldavad uue kutsumuse leidnud inimesel endale uues valdkonnas arvestatava pädevuse omandada.

Milleks jaguneb, kuidas eristub?

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Rasmus Kits ütleb, et huvihariduse saab laias laastus jagada kolme rühma.

Vabahuviharidus (tuntud ka kui huvitegevus) keskendub mehe sõnul lihtsas mõttes huviharidusele, mille raames käib laps kusagil – näiteks enda kooli läbiviidavas – huviringis.

RUBRIIK laulupidu ei maksa koorilaulu ja tantsu populaarsuse kasvu üle imestada. Samuti on tulnud ette, et pikkade traditsioonidega huvialad ja -koolid saavad rohkem tähelepanu ning nende suurema toetusega ollakse rohkem harjunud. Ka pole erinevate omavalitsuste panus huviharidusse ning haridusja noorsootöö tegevusse alati ühtlane. “Loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia (LTT) valdkond ei ole väga kaua esindatud olnud. Selle uudsuse tõttu ei ole selle toetusmeetmed olnud alati sama suured.”

See võib, kuid ei pea olema süsteemne õpe. “Näiteks koolis toimuv robootika või koorilaulu huviring kuuluvad mõlemad vabahuvihariduse kategooriasse. See on organiseeritud ning toimub üldjuhul kvalifitseeritud ja kõrgharidusega juhendaja läbiviimisel. Selle tasandi huvihariduses osaleb umbes 81 000 last,” selgitab Kits.

Põhihuvihariduse puhul saame rääkida juba süsteemsest huvikoolides toimuvast huviharidusest. Ühest huvikoolist teeb huvikooli vastav koolitusluba ja ministeeriumi kinnitatud õppekava, mille järgi huvikool tegutseda tohib. Õpe on reeglina mitmeaastane, mitte vaid üks aasta kestev tsükkel. Sinna alla kuuluvad näiteks pikkade traditsioonidega huvikoolid, nagu kunsti- ja muusikakoolid ning spordikoolid, aga uute tulijatena ka tehnoloogiavaldkonna huvikoolid. Ka siin toimub kõik vaba tahte alusel, kuid süsteemsemalt, vastava erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooniga õpetajate käe all, kelle kvalifikatsioon on võrreldav üldhariduskoolide õpetajate omaga, kuid kes tegelevad lihtsalt mingi konkreetse valdkonnaga. Näiteks mõni pilliõpetaja või jalgpallitreener.

Kolmas ja kõige vähem levinud, aga kindlasti mitte selle võrra vähem tähtis valdkond on eelprofessionaalne õpe.

Teatud huvihariduse valdkondades on tugevalt kanda kinnitanud ja äärmiselt oluline veelgi kõrgemal ning süvendatud tasemel eelprofessionaalne õpe, mille kaudu valmistab noor ennast ette juba kõrgharidusse sisenemiseks ning oma kutse ja suuna ettevalmistamiseks.

Sellist õpet pakuvad näiteks muusikakoolid ja tantsukoolid, mille õpilastest

32

KOOLI!

saavad tihti kõrgharidusega tantsupedagoogid või professionaalsed muusikud. Enamasti on see mõeldud õpilastele vanuses 15 ja üle selle.

Noorte erinevad huvid ja riigi abistav käsi “Ei saa öelda, et noored eelistavad ühte või teist, nad on endiselt erinevate huvidega ja kõik valdkonnad on ilusti kaasatud. Aga kindlasti köidab noori tehnoloogia ja sellega tuleb ilmselgelt ka tegeleda,” ütleb Kits, täpsustades, et loodus- ja tehnikateaduste valdkonna osakaal on hetkel alla 15 protsendi kogu huvihariduse osakaalust, kuid kümmekond aastat tagasi oli see protsent vaid kolme juures. “Avalikkuses on palju räägitud ka tehnoloogia negatiivsetest mõjudest.

Just huviharidus on see, mille kaudu on võimalik suunata noort tehnoloogiateadlikuks tulevikukodanikuks.”

Siiski on Kitse sõnul noorte huvide suunamisel oluline osa ka trendidel ja muudel mõjutajatel. Vahetult enne

Huviharidus on noore tuleviku valimisel oluliselt tähtsam, kui me seda võib-olla teadvustada oskame

Lapse huvid esikohale Lapsevanemaid peab Kits üldjuhul väga teadlikeks. Nad oskavad olla nõudlikud, eeldada kvaliteeti ja soovivad ka ise nii rahaliselt kui ka sisuliselt panustada. “Lapsevanem on huvihariduse juures väga oluline, sest kuigi tegutsetakse lapse nimel, siis lapsevanem aitab ja toetab.”

Katsetamine tuleb kasuks Selge on aga see, et laste ja noorte huvid on tihtipeale muutlikud ning huvi ja õhinaga ettevõetud ala võib nende jaoks ennast mõne aja jooksul ammendada. Kitse sõnul pole selles ka midagi halba, sest iseenda arendamise protsessis on katsetamine pigem loomulik nähtus.

“Ma arvan, et katsetamine ja proovimine on huvihariduse juures täiesti normaalne protsess. Laps tegelebki iseenda arendamisega ja otsib iseenda teed. IT valdkonna tudengite seas tehtud uuringust selgus, et umbes 40 protsenti õpilastest teevad oma tuleviku ja erialavaliku huvihariduse põhjal. Huviharidus on noore tuleviku valimisel oluliselt tähtsam, kui me seda võib-olla teadvustada oskame. Mul on väga häid näiteid just noortest robootikutest, kellest on saanud kümme aastat hiljem Eesti tasemel tippspetsialistid näiteks küberturbe või automaatika ja mehhatroonika valdkonnas.”

Eesti Teadushuvihariduse Liidu ellu kutsutud keskkond huviring.ee koondab endas huvihariduse pakkujaid, tehes lapsevanemal oma lapsele sobiva huvihariduse leidmise võimalikult mugavaks.

ÕPIME LÄBI MÄNGU! KOOLITUSED, TAVAKÜLASTUSED, SÜNNIPÄEVAD, ISADEPÄEVAPEOD, JÕULUPEOD jm.

ka tee 84 a, Ta llin n. ww w.l as tel iik lus pa rk. ee Ka da

NÜÜD K KLASSIÕHTA UD! Laste Ufopark on elamusterohke sünnipäevade pidamise koht, alates 7a lastele, kus rännak viib meid kosmosesse. Hämaras valgus- ja heliefektidega kosmoseruumis sõidetakse ringi elektriliste põrkeufodega.

Sõita saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud (kuni 100 kg).

www.lasteufopark.ee

Kadaka tee 84a, Tallinn.

SISUTURUNDUS

KUIDAS KOOLIS PAREMINI KESKENDUDA? Lastepsühhiaater annab nõu

Kosutav suvevaheaeg jäi seljataha ning õppuritel tuleb taas süveneda koolitarkuste omandamisse.

Ent pahatihti tekib lastel keskendumisprobleeme – tähelepanu hajub lihtsalt kõrvale, nad võivad olla rahutud või hajevil, täidavad ülesandeid pealiskaudselt ning unustavad kergesti. TÜ kliinikumi lastepsühhiaater Roman Balõtšev annab nõu, mida teha, et lapse tähelepanuvõimet parandada.

„E

simene ja kõige olulisem on laste ja noorukite jaoks selles situatsioonis päevarutiin,“ märgib dr Roman Balõtšev. „Ettearvatav režiim ja plaanipärane elu mõjuvad lapsele rahustavalt. Et rutiini oleks lihtsam meelde jätta, riputage ajakava nähtavasse kohta.“ Dr Balõtšev soovitab määrata selged piirid, millest tuleb alati täpselt kinni pidada. See võimaldab lapsel tunda jalge all kindlat maapinda, mis tähendab, et ta on tasakaalukam ja rahulikum.

Enne koduülesannete täitmist tasub nälga vähendada, söögiks sobivad banaan, õun, jogurt, ning väsimust leevendada ehk lapsel peab olema võimalus puhata „Vältige toite, millel on närvisüsteemi stimuleeriv toime, nagu šokolaad ning kofeiini ja suhkrut sisaldavad joogid,“ lisab dr Balõtšev. „Rahuldage lapse füüsilise tegevuse vajadust, et ta saaks liigset energiat välja elada. Väga hästi mõjub näiteks ujumine. Aktiivsetele lastele on äärmiselt oluline piisavalt puhata, öine uni peaks kestma vähemalt 10–12 tundi.“ Psühholoog Liis Arras Katriito nõustamis- ja psühhoteraapiakeskusest täiendab, et oluline on piirata laste

ekraanide taga viibimise aega. „Pidev infotulv ning helendavate ekraanide maailmas suhtlemine ja mängimine ei lase lapse ajul puhata. Need tegevused stimuleerivad aju üle, häirivad keskendumise ja emotsioonidega toimetulemise võimet ning sageli ka und. Lapsel peab olema tegevusi, mis tunduvad vähemalt samavõrra põnevad kui ekraani vaatamine.“ „Piirake nutiseadmes veedetavat aega, eriti enne magamaminekut,“ lisab dr Balõtšev. „Koolieelikud ei tohiks telerit vaadata või arvutis olla rohkem kui 30–40 minutit päevas, sedagi eelistatult vahekatkestusega, ning nooremad õpilased rohkem kui 60 minutit päevas.“ Lapse keskendumisvõime toetuseks võiks dr Roman Balõtševi sõnul kasutada küllastamata oomega-rasvhappeid, mis omavad olulist rolli ajurakkude arengus ja valmimises. Küllastumata rasvhappeid ei suuda organism ise toota, seetõttu tuleb neid saada toidust või tasakaalustamata dieedi korral toidulisanditest. „Hea on ka magneesium, mis aitab kaasa närvisüsteemi korrapärasele talitlusele ja

psühholoogilistele funktsioonidele, ning tsink, mis aitab kaasa normaalsele kognitiivsele ehk tunnetuslikule talitlusele. Kognitiivne talitlus on seotud inimese mälu, mõtlemise, tähelepanu, keskendumisvõime ja teiste tunnetusprotsesside ning kõnega.“ Näiteks toidulisand Esprico närimiskapslid on spetsiaalselt välja töötatud üle viieaastaste laste toitumisvajadusi arvestades ning keskendumisvõime toetuseks. Puuviljamaitselised Esprico kapslid sisaldavad küllastamata oomega-3- ja 6-rasvhappeid, magneesiumi ning tsinki. Kapslid sisaldavad tasakaalustatud segu merekalaõlist (väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA) ning looduslikku taimset kuningakepiõli, mis omakorda sisaldab rikkalikult gammalinoleenhapet.

Toidulisandid ei asenda tervislikku elustiili ega mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist.

Maaletooja on Sirowa Tallinn AS.

VAIMNE TERVIS RUBRIIK

Psühhiaater Lembe Ermos: rahulik vanem aitab ka lapsel toimida

Aeg meie ümber on olnud ärev nii täiskasvanutele kui ka koolis käivatele lastele ja noortele. Paljude jaoks on ärev foon muutunud ka sisemiseks ärevuseks. | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

“Ma hakkasin kartma lihtsaid asju, mida ma varem kartnud polnud,” tunnistab 15-aastane Maarja ja lisab, et oma osa oli selles kindlasti kevadisel lukustusperioodil. “Muidugi oli mulle alati meeldinud arvutimänge mängida, aga korraga polnud mul enam nagu mujal ollagi kui arvutis. Kõik koolitööd ja suhtlemised kolisid netti ja ühel hetkel sain ma aru, et ei taha enam arvutist eemalduda – vahetu suhtluse ees oli tekkinud hirmusegune tõrge.”

Maarja meenutab, et ehkki tal on oma emaga usalduslik suhe, ei osanud ta ka emalt abi otsida. Samuti ei saanud ema aru sellest, et tütrel on mure, mis üha süveneb.

“Ema oli pikad päevad tööl, tema

ametis pole distantsilt töötamine võimalik. Poes käis ema õhtuti ja minul soovitas mitte minna – ütles alati, et tema on vanem ja valmis vajadusel ka haigestuma. Ka see tekitas minus hirmu. Püüdsin hästi-hästi vähe süüa, et ema peaks vähem poes käima ja end ohtu seadma,” meenutab Maarja.

Klass sai korralike hinnetega lõpetatud. Tuli suvi ja lukustus lõppes, kuid Maarja ei taha ikka veel eriti väljas käia.

“Uue kooliaasta ees on mul hirm,” ütleb neiu. “Ma kardan, et ei oskagi enam otse suhelda. Olen nohikuks muutunud ega oska istuda, astuda ega rääkida. Kardan vastamist, teiste noortega koos olemist ja üritusi. Aga

samas kardan ka seda, et neid ei tulegi. Igat pidi on hirm ja ebamugav.”

Ärevus röövib vabaduse Psühhiaater Lembe Ermos märgib, et ärevus on nii üks psüühikahäirete osa kui ka normaalne tunne. Probleemiks muutub ärevus siis, kui see ületab teatud piirid ja hakkab segama igapäevaelu tegemisi. “Ärevus on seotud stressi ja hirmudega ning selle varjus on sageli erinevad tunded, näiteks viha ja kurbus,” kirjeldab Lembe Ermos ning lisab, et ärevus võtab inimeselt vabaduse teha neid asju, mida ta muidu meeleldi teha tahaks.

“Koolielu kontekstis tähendab see näiteks seda, et õpilasel on raske kontsentreeruda ning uusi teadmisi vastu võtta. Kui selline olek kordub ja süveneb, toob see kaasa õpiraskused ning nendega omakorda võivad kaasneda kas kurbus ja depressioon või siis hoopis ettearvamatud reaktsioonid.

KOOLI! 35

REKLAAM

LUGEMISPÄEVIK  Rahva Raamat Armsa kaanekujunduse ning värviliste sisupiltide ja selge fondiga lugemispäevik, inspireerimaks pisikesi lugejaid talletama oma lugemiselamusi.

Iga raamatu jaoks on selles toredas vihikus täitmiseks kolm lehekülge, kokku mahub kirjutama 12 raamatu kohta.

Lugemispäevik on valminud koostöös tegevõpetajatega.

ROBERT LOUIS STEVENSON

AARETE SAAR  Rahva Raamat Astu pardale ja ole valmis peadpööritavaks seikluseks, kust ei puudu peidetud varandus, ohtlikud mereröövlid ega verised võitlused. Robert Louis Stevensoni „Aarete saar“on üks kõigi aegade populaarsemaid mereröövlilugusid. Teosest pärinevad mitmed žanri sümbolid, nagu ühe jala ja õlal istuva papagoiga piraat ning kaardile aarete asukoha tähistamiseks tehtud rist. Haaravas seiklusjutus on peidus ka liigutav täiskasvanuks saamise lugu, kus peategelane Jim saab õppetunde sõprusest, lojaalsusest ja vaprusest.

Unustamatute tegelaste ja kaasakiskuva süžeega raamat on köitnud igas vanuses lugejaid alates selle ilmumisest aastal 1883.

Laps või noor võib sellises olukorras tunda end ebaõnnestununa ja kaotada usu endasse,” selgitab Lembe Ermos.

Kõik on erinevad KAIDI KRUUS

PILVE TEEL  Rahva Raamat PILVE TEEL on põnev, hariv ja armas lugu pisikese pilvekese arengust ja eneseleidmisest. Olenemata meie taustast ja isiklikust eluteest on kõigil soov olla armastatud, aktsepteeritud ja õnnelik. Mõned sündmused võivad meid elus tabada ootamatult ja võti nende ületamiseks on läheneda avatud südamega.

VÄRVID TALUS. KLEEBI JA ÕPI!  Rahva Raamat Palju toredaid värvilisi kleepse ootab selles tegevusraamatus oma kohale jõudmist. Pööra lehte ja avasta järjest uusi ja huvitavaid värve! Ära muretse, kui mõni kleeps pisut mööda läheb. Harjutamine teeb meistriks!

See kleepsuraamat: · õpetab värve ja nende nimetusi; · pakub võimalust silma-käe koostöö harjutamiseks: · arendab loogilist mõtlemist; · aitab hoida tähelepanu; · arendab käelisi oskusi; · õpetab tundma loomi ja loodust.

RIINA KAARLA

LOOMAABI ON TEEL Rahva Raamat Lemmikloomad ja robotid – uus ja vahva sari lastele Isepäine Kati-e armastab loomi sama palju kui elektroonikat ja programmeerimist. Ti-bot on Kati-e loodud lendav robot.

Koos moodustavad nad Loomaabiagentide meeskonna, kes aitab lahendada lemmikutega seotud muresid.

Kati-e ja Ti-boti päevad on tegemist täis. Sofia vajab abi kutsika valimisel, proua Frankile tuleb leida koerajalutaja ja kiisukese Hugo kõht valutab. Muide, kas tead, kes on hüpokoer? Ja mida teha, kui leiad teeservast oravapoja? Kati-e ja tema ehitatud robotiga koos saad kindlasti teada. 

DEBI GLIORI

MIS KA EI JUHTUKS Rahva Raamat „Armastan sind, mis ka ei juhtuks ...“ „Tõsi ka või?“ küsib Väike. Aga mis saab siis, kui ta muutub putukaks või krokodilliks või koguni karuks? Väike on pahur ja tal on palju küsimusi. Suur lohutab teda ja kinnitab, et armastus ei saa kunagi otsa, mis ka ei juhtuks. Debi Gliori värsivormis ja võluvate piltidega „Mis ka ei juhtuks“ kuulub moodsa lastekirjanduse kullavaramusse. Südamliku loo on eesti keelde ümber pannud luuletaja Eda Ahi. Raamat nagu suur kallistus The Times 

Psühhiaatrina on Lembe Ermos täheldanud, et erinevad inimesed reageerivad stressi tekitavatele olukordadele väga erinevalt.

Ta rõhutab, et me kõik, nii lapsed, lapsevanemad kui ka õpetajad, kogesime möödunud kevadel mitmeid raskusi ja ebamugavusi.

“Siiski pole see keeruline aeg mõjunud kõigile ühtmoodi. Osa on saanud sellega küllalt kergesti hakkama, teised aga on sattunud ärevusse, hirmudesse ja kurbusesse,” ütleb ta ning lisab, et on ka neid, kelle väljendusviisiks on paukuvad uksed, kõvem hääl ja ebaviisakamad ütlemised.

Psühhiaater selgitab, et erinevad reaktsioonid on loomulikud, sest me kõik oleme erinevad. Vastuvõtlikkus ja reaktsioonid sõltuvad suuresti isiksusest, aga ka sellest, kas noort ümbritseb toetav õhkkond või mitte.

“Pingetega saadakse hakkama väga erinevalt. Mida ettearvamatum on aga väline keskkond, seda raskem see on,” rõhutab Ermos ja toob näiteid, mis kõik möödunud kevadel harjumuspärasega võrreldes teisiti oli – koolid kinni, trennis käia ei saanud, kultuuriüritusi ei toimunud ... Ka täiskasvanutel oli sageli keeruline rahu säilitada.

“Noorukieas on äärmiselt oluline õppida omaealistega vahetult suhtlema. Kui see võimalus võetakse käest, on see noortele väga raske,” ütleb ta.

Millal ja kust abi leida?

Professionaalset abi soovitab Lembe Ermos otsida siis, kui probleemid mõne kuuga ei lahene – kooliaasta algusest vaadates siis kusagil oktoobris või novembris.

“Enne kui laps suunata meditsiinisüsteemi, tuleks siiski proovida lahendust leida haridussüsteemist väljumata – koolides on olemas koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, kelle töö ongi aidata lastel kooliga kohaneda ning esmaste probleemide korral abiks olla.”

Kindlasti ei pea ta õigeks seda, et laps suunatakse arsti juurde, et saada diagnoos. “Tuleks teada, et diagnoosid on keel, mida räägivad arstid omavahel, et patsiente paremini mõista ja aidata, mitte sildikesed, mis koolis käivale lapsele külge kleebitakse. Selleks, et tundi minna, pole

Võitlejad, põgenejad ja tardujad Kui tunneme end ohustatult, reageerib keha viisil, mis annab parima võimaluse edukalt hakkama saada.

Ohu või kujutletava ohu olukorras on võimalikud erinevad automaatsed kehareaktsioonid: võitle, põgene või tardu (ingl k fight, flight, freeze).

Võitle või põgene! Kujutletava ohu olukorras aktiviseerub sümpaatiline närvisüsteem, mis valmistab keha ette võitlemiseks või põgenemiseks. Selle tunned ära selle järgi, et hingamine ja südame töö kiirenevad, lihased pingestuvad ning su keha on valmis kiirelt reageerima.

Tardu! Kui tajume, et oleme olukorras, kust me ei saa põgeneda ja millega ei saa võidelda, reageerib keha pidurdumisega. Selle tulemusena on inimene kehaliselt, vaimselt ja emotsionaalselt tardunud ning tajub temaga toimuvat tuimemalt.

Allikas: peaasi.ee

kindlasti vaja, et oleks diagnoos – oluline on aru saada, mis lapsele raskusi valmistab ning püüda see tema jaoks korda teha ja ära lahendada,” märgib ta. Õnneks on vaimse tervise ja heaolu teemad nüüdseks juba nende hulgas, millest võib rääkida ning mille kohta on ka asjalikku infot nii internetis kui ka raamatutes.

Vanema roll on last toetada Lembe Ermos rõhutab, et esmalt peaksid lapsele või noorele suutma tuge pakkuda tema vanemad. “Soovitan vanematele väga, et neil tuleks jääda rahulikuks. Kui pere on rahulik ja suudab toimida, suudab seda enamasti ka laps,” on ta kogenud, ehkki märgib samas, et Eestit ja maailma tabanud kriisis on ka täiskasvanute ärevusfoon tavatult kõrge ning rahulikku tulevikku vaatamist märksa vähem kui varem.

Lembe Ermos rõhutab, et kui kool tekitab lapses ebakindlust, peab vanem kindlasti jääma oma last toetavale positsioonile. “Vajadusel tuleb last kaitsta ka kooli eest,” lisab ta – laps peab kindlasti teadma, et tema vanemad on igas olukorras tema poolt.

PIUSA KÜLASTUSKESKUS AVATUD IGA PÄEV 11-18 WWW.PIUSA.EE/53044120 PIUSAINFO@GMAIL.COM

TERVISLIK VAHEPALA hoiab koolipäeval nälja ning soovimatud isud eemal Aktiivsete rüblikute päeva mahuvad koolitunnid, huviringid, rohkelt liikumist ja mängimist, mis kõik päädib suure energiakulu ja tühja kõhuga.

Näljatunde ja soovimatud isusööstud aitavad sellistel päevadel eemal hoida hoolikalt valitud vahepalad.

L

apsevanematel kulub piisavalt energiat vaheldusrikaste toidukordade välja mõtlemisele ja nii ei pruugi vahepalade lisamine lapse päevarutiini olla just esmaseks prioriteediks.

Tegelikkuses on täisväärtuslikud ja tervislikud vahepalad sama olulised kui põhitoidukorrad. Hästi valitud vahepala hoiab eemal soovi kiirelt midagi ebatervislikku näksida ja põhitoidukorral end üle süüa, samuti tagavad vahepalad vajaliku energiavaru, õpetavad hindama tervislikku toitu

ning toovad lihtsa vaevaga vaheldust tavapärasesse toiduvalikusse.

Teeme ülevaate, mida siis lapsele toimekaks päevaks kaasa pakkida, et kooli, trennide ja huviringide ajal meel rõõmus ja kõht täis püsiks.

PUU- JA KÖÖGIVILJAD

Eestlased tarbivad üldiselt liiga vähe köögivilju, mistõttu on eriti oluline neid väärt toiduaineid tutvustada lapsele juba väga varases eas ning järjepidevalt ka hiljem, kui lapsed toiduvalikute suhtes pirtsakamaks muutuvad.

Kui laps on harjunud kodus värskeid saaduseid nosima, siis on kõige lihtsam pista koolikotti banaan, õun või hoopis turvalisse karpi pakendada viinamarju, aga ka kirsstomateid, tükeldatud porgandit, kurki ja nuikapsast.

Puu- ja köögiviljad on oluline toidugrupp haiguste ennetamise ja tervisliku kehakaalu säilitamise seisukohast. Värsketes saadustes leidub kasulikke kiudaineid, mis aitavad näljatunde pikemalt eemal hoida, samuti erinevaid organismile vajalikke vitamiine. Puuviljades sisalduvad suhkrud on aga need,

SISUTURUNDUS

mis energiat annavad ning nii aju kui ka füüsise aktiivselt töös hoiavad.

Selleks, et banaan ei oleks õhtul õpikute vahel lömmis ja kurgid-porgandid söömata, tasub lapse maitse-eelistused temaga läbi rääkida ning kaasa pakkida just need puu- ja köögiviljad, millest rüblik enim rõõmu tunneb.

SMUUTID

Isegi kui lapsed puuvilju ei armasta, siis smuutisid tarbivad nad suurema vaidluseta. Salvest Muuti smuutiekspertide hinnangul on smuuti energiat andev kosutus enne ja pärast trenni, seda võib süümepiinadeta tarbida pikal autosõidul kasvõi mitu ning metsarajal või mänguplatsil on see kiireim ja maitsvaim lahendus ligi hiilinud näljatundele ja sellega kaasnevale jonnituurile.

Samuti annab smuutide sisse peita koostisosi, mis muidu laste toiduvalikust välja jääksid. Marjadest, puu- ja köögiviljadest pungil smuuti tarbimine on ka kõige lihtsam viis tagada kasulike toitainete jõudmine lapse organismi.

Et igapäevane smuutitegu väsitavaks ei muutuks, tasub piiluda ka poodide smuutilettidesse. Muuti smuutid on näiteks turvalise korgiga suletud mugavas tuubpakendis, mida on hea koolikotis kaasas kanda, et vajalikul hetkel keha kinnitada. Muuti jutustab enda lugu läbi lõbusate loomade, kelle hulgas on nii eksootilisi kui ka põhjamaadele omaseid tegelasi. Sama põhimõte

kehtib smuutisarja maitsete kohta – koostisosad on valitud nii kaugete troopiliste kui ka siinmail kasvavate viljade hulgast. Lisaks banaanile, mangole, astelpajule, mustale sõstrale, peedile ja pirnile võib mõne smuuti koostisosade hulgast leida ka riisivalgu, mis suurendab veelgi smuuti toiteväärtust ning tagab kasvavale organismile vajalikud valgud. Teine põnev kooslus peidab end karu pildiga Muuti pakendis, kust leiab pohla-mustika-rukkipudru, mis pälvis 2021. aasta Eesti Parima Toiduaine konkursil parima puu- ja köögiviljatoote kategoorias hõbemärgise.

Sellised riisivalgu ja rukkiga rikastatud smuutid hoiavad energiataseme kauem kõrgel ning kõhu pikema aja vältel täis.

Smuutivaliku ees seistes tasub kindlasti eelistada puhtast toorainest

Väärt nipp täiskasvanutele!

Kui järgmisel korral poes tervislikku vahepala otsid, siis vaata julgelt ringi ka lastetoitude letis. Sealt leiab käepärastes pakendites tervislikke smuutisid ja mehusid, mis sobivad võrdselt hästi nii beebide, koolilaste kui ka täiskasvanute toidulauale.

Eriti kiirel päeval, kui tühi kõht end meelde tuletab ning sooviks midagi tõeliselt turgutavat ja tervislikku.

valmistatud ja ilma igasuguste lisaaineteta smuutisid. Ka mugavas tuubpakendis Muutid on valmistatud ainult ökoloogilisest toorainest, ei sisalda lisatud suhkrut ega soola ning on kunstlike lõhna-, maitse- ja säilitusainete vabad.

PÄHKLID

Pähklid on väikesed, aga sisaldavad palju valku ja kasulikke rasvu ning annavad energiat. Neid tervislikke snäkke on äärmiselt mugav kaasa pakkida korralikult suletavasse karpi, samuti saab neid terve kotiga seljakotti pista, et siis vajalikul hetkel oleks tervislik vahepala olemas.

Mandlid, pistaatsia-, maa-, India, sarapuu- ja makadaamiapähklid on vast kõige tuntumad pähklisordid, mis kõik erinevad maitse, energiasisalduse, valgu ja kiudainete osakaalu poolest.

Kõrge valgusisalduse ja kiudainete osakaaluga hakkavad silma maapähklid, mandlid ja pistaatsiapähklid.

Kui laps pole suurem asi pähklite sõber, siis tuleb leida kavalaid viise nende kasulike vahepalade tarbimiseks. Näiteks sobib maapähklivõi imehästi kokku õunaviiludega. Ka võib pähkleid olla lihtsam tarvitada koos puuviljadega.

Viimane kombinatsioon on tervisliku toitumise seisukohast lausa ideaalne, sest tagab organismile vajaliku koosluse rasvadest, süsivesikutest ja valkudest.

Banaan või õun ning väike peotäis pähkleid sinna juurde on unistuste vahepala!

TOITUMINE

Aju on alati näljane,

vajame mõtlemiseks head toitu Inimese organismi kõige aplam organ on aju, mille ülalpidamiseks kulub ööpäevas minimaalselt 20 protsenti kogu energiast.

See tähendab, et viiendik kaloritest, mida inimene päevas sööb, kulub sellele, et meie aju toimiks – uueneks, saadaks signaale, talletaks informatsiooni. Kui inimene tegeleb aga mõtlemisega, õppimisega, suureneb see energiavajadus veelgi. | TEKST: MARTIN HANSON | FOTO: SHUTTERSTOCK |

Olgu kohe täpsustatud, et ehkki keskendume hetkel vaid toitudele, mis aitavad ajul paremini töötada, pääseda ligi parimatele toitainetele, siis heaks ajutööks on vaja veel kolme olulist asja. Esiteks vajame väärtuslikku ja piisava pikkusega und (7–8 tundi ööpäevas), teiseks piisavat füüsilist aktiivsust tervele kehale ja kolmandaks stressivaba keskkonda.

Selleks et hästi õppida ja olla läbi kooliaasta võimekas, tuleb täita kõiki neid nelja nõuet. Tegemist on kinnise ringiga, sest kui toit on hea, siis on uni hea, siis jõuab trenni teha, mis omakorda aitab langetada stressitaset, mis omakorda annab hea isu, mis ...

Ajule meeldivad puu- ja köögiviljad Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise ja mõtlemiskiiruse juures olulist rolli. Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju, aitab näiteks vähendada mäluhäirete riski tulevikus.

Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ning leht-, aed-, kaun- ja juurviljades. B-vitamiinide nappus võib häirida närvisüsteemi tööd.

40

KOOLI!

TOITUMINE B5-vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4-vitamiiniga. B-rühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ja meeleolumuutuseid.

Ajule meeldib ka rasvane kala Aina enam uuringuid viitab sellele, et rasvastest kaladest saadavad oomega-3-rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Oomega-3-rasvhappe suurimaks allikaks on eriti külmadest vetest pärit rasvased kalad, nagu lõhe, tuunikala, hiidlest, forell, makrell, sardiinid ja heeringas. Lisage need kindlasti oma menüüsse.

Kui kala ei kuulu lemmikute hulka, siis võiks pilgud suunata alternatiivsete oomega-3-rasvhapete allikate poole. Nendeks on näiteks maapähklid, linaseemned, linaseemneõli, oad, spinat, brokoli, kõrvitsaseemned ja sojaoad. Abi saab ka apteegist müüdavatest oomega-3-rasvhappeid sisaldavatest preparaatidest.

Kõige olulisem on siiski tasakaalustatult toituda: süüa kindlasti hommikusööki ning vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid ja rasvaseid sööke.

Need kümme toiduainet parandavad ajutegevust ja vitaalsust Nagu kogu keha, vajab ka meie aju tegutsemiseks energiat. Selleks et suuta fokuseerida ja olla tähelepanelik, on ajul vaja kvaliteetset energiat ning selle energia pidevat pealevoolu – seda pakub meile vere kaudu ajusse ringlev glükoos.

Teraviljad pakuvad ajule pidevat ja aeglaselt vereringesse imenduvat glükoosivaru, et olla pika aja vältel ergas ja töövõimeline. Vali söögiks täisteraviljatooteid, pruuni riisi, tatart.

Kuid mida veel? ÕLISED KALAD. Inimese keha ei suuda sünteesida vajalikke rasvhappeid ja need vajalikud ained on vaja meil sisse süüa toiduga. Kõige parema kvaliteediga

Foto: Pixabay

REKLAAM

REKLAAM

LE-COMPANY. ILMASTIKUKINDEL NOORTEMOOD Noorte üleriideid tootev bränd Le-Company pakub suurt valikut sügis- ja talveriideid. Joped, parkad, vestid, püksid ja aksessuaarid — kõik, mida üks koolinoor vajab aktiivseks õueskäiguks. Põhjamaise kvaliteedi ja pikaaegse kogemusega rõivatootja on pühendunud just ilmastikukindla noortemoe loomisele. Ägedad spordi- ja vabaajariided leiab endale teismeline suuruses 122–182.

Vaata kogu valikut: www.lenne.ee/epood Ükskõik, kas hüppad basseini lihtsalt lõbu pärast või harjutad oma esimeseks ujumisvõistluseks, pakub Speedo vajalikku vastupidavust ja mugavust. Ujumisriiete ja aksessuaaride loomisel oleme pööranud suurt tähelepanu detailidele ja mugavusele.

Kõik meie ujumisriided sobivad kasutamiseks kloorises vees. Neile on lisatud UV-kaitse, mis kaitseb laste õrna nahka kahjuliku päikesekiirguse eest rannapäevadel. Spetsiaalne neljasuunaline venitustehnoloogia meie trikoodes tagab parima veekindluse ja mugavuse.

ÖÖUNEST

Gabriel Scientific Eesti OÜ

Salong – Ülemiste SLEEPANGEL – City, KVALITEETNE ELU Valukoja 7/1 peegelmaja ALGAB HEAST ÖÖUNESTtavaliselt vooditesse kogunevad.

Tel: +372 510 6509, info@sleepangel.ee mugavalt Kvaliteetne Osta uni on parimveebipoest moodus füüsilise ja vaimse tervise www.sleepangel.ee parendamiseks, kuid tihti puudub selleks tähtsaks ajaks piisavalt ka: SleepAngelEesti kvaliteetneVaata ja toetav varustus. Eesti uneinnovatsiooni lipulaev sleepangeleesti SleepAngel Eesti SleepAngel liidab mugavuse ja patendiga kaitstud filtersüsteemi, et pakkuda kliiniliselt puhast keskkonda magajale igal ööl.

Filtreeritud unevahendid on uusim sõna taastumiseks, kuna LAVANDAIS LOODUSKOSMEETIKA sarnaselt meie endiga vajavad ka kõik pehmed pinnad meie ümber kaitsetonallergeenide, viiruste,looduslik patogeenide eest, mis Lavandais Prantsusmaal toodetud kosmeetikasari, mis kogunevad. on pärjatud mainekate EcoCert ja tavaliselt vooditesse Cosmos organic ökosertifikaatidega. Kõik tooted sisaldavad

SleepAngeli unikaalnekasvatatud tootetehnoloogia hoiab patjade, tekkide ja Lõuna-Prantsusmaal lavendliõitest toodetud madratsite sisust soovimatud mikroosakesed, samuti plekid eeterlikku õli võieemal lillevett, millel on mitmeid kasulikke omadusi.

Lavendel on maailmatasemel rahustav, antibakteriaalne ning lisaks ja lõhnad.

Silmapaistev tootedisain aitab tõsta tal ka valuvaigistav ja unekvaliteeti parandav toime. une on sarnaselt toitumise ja liikumisega samuti kõrgele pjedestaalile.

Lavandais tooted müügil veebipoodides: mylook.ee ja purecosmetics.eeGabriel ja kodulehel www.lavandais.ee Scientific Eesti OÜ

Salong – Ülemiste City, Valukoja 7/1 peegelmaja

NB! Veebipoes Tel: +372 510 6509,–25%, info@sleepangel.ee www.lavandais.ee kõik tooted Osta„ANNE25“. mugavalt veebipoest kasutades sooduskoodi Kampaania kehtib kuni 31.05. www.sleepangel.ee

SleepAngelEesti sleepangeleesti VaataVaata ka ka: lavandaisestonia lavandais_estonia SleepAngel Eesti

NR 1 HISPAANIA VEINISARI!

TOITUMINE

rasvhapped ehk oomega-3-rasvhapped leiduvad rasvastes kalades, nagu lõhe ja forell, tuun ja makrell, heeringas ja sardiinid. Lisaks leidub neid kasulikke rasvhappeid ka linaseemneõlis, sojaõlis, kõrvitsaseemnetes, sojaubades ja maapähkliõlis. Rasvhapped on lisaks ajule head ka südamele ja liigestele. Vähene rasvhapete tarbimine võib viia Alzheimeri tõve ja mälukaotuseni.

MUSTIKAD. Uuringud on näidanud, et mustikad vähendavad lühimälu kaotust ja aitavad asju paremini meeles pidada.

TOMATID. Tomatid on rikkad antioksüdant lükopeeni poolest. Lükopeen on ka tugev radikaalipüüdja. See aine peletabki eemale ajurakke ründavaid ja ohustavaid vabu radikaale. Tomat hoiab aju dementsuse eest. Suure lükopeenisisaldusega puu- ja juurviljade seas on Hiina kibekurk, arbuus, roosa greip, roosa guajaav, papaia, astelpaju, goji-marjad ja kibuvitsamarjad.

VITAMIINID. B-vitamiinid – eriti vitamiinid B6, B12 ja foolhape – võitlevad vereringes leiduvate homotsüsteiinidega, mida peetakse tihti südamerabandu-

se ja Alzheimeri tõve arengu põhjustajaks. Vitamiinide söömine on oluline ka muude kehaliste tegevuste parandamiseks.

MUSTAD SÕSTRAD. Mustad sõstrad sisaldavad suures koguses C-vitamiini, mida peetakse vajalikuks, et parandada oma mentaalset paindlikkust ja ajutegevuse kiirust.

KÕRVITSASEEMNED. Peotäis kõrvitsaseemneid sisaldab täiskasvanud inimese päevast tsingikogust. Tsink aga parandab mälu ja ergastab mõttevõimet.

BROKOLI. Kaunis ja roheline “lill” on väga rikas K-vitamiini poolest. See vitamiin aitab kaasa kognitiivsele arengule ja annab ajule jõudu töötada.

SALVEI. Salveid on aegade algusest peale peetud ajutegevuse parandajaks ja ajutoiduks. Kõikides uuringutes ja soovitustes räägitakse salveiõlist, kuid oma igapäevasesse toitu tasub integreerida ka värsket salveid.

PÄHKLID. Järgmine vitamiin, mis aitab meie ajutegevust parandada, on E-vitamiin. Suurimad E-vitamiini pakkujad on pähklid. Lisaks leidub E-vitamiini ka rohelistes salatites, pruunis riisis, sparglis, munas ja oliivides.

Allikas: Oma Maitse

T oo oma laps tantsima!

Crause Tantsukool kutsub tantsuspordi huvilisi poisse ja tüdrukuid alates 5. eluaastast septembris algavatesse tundidesse Mängime ja tantsime, lustime ja õpime!

UURI KAUA SAAD TASUTA TALLINN • PAIDE • ELVA

TULE ÕPI TANTSIMA!

Lisainfo ja registreerimine: www.crause.ee • tel 510 4464 • crause@crause.ee

SISUTURUNDUS

Hea uni on salarelv,

MIS AITAB LASTEL KOOLIS PAREMINI HAKKAMA SAADA Hea uni on hea tervise, enesetunde ja vaimse vormi aluseks. Nii lapsed kui täiskasvanud peavad päeval paljusid erinevaid probleeme lahendama ja pidevalt uusi asju õppima. See väsitab aju. Kui aju väsib, saab ta üha vähemate asjadega hakkama. Vaid hästi välja puhanuna suudame oma aju piisavalt ohjeldada ja suunata, et korda saata just neid asju, mida soovime saavutada. Õnneks magamise ajal aju taastub ning seetõttu vajab piisavalt und iga inimene, olgu noor või vana.

U

ni on looduslik imerohi – see teeb sind heatujulisemaks, muudab lapsevanemad loovamaks ja paindlikumaks, parandab mälu, aitab kaalu hoida ja tõstab igaühe töö produktiivsust.

Kvaliteetne uni on parim moodus füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks, kuid tihti puudub selleks tähtsaks ajaks piisavalt kvaliteetne ja toetav varustus. Eesti uneinnovatsiooni lipulaev SleepAngel liidab mugavuse ja patendiga kaitstud �iltersüsteemi ning pakub kliiniliselt puhast keskkonda magajale igal ööl. Filtreeritud unevahendid on uusim sõna taastumiseks, kuna sarnaselt meie endiga vajavad ka kõik pehmed pinnad meie ümber kaitset allergeenide, viiruste, patogeenide eest, mis tavaliselt vooditesse kogunevad.

Magamiskeskkonnas viibime kolmandiku oma elust ja see, kui mugav ning nauditav seal veedetud aeg on, määrab paljuski ära, kui tõhusad ja tegusad me terve ülejäänud osa päevast oleme. Puhtus ja mugavus on mõnusa unekeskkonna loomise jaoks määrava tähtsusega.

SleepAngeli innovatiivse tehnoloogiaga padjad, tekid ja madratsid on loodud selleks, et kogu pere saaks rahulikult magada.

Tooted on magajale turvalised, lekkekindlad, neid on lihtne hooldada ja mugav kasutada.

SleepAngeli unikaalne tootetehnoloogia hoiab patjade, tekkide ja madratsite sisust eemal soovimatud mikroosakesed, samuti plekid ja lõhnad. Silmapaistev maailmatasemel Eesti tootedisain aitab tõsta une sarnaselt toitumise ja liikumisega kõrgele pjedestaalile.

ALLERGIKUTE JAOKS ELUMUUTEV TEHNOLOOGIA

SleepAngeli vooditooted on hermeetiliselt suletud. Õmbluste asemel kasutatakse Safeweldi keevisi, mis tähendab, et kõikvõimalikud allergeenid, tolmulestad, hallitus, seened ja muud mikroorganismid, mis muidu ajapikku padja sisse kogunevad ning seal sooja ja niiskusega kiiresti paljunema hakkavad, SleepAngeli padja, teki ja madratsi sisse ei pääse! Õhuvahetus toimub unikaalse patenditud nanopoorse, mehaanilise ning algselt meditsiinisektorile loodud PneumaPure’i �iltertehnoloogia vahendusel, mis tagab, et patja siseneb ja sealt väljub vaid puhas õhk. Kõik pahalased, mis eriti allergikutele ebameeldivaid tervisehäireid tekitavad, jäävad kergesti puhastatavale välispinnale pidama. Lisaks allergikutele saavad öösiti rahulikult magada ka need inimesed, kes on kimpus kuiva nina limaskestaga.

Kuigi materjal on vedelikukindel, ei aja see higistama. Spetsiaalne puhtust hoidev �iltermaterjal hoolitseb selle eest, et õhk liiguks läbi madratsi, padja ja teki vabalt ringi.

SISUTURUNDUS

LIHTNE PUHASTADA SleepAngeli toodete pealispind on kaetud vett hülgava materjaliga. Argipäevaseks hoolduseks piisab, kui padi ja madrats iganädalase voodipesu vahetuse ajal niiske lapiga üle tõmmata. Suuremat tähelepanu vajava probleemi korral võib tooted vannitoas jaheda duši all seebiga üle pesta ja need on kohe uuesti kasutamiseks valmis!

PADJA PIKK ELUIGA

Ilmselt on nii mõnigi kogenud olukorda, kus kapp on patju täis, aga mitte ükski neist ei sobi, sest ei paku enam piisavalt mugavat tuge ja vajub pea all kiiresti kokku. Kui tavalist patja peaks pesema umbes kord kahe kuu jooksul, siis SleepAngeli padjad hoiavad vormi ja kuju ka pärast pikaajalist kasutamist. Kuna ükski vedelikutilk ega tolmulest sinna sisse ei pääse ja mustuse saab pinna pealt lihtsalt ära pühkida, jääb ära iga-aastane uue padja jahtimine. Toode kestab kaua ja tema hooldamiseks kulub vähem ressurssi.

PADI, MIS TEKITAB SÕLTUVUST

Inimesed, kes on endale selle kõige õigema padja salongist välja valinud, kiinduvad sellesse niivõrd, et võtavad selle ka külla minnes ja reisile sõites kaasa, et igal pool sama hästi magada. Hea ja puhta une tähtsust mõistavad järjest rohkem ka tippsportlased, kelle treeningujärgsesse puhkevarustusse kuuluvad samuti SleepAngeli padjad-tekid.

Eestis on ka juba mitmeid hotelle, kus on taibatud, kuivõrd oluline on pakkuda klientidele puhast voodit: Estonia Resort Hotel & Spa, Mäetaguse hotell, KODA Stay, Pesa hotell ja uus Hektor konteiner-hotell kasutavad kõik SleepAngeli patju.

PARIM KINGITUS!

SleepAngeli tipptehnoloogilised vooditooted on parim kingitus, mida saad teha iseendale või oma perele, aga miks mitte ka sünnipäevaks või lihtsalt toredaks üllatuseks oma armsatele vanematele, sõbrale või kallimale. Igal õhtul voodisse pugedes ja oma uue padja, teki või madratsi mugavust nautides mõtleb kingisaaja tänutundega sinu peale ning rõõmustab, et sa temast nii palju hoolid. See kingitus jääb saajaga pikaks ajaks!

Patju on saadaval erineva täidisega ja eri suuruses ning neid saab tellida nii e-poest kui ka tutvuda nendega Ülemiste linnakus asuvas salongis kohapeal.

Kuna SleepAngeli tooteid valmistatakse Pärnus kohapeal, on võimalik vastu võtta ka tellimusi erimõõdus toodetele just sinu vajadustest lähtuvalt.

„SleepAngeli kodumaised, uuendusliku filtersüsteemiga varustatud unetooted hoolitsevad selle eest, et Sinu kõige kallimad puhkaksid igal öösel välja ning alustaksid oma päeva värskete energiavarude ja piisava unega,“ ütleb Aile Pilberg, SleepAngel Eesti juht.

SleepAngeli kergesti puhastatavad vooditooted on mõeldud kõigile, kes väärtustavad riskivaba, puhast ja tervislikku ööund!

Piisav uni toob rõõmsa meele ja toetab sinu kasvamist suureks, tugevaks ja targaks. SleepAngeli lastele mõeldud erikollektsioon on tekkinud soovist toetada laste taastumist. Kingime need padjad lastehaiglatele ja -osakondadele.

Joonistuste autor on Helje Vaas.

TUTVUGE SLEEPANGELI UNETOODETEGA LÄHEMALT: Gabriel Scientific Eesti OÜ Salong – Ülemiste City, Valukoja 7/1 peegelmaja Tel: + 372 510 6509 info@sleepangel.ee Osta mugavalt veebipoest:

www.sleepangel.ee VAATA KA: SleepAngelEesti sleepangeleesti SleepAngel Eesti

KOOLIMÖÖBEL

S

Hea ruum aitab

õppida ja hoiab tervist Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Olga Gurjanova annab nõu, mida on oluline silmas pidada õpilase õppekeskkonna loomisel. Oma osa on siin nii sisekliima loomisel kui ka mööbli valikul. | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Tervislik koolikeskkond on oluline eeltingimus laste kasvu, õppimisvõimaluste ja sooritusvõime tagamiseks. Õpikeskkond laiemas tähenduses hõlmab kogu koolikeskkonda ja -kliimat ning jaotub füüsiliseks ja vaimseks õpikeskkonnaks. Mõlemad pooled on õpilase arengus olulised. Õpikeskkond peaks inspireerima lapsi olema loovad ja julged, toetama õpilase uudishimu, avatust, sihikindlust, eneseusku ning vastutusvõimet.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §4 lg 2 kohaselt on kooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav keskkond, mis toetab õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemise, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljen-

46

KOOLI!

dust, sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Füüsilist õpikeskkonda mõjutavad õpperuumi kujundus, mööbel, valgustus, ventilatsioon, õhutemperatuur.

Terviseriski tegurid on bioloogilised, füüsikalised ja keemilised. Seega keskkonna mõju lapse tervisele on kompleksne.

Mööblivalik on tervisega otseselt seotud Õige kehahoid tagab inimesele sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks – see on tervise ja hea enesetunde alus.

Koolimööbli suhtes kehtib standard (EVS-EN 1729-1:2015 “Mööbel.

Haridusasutuste toolid ja lauad. Osa 1: Funktsionaalmõõtmed”), mis basee-

rub põhimõttel, et toolid ja lauad, mis on ette nähtud kasutamiseks üldharidusasutustes, peaksid olema konstrueeritud head rühti soodustavalt.

Tooli ja kirjutuslaua kõrgus peavad vastama lapse kasvule. Laud vastab kasvule, kui küünarnukist kõverdatud käsivarred saavad toetuda pingevabalt lauale ja õlad ei ole seejuures tõstetud. Õige kõrgusega tooli puhul toetuvad lapse jalad täistallaga põrandale, sääred moodustavad reiega täisnurga ning puusa- ja põlveliigesed asuvad ühel horisontaaljoonel. Kui tooli istumispind on liiga pikk, siis see ei võimalda põlveliigeses täisnurkset kõverdust, selg vajub küüru ja avaldab survet säärtele, halvendades seeläbi ka jalgade verevarustust.

Tooli seljatugi peab andma seljale piisavalt tuge.

Vale kehakasutuse tagajärjeks on pinged lihastes, kaelavalud, ebamugavustunne seljas ja kiire väsimine. Vanemas eas hakkab vaevama selja- või kaelaradikuliit. Rühihäirete mõju võib avalduda häiritud südame, kopsude ja teiste siseelundite töös, millest tingituna haigestutakse kergemini. Näiteks kopsude survest võib olla häiritud hin-

kla

Sinu mööbel - Sinu moodi!

Sinu mööbel mööbel -- Sinu Sinu Sinu moodi! moodi!

omanäoline Maddie omanäoline Maddie

valik LaiLaivalik täispuidust Lai valik täispuidust kirjutuslaudu täispuidust kirjutuslaudu kirjutuslaudu Erilahendused

Kask, tamm, saar ja lepp – Erilahendused lehtpuumööbel Erilahendused Kaseja tammespoon Kask, tamm, saar ja lepp – Kask, tamm, saar ja lepp lehtpuumööbel Kuni 14 peitsitooni

lehtpuumööbel

–

Kaseja tammespoon Aastatepikkuse müügikogemusega

konsultandid nõustavad parimate Kasejapeitsitooni tammespoon Kunierilahenduste 14 leidmisel eriline Jaanika eriline Jaanika

eriline Jaanika eriline Jaanika

Aastatepikkuse müügikogemusega Kuni 14 peitsitooni

konsultandid nõustavad parimate erilahenduste leidmisel Aastatepikkuse müügikogemusega

konsultandid nõustavad parimate erilahenduste leidmisel Tallinn

Tartu

Järve Keskus 0-korrus

Jõe Keskus

tartu@unolik.ee eksklusiivne Annabel eksklusiivne Annabel 5328 5747 51911255 eksklusiivne Annabel jarve@unolik.ee

eksklusiivne Annabel unolik.ee Vaata lisaks

klassikaline Lauma

assikaline Lauma klassikaline Lauma

Tallinn

Tartu

Järve Keskus 0-korrus

Jõe Keskus

jarve@unolik.ee

tartu@unolik.ee

51911255

5328 5747

Vaata lisaks

unolik.ee

KOOLIMÖÖBEL

gamisfunktsioon ja see võib omakorda soodustada bronhiidi teket. Pea ja kaela asendihäire võib põhjustada peavalusid.

Siseõhk mõjutab üldist heaolu Lapsed on võrreldes täiskasvanutega saastatud õhu suhtes tundlikumad. Laste kopsud, immuunsüsteem ja kesknärvisüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud. Nende füüsiline aktiivsus, hingamiskiirus ja hingatava õhu kogus on kehakaalu arvesse võttes suurem kui täiskasvanul. Kuna õpilased veedavad suure osa oma päevast kooli hoonetes, on koolikeskkonna õhu kvaliteet pidevalt tähelepanu all.

Siseõhu halb kvaliteet võib mõjutada laste üldist heaolu, põhjustada ärritusi ning erinevaid pika- ja lühiajalisi terviseprobleeme. Samuti võib see põhjustada olemasolevate krooniliste terviseprobleemide ägenemist, muu hulgas soodustada õhus edasi kanduvate nakkushaiguste levikut. On täheldatud, et ebakvaliteetne sisekliima võib koolimajades põhjustada õpitulemuste langust. Õpperuumide siseõhu kvaliteeti mõjutavad peamiselt mikrokliimanäitajad (õhutemperatuur, õhuniiskus) ja CO2 sisaldus.

Millega arvestada koolis õpikeskkonna kujundamisel?

Suurt tähelepanu tuleb pöörata ruumide tuulutamisele. Akende konstruktsioon peab võimaldama tuulutamist. Ruume tuleb tuulutada sageli. Külmal ajal peab õpperuumide tuulutamine toimuma enne laste kooli saabumist 30 minuti jooksul. Õietolmuperioodil peab aga akna kaudu tuulutamisel arvestama võimaliku allergiariskiga.

Ventilatsioonisüsteemi hooldamine peab toimuma regulaarselt ja vastavalt hooldamisjuhendile.

Ruumid tuleb nõuetekohaselt valgustada. Tasub muretseda nõuetekohaselt valgustatud tahvlid.

Koolimööbel peab vastama õpilaste kasvule ja kehaproportsioonidele. Mööbel peab olema sile, hästi puhastatav, soovitatavalt heledat värvi.

Temperatuur ja õhuniiskus suunavad töövõimet Ruumi temperatuuri mõju organismile sõltub inimese tegevuste iseloomust ning võib organismi väga tugevasti koormata ja põhjustada tervisehäireid.

Temperatuur on otseses seoses ka tööviljakusega – temperatuuri tõustes hakkavad vaimne ja füüsiline teovõime langema.

Kõrge õhuniiskuse tase kooliruumides võib soodustada tolmulestade kasvu ja lestadest tingitud allergiajuhtude sagenemist. Niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale kondenseeruvast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama. Tihedalt suletavate pakettakende kasutamisel suureneb kondensatsioonirisk veelgi.

Ventilatsioon on üks võtmesõnu Ruumiõhu liikumiskiirusel on oluline osa mugavustunde kujundami-

48

KOOLI!

sel. Õhu liikumine soodustab õhutemperatuuri tajumist ja aurumist, tagab ruumides korraliku õhuvahetuse, kuid võib tekitada ka tõmbetuult. Keskne roll õhu kaudu levivate saasteainete hulga vähendamiseks on ventilatsioonil. CO2 sisaldust ruumiõhus peetakse ventilatsiooni efektiivsuse indikaatoriks. Suur CO2 sisaldus ruumiõhus peegeldab enamasti puudulikku ventilatsiooni. Koolihoone siseõhu kvaliteeti mõjutavate tegurite ohjamine ja tõhusam ventilatsioonisüsteem võimaldavad säilitada heal tasemel siseõhu kvaliteeti. Peamised siseõhu saasteallikad on ehitusja dekoratiivmaterjalid, mööbel ning hoone kasutajate tegevused (nt suitsetamine, puhastusvahendite, värvide, liimide jt selliste toodete kasutamine ning niiskust ja CO2 õhku eral-

dumist põhjustavad tegevused). Ventilatsiooni puudumisel on oluline roll tuulutamisel.

Oluline on õige valgustus Valgustusel on samuti oluline roll tervisliku õpikeskkonna kujundamisel. Kuna valgustuse tase avaldab silmade nägemisfunktsioonile suurt mõju, siis on valgustuse nõuetele vastavus väga tähtis. Kui valgustus ei ole küllaldane, võib see mõjutada nägemisfunktsiooni. Ebapiisava valgustuse korral peavad silmad rohkem pingutama, seetõttu võib areneda lühinägelikkus. Hea valgustuse saavutamiseks on oluline, et peale nõutava valgustustiheduse rahuldataks ka teisi inimsilma vajadusi, sh valgustustiheduse ühtlust.

A L L O D I Õ V A N I KA S

!

E N A L E G N A K R E P U S Arvutite tootmine on üks paganama energiakulukas protsess – nii seadme ehitamise kui ka selleks kasutatavate materjalide poolest.

Sülearvuti koosneb peamiselt plastikust ning erinevatest metallidest. Plastitootmise käigus eralduvad kasvuhoonegaasid moodustavad 3,8% üleilmsest heitkogusest, mis on peaaegu kaks korda suurem hulk kui lennunduse poolt õhku paisatu.

Arvuti komponentides kasutusel olevaid metalle kaevandatakse maailma eri paigus.

Näiteks võib koobalt tulla Kongost, hõbe Peruust ja liitium hoopis Zimbabwest. Lisaks süsinikdioksiidile, mis eraldub kaevandamise käigus, eraldub suur hulk heitgaase ka siis, kui need metallid tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatesse tehastesse transporditakse.

Ligikaudu 70% kogu maailma sülearvutitest toodetakse Hiinas.

Kõigile eelnevalt kirjeldatud energiakulukatele tootmisetappidele lisandub veel transport tarnijate ladudesse, mis asuvad samuti tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Teadlased on välja arvutanud, et ühe sülearvuti tootmise ja transpordi käigus eraldub keskmiselt 214 kg süsinikdioksiidi.

Bitboardi arvutipoe kliendid on kõik superkangelased, sest vähendasid eelmisel aastal kokku süsinikdioksiidi hulka ca 800 000 kg võrra pelgalt selle abil, et ostsid uue asemel kasutatud arvuti. Lisaks loodussõbralikule ostule säästsid nad ka hea hulga raha.

SOOVID KA SUPERKANGELASE K ARJÄÄRIGA ALGUST TEHA?

Külasta meie kauplusi Tartus (Ujula 2) ja Jõgeval (Suu r 22)

E-poest ostes kasuta sooduskoodi KOOLI5 ning saad 5% allahindlust (kehtib kuni 31.10.2021)

www.bitboard.ee

Uuendatud ja vähe kasutatud äriklassi sülearvutid, monitorid ja lauaarvutid. Garantii kuni 12 kuud

KOOLITARBED

Hea koolikoti

saladused Milline on hea koolikott? Kindlasti ustav – ta peab vastu vähemalt aasta ühist kooliteed, temaga on kerge, ta on täpselt paras ja muidugi ka heas vormis.

Kuid kõige selle juures ei tasu unustada sedagi, mis on ühes väärt koolikotis peidus. Järgnevalt mõned soovitused, mida algkoolilapsele sobiva koolikoti valimisel silmas pidada ning millistele koolitarvetele võiks pilk poes peale jääda. | TEKST: HELINA KOLDEK | FOTOD: PIXABAY |

Kotti mine ostma koos lapsega Ehkki paljud lapsevanemad eelistavad osta koolitarbeid üksinda, siis koolikoti ostmisse tasub kindlasti kaasata ka laps. Põhjus ei ole ainult selles, et nii saab laps välja valida endale meelepärase kujundusega ranitsa – ehkki seegi on tähtis. Veelgi olulisem on aga, et nii saab kohe järele proovida, kuidas üks või teine kott seljas istub ja kas seda on võimalik lapse jaoks parajaks reguleerida. Võimaluse korral võiks kotti selga proovides sinna ka midagi sisse pista, et koti sobivuses veelgi kindlam olla. Suvel koolikotti valides arvestage kindlasti sellegagi, et kott peab selga mahtuma ka talvel paksema riietusega.

täidetud koti raskus võib olla maksimaalselt 3 kilo, neljandast kuuenda klassini ei tohiks lapse kott kaaluda rohkem kui 3,5 kilo. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilase koolikoti raskus peaks jääma alla 4,5 kilo.

Kott olgu võimalikult väike, kuid piisavalt suur Kott peab olema nii suur, et sellesse mahuksid vabalt A4-suuruses raamatud ja töövihikud. Liiga suur seljakott vajub aga raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Samuti võib liiga suur kott tekitada lapses kiusatust võtta kooli kaasa ebavajalikke asju.

Jälgi koolikoti kaalu

Eelista konkreetse vormiga kotti

Tühi kott ei tohiks kindlasti kaaluda üle 1,3 kilo, kuid veel parem, kui koti tühikaal jääb alla 1 kilo. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust. Algklassiõpilase

Algklassilapse kott võiks olla kindla vormi, tugeva polsterdatud seljaosa ja laiade reguleeritavate rihmadega.

Kindel vorm tagab, et raamatud-vihikud on kotis kaitstud ega lähe kortsu.

50

KOOLI!

Samuti säilitab kindla kujuga ranits oma vormi ja on raamatutest täidetuna kergem kanda kui pehme seljakott, mis jääb alaseljale rippuma. Tugev seljaosa aitab vähendada koormust lapse seljale. Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga. Laiad polstriga rihmad on samuti abiks, sest raske koolikoti puhul ei sooni need õlgu.

Uuri kotti nii väljast kui ka seest Kott võiks olla vastupidavast ja veekindlast materjalist, sest tihti on koolikott raske ning kooli tuleb minna igasuguse ilmaga. Kui juba poes on näha, et õmblused on lahti või niidid ripakil, ei tasu kotti koju viia. Koolikott on pea iga päev aktiivses kasutuses ja satub tihti ka põrandale, seega võiks valida koti, mida on kerge puhastada.

Samuti võiks kotis olla piisavalt tas-

KINODES ALATES 3. SEPTEMBRIST

KOOLITARBED

kuid ja sahtleid – need on head kooliasjade organiseerimiseks. Hästi organiseeritud koti puhul on kindlasti ka hõlpsam silma peal hoida, kas kõik vajalik on ikka kaasa pakitud. Hea, kui kotil oleks iga külje peal helkurriba.

Kui riputatavad helkurid kipuvad tihtilugu ära kaduma, siis helkurribadele võib alati kindel olla.

Ka koolitarbeid ostes võiks mõelda koolikoti kaalule Kui kott välja valitud, siis on just paras aeg uurida, millised koolitarbed sinna sisse pista. Nii nagu koti puhul, on muudegi koolitarvete valimisel soovitatav võimaluse korral jälgida nende kaalu. See ei ole küll niisama lihtne ülesanne, kuid näiteks vihikute või pinali puhul täiesti võimalik. Koti kerguse huvides tasuks nooremate õpilaste puhul kindlasti eelistada õhemaid vihikuid. Ehkki sageli soovitatakse algkoolilastele hankida täidetud kõvakaaneline pinal, sest seda on lihtsam korras hoida ja sealt vajalikku üles leida, tasub kaalu silmas pidades võib-olla valida hoopis pehme pinal. Seda, kumb teile paremini sobib, otsustage üheskoos lapse ja tema õpetajaga.

Kui laps on vasakukäeline Ehkki enamik koolitarvetest sobib nii parema- kui ka vasakäelistele, on müügil ka selliseid tooteid, mis on loodud just vasakukäeliste mugavust silmas pidades. Näiteks võib kauplustest leida kirjutusvahendeid, millel on märgistus L (left – vasak) ning mida on just vasakukäelisel mugavam ja lihtsam kasutada. Vasakukäelistele mõeldud tindipliiatsites on enamasti kasutatud kiiremini kuivavat tinti, et kirjutamisel käsi ei määrduks ja tint laiali ei läheks. Samuti on olemas pööratud teradega vasakukäeliste käärid ja vasakukäelistele mõeldud teritajad, mille teistpidi tera võimaldab hoida pliiatsit vasakus käes ja keerata seda vastupäeva – täpselt nii, nagu vasakukäelisele sobib.

Allikad: erileht Kooliaeg, Eesti Päevaleht, terviseamet

52

KOOLI!

1. klassi mineja koolitarvete nimekiri Kogusime kokku erinevate koolide soovitused selle kohta, mida esimese klassi lapsel koolis vaja läheb. Kooliti võivad nõudmised erineda, seega ei tasu ostudega kiirustada, vaid soetada koolitarbed alles siis, kui olete saanud õpetajalt vajalike asjade nimekirja. Õpilaspäevik (A5) Vihikud: valge, 16 joonega, abijoonega, suure ruuduga, väikese ruuduga Vihikumapp, et vihikud korras püsiksid A4-suuruses töölehtede mapp A3-suuruses kunstitööde mapp Kilekaaned ja ümbrispaberid vihikutele, töövihikutele ning õpikutele Liikuv aabits Pinal Harilik pliiats – iga päev peaks lapsel olema koolis kaasas mitu teritatud pliiatsit, sobivaim on keskmise tugevusega pliiats (HB), pliiatsi õigeks hoidmiseks soovitatavalt kolmnurkse kujuga Kogujaga pliiatsiteritaja Värvipliiatsid (12 tk) Viltpliiatsid (12 tk) Joonlaud – lühike (20 cm) pinalisse ja pikem (30 cm) koolis kasutamiseks Kustutuskumm

Liimipulk Tömbi otsaga käärid Õlipastellid ja/või rasvakriidid Plastiliin ja voolimisalus Guaššvärvid Akvarellid Pintslikomplekt Pintslilapp Kaanega veetops Alus värvi segamiseks Kahepoolsed värvilised paberid Lauakate (näiteks vakstu, A3-st suurem) A4- ja A3-suuruses joonistusplokk Põll või muu riiete kaitse käeliste tegevuste jaoks Kunstitarvete hoiustamise karp Vahetusjalatseid (heleda tallaga) ja nimesildiga riidest vahetusjalatsite kotti Spordijalatsid (heleda tallaga) Lühike ja pikk dress Dressikott

CHARLOT

Korralikud kooli- ja kunstitarbed aasta ringi Koolikott, sussikott, akvarelliplokk ja Kohilas toodetud vihik – tuttav nimekiri koolitarvetest, mis koolitee alustaja vanematel kokku otsida tuleb. Vaja on ka mitmeid eritooteid kunsti- ja käsitööringide tarbeks. Mugavalt ja lihtsalt saab korralikud koolikaubad poest, kus kooli- ja kunstitarbed on aastakümneid südameasjaks olnud ning kus valikut jätkub rohkesti.

Kooli algus on vaid mõne nädala kaugusel ja viimaste nädalate ilmad annavad märku lähenevast sügisest. Käes on aeg, kus vanemad lastega ja vastupidi on poodides sagimas ning uusi kooliks vajaminevaid tooteid ja kaupu otsimas.

Väljapanekuid jätkub kõikjale, kuid nagu ka kõige muuga, leiab parimat kvaliteeti ja mitmekesist valikut tihtipeale vaid sealt, kus on vastavale valdkonnale ja segmendile spetsiaalselt pühendutud.

Seistes silmitsi spetsiifilisemate nõudmiste ja rohkem kui ühe-kahe koolieseme vajadusega, jõutakse lõpuks ikkagi spetsialiseerunud poodi. Esmapilgul lihtsana näiva valdkonna puhul osutub tihti siiski vajalikuks küsida asjakohast nõu, mida oskavad anda vaid sellega aastaid tegelenud inimesed.

ka eestlastele koju kätte tuuakse. Sortimendis leidub nii taskukohast kui ka kallimate ja tuntumate firmade kaupu ning hinnavõit ei jää leidmata pliiatsi, kustukummi (mis tõepoolest hästi kustutab!) ega ka koolikoti puhul. Charloti eestvedajad teavad, et sellest veelgi olulisem on asjatundlik teenindus ja suur valik aasta ringi ehk ka ajal, kui koolilaadad mujal hääbuvad. Isegi kõige väiksemas Charloti poes ei pea leppima ühe sirkli või kalkulaatoriga, sest valikus on neid vähemalt neli erinevat, suuremates poodides aga kuni kaksteist. Pole unustatud ka vasakukäelisi lapsi. Charloti püsikliendiprogramm võimaldab aasta ringi 10-protsendilist soodustust, millele lisanduvad sünnipäevaüllatused ja hooajaallahindlused.

Suur valik ja kättesaadavus üle Eesti

Uudsemad tooted ja pakutavad lahendused

1994. aastal asutatud Charlot OÜ põhitegevuseks on kooli-, käsitöö-, kunstitarvete, kontoritehnika, arvutikaupade ning mööbli jae- ja hulgimüük. Enamik pakutavatest paberitoodetest toodetakse grupi tehases KP Factory ajaloolises Kohila paberivabrikus. Praegu on Charlotil üle Eesti 28 kauplust, mille pakutavatest toodetest ligi 80 protsenti tarnitakse otse tootjatelt. Nii saab võrukas osa samast valikust, mis tallinlane. Kokku leidub ettevõtte valikus üle 14 000 erineva toote. 60–400-ruutmeetrise pinnaga poodidest leiab koolitarvete otsija suure valiku nii Eestis toodetud kui ka välismaiste tuntud brändide kaupade seast, mis piiri taga turule tulles esimesel võimalusel

Lisaks hädapärastele koolitarvetele võib uuema trendina tuua muu hulgas näiteks Faber-Castelli uued värvipliiatsid Black Edition, mis loovad eriti vinge tulemuse mustal paberil. Populaarne “karupruun” värvipaber on saadaval ka väikepakendina kooli ja lasteaiarühmale. Kunstiringiks või hobimaalimiseks on kohal uued tuubides akrüül- ja õlivärvid Gammalt ning korralik valik pintsleid. Kiire reageerimine turul toimuvale toob letile alati midagi uut ja huvitavat.

Kuidas aga vabaneda peavalust õpikutele ja töövihikutele sobivate kilekaante leidmisel? Hetkel on juba 12 Charloti poes võimalik spetsiaalse masina abil igale formaadile sobivad kilekaaned ümber saada. Peale selle

on muidugi saadaval ka valmiskaaned enamikule töövihikutele ja raamatutele. Kauplustes saab kohapeal teha ka värvilist väljatrükki ja koopiaid kuni A3-formaadini, köita ja lamineerida. charlot.ee info@charlot.ee

KOOLI! 53

VALI KOOLITEED ALUSTAVALE LAPSELE ERGONOOMILINE KOOLIKOTT! Tutvustame lähemalt Herlitz LOOP koolikott-ranitsat: • reguleeritavad õlarihmad • ergonoomiline hingavast materjalist seljatugi • reguleeritav rinnarihm • käepide • tühja koti kaal: 950 g • klõpsuga kinnitus avaneb ja sulgub kergesti • klõpsuga kinnitusele integreeritud helkur • avar peasahtel koos raamatusahtliga • tõmbelukuga eesmine tasku • kaks elastset küljetaskut • 3M Scothlite helkurid ees, külgedel ja õlarihmadel • kott on kaetud vett ja mustust tõrjuva kihiga • põhi on tugevast plastist

Herlitz SOFTLIGHT sobib suurepäraselt esimese klassi õpilastele oma väikese kaalu ja kompaktse kuju tõttu.

METSIKULT ILUSAD HERLITZ PINALID!

HERLITZ koolikotid ja pinalid on müügil suuremates kauplustes ja e-poodides.

KOOLIVAHETUS

Koolivahetusel vajab õpilane vanemate tuge Ardu põhikooli direktor Ülle Pässa saadab igal aastal lõpetajad uude kooli ja on seetõttu välja töötanud rea soovitusi, mis seda kergemaks muuta aitavad. | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Igal sügisel alustavad oma esimest kooliteed vastsed koolijütsid ning kooli lõpetavad 9. ja 12. klassi noored. Enamikul vahepealsetes klassides käivatel õpilastel vahetub septembris vaid klassi number, kus eesseisval õppeaastal õppida tuleb. See kõik tagab lapsele omamoodi turvalisuse omaks saanud koolimajas, omases kooliperes. Vahel aga toob elu muutusi ja tekib vajadus kooli vahetada.

Koolivahetus pole kerge samm Koolivahetus, mis kindlasti ei ole pere jaoks kerge samm, võib olla tingitud elukoha muutusest, lapse kooliastme lõpetamisest või koolis esile kerkinud

56

KOOLI!

probleemidest, mis ei ole leidnud lapse jaoks positiivset lahendust. Siiski tähendab kooli vahetamine, mistahes põhjusel, lapsele tavapärasest rutiinist väljumist, põhjustades kohanemisperioodi, mida tingib uude keskkonda sisseelamine. Selle pikkus sõltub lisaks lapse isikuomadustele ka kooli vahetava lapse vanusest.

Mida seltsivam on laps, seda kergem on koolivahetus, st seda lühem on kohanemisperiood. Kergemini sujub koolivahetus ka vanuselt noorematel lastel, kuna väidetavalt on nad kiiremad kohanejad ja ka nende sõprussuhted klassikaaslastega ei ole veel väga tugevad. Kuna lapse heaolu läheb kor-

da igale lapsevanemale, siis tõenäoliselt mõtleb iga vanem enne koolivahetust, kuidas viia see läbi nii, et see kõik lapsele minimaalselt stressi tekitaks.

Proovipäev teeb muutused lihtsamaks See, et koolivahetuse eel on mõistlik eelnevalt tutvuda uues elukohas olevate õppimisvõimalustega, külastada valitud kooli kodulehte, kust leiab lisaks rakendatavale õppe- ja arengukavale infot ka koolis toimuvate ürituste kohta, on tõenäoliselt kõikidele kooli vahetust planeerivatele vanematele juba teada ja tuttav tegevus. Siia võiks lisada veel koolilt n-ö proovipäeva võimaluse küsimise, mille käigus saaks laps võimaluse viibida ühe päeva koolimajas, osaleda tundides, vestelda koolis viibivate inimestega, tutvuda klassis õppivate õpilastega ja rääkida tulevase klassijuhatajaga. Tavapäraseks

KOOLIVAHETUS ga leida sobivad lahendused. Kui laps on eelmises koolis olnud õppimises tubli, siis taastub üsna pea tavapärane õpirütm ja soovitud tulemused tulevad ka uues koolis. Säilitage rahulik meel, olge toetav ning vajaduse korral selgitage koostöös kooliga välja lapse probleemid, vajadused ja võimalused õppetöö tõhusaks korraldamiseks. On oluline, et te ei kritiseeriks, süüdistaks ega pahandaks, vaid püüaksite koostöös leida lahendusi nii, et laps tajuks, et ta saab vajadusel teile toetuda.

Laps vajab, et tema jaoks oldaks olemas on saanud ka see, et oma tulevastele õppuritele korraldavad kooli tutvustavaid lahtiste uste päevi ka gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid.

Positiivne eelhäälestus ja mõned tuttavad näod teevad hilisema koolituleku kindlasti meeldivamaks ning pakuvad esmast turvatunnet.

Kohanemine võtab aega Kui koolivahetus on toimunud ja laps on asunud õppima uude kooli, võib see kaasa tuua uue kogemuse kogu perele.

Peamine, millest lähtuda, on aga see, et iga kool on lapse arendamisel kodule partneriks, st nii kodu kui kool ajavad n-ö ühte asja ühise eesmärgi nimel.

Seega on võlusõnaks koostöö, seda siis nii kooli kui ka oma lapsega. Te saate oma last toetada, küsides kohanemisperioodil klassijuhatajalt tagasisidet, kuidas lapsel koolis läheb, ja mitte vähem oluline on anda ka ise koolile teada, kuidas teie laps ennast koolis tunneb. Kui lapsel on olnud eelmises koolis probleeme õpi- või sotsiaalsete oskustega, tasub klassijuhatajat kindlasti informeerida, kuna varajase adekvaatse info omamine aitab õpetajal leida võimalusi probleemide ennetamiseks ja vajadusel koostada sobiv tegevusplaan. Sotsiaalsete probleemide korral võib last aidata ka lihtsalt “puhtalt lehelt” alustamisega, eriti siis, kui uues koolis on lapsele huvipakkuv ringitegevus, väiksem klassikollektiiv või lihtsalt sobivam õppekeskkond.

Vanemal on oluline teadvustada, et lapse meeleolu kõikumine kohanemisperioodil on üsna tavapärane, mistõt-

58

KOOLI!

tu laps võib tunda ennast mõnel päeval õnnetuna, igatseda taga oma endist kooli ja tunda puudust sõpradest. Kui laps on nukker ja ärev, saate te aitate kaasa lapse emotsionaalsele rahunemisele, olles osavõtlik kuulaja. Kui tundub, et kuulamisest ja rääkimisest jääb siiski väheseks, siis abi saamiseks on soovitatav taas pöörduda klassijuhataja poole, kellel on võimalus ühistegevuste ja aktiivse kaasamise kaudu aidata lapsel klassi sulanduda. Samas soosige ka ise laste omavahelist suhtlust ning võimalusel osalege kooliüritustel ja tutvuge lapse klassikaaslastega. Uute tuttavate tekkimisele aitab kaasa ka lapse sobivasse huvialaringi suunamine.

Tuleb mõista, et ka õpitulemuste mõningane langemine kohanemisperioodil on normaalne, kuna laps kohaneb uute õpetajate ja nende nõudmistega, sellele lisandub kohanemine ka uue keskkonna ning klassikaaslastega. Kuigi õppekavas olev ainekavade õppesisu on riiklikult kehtestatud, koostavad koolid riikliku õppekava alusel oma koolile õppekava, mille tõttu võib kooliti esineda erinevusi kooliastmesisesel ainejaotusel. Tähendab see siis seda, et koolivahetuse ajaks võib olla uues koolis mõni aine juba läbitud (nt ühiskonnaõpetus 4. klassis), kuid teie lapse endises koolis oleks see aine lisandunud alles 5. klassis. Ka siin tuleb koostöös kooli-

Ülioluline on teadvustada, et lisaks õppetööle tegeleb sel perioodil laps koolis ka suhtlemis- ja sotsiaalsete oskuste lihvimisega ning nende tulemuslikkus ei ole lapse jaoks sugugi õpitulemustest vähem tähtis. Lapsele on olulise tähtsusega sõprade olemasolu, kuid murdeealisele lapsele saab eluliselt tähtsaks ka gruppi kuulumine ja kaaslaste arvamus, mistõttu laps võib püüda teenida sõprade heakskiitu, mille tagajärjel võib õpitegevus kannatada. Näidake välja, et mõistate seda, samas õpetage lapsele läbirääkimisoskuseid, kompromissivalmidust ja teisi sotsiaalseid oskusi.

Tähtis on mõistmine, et koolilaps ei ole veel nii suur, kui ta ise oletab, st piiride seadmine ja nende kompamine tuleb uude seltskonda sulandumisel taas päevakorda. Kasuks tuleb siin kaine mõistus, ratsionaalsus, läbirääkimisoskused ja paindlikkus.

Mis ka ei oleks, on kõige olulisem see, kui te olete kohanemisperioodil oma lapse jaoks päriselt olemas, pakkudes talle mõistmist, lähedust ja tuge.

Kokkuvõtteks võib ju veel ka ütelda, et kuigi kooli vahetamine võib olla mõnele lapsele kohanemisperioodil stressirikas, on lisandväärtuseks see, et uue keskkonnaga harjumisel ja muutustega toimetulekul on laps arendanud endas veel ühte võimet, nimelt kohanemisvõimet.

On oluline, et te ei kritiseeriks, süüdistaks ega pahandaks.

MOTIVATSIOON

“Ma ei taha kooli minna”.

Mis nüüd saab?

Vast pole ühelegi vanemale päris võõras laste nurin, kuidas ei tahaks kohe kuidagi pärast suvevaheaega kooli naasta. Teatav vastumeelsus kooli suhtes on igati normaalne – eriti pärast pikemat eemalolekut. Paraku on siiski ka neid vanemaid, kellel tuleb laste kooli saamise nimel pidada maha pidevaid üle mõistuse käivaid võitlusi.

Mitte üksnes pärast vaheaega, vaid igapäevaselt. | TOIMETAS: RIINA PALMISTE | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Tõsine vastumeelsus kooli suhtes ei ole kuigi haruldane nähtus ja seda esineb arvatust enamatel lastel. On neid, kes keelduvad kategooriliselt kooli minemast, aga ka neid, kes tulevad lagedale üha uute põhjustega, miks nad ei saa seda mingil juhul teha. Esialgu “ainult täna”. Ühest päevast saab aga kiiresti kaks ja kahest päevast nädal. Millal on selle taga tühipaljas jonn, millal tõsisem mure, on lapsevanematel niiviisi päris keeruline läbi närida. Seda enam, et mitte kõigi laste sümptomid ei ole teeseldud ja välja mõeldud. Osal lastest on vastumeelsus kooli suhtes muutunud niivõrd tugevaks, et nad kogevadki ärevusega kaasnevaid sümptomeid, mille üle puudub neil endil teadlik kontroll. Nad võivad kurta peavalu, kõhuvalu, hingamishäireid, iiveldust või pearinglust. Füüsilisemaid sümptomeid, nagu oksendamine, kõhulahtisus, palavik või kehakaalu langus, kohtab siiski harvemini.

Lapsevanematele tekitab hämmastust seegi, et enamasti ilmnevad sümptomid koolipäevadel ja kaovad müstiliselt nädalavahetuseks. Veel enam – kui arsti juurde minna, ei suudeta tuvastada ega diagnoosida ühtegi haigust. Kas

60

KOOLI!

laps siis ikkagi teeskleb või ei? Liiatigi, kui vastumeelsus kooli suhtes süveneb reeglina ka pärast pikemat koolist puudumise perioodi – näiteks pärast haigust või vaheaega –, või suuremat elumuutust, näiteks uude kooli minnes või järgmisse kooliastmesse liikudes. Mine sa võta siis kinni.

Ärevus kooli ees Kui ärevus on niivõrd tugev, et laps hakkab kooli vältima, võivad sümptomid olla tegelikult lihtsalt viis, kuidas laps oma sisemistest emotsionaalsetest võitlustest märku annab. Seega on probleemi juur sageli hoopis kuskil mujal ja sügavamal, kui esialgu tundub.

Nendeks võitlusteks võivad olla näiteks: hirm läbikukkumise ees, probleemid teiste lastega (näiteks kiusamine), ärevus avalike tualettruumide kasutamise ees, probleemid õpetajaga, pidev hirm füüsilise vägivalla ees (näiteks hirm, millal võtab vaimne kius füüsilised mõõtmed), füüsiline vägivald ise, hirm uue kooli ees, oodatust kehvemad tulemused koolis, aga ka konfliktid koduseinte vahel.

kommivorm öökullid Silikomart

lik vaja

t k oh

s u t r ast Ta

!

h es

ü “šokolaadine” vahvlist roosikimp

ks

pilkupüüdvad suhkrumassist sügislehed

suhkrudekoor emotikonid

se tordi tegem u g l ise lia

Kõik koo

tordi topperid puidust

tordikarbid ja -alused

ASUKOHT: Aardla 25a, Tartu VEEBIPOOD: www.tordiabi.ee tordiabi.ee KONTAKT: info@tordiabi.ee tel 56 88 19 65

Lumea toiduvärvid, suhkrumassid, lisaained

šokolaadist varrega roos pakendis suurepärane kingiidee koolialguse puhul õpetajale

Tooted: tordikarbid, tordialused, tordikaunistused (nii söödavad kui ka mittesöödavad)

� suhkrudekoorid, vahvlililled- ja liblikad, šokolaadidekoorid � toiduvärvid � lisaained kondiitrile � söödavad tordipildid nii suhkru- kui ka vahvlipaberil � kondiitri töövahendid / -tarvikud, peotarvikud jpm

MOTIVATSIOON Nõuanded murelikele vanematele: kuidas laps uuesti kooliga sõbraks saada?

Kui laps kurdab pidevate haigustunnuste üle, peaks esimene samm olema alati siiski arstlik kontroll, et välistada füüsilised haigused ja saada vajadusel abi raviplaani koostamisel. Kui füüsilised tervisehädad on välistatud, tasub juba asuda tööle selle nimel, et teha kindlaks, mis lapsele ikkagi ärevust põhjustab ja kuidas ta võimalikult ruttu kooliellu tagasi aidata.

Rääkige lapsega põhjustest, miks ta ei taha kooli minna. Mõelge kõikvõimalikele variantidele, miks võib laps olla hakanud kooli vältima, ja pakkuge neid järgemööda talle välja.

Eriti hea oleks vestelda siis, kui olete mõlemad parasjagu rahulikus meeleolus (kindlasti ei ole selleks näiteks varased koolihommikud). Paluge lapsel kirjeldada peamiseid väljakutseid, mis tal koolis käimisega päevakorda tekivad ja proovige üheskoos probleemidele lahendus leida. Jääge seejuures ise kaastundlikuks, toetavaks ja

mõistvaks. Kui laps näeb, et olete ka ise mures, stressis ja ärritunud, võib see omakorda tema ärevust ainult süvendada.

Olge kaastundlikud, aga siiski põhimõttekindlad. Kuigi laps vajab ärevusega toimetulekuks kaastunnet, ei tohiks liigseid järeleandmisi teha – eriti, mis puudutab koolis käimist. Vastupidi, tunnistage, et mõistate lapse muresid, kuid nõudke seejuures siiski viivitamatult kooli naasmist. Mida kauem laps kodus on, seda raskem saab kooli tagasiminek olema.

Pidage meeles rääkida kooliminemisest alati kindlas kõneviisis. Näiteks “Homme, kui sa koolis oled, siis ...”, mitte “Juhul kui sa homme kooli lähed, siis ...” Kui laps kurdab füüsilisi sümptomeid, selgitage, et tõenäoliselt tulevad need muudest muredest – näiteks hinnetest, kodutöödest, suhetest õpetajatega, sotsiaalsest survest või hirmust koolivägivalla ees.

Isegi kui laps püüab teid endiselt iga hinna eest ümber veenda, jääge endale kindlaks, et mis tahes ka ei oleks –

puudumine ei ole siiski mõistlik lahendus.

Arutage probleemi kooli töötajatega. Sealhulgas nii õpetaja, direktori kui ka kooliarstiga. Kui ärevust põhjustab ennekõike koolikiusaja või mõni õpetaja, hakake oma lapse eestkõnelejaks ja arutage neid muresid kooli personaliga.

Kui laps jääb koju, ärge lubage talle erilist kohtlemist. Juhul kui laps puudub koolist lihtsalt vastumeelsuse tõttu, ei tohiks kodune päev olla kindlasti puhas puhkus ja meelelahutus. Vastupidi, kodune elu peab koolipäeva ajal olema võimalikult igav, et lapsel ei tekiks tunnet, justkui saab ta veel koolist puudumise eest kuidagi erilise kohtlemise osaks. Täielikult peaksid keelatud olema erilised suupisted ja külalised. Telekat ja videomänge võiks lubada kas väga vähe või üldse mitte. Nutitelefoni kasutamise võiks koolitundide ajaks sootuks ära keelata. Õppetöö vajab tegemist ka kodus. Ärge jätke lapsele mingil juhul muljet,

Sügishooaeg HUVIRINGID

Loovkirjutamine al 06.09 Juhendajad Kätlin Vainola ja Liis Sein 18€ Kunstikamber al 07.09 KUUS Juhendaja Kertu Sillaste MUDILASTUNNID

Al 06.09 esmaspäeviti ja neljapäeviti

www.elk.ee

PEREHOMMIK

Al 25.09 laupäeviti

4€

VANEM + LAPSED

5€

PEREPILET

Tulge meile külla!

MOTIVATSIOON justkui oleks ta koju jäädes õppetööst prii.

Vastupidi, pange ta tegema kodus kõiki samu töid ja ülesandeid, mida muidu koolis tehtaks. Nii ei jää laps ka õppetöös teistest klassikaaslastest maha. Ärge kartke abi küsida. Kool ja vanemad võivad teinekord jääda tegutsemisega hiljaks – oodates, et ehk on see kõik lihtsalt vanuseline iseärasus ja tekkinud olukord laabub ikka varem või hiljem iseenesest.

Sageli sekkutakse niisiis alles siis, kui probleem on juba sügavalt kinnistunud. Kahjuks mõjutab iga koolist puudutud päev pikas plaanis ka hilisemaid akadeemilisi saavutusi. Me keegi ei taha, et lapsel jääks lõpuks kool pooleli, tekiksid tõsised käitumisraskused või jääksid sotsiaalsed oskused vajaka. Paraku võib pidev koolist puudumine just selleni viia. Selleks et seda ei juhtuks, tuleb reageerida võimalikult varakult. Kui vaja, ärge kartke küsida abi professionaalidelt – psühholoogidelt ja psühhiaatritelt.

Allikad: childmind.org, raisingchildren.net.au, healthychildren.org, theconversation.com

Гимнастический клуб

Lisainfo • www.piruett.ee tel 646 3659 e-post piruett@piruett.ee инфо: www.piruett.ee Püünsi Доп. Saku Pääsküla Lasnamäe Haabersti Kesklinn Тел. 64 63 659 Jüri Mustamäe

Э-почта: piruett@piruett.ee

ПРИГЛАШАЕМ ДЕТЕЙ НА ЗАНЯТИЯ

Võtame juurde lapsi ХУДОЖЕСТВЕННОЙ, ГРУППОВОЙ, 6–9 a hommikune rühm kesklinnas ТАНЦЕВАЛЬНОЙ ГИМНАСТИКОЙ, 3–4 a mudilased А ТАКЖЕ АКРОБАТИКОЙ.

5–6 a tüdrukud 7–9 a tüdrukud Дамам предлагаем 9–12 a tüdrukudоздоровительную гимнастику.

TUNNIPLAAN MEIEНаши KODULEHEL занятия проходят:

В ЦЕНТРЕ ГОРОДА, ЛАСНАМЯЭ, Daamidele pakume tervisevõimlemist

ХААБЕРСТИ, ПЯЭСКЮЛА, МУСТАМЯЭ,

ILU ja RÜHMVÕIMLEMISE ningЮРИ AKROBAATIKA ПЮЙНСИ, И САКУ rühmad ootavad samuti uusi liikmeid!

KÜSI LISA!

SUHKRUTARBIMINE

Uued lahendused

magusamaailmas

Oleme harjunud suhkru tervislikkust hindama selle värvi järgi ja eeldame, et pruun suhkur on tervislikum kui valge, kuid suhkrumaailmas on toimunud palju uut ning aeg on oma seniseid teadmisi täiendada. | TEKST: TEELE TEDER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

See, millised on meie laste toitumisharjumused, on äärmiselt oluline. Peame kogu aeg mõtlema, millest lapsed (ja muidugi ka meie ise) enda kõhu täis söövad. Kas millestki sellisest, millest nad saavad organismile vajalikke makrotoitaineid (süsivesikud, rasvad, valgud), vitamiine ja mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante? Arenevale organismile on nii-

võrd oluline see, et ta saaks kätte kõik vajalikud ained. Tihtipeale on aga kõht juba magusast või mõnest muust kiirest süsivesikust täis ja isu “päris toitu” süüa enam polegi.

Kui palju suhkrut on okei?

Söögile lisatavast suhkrust saadud energia osatähtsus ei tohiks ületada 10 protsenti päevasest toidust, kuid

see on tõesti ka maksimummäär.

Igasugustele maiustustele ja magustatud jookidele tuleks jätta menüüs nii vähe ruumi kui võimalik. Tegelikult pole kehal kommi, šokolaadi ja jäätist üldse vaja. Eesti elanikud ostavad aga ligi 20 kilo suhkrut aastas, millele omakorda lisandub veel erinevates toiduainetes sisalduv suhkur, mida on erinevatele lastele mõeldud toodetes eriti palju.

Pidevalt magusat süües võib välja kujuneda suhkrusõltuvus ehk üldisemalt öeldes sõltuvus kiiretest süsivesikutest.

Igasugused kommid ja muud maiustused tõstavad lapse veresuhkru liialt kiiresti liialt kõrgele, aga kui veresuhkur on seda teinud, järgneb

Pidevalt magusat süües võib välja kujuneda suhkrusõltuvus ehk

üldisemalt öeldes sõltuvus kiiretest süsivesikutest.

64

KOOLI!

W ART & V E R R U C A 2 in 1

T REATMENT

SOOLATÜÜGASTE

RAVIKOMPLEKT

2 in 1

Jala- ja käte soolatüügastele Alates 4. eluaastast Kliiniliselt tõestatud efektiivsus Saadaval apteekides

SOOLATÜÜKAD? OLE TARK JA TEGUTSE KOHE! Uudne ja efektiivne kombineeritud soolatüügaste ravikomplekt

KRÜOTERAAPIA + GEELRAVI Tõhus soolatüügaste ravi 5 päevaga!

1. päeval: kasutage krüoteraapiat 2., 3., 4. ja 5. päeval: kasutage geelravi Tähelepanu! Tegemist on meditsiiniseadmega. Palun lugeda tähelepanelikult pakendis olevat kasutusjuhendit. Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga. Levitaja: SIROWA Tallinn AS

SUHKRUTARBIMINE sellele täpselt sama kiire langus. Selline veresuhkru kõikumine on tervisele halb. Esiteks tekitab see isu uue maiustuse koguse järele, teiseks tekitab energiapuudust, väsimust ja uimasust, aga ka käitumishäireid ja ülekaalu. Veresuhkru taseme järsul kõikumisel on otsene seos ka II tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaigustega.

Vähesed teavad, et on leitud tugevaid seoseid liigse suhkrutarbimise, veresuhkru kõrgenenud taseme ja immuunfunktsiooni languse vahel.

Tuleb välja, et peale muude kahjulike omaduste on suhkruliig ka märkimisväärne immuunsuse langetaja. See võib olla ka põhjuseks, miks tänapäeva lapsed nii tihti haiged on. Lisaks takistab liigne suhkrutarbimine meile ka igapäevaselt vajaliku C-vitamiini imendumist.

Tervislikud suhkrud Murettekitavale olukorrale, kus lapsed tarbivad erakordselt palju valget rafineeritud suhkrut, on olemas ka palju häid alternatiive. Toidumaailmas on viimase kümne aasta jooksul võetud kasutusele hulk tervislikke suhkruid.

Oluline on teada, et kõiki suhkruid ei pea vältima. Mõned toidud sisaldavad suhkruid ka looduslikult. Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus, mida sellisel juhul nimetatakse lisatud suhkruteks. Nende hulgast saab teha paremaid valikuid.

Jaanikaun on looduslik magustaja ja selle mõju veresuhkrule võrreldes tavalise valge suhkruga on kaks korda väiksem. Jaanikaun sisaldab ka hulgaliselt B-grupi vitamiine ja mineraalaineid.

Melassi peetakse paremaks magustajaks kui valget suhkrut, sest olenemata sellest, et see mõjutab palju veresuhkrut, sisaldab see ka magneesiumit, kaaliumit, kaltsiumit, rauda, mangaani ning vitamiinidest B5- ja B6-vitamiini.

Mesi on naturaalne ja tervislik magustaja. On koolkondi, kes aga usuvad, et mett ei tohiks kuumutada, sest siis kaovad paljud bioaktiivsed ühendid ja antioksüdandid, mis on meie organismile niivõrd tervislikud. Mett ostes võiks jälgida, et tegemist ei oleks pastöriseeritud tootega – seda protsessi kasutatakse selleks, et mesi ei kristalliseeruks –, vaid naturaalse meega.

Vahtrasiirupit saadakse vahtramahlast. Saamisprotsess on lihtne. Mahlast keedetakse lihtsalt vesi välja ja järele jääb sii-

66

KOOLI!

rup. Lisaks magusale maitsele sisaldab see ka rohkelt kaltsiumi, kaaliumi, rauda, tsinki ja mangaani. Aga sarnaselt suhkruga on ka vahtrasiirupi glükeemiline koormus üsna kõrge ja seetõttu mõjutab see oluliselt veresuhkrut, mis tähendab, et kogustega peaks piiri pidama.

Jakoonijuuresiirup on samuti looduslik magustaja, mida saadakse samanimelise taime juurest, mis peamiselt kasvab Lõuna-Ameerikas. Seda peetakse heaks magustajaks, sest see on seedumatu ja prebiootilise toimega ehk heaks toiduks meie soolebakteritele. Lisaks on selle mõju meie veresuhkrule peaaegu olematu.

Ksülitool – uuringute kohaselt vähendab suhkru asendamine sellega või selle lisamine menüüsse hammaste lagunemist 30–85 protsenti. Ka ksülitool on prebiootiline aine ehk heaks toiduks meie soolebakteritele. Ksülitooli toodetakse peamiselt kasest.

Erütritool hoiab sarnaselt ksülitooliga hammaste tervist, aidates võidelda kaariese tekkega. Looduslike suhkruasendajate seas muudab erütritooli aga eriliseks asjaolu, et tema glükeemiline indeks on 0 (lauasuhkur 100, ksülitool 13). Erütritool on ka erakordselt kalorivaene, sisaldades tervelt 94 protsenti vähem kaloreid kui suhkur, lisaks eemaldub see kehast neerude kaudu muutumatul kujul uriiniga. Erütritooli ei kääritata jämesooles nagu teisi suhkrualkohole ja seega ei muunda meie keha erütritooli energiaks ega rasvaks. Peamiselt saadakse seda pirnidest ja ploomidest, aga ka teistest puuviljadest ning marjadest.

JANNO PÕLDMA, HEIKI ERNITS, PRIIT PAJUSAAR, LEELO TUNGAL

UUS

SUUR KOGUPERE SEIKLUS SAKU SUURHALLIS

VANA ÕUNAPUU SALADUS JA

LAVASTAJA Ain Mäeots KUNSTNIK Iir Hermeliin

OSADES: Gerli Padar, Mait Malmsten, Vallo Kirs, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Elina Nechayeva, Priit Strandberg jt

PILETID MÜÜGIL

PILETITASKU.EE

korraldaB

ILMASTIKUKINDEL NOORTEMOOD

WWW.LENNE.EE/EPOOD