Õuevalgus aitab nägemist hoida

Õuevalgus

aitab nägemist hoida

“Lastel, kes veedavad rohkem aega õues, on oluliselt väiksem risk lühinägevuse ehk müoopia tekkeks,” räägib Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa.

| TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Lühinägevus ehk müoopia tekib hinnanguliselt 20–30% alg- ja põhikooliealistest lastest. Lühinägevuse tekke riske saab aga vähendada, kui lapsed veedavad piisavalt aega õues ja annavad silmadele vajalikku puhkust.

Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raske selgena näha. Selle põhjuseks on asjaolu, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ja valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -läätsesid. Lühinägevus saab alguse varases lapsepõlves Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas. Müoopia tekib silma liiga kiirest ja ulatuslikust kasvust võrreldes lapse ealise normiga. Müoopia on definitsiooni järgi silma refraktsioon alates –0,5 dioptrist. Lühinägeva lapse miinusprillide tugevus suureneb ja müoopia võib süveneda väga erineva tasemeni. Suureks müoopiaks nimetatakse silma refraktsiooni alates –6 dioptrist. Üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva, sageli varases täiskasvanueas.

Varane lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole eelkooliealisel lapsel mingeid probleeme ei kodus ega lasteaias. Ka kooli minnes võib laps istuda tavapäraselt klassiruumi keskmises pingis ja tahvlile üsna hästi näha. Üheks lühinägevuse sümptomiks on kissitamine tahvlit või tele-

Lühinägevuse sümptomid

 Laps ei näe tahvlile ja võib silmi kissitada  Laps ei märka kaugel asuvaid objekte  Laps istub televiisorile liiga lähedal  Harvem võib esineda silmade pingetunne, silmade väsimus ja peavalu

Allikas: colonnacharity.ee

viisorit vaadates. Kui laps soovib õppeaasta edenedes istuda klassis ettepoole, sest ta ei näe enam tagumisest pingist, on see kindel märk lühinägevuse arengust. Samamoodi võib lühinägev laps kodus väga lähedalt televiisorit vaadata.

Riskitegurid on valguse nappus ja lähitöö Lühinägevuse riskitegureid on uuritud pikka aega ja on leitud, et kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades suurema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. Kui suvel päikesepaistelisel päeval on õues valgustatus kuni 100 000 luksi, siis hästi valgustatud siseruumides vaid umbes 500 luksi. Ka pilvise ilmaga on õues kordades suurem valguse intensiivsus kui hästi valgustatud ruumis. Seetõttu on iga ilmaga õues viibimine silmale ja ka tervisele üldse väga kasulik. Siia sobib vana tõde, et pole halba ilma, vaid halb riietus! Meie üleskutse olekski, et lapsed õue mängima – see on tasuta ja kõigile kergesti kättesaadav.

Teise olulise tegurina soodustab lühinägevuse teket rohke lähitöö, mille alla kuulub arvuti ja nutiseadmete kasutamine, aga ka lugemine ja kirjutamine. Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks, mis avaldub nii käitumuslikes kui ka geneetilistes tegurites. Oluline on märkida, et erinevad geneetilised tegurid, kuigi laialdaselt uuritud, seletavad lühinägevuse teket vaid umbes 20% ulatuses.

Lühinägevuse ennetamine: 2-20-20-reegel Lühinägevuse tekke riski aitab vähendada ja juba välja arenenud lühinägevuse süvenemist pärssida lihtne elulaadipõhimõte. Lastel soovitatakse järgida 2-20-20-reeglit: viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ja iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja, klassiruumi teise otsa).

Oluline on tagada ka töökoha hea valgustatus ja julgustada lapsi jalgsi koolis käima. Mitmes Aasia riigis, kus lühinägevus on väga laialdaselt levinud ja probleem saavutanud lausa epideemia mõõtmed, on alustatud programmidega, mis suunavad lapsi koolitundide vahel rohkem aega õues veetma. On leitud, et neil meetmetel on lühinägevuse ennetamisele positiivne mõju.

Lühinägevust saab korrigeerida Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -läätsedega, kuid need meetodid ei takista silmal edasi kasvamast ega mõjuta seega lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on kasutusele võetud uued tõenduspõhised meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks teaduslikult tõestatud meetodiks on atropiini silmatilgad.

Atropiini leidub karumustika (Atropa belladonna) marjades ja see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Alles aastal 2006 avaldati uuring, milles näidati veenvalt, et atropiin pärsib ka silma kasvu, ja järgnevatel aastatel tehti kindlaks, et see toime avaldub juba väga väikese kontsentratsiooni juures. Kui silmatera laiendamiseks kasutatav atropiini kontsentratsioon on 1%, siis silma kasvu pärsib ka juba 0,1%, 0,05% ja 0,01% atropiinilahus. Niivõrd madal atropiini kontsentratsioon enamikul inimestel pupilli ei laienda ja kõrvaltoimeid esineb vaid umbes 5% ravi saavatest lastest.

Lühinägevuse ravis kasutatakse ka spetsiaalseid kontaktläätsesid, näiteks multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid. On teaduslikult tõestatud, et sellised müoopia ravi läätsed pärsivad samuti silma kasvu, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Eestis on lühinägevus ligi kolmandikul lastest

Kui aastal 2010 moodustasid müoobid 28% maailma rahvastikust, siis Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside järgi on aastaks 2050 maailmas 50% inimestest lühinägevad.

Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem. Euroopas jääb müoopia levimus mõnes riigis juba praegu 40–50% piiresse. Aasias räägitakse tänapäeval müoopia epideemiast – teatud piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias on 80–90% elanikest lühinägevus.

Kliinilises praktikas oleme viimastel aastatel selgelt näinud müoopia laialdasemat levikut ja lühinägevus tekib tänapäeval üha sagedamini noorematel lastel. Eestis on õpilaste koguarv umbes 150 000. Kui hinnanguliselt neist on müoobid 30%, siis lühinägevusega lapsi on Eestis umbes 45 000.

Tervislikku kooliaastat!

Kooliaeg toob ühtaegu põnevust ja ärevust. Et koolijütsil jätkuks piisavalt energiat, jaksu keskenduda ja organismil jõudu, et viirushaigustele mitte alla anda, tulevad appi Biomarketi tervisetooted.

IGAPÄEVASED ABIMEHED

Kasvueas organism vajab arenemiseks piisaval hulgal vitamiine ja mineraale, mille piisaval hulgal vitamiine ja mineraale, mille hulka kehvad toiduvalikud ja stress tihti negatiivselt mõjutavad. Spetsiaalselt lastele negatiivselt mõjutavad. Spetsiaalselt lastele mõeldud Natures Aid'i toidulisandite valikust sobib igapäevaseks kasutamiseks mitkust sobib igapäevaseks kasutamiseks mitmekülgse toimega kolmik: saasteaineteta, sh raskmetallideta, sidrunimaitseline kalaõli, probiootikumid meeleolu ja immuun meeleolu ja immuunsuse turgutamiseks, mustasõstramaitseline suse turgutamiseks, mustasõstramaitseline kompleks C-vitamiini, D3-vitamiini, tsingi ja C-vitamiini, D3-vitamiini, tsingi ja leedripuuga organismi kaitsevõime toetamiseks ja väsimuse leevendamiseks.

PIHUSTA TERVISEKS

Võrreldes tablettide ja kapslitega imenduvad vitamiinid suu limaskesta kaudu märkimisväärselt tõhusamalt ja kiiremini, selgub uudsete suukaudselt pihustatavate toidulisandite esmaesitleja BetterYou ja Suurbritannia ülikoolide pikaajalistest ühisuuringutest. Kunstlike lõhna- ja maitseaineteta, alkoholi- ning suhkruvabad maitsvad toidulisandid on meele järele ka neile, kellele tablettide ja kapslite neelamine ei sobi. Koolilastele sobivad näiteks kirsimaitseline C-vitamiin, piparmündimaitseline D-vitamiin ja vaarika-

maitseline multivitamiin. TOETUST AROOMITERAAPIAST

Kooliaeg toob väikesele inimesele iga päev lugematuid väljakutseid. Aroomidel on imetabane võime mõjutada meeleolu ja sisemist tasakaalu. Üle 30-aastase kogemusega Saksa ökokvaliteediga eeterlike õlide tootja Primavera Life’i mugavat kasutust võimaldavate toodete sarjas on mõeldud spetsiaalselt lastele: proovi pihustatavaid ruumilõhnastajaid, aroomilampi või difuuserisse sobivat õlisegu või roll-on’i randmetele, kaelale ja meelekohtadele. Keskendumist, õppimist ja meeldejätmist soodustab kombinatsioon sidrunist, apelsinist ja greibist. Enesekindlust ja julget pealehakkamist toetab aroomisegu seedrist, kardemonist ja mandariinist.

www.biomarket.ee