TERVIS
Õuevalgus aitab nägemist hoida “Lastel, kes veedavad rohkem aega õues, on oluliselt väiksem risk lühinägevuse ehk müoopia tekkeks,” räägib Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa. | TEKST: ANNE-MARI ALVER | FOTOD: SHUTTERSTOCK |
Lühinägevus ehk müoopia tekib hinnanguliselt 20–30% alg- ja põhikooliealistest lastest. Lühinägevuse tekke riske saab aga vähendada, kui lapsed veedavad piisavalt aega õues ja annavad silmadele vajalikku puhkust. Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raske selgena näha. Selle põhjuseks on asjaolu, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ja valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -läätsesid.
26
KOOLI!
Lühinägevus saab alguse varases lapsepõlves Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas. Müoopia tekib silma liiga kiirest ja ulatuslikust kasvust võrreldes lapse ealise normiga. Müoopia on definitsiooni järgi silma refraktsioon alates –0,5 dioptrist. Lühinägeva lapse miinusprillide tugevus suureneb ja müoopia võib süveneda väga erineva tasemeni. Suureks müoopiaks nimetatakse silma refraktsiooni alates –6 dioptrist. Üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva, sageli varases täiskasvanueas. Varane lühinägevus ei pruugi en-
Lühinägevuse sümptomid Laps ei näe tahvlile ja võib silmi kissitada Laps ei märka kaugel asuvaid objekte Laps istub televiisorile liiga lähedal Harvem võib esineda silmade pingetunne, silmade väsimus ja peavalu Allikas: colonnacharity.ee
dast kohe märku anda. Sageli ei ole eelkooliealisel lapsel mingeid probleeme ei kodus ega lasteaias. Ka kooli minnes võib laps istuda tavapäraselt klassiruumi keskmises pingis ja tahvlile üsna hästi näha. Üheks lühinägevuse sümptomiks on kissitamine tahvlit või tele-
