VA S T L A D
Vastlapäeva
peetakse ja vastlakombeid on veel alles Tänavu on vabariigi aastapäev ja vastlapäev kahel järjestikusel päeval – riigi sünnipäev esmaspäeval ja vastlapäev teisipäeval. Kuigi enamik vastlapäeva kombeid on jäänud minevikku, peetakse vastlapäeva meeles ikka vähemalt vastlatoitude söömisega ja kui võimalik, ka liulaskmisega.
V
Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Karin Kaljuläte
astlapäev, mis võib langeda teisipäevale alates 8. veebruarist kuni 7. märtsini, on liikuv püha. See on noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, mis kunagi on olnud kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Päeva kohta on olnud kasutusel traditsiooniline ütlemine, et vastlapäev nõuab noorkuud ja teisipäevast päeva. Vastlapäevaga lõppes jõulude ajal alanud talvine lõbustuste aeg ja algas suur paast, mis kestis lihavõttepühadeni. Vastlatoidud on püsinud peaaegu
muutumatuna. Hernesupp, seajalad, soolaoad ja vastlakuklid, millest tänapäeval on saanud kõige levinum vastlatoit. Tänapäevani on au sees ka liulaskmine ja mõnedki ettevõtted viivad oma töötajad just sel päeval loodusesse, kui ilm võimaldab. Siiski on hobuse ja saaniga sõitmine ning suure kelgu või saaniga mäest alla laskmine jäänud harvemaks. Tänapäeval on kasutusel enamasti plastmasskelgud, liulauad või isegi kilekotid. Ka 20. sajandi algul sai liugu lasta linase koti või linapeotäie peal. "Eesti rahvakalendri" 2017.
aastal ilmunud veebiversioonis www.folklore.ee/erk on selgitus, et meie taludes elanud esivanemad arvestasid aega looduse järgi ja looduse rütmist sõltusid kõik nende tööd ja tegemised kogu aasta. Olid suvine ja talvine poolaasta. Suvisel poolaastal valmistuti talviseks eluks, kasvatati süüa ja varuti käsitöömaterjali ning talvel tehtigi peamiselt käsitööd. Ka rahvakalendri tähtpäevade kombed on seotud oluliste talutööde või pereliikmete elu edendamise soovidega. Aega arvestati nii, et mitu nädalat on ühest tähtpäevast teiseni: jõulust kuus 2 02 0K R OON I KA PI D U
31
