Maamelu (juuni 2023)

Sellel aastal toimub Rapla igasuvine

suurüritus Rapla melu 12. augustil

Rapla kesklinn saab vaatamata hoogsale ehitustegevusele olema väga melukas varahommikust, mil müügiletid paika saavad, kuni hilisõhtuni välja, mil täname 2022. aasta tublimaid ja musitseerib ansambel Revals. Sinna vahele mahub veel auto-show, sportimine, mitmeid muusikuid ja tantsijaid ning tegevust lastele, loomadele jne jne.

Samal päeval avavad oma aiad või uksed ühepäevakohvikuteks erinevad inimesed, seltsid ja ka asutused.

Rapla melu 2023

Kell 10–16 käsitöö- ja melulaat, kultuuriprogramm, kirbuturg, lasteala, Rapla auto-show, Paul Kerese 33. mälestusturniir males, ühepäevakohvikud, Raplamaa kauneima koera valimine, Linna Pea pesu, tänavatantsuvõistlus Wanted Battle jpm. Kell 19 Rapla valla tänuõhtu. Kontsert ansamblilt Revals.

Kui soovid tulla melule müüma või Sul on mõni muu tore idee, kuidas melu veel menukamaks muuta, siis

Maal on palju elu ja melu!

Suvine puhkus Eestis – nii rahulikum kui ka aktiivsem – suudab võluda ka palju näinud ja teinud maailmarändureid, kes teinekord just suve alguseks oma rännakutelt kodumaale naasevad. Me kõik teame kedagi sellist või kuulume lausa ise nende hulka. Eestimaa looduses viibimine, jaanipäeva tähistamine, maakodus lõõgastumine ... kõiki sellega seonduvaid emotsioone tundub lausa vajalik ka teistega sotsiaalmeedias jagada, sest tihti tekib tunne, et suviselt lõõgastavat puhkust Eestis ei trumpa üle miski. See, kellele Maarjamaal puhkamine tavapärane ning suvel siit eemalolek pigem haruldane, leiab vastavalt soovidele ja vajadustele endiselt põnevaid võimalusi. Kellele Eestimaa suvi ja puhkus aga üle aastate esmakordne, see tunneb tõenäoliselt kõiki meeldivaid nüansse

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

veelgi teravamalt ning rändab kiiremini oma mõtetes tagasi lapsepõlvemälestustesse, kogedes kõike seda, mis kunagi oli, uuesti.

Väljaanne Maamelu pakub kõikidele Eestis puhkajatele ning maakohtades ringi seiklejatele nii otsest infot kui ka üleüldist inspiratsiooni, et suvi võimalikult avastusterohkelt kulgeks. Mida teha, kuhu minna? Ilmselgelt pole olemas õigeid ja valesid vastuseid ning osaliselt on selle ka igaüks juba enne juunikuud valmis mõelnud, kuid käesolev väljaanne pakub siiski uusi mõtteid ja ideid. Suvi on ka kaugemates Eestimaa nurkades meeldivalt aktiivne ning kuna kõiki võimalusi on raske korraga hoomata, on see väljaanne loodetavasti asjalik kaaslane seikleja kotis või autoistmel.

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber

Laste elektriliste ATV-de rent vajadusel koos kohaletoomisega. Kohapeal peosoojak, saun, kümblustünn ja toitlustus.

Trükk: AS Printall

MUSKLIPUHKUS maakondades

Eestis on palju paiku, kus kehale puhkuse ajal mõnusat koormust anda – olgu siis seiklusteks aega maal, õhus või vees.

Tekst: Puhka Eestis / Foto: Shutterstock

Millal oli sinu eelmine rattamatk? Eurovelo rada pakub paar nädalat kestvat jalgrattaseiklust, kus saad läbida 980 kilomeetrit mööda rannajoonelähedasi teid. Tuur algab Läti piiri äärest, kulgeb läbi saarte Tallinna ja sealt edasi Narva. Kui sul on palju vaba aega, võid rattaga ümber Eesti tiiru teha vaid paari nädalaga.

Ka motopuhkus on äge värk! Eriti isadele. Gaasi saab kardipõhja vajutada Laitses, Pärnus, Langes Tartu lähedal, Põltsamaal, Käinas, Türil ja Aravete kardi- ja vabaajakeskuses. ATV-sõitu ja matku pakuvad paljud puhkekülad ja keskused, seega ei jää kellelgi motospordijanu kustutamata.

Maa ja taeva vahel

Eestis on mitu põnevat ja adrenaliini tekitavat seiklusparki, kus saab end proovile panna ja hirmudest üle olla. Rajad pakuvad adrenaliinirikast sportlikku vaba aja veetmise võimalust, mis loob meeldejääva päeva. Guugelda märksõnu Otepää seikluspark, Pärnu seikluskeskus, Valgeranna seikluspark, Haapsalu seikluspark, Roosta seikluspark ja Aegviidu madalseikluspark. Ronida saab ka sees. Kui näiteks külastad Tartu seiklusparki ja hakkab vihma sadama, saad

kolida Lõunakeskuse katuse alla või Ronimisministeeriumisse.

Vee peal ja vee all Eestis on ligi 3800 kilomeetrit rannajoont, üle 2200 saare ja laiud. Kui lisada veel jõed ja järved, võib öelda, et Eesti on aktiivse veepuhkaja paradiis.

Meresüstamatkad ehk kajakimatkad on üks mõnusamaid ja loodussõbralikumaid viise tutvuda Eesti käänulise ranniku, laidude ja saartega. Kanuumatkad võimaldavad sul tungida metsikutesse laanesügavustesse, liivakanjonite külje alla ja ligipääsmatutesse rabadesse.

Sportlikumatele puhkajatele sobivad purjelaua- ja lohesurfikeskused. Sukeldumishuvilistele pakuvad Eesti klubid erinevaid koolitusi ja laagreid. Proovi all-

veekalapüüki, sukeldumist vrakkide juurde ja süvaveesukeldumist. Sukeldu või öösel.

Hea plaan oleks korraldada wake-tuur, külastada erinevaid kaabliparke erinevates maakondades. Metsjärve puhkekeskuse wake-park Põlvamaal, Pidula wake-park Saaremaal, Rahinge wake-park Tartumaal, WPark Põltsamaal ja Otepää wake-park on vaid mõned neist. Veelgi kiiremat hoogu saad saavutada jetil ja seda spordiala saab harrastada nii avamerel kui ka sisemaal.

Ükskõik kas eelistad maa peal seiklemist, õhus lendamist või veealuse maailma avastamist, võimalusi aktiivseks musklipuhkuseks maakondades on Eestis rohkelt. Seiklus ootab sind!

Allikas: Puhka Eestis

Romantiline Rannatee –AEG ROMANTIKAKS!

#romantilinerannatee

Päikseline, romantiline ja veidi metsik puhkusesihtkoht Romantiline Rannatee kulgeb Iklast Virtsuni Liivi lahe kaldal Pärnumaal ning viib teid mitmekesistele eheda loodusega maastikele mere ja metsade vahel. Rannatee, mille ääres lapsed saavad vabalt joosta, köidab teid oma rahulike rannakülade, sooja merevee ja suvise iluga. Just pahvakad lahjendamata ning meresoolaga rikastatud õhku ja tormituules õõtsuvad kadakad on teinud Romantilisest Rannateest armastatud puhkusekoha.

#toiduromantika

Köök on ikka see, mille kaudu me ennast teistele tutvustame, ja rannakülade köök on läbi aegade olnud inspireeritud ikka merest, metsast ja aastaaegadest. Suvi läbi leiab Romantiliselt Rannateelt piirkonnale omase toiduga söögikohti, toimub toidufestivale ja kodukohvikute päevi.

Rannateel on eelmisest aastast kolm White Guide 2023 soovitusega söögikohta:

sadamarestoran Groot Varblas,

Tõstamaa Meierei resto,

Vana Kooli kohvik Lindil.

Toiduromantikat soovitame nautida ka Rannatee veinimajades, mis on tuntud kohalikust toorainest valmista-

tud jookide poolest: Allikukivi veinimõis ja Langemaa veinitalu Kilingi-Nõmmel ning Valgeranna veinitall Audrus.

#loodusromantika

300 kilomeetrit päikeseloojanguid, kuumaks köetud kadakased rannaniidud ja müstilised rabad on just need parimad paigad maailmas, kus ammutada inspiratsiooni ja tunda ennast vabalt. Romantilisel Rannateel saad kogenud loodusgiididega ette võtta matakaretki Sorgu saarele sauna, hülge ulgu kuulama või Paatsalu kandiga tutvuma. Viruna talu loodusretked ja Livonia matkad viivad aga kõige ürgsema looduse rüppe. Isekeskis saab nautida RMK eriilmelisi loodusradasid ja metsikumaid supluskohti. Lastele ja lapsemeelsetele on meil Teispere talu, Liblikamaja, Küti-Uuetoa linnufarm, Aeglase Hetke mesitalu ja Riida turismitalu. Valgeranna seikluspark pakub nii päris väikestele kui ka suurtele seiklejatele aga hoopis looduselamust puulatvade vahel.

#kultuuriromantika

Jaanipäev lükkab lõplikult hoo sisse Rannatee kördikirjule suvele. Ja just sellisele, millest keegi ei taha hiljem sõpradelt kuulda, vaid ikka ise osa saada. Häädemeeste kandis on terve suve kes-

tev Häädemeeste Hää kultuurisuvi ja Kabli Päikeseloojangu festival. Tõstamaal toimub Tõstamaa Õhetus ja Kihnus armastatud Kihnu Mere Pidu. Suvi läbi on Rannateel laatasid, kontserte ja festivale, mis on ikka ja jälle meie kultuurireiside armastatud sihtkohad. Kohalikku ajalugu tutvustavad muuseumid, mõisad, kirikud ja õpitoad, Lihula peatänaval asuv Tapamaja galerii avab aga ukse kaugesse keskaega. Meie kaks giidi, Kaire Käära ja Annika Tamm, viivad kõik soovijad kaunitele retkedele rannakülade kultuurikihtide vahele.

Vaata lähemalt: www.facebook.com/romantilinerannatee www.instagram.com/romantilinerannatee www.rannatee.ee

TOP 10 matkarada Eestis

Siit loost leiad kümme matkarada, mida on puhkaeestis.ee veebilehelt enim otsitud. Võiks isegi öelda, et siin on matkaradade pingerida, kuid olgem ausad – kõik need rajad on suurepärased ja ühel või teisel viisil erilised.

Tekst: Puhka Eestis

RMK Mukri raba loodusrada Rapla maakond, Reonda küla Eidapere lähedal asuv Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000–9000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanimaks sooks. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on suurepärane ka lastega läbimiseks. Rabas asuv Mukri järv on 2,2 hektari suurune saarekeste ja vesiroosidega veesilm. Rabamätastelt saab marju korjata. Rajal asub

ka 18 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale.

Pääsküla raba loodusõpperada

Harju maakond, Tallinn

Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub kümne meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Kahe kilomeetri pikku -

Matkarada rabas Foto: Eve Kallaste

ne laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid.

Tuhu soo ja RMK matkarada

Pärnu maakond, Kiska küla

Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid, aga ka noorimaid soostikke. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Pärast sõda püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. Hea teada: raja alguses asub unikaalne vaatetorn „Trepp“, mis valmis koostöös Eesti kunstiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ning liikumine toimub laudteel, mis märja ilmaga võib olla libe!

Marimetsa raba matkarada

Lääne maakond, Rõuma küla

Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul kõrgepingeliini all, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puit-

platvormil 7,6 meetri kõrgune vaatetorn. Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik. Raja pikkus edasi-tagasi on kokku üheksa kilomeetrit.

Kakerdaja raba matkarada

Järva maakond, Vetepere küla

See on üks suurimaid Kõrvemaa rabasid. Rabamassiivi suurus on kuskil 1000 hektari kanti. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba laiub Kakerdaja järv.

KALLASTE HOBITALU

Kutsume teid külastama Järvamaal asuvat KALLASTE HOBITALU linnu- ja loomafarmi! Meil elavad kõik erinevad talulinnud ja -loomad, keda võis kohata ka vanasti vanaema juures.

Meil saab pidada sünnipäevi.

Kutsume teid külla lasteaia ja kooligrupiga.

Avatud kodukohvikus valmistame ettetellimisel Iõunaid. Tule üksi või koos perega. Oodatud on igas suuruses grupid. Teid ootab ees looduskaunis talukoht koos paljude huvitavate loomade ja lindudega.

www.kallastehobitalu.ee

Kallaste Hobitalu

kallaste_hobitalu

Kallaste talu, Abaja küla, Järva vald, Järvamaa

5670 0699 (eesti ja inglise keel)

5691 3019 (eesti ja vene keel)

info@kallastehobitalu.ee

Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud neli kilomeetrit.

Meenikunno raba matkarada

Põlva maakond, Nohipalo küla

Matkamajad, vaatetorn ja laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada: Meenikunno matkarajal on Päikseloojangu metsamajast Suure Soojärveni ehitatud uus laudtee. Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Tuhu soo trepp-vaatetorn Foto: Päär Keedus

Viru raba õpperada

Harju maakond, Kolga alevik

Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 kilomeetrit pikk. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Hea teada: kuni vaatetornini rajatud laudtee (1400 m) sobib kasutamiseks ka ratastooli või lapsevankriga liikujale. Erivajadustele mõeldes on loodud ka juurdepääs torni esimesele platvormile!

Hüpassaare õpperada

Viljandi maakond, Karjasoo küla

Hüpassaare viie kilomeetri pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud platvorm, kus jalga puhata ja rabavaikust nautida. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust.

Paukjärve loodusrada

Harju maakond, Pillapalu küla

Paukjärve loodusrada on viis kilomeetrit pikk ja ringikujuline, tähistatud kollaste värvimärkidega puudel. Loodusrada kulgeb mööda Paukjärve-äärseid oose ning oosidevahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid –niiske ja hämar laanemets ning valgusküllane männi-palumets. Matka võib alustada Kaksiksilla (Paukjärve) parklast või Koersilla parklast.

Väätsa looduskaitseala

matkarada

Järva maakond, Vissuvere küla

Kolme kilomeetri pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Väätsa matkarajal liikudes saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 kilomeetri pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud. Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad tänaseni, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugaste vahelist ala katab harva esinev saja-aastane rabamännik.

Soomaal Hüpassaare rabasaarel

Foto: Kenno Soo

Laadija jäi maha? Ära muretse, meil on poed üle Eesti.

TALLINN: Viru keskus, Kristiine keskus, Rocca Al Mare keskus, Ülemiste keskus, Järve keskus, Lasnamäe Centrum; TARTU: Tasku keskus, Lõunakeskus, kaubanduskeskus Eeden; HAAPSALU: Haapsalu Kaubamaja;

JÕHVI: Pargi keskus; KURESSAARE: Auriga keskus; NARVA: Fama keskus; PAIDE: Paide Selver;

PÄRNU: Kaubamajakas; RAKVERE: Põhjakeskus; RAPLA: Rappeli keskus; VALGA: Valga Maxima;

VILJANDI: Viljandi Centrum; VÕRU: Kagukeskus.

Jõhvi Narva

Ainult sina ja loodus

Kuigi puhkused pere, sõprade ja lähedastega on väga meeleolukad ja vahvad, tekib mõnikord ikkagi soov nautida veidi rahu ja vaikust. Millised on need kohad Eestis, kuhu saaks põgeneda igapäevarutiinist ja veeta vaikseid päevi, täis kauneid loodusvaateid? Siin on mõned soovitused kohtadest, kus saad üksinda või koos kaaslasega lõõgastuda ning täiel rinnal puhata.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shutterstock

Aegna saar

Aegna saar on maaliline ja rahulik paik, mis asub Tallinnast vaid 14 kilomeetri kaugusel. See peidetud pärl pakub rahulikku põgenemisteed linnaelu sebimisest ning on ideaalne sihtkoht loodushuvilistele ja üksindust nautivatele inimestele.

Saare pindala on umbes kolm ruutkilomeetrit ja seda iseloomustab mitmekesine maastik, mille hulka kuuluvad puutumata liivarannad, tihedad metsad ja rändrahnud. Saare hästi hooldatud radadel saab ette võtta maalilisi jalutuskäike või jalgrattamatku, et uurida saare looduslikke imesid oma tempos. Üle terve saare on võimalik tutvuda ka endiste militaarrajatistega, millest esimesed ehitati 1914. aastal. Paarkümmend neist on praegu arhitektuurimälestiste nimekirjas.

Hinni kanjon

Hinni kanjon on tõeline Lõuna-Eesti looduslik aare, kus iga eestlane vähemalt korra elus käima peaks. See on kaunis ja maaliline paik, kus tavaliselt väga palju rahvast ei liigu ja mis on seetõttu ideaalne rahu ja vaikuse nautimiseks. Kanjonit ümbritsevad metsad, rohelised niidud ja jõgi lisavad maastikule erilise võlu. See on ideaalne koht, kus nautida rahu ja vaikust ning kogeda looduse ilu. Kanjoni eraldatus ja looduslikud maastikud loovad ideaalse keskkonna lõõgastumiseks, mõtisklemiseks ning tundmiseks, kuidas saad loodusega üheks. Hinni kanjonis avastad imelise paiga, kuhu põgeneda linnakärast, et sukelduda looduse rahustavasse õhkkonda.

Kassinurme linnamägi ja hiis Kassinurme linnamägi ja hiis Patjala külas Jõgevamaal pakuvad võimalust imetleda ajaloolist pärandit ja nautida ümbritseva looduse ilu. See on ideaalne koht, kus üksinda aega veeta, mõtiskleda ning kogeda sügavat ühendust mineviku ja loodusega. Kui otsid erilist kohta, kus saaksid üksi rahu leida ja ajalooliste legendidega lähemalt tutvuda, siis on Kassinurme linnamägi ja hiis kindlasti külastamist väärt. Linnamäe kõrvale on ehitatud ka muinaslinnuse makett ning varjualused pikniku pidamiseks. Linnusest lõuna poole jääb esivanemate hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi.

Endla looduskaitseala

Ka Kesk-Eestis asuv Endla looduskaitseala on tõeline loodushuviliste pelgupaik. Looduskaitseala on koduks puutumatutele märgaladele, mitmekesistele linnuliikidele ja lummavatele metsadele. Kui sel suvel sinna kanti satud, siis tasub kindlasti ette võtta mõni mõnus matkarada. Kaitseala idaosas Jõgevamaal on kolm matkarada, mis kulgevad enamasti metsa, raba ja järvede vahel: matkarada ümber Männikjärve (3 km), Männikjärve raba õpperada (7 km) ja Endla järve matkarada (8 km).

Allikad: puhkaeestis.ee, kaitsealad.ee

Hinni kanjon

Endla looduskaitseala

Aegna saar

PARIM RAJAKAAMERA ON SEE, MIS TÖÖTAB!

4.0CG Willfi ne rajakaamera

PAKETT 305 €

• kõik ühest kohast ning kaamera kohe tööle. (Kaamera on seadistatud, kaasa tuleb SIM-kaart koos aastase andmesidega ja väline toiteaku)

• Kaamera hind ise koos mälukaardiga ja eelseadistatuna 225 €

• Eestikeelne menüü ja juhend

• Kaks antenni – tagab tugeva levi

• Sisseehitatud GPS

• Saada pildid kuni 4-le e-posti aadressile korraga

TÄISPAKETT 385 €

(pakett + päikesepaneel)

Päikesepaneel 85 €

12V ja 20W

• Lihtne ühendamine UPS-akuga

• Kruvid ja tüüblid komplektis

• 4 meetrit juhet paneeli ja aku vahel

• Võimalik lihtsalt lisada krokodillid, et saaks laadida ka teisi akusid

• Laadimiseks piisab päevavalgusest, otsest peale paistvat päikest vaja pole

• Hoiab rajakaameraid töös aasta läbi, isegi talvel

T100 Willfine pilvelahendusega rajakaamera

Pilvekaamera 250 €

• Pildid otse telefonirakendusse

• Kõrge kvaliteediga 24MP pildid

• Kõige uuem mudel

• Seadistamisevaba kaamera –seod kaamera otse telefoniga ning naudid kasutamist läbi kaugjuhtimise

• Live-feed ’i/-video vaatamise võimalus

Mõlema kaamera puhul:

2 aastat garantiid

Tehniline tugi ja hooldus ka tulevikus

Silmale nähtamatu välk

Kiire reageerimisaeg 0,35 sek

SUVESEIKLUSED ON EES, HEA REISIJUHIGA NÄED ROHKEM!

Kui plaanid Läti reisi, siis on Regio „Läti reisijuht” parim inspiratsiooniallikas! Siit leiab kaunid looduspaigad, lastepargid, põnevad muuseumid, uhked mõisad ja palju muud.

Regio teedeatlas võiks ikka autos olla! Atlasest näed märksa laiemat ala kui telefoniekraanilt ja atlas on kindel tagala, kui levi parasjagu ei ole.

Eesti teede voldikkaart rattamarsruutidega on hea abimees nii autoga sõitjaile kui rattaga seiklejatele. Kaardil on ka 75 põnevat reisisoovitust.

Kaart on vee- ja rebenemiskindel!

Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes

SUVISED SEIKLUSED viigu põnevatesse restoranidesse

Restoranikriitik Heidi Vihma

kirjutab portaalis Puhka Eestis

Lõuna-Eesti toidu piirkondlikest eripäradest ja sellest, kuidas Tartu on tõeline värav LõunaEestisse.

Lõuna-Eesti maitsetega tutvumist alusta Tartu turuhoonest või soojal ajal tegutsevalt avaturult, kuhu toovad oma kauba nii Lõuna-Eesti talud kui ka väiketootjad. Ka linna söögikohad väärtustavad kohalikku toorainet. Mitmed neist on traditsioone elustades asunud otsima oma gastronoomilisi juuri, kaasajastades traditsioonilisi roogasid tänapäevaste tehnoloogiatega.

Olgu neist siinkohal nimetatud kaks: fine dining'u restoran Hõlm, mille menüü on inspireeritud vanavanaemade retseptidest, kuid teostatud modernses võtmes, ja lihakauplus-toidubaar Lihuni-

ku äri, kus pakutakse oma talus kasvatatud rohumaaveiste laagerdatud liha ja sellest valmistatud roogasid.

Saunasuitsusink, sõir ja kama

Lõuna-Eestist on pärit saunasuitsusink, sõir ja mitmest viljast kokku segatud kamajahu ehk kama. Saunas liha suitsutamine on Võromaa suitsusaunakombestiku osana arvatud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusinki tehakse kõikjal Eestis, kuid kaasaegsema tehnoloogiaga. Saunas suitsutavad liha tänapäeval veel vaid entusiastid, kellest kuulsaim on Mooska talu.

Võro- ja Setomaal on läbi aegade valmistatud sõira ehk laagerdamata kohupiimajuustu, millesse pannakse ka mune, võid, köömneid ja soola. Igal tegijal maitseb see isemoodi, selles võid veenduda Setomaa Kuningriigi päeva sõiravõistlusel. Mitmest viljast kokku segatud kamajahust tehti varem ka toekaid roogasid, nagu käkid ja pudrud, nüüd on see jäänud enamasti magustoidu maitsestajaks.

Ära mine mööda: Kamajahuga maitsestatud magusat koore- või kohupiimakreemi ehk kamavahtu pakuvad paljud söögikohad üle Eesti. Koos hooajaliste marjade või koduse moosiga on see erakordselt maitsev.

Tatar ja kanep

Nagu naabrite juures Lätis ja Venemaal, nii kasvatati ka Lõuna-Eestis kanepit ja tatart. Tatart hakati nõukogude ajal sööma kõikjal Eestis, aga kanepiroad olid vahepeal unustuses. Nüüd avastatakse neid tasapisi taas: purustatud kanepiseemnetest tehakse kanepitempi, mida määritakse leivale.

Ära mine mööda: põnevat „uuskasutust“ tatrale pakub Pühajärve GMP restoran, mille menüü tervikuna on uue Eesti köögi suurepäraseks esindajaks Lõuna-Eestis.

Mulgi puder ja Mulgi kapsad

Lõuna-Eestist, täpsemalt Viljandimaalt on pärit tangudega kartulipuder ehk Mulgi puder ja tangudega hapukapsad

Tekst: Martin Hanson

Lihuniku äri Tartus Foto: Anni Õnneleid

ehk Mulgi kapsad. Neid nostalgilisi koduroogasid süüakse ka mujal Eestis, kuid kindlasti võib neid leida Lõuna-Eesti lihtsamate söögikohtade menüüst.

Kagunurga kirju lapitekk

Lõuna-Eesti kagunurk on Eesti kõige eripärasem piirkond, sajandeid kõrvuti elanud setod ja muud eestlased, venelased ja vene vanausulised on kujundanud selle kandi toidulaua kirjuks kui lapiteki. Nii setodel kui ka Peipsiveere vene rahvusest vanausulistel on hulganisti roogasid ja toiduvalmistamisviise, mida mujal Eestis ei tuntud. Setodel ja vanausulistel valmisid supid, pudrud, liha- ja kalaroad hiiglasuures Vene tüüpi ahjus, ahju peal kuivatati seeni, marju, õunu. Isegi eelnevalt keedetud toidud lükati poti või kausiga ahju, et need saaksid krõbeda kooriku. Kiirelt küpsevad road, näiteks pannkoogid, tehti valmis ahju ees koldetule paistel.

Sibul, seened ja kala

Vene õigeusu kiriku ranged paastureeglid on üks põhjus, miks sealkandis on köögivilja ja seeni söödud rohkem kui mujal Eestis. Pirukatesse pandi paastu ajal seeni, sibulat ja muud köögi-

vilja, paastutoidud olid hapukapsasupp seente või Peipsi tindiga, kaerakiisel, mustrõika- ja teised lihtsad köögiviljasalatid. Peipsiveere sibulad on kuulsad üle Eesti, sibulat on sealkandis kasvatatud üle paarisaja aasta. Peipsi järv on kalarikas: tinti, kiiska, särge ja latikat kuivatatakse, rääbiseid soolatakse, marineeritakse või küpsetatakse pannil

väheses vees koos sibulaga (veega praetud kala), suuremaid kalu valmistatakse ahjus või hautatakse.

Ära mine mööda: Peipsiveere vanausuliste elust-olust ja toidulauast annab hea ettekujutuse Mesi Tare puhkemaja. Seto roogasid pakub Obinitsa Seto seltsimajas Taarka Tarõ Köögikõnõ.

Mulgipuder kõrnetega Foto: Arno Saar

Külasta Murimäe veinikeldrit ja viinamäge

Murimäe veinikelder avab külalistele oma uksed: veinikeldri perenaine viib kõiki jalutama ehtsale viinamäele, näitab tootmisruume ja räägib veinikeldris, kuidas valmistatakse kvaliteetset eestimaist käsitööveini. Väikese veinimaja tuuri lõpetab Murimäe veinide degustatsioon ning soovijad saavad tooteid endale ka kaasa osta. Hea veini saladus peitub Murimäel – kohalik tooraine, hästi valitud viinamarjasordid, Otepää päikseline mäenõlv, põhjamaine kliima, aga mis veel? Tule uuri ise järele.

Veinide degustatsioon Murimäe veinikeldris sobib ideaalselt sõpruskonna või kolleegidega ajaveetmiseks kauni Otepää looduse keskel. Pakutakse ehtsat veinielamust Lõuna-Eestis valmistatud veine nautides: degusteeritakse viit erinevat käsitööveini, samuti tutvutakse veini ja söögi sobitamise põhimõtetega.

Allikas: Puhka Eestis

Maalähedane ning merevaatega

Ranna Villa Cafe kohvik

Küdema külas Saaremaal, kus pakutakse

LIHATOITE KOHALIKUST TOORAINEST

T–L 11–19, P 11–16 5667 8824

ranna.villa@hotmail.com

highlandcattle.ee

Avatud talude päev Murimäe veinikeldris

Foto: Jassu Hertsmann

Kõht täis Eesti moodi

Eestis on palju matkateid, aga kas tead, et Eestimaal ringi sõites leiad endale sobiva söögikoha Eesti Toiduteelt, kuhu kuulub nii tippklassi restorane kui ka lihtsamaid paiku koduste söökidega? Lisaks väiketootjaid, kes pakuvad degusteerimisi, ettevõtjaid, kes korraldavad toiduga seotud õpitube, ja talupoode.

Kohalik tooraine on Eesti Toidutee ettevõtetel olulisel kohal aasta läbi, arvestatakse ka aastaaegade ja kohaliku piirkonna omapäraga ning kõik see väljendub pakutava kvaliteedis. Kus iganes suvel oled, otsi üles mõni Eesti Toiduteele kuuluv ettevõte ja naudi pakutavat!

Kui soovid midagi erilist, siis tee oma valik siit:

Jõelaev Lonny on eestlaste ehitatud pontoonkatamaraan, mis kulgeb mööda Saesaare paisjärve ja Ahja jõge ning kus kokk valmistab mitmekäigulise õhtusöögi otse publiku silme all.

Väljumised toimuvad iga nädal.

Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskus ning Männiku Metsatalu korraldavad temaatilisi õhtusööke – hoia pilk peal Eesti Toidutee Facebooki-lehel.

Ööbiku Gastronoomiatalus pakutakse kolmapäevast pühapäevani viiekäigulisi õhtusööke.

Männiku Metsatalus saad soovi korral ja ettetellimisel nautida rikkalikku taimetoidumenüüd. Ürdiaia külastused koos ürditoodete degusteerimisega on samuti põnevad – sind ootavad Energia talu, Tamme talu ürdiaed ja Karepa ravimtaimeaed.

Kui tahad ehtsat kohalikku toitu oma kätega valmistada, osale mõnes paljudest toiduvalmistamise töötubadest, mis pakuvad alati midagi erilist, maitsvat ja elamuslikku. Ühine kokkamiselamus aitab inimesi kokku liita ning paremini tundma õppida. Ka joogikultuur on osa toidukultuurist. Eestis tegutsevad veinija siidritalud ning õllekojad, mis korraldavad degusteerimisi ja on alati külastajate ootel. Eesti Toiduteel on Valgejõe Veinivilla, Tori siidri- ja veinitalu, Jaanihanso siidrivabrik, Hiiu Õlle Koda, Pihtla õlleköögi Mekituba, Mulgi pruulikoda ning pruulikoda Õllenaut. Otsi alati üles ka kohad, kus pakutakse piirkonnale omaseid toite. Näiteks Hiiumaa maitseid pakub kohvik Hõbekala, Setomaa maitseid Taarka Tarõ ja Seto Tsäimaja, Mulgimaa maitseid Mulgi kõrts, Peipsimaa maitseid Alatskivil asuv Kivi kõrts jne.

Allikas: Puhka Eestis

Suitsusauna puhkeruum ja väline puhkeala Männiku Metsatalus.

Jõelaev Lonny Tevaskojas.

Foto: Aasta puitehitis 2018

Foto: Aldo Luud

PAADI, KANUU või PURJEKAGA mõnusalt mööda Eesti veeteid

Matkates kanuu, paadi või purjekaga mööda Eesti veekogusid, on võimalik piiluda sügavatesse laantesse, liivakivikanjonitesse ja ligipääsmatutesse rabadesse.

Adrenaliini lisavad väikesed kärestikud. Korraldajad aitavad algajaid, tagavad varustuse ja tutvustavad vaatamisväärsusi, mis muidu võivad jääda varjatuks.

Tekst: Puhka Eestis / Fotod: Shutterstock

Erilist kogemust pakub nn viies aastaaeg Soomaa rahvuspargis, kui saad kanuutada metsas ja teedel ning pääsed mõne maja uksestki sisse. Soomaal saad moodsa plastikkanuu kõrval proovida ka iidset ühest haavapuust õõnestatud lootsikut haabjat. Samas toimuvad haabjaehituse laagrid. Proovi suurveel sõitmist ka mujal – see on võimalik enamikul Eesti suurematest jõgedest.

Lume sulamise ajal moodustavad mitmed jõed kärestikke, kus saad nautida raftingu -elevust.Võhandu, Ahja ja Piusa jõel kõrguvad kuni mitmekümnemeetrised ja üle 300 miljoni aastased liivakivipaljandid.

Soovitusi kanuu- ja paadimatkajale Tõsta mõla paati ja vaiki – ehk näed peale põnevate lindude ka metskitse, põtra või koguni karu. Proovi õhtusöögiks ise kala püüda!

Paki veekindlasse kotti varuriided. Peaaegu igal Eesti jõel on ületamist vajavaid takistusi, murdunud puid või kobraste kokku kuhjatud tamme – turvalisuse tagamiseks kasuta kindlasti päästevesti!

Küsi matkakorraldajalt öise retke võimalust – saad kuulata öiseid loodushää-

li ning ära ehmata, kui mõni kobras su paadi lähedal vette sukeldub!

Milliseid võimalusi leidub Eestimaal mööda veeteid paadi, kanuu või purjekaga seiklemiseks? Alljärgnevad on vaid mõned näited kõigist võimalustest.

Võrtsjärve purjetamiskeskus

Kullisoo, Vaibla küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Võrtsjärv on ideaalne paik purjetamisega esmatutvuse tegemiseks ning veemõnude nautimiseks. Meie purjekate kodusadam asub Võrtsjärve põhjakaldal Vaibla külas Veldemani puhkemaja juures. Laevastikku kuuluvad RS Questid ja Terad, Mariner 19 ning Jeanneau Sun 2000. Purjekaid saab rentida nii iseseisvalt kasutamiseks kui ka koos kipperiga. Korraldame firmade suvepäevi, meeskonnaüritusi, sünnipäevi, purjetamiskoolitusi jne. Teenuse hind kujuneb vastavalt kliendi soovidele.

Parvematkad Peipsiveerel

Parve tee 12, Kavastu küla, Luunja vald, Tartu maakond Võimalus osaleda 24 tundi kestval parvematkal, mis on nauditav, sind mitme-

ti proovile panev seiklus! Retk sobib nii ettevõttele suvepäevadeks kui ka sõpruskonnale mõnusaks ajaveetmiseks.Pärast kerget einet ja parvesõidukoolitust seiklus algabki! Seltskond läbib parvedel 18–24 kilomeetri pikkuse teekonna, kuni jõutakse Kalli jõel asuvasse Parvemajja. Seal valmib toekas õhtusöök ning saab nautida sauna, et järgmisel hommikul algavaks tagasiteeks energiat koguda. Parvematk algab ja lõpeb Kavastu küla sadamas Kavastu üleveoparve kõrval.

Kanuumatk Võhandu ülemjooksul ehk Pühajõel

Jõgehara küla, Kanepi vald, Põlva maakond

Pühajõgi sobib kanuuga matkamiseks siis, kui veetase on kesksuvisest tasemest natuke kõrgem. Loodus on huvitav ja vaheldusrikas: kohati avarad vaated, kohati okasmets mõlemal jõekaldal. Leidub kiiremaid ja kivisemaid jõelõike, mis meenutavad natuke Ahja jõge. Kohata võib kobrast ja jäälindu.

Matka annab pikendada, kui alustada Vidrike külast ja läbida Kooraste aheljärvistu 11 järve. Sel juhul võib matka planeerida kahepäevasena ning telkida Kooraste Suurjärve kaldal.

Kanuu-, parve, SUP-laua ja raftimatkad Rummu karjääris

Paekalda, Rummu alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Järve kaldal asuv Paekalda veespordi- ja seikluskeskus korraldab põnevaid veematkasid Rummu karjääris. Matkal saab

Tuhamäge, veealuseid varemeid ja vanu vanglamüüre.

Sõiduvahenditeks on meil kanuud, raftid, SUP-lauad ja suur ning väike parv, korraga saame veele viia kuni 150 külalist. Pakume plaanilisi matku, kuhu saab kohti broneerida, ja privaatseid matku,

le. Samuti saab rentida varustuse ja minna matkama iseseisvalt.

Veematk on ideaalne aktiivne tegevus ka näiteks firma suvepäevadel ja seminaridel.

Kanuumatkad Vigala jõel Meieri, Kabala küla, Rapla vald, Rapla maakond

Kanuumatkad Vigala jõel võimaldavad ühendada lõõgastava puhkuse mõõduka füüsilise tegevusega. Korraldame nii ühe- kui ka mitmepäevalisi matkasid, vastavalt sinu soovile. Matkad on erineva raskusastmega ja sobivad ka algajale kanuutajale. Vigala jõel on palju veskipaise, mis pakuvad veidi ekstreemsust ja lisaks ilusaid vaatamisväärsusi. Kanuud on kahe- ja kolmekohalised ning kergete plastik-alumiiniummõladega.

Samliku kanuuparvematkad

Pärnu jõel

Samliku kool, Samliku küla, PõhjaPärnumaa vald, Pärnu maakond

Kanuuparv on kahest või kolmest kanuust kokku pandud ja puidust platvormiga kaetud veesõiduk. Sellise parvega saab koos matkata koguni kuni 12-liik-

repäraselt ühiseks veematkaks peredele, sõpruskondadele ja suurematele gruppidele.

Valida saab lühema ja pikema distantsi vahel: kolme kilomeetri pikkune matk algusega Samlikult kestusega umbes tund või 13 kilomeetri pikkune matk algusega Kurgjalt kestusega kuni viis tundi.Soovi korral saadab seltskonda lisatasu eest matkajuht, kes tunneb jõge ja piirkonda.

Suvine kummiparvematk (rafting) Võhandu jõel

Kalatrepi, Leevi küla, Räpina vald, Põlva maakond

Suvine kummiparvematk on mugav ja turvaline ning sobib ka neile, kes veematku muidu pisut pelgavad. See on lõbus tegevus kõigile, kes soovivad veematka suurema seltskonnaga nautida. Sobib hästi ka lastega peredele.

Parvele mahub kuus või seitse inimest, suuremasse üheksa, lisaks saavad keskel istuda lapsed. Vette kukkumist ei ole karta. Matka vältel saab teha peatusi, et kaldal keha kinnitada.

Gruppi peaks kuuluma vähemalt kuus inimest, väiksemad grupid saavad liituda plaaniliste matkadega.

Seikluspartneri kanuumatk ja süstamatk Matsalu rahvuspargis Võeka, Kirbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond Kasari jõel on vastavalt aastaajale ja matka eesmärgile võimalik planeerida erineva pikkusega matku.

1. Kasari sillast Kloostri linnuvaatlustornini (11 km)2. Kloostri linnuvaatlus-

tornist Suitsu jõe sillani (8 km) 3. Kasari sillast Penijõe lõkkekohani (17 km)

Matkal näed kobraste tegevusjälgi ja hea õnne korral võid kohata kopraid, merikotkaid, metskitsi, põtru ja erinevaid linde. Kasutame uusi kolme-, nelja- ja kaheksakohalisi kanuusid ja ka-

Tule ja uudista Anija mõisa püsinäituse uuendusi!

• Kogu „Mõisa aja lugu“ näitusesisu on nüüdsest saadaval 5 erinevas keeles (eesti, inglise, soome, saksa, vene).

• Külastajate kasutuses on audiogiidid, mis tutvustavad mõisa ajaloo põnevaid seiku 5 erinevas keeles (eesti, inglise, soome, saksa, vene).

• Virtuaalreaalsuse prillid võimaldavad astuda sajanditetagusesse minevikku, vaadata ringi mõisa erinevates salongides ning saada osa lustlikust mõisateemalisest mängust.

• Vaegliikujate tarbeks on loodud virtuaaltuur, et kõikidel oleks võimalus tutvuda II korruse püsinäitusega.

• Valminud on 7 uut humoorikat animatsiooni lastele, mis selgitavad arusaadavalt, kes mõisas elasid ja töötasid ning milline oli mõisaaegne elu-olu. Kõik animatsioonid on varustatud subtiitritega

• Põhjaliku uuenduse läbisid kooli- ja kodulootuba ning pargituba. Digiteeritud on hulk ürikuid ja dokumente ning kuulata saab Anija koolilaulu. Pargitoas tutvustame pargitaimi ja -puid ning kohalikke laululinde. Keskendume ka mesilastele ja muu hulgas seletame lahti, mida kujutab endast mesilasteraapia.

• Kostüümitoas aitab uus fotoautomaat jäädvustada toredaid hetki mõisaproua või -härrana ning fotod saab kohapeal välja trükkida.

• Ootame proovima mesilasteraapiat Anija mõisapargis. www.anijamois.ee

Oleme avatud T–P 12–19

Lisainfo: info@anijamois.ee

Tel 5553 0038

hekohalisi meresüstasid.

MUUSEUMIKAART lubab terve aasta pidurdamatult muistiseid uurimas käia

100 muuseumi, 1 muuseumikaart! Milline suurepärane võimalus võtta sellel suvel ette üle-eestiline muuseumituur erinevate paikade näitusesaalidesse, mille olemasolu oli siiani laiemalt teadmata. Astuge aga sisse ja kui kogu muuseumi ei jõu läbi käia … minge järgmisel päeval tagasi.

Toimetas: Martin Hanson / Fotod: Muuseumikaart

Muuseumikaart on Eesti muuseumide ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Sind ootavad enam kui 500 näitust Lennusadamast ERM-ini ja Hiiumaa muuseumi

pikast majast kuni Narva kunstiresidentuurini. Muuseumikaardiga liitunud külastuskohtade temaatika on lai ning sealt leiab endale avastamist nii kultuuri- kui ka seiklushuviline, tehnika- ja loodusesõber ning iga lastega pere.

Muuseumikaardiga saad avastada ka kohti, kuhu sa tõenäoliselt veel jõudnud pole. Kas oled näiteks kuulnud piimandus- või õllemuuseumist, käinud avastamas Kalevipoja koda või sattunud arvutimuuseumisse? Muuseumikaart on digitaalne, QR-koodiga ja seotud ostja isikukoodiga. Kui sa kaarti üles ei leia, siis näita muuseumi kassas oma isikukoodiga dokumenti ning pääsedki näitusi nautima. Kaart kehtib ühe aasta ja arvestus läheb käima esimesest muuseumikülastusest.

Mõned soovitused, milliseid põnevaid muuseume sellel suvel pere või sõpradega külastada:

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Jaama 100, Kohtla-Nõmme

www.kaevandusmuuseum.ee

Ettetellimisel

info@kaevandusmuuseum.ee või tel 332 4017

• ekskursioonid nii maa all

kui maa peal

• koolidele haridusprogrammid

• konverentsi- ja seminariruumid

• hostelimajutus

• kohvik (toitlustamine nii

maa all kui maa peal)

• territoorium suurürituste korraldamiseks

A. Le Coqi õllemuuseum

Avasta õlle lugu! Õllemuuseum viib külastaja rännakule, mille käigus saab näha, kuulda, maitsta ja tunda maailma vanima joogi lugu. Õlle lugu hargneb lahti ajatunnelis, mis kõrvutab mineviku pöördelisi sündmusi õlle ajalooga ning kus saab näha ja kogeda õlle muutumist ajas. Lisaks saab põhjalikult vaadelda õlle igat koostisosa ning jälgida samm-sammult õlle valmistamise protsessi. Õllemuuseumis saab näha ka haruldasi tootmisseadmeid, mis on tehases olnud selle aegade algusest. Muuseumi südameks on ajalooline Tartu linnasetorn. Tänapäevani säilinud hoone on unikaalne kogu Euroopas ning ka ise põnev vaatamisväärsus. Eraldi ala on muuseumis pühendatud Eesti vanima joogitootja A. Le Coqi üle 200-aastasele kujunemisteele. Muuseumi tähteksponaat on maailma vanim säilinud õlu – enam kui 150 aastat tagasi toodetud, merehuku üle elanud ja praeguseni säilinud pudel A. Le Coq Imperial Extra Double Stouti. Külastuse lõpus saab muuseumi baaris nautida õlut või limonaadi.

Eesti maanteemuuseum

Põlvamaal endises Varbuse postijaama kompleksis asuvas Eesti maanteemuuseumis saab tutvuda Eesti teepärandi, tee-ehituse ja liiklemise ajalooga. Pea kümnel hektaril asuva maanteemuuseumi kogusse kuulub enam kui 43 000 museaali, sealhulgas Ida-Euroopa suurim teehöövlite kollektsioon. Maanteemuuseum jaguneb tinglikult kaheks osaks. Ühel pool ajaloolist postiteed asub kõige paremini säilinud hobupostijaama kompleks Eestis. Suveperioodil olete teretulnud ka väikesesse masinahalli, kus saate näha parimaid näiteid Eesti masinaehitajatelt ja tutvuda Eesti ühistranspordi kujunemise looga. 2019. aasta suvest on avatud maanteemuuseumi näitusehoone, mille ekspositsioonis „Masinate valitsemine“ on välja pandud kuni aastani 1985 Eestimaa teid ehitanud võimsad masinad.

DAGÖ

Tallinna kunstihoone

Lasnamäe paviljon

Tallinna kunstihoones näete üht Eesti suurimat valikut kaasaegse kunsti näituseid. Kunstihoone toob aastas välja üle 15 näituse, aidates tänastel kunstnikel luua uusi teoseid, mis käsitlevad tänapäeva ühiskonna põletavaid küsimusi. Peale näituste leiate kunstihoone programmist performance’e, kontserte, etendusi, vestlusringe ja palju muud huvitavat. Oma programmi koostades peab kunstihoone oluliseks kaasaegsust, rahvusvahelisust, kureeritust ning põlvkondadeülesust. Kunstihoone ajaloolise peahoone restaureerimistööde ajal näete näituseprogrammi Lasnamäe paviljonis aadressil Jaan Koorti 24, Tallinn.

Arvutimuuseum

Nostalgiat ja uusi teadmisi arvutitest igaühele: Arvutimuuseum on Eesti vanim ja ainus aastaringselt avatud arvutite ajalugu käsitlev muuseum, kus on kokku üle 500 eksponaadi aastatest 1950–2011. Arvutimuuseum on suur erakogu, mis on tuntud oma mitmekesisuse poolest – seal on olemas igat klassi ja tüüpi arvutustehnika. Püsiekspositsioonis on näha palju huvitavat, alates suurtest rasketest arvutisüsteemidest ja arvutusmasinatest, lauaarvutitest ja terminalidest, süleja pihuarvutitest, arvutikomponentidest ning tarkvarast kuni erialaste raamatuteni välja. Muuseumis saab mängida ka vanu arvutimänge! Alati on kohal keegi muuseumi asutajatest, et vastata kõikidele küsimustele.

METSATÖLL

ÜLEMAKSTUD

JUSTAMENT SETOMAANIA

STEFAN

21.-22. JUULI | OSTROVA KÜLA, SETOMAA

REEDE, 21. JUULI

ÜLEMAKSTUD RENTSLIHÄRRAD

KÖÖMES

STEFAN

VELIKIJE LUKI

METSATÖLL

LAUPÄEV, 22. JUULI

SETOKEELNE TEATRIETENDUS JOORKAKÕSÕ

SÄIDSE SÕPRA

VEERNA VORKATS TANTSUETENDUS

SETOMAANIA

URISSAARE RANTŠO HOUSE BAND

DAGÖ

JUSTAMENT

TRAFFIC

MOMU mootorispordi muuseum

Ellamaa elektrijaamas asuv mootorispordi muuseum ehk MOMU tutvustab Eesti mootorispordi ajalugu. Muuseumikülastaja saab MOMU-s ülevaate erinevatest mootorispordi aladest automotospordist veemotoni. Erilist tähelepanu on väljapaneku koostamisel pööratud Eestis valminud võidusõidumasinatele: läbi aegade on Eestis tegutsenud kaheksa erinevat võidusõidutehnikat tootvat ettevõtet, neist väljapaistvaim oli Tallinna Autode Remondi Katsetehas ehk TARK (hilisem Kavor), mis oli 1980-ndatel aastatel oma toodangu poolest maailmas teisel kohal. MOMU-s on külastajale imetlemiseks välja pandud 252 võidusõiduga seotud autot, mootorratast ja võistluspaati.

Haapsalus asuv Rannarootsi muuseum on parim paik, kus teha tutvust rannarootslaste ajaloo ja asualadega. Rootslased on asustanud Loode-Eesti rannikualasid ja saari juba rohkem kui tuhat aastat. Püsinäitusel tutvustataksegi eestirootslaste ajalugu minevikust tänapäevani. Muuseumil on ka oma sadam ja puupaadid, ajalooline kalasuitsumajake, rannaait ja võrgukuur. Rannarootsi muuseum on elav muuseum – igal neljapäeval askeldavad muuseumi käsitöötoas neljapäevamemmed. Rannarootsi muuseum korraldab toredaid üritusi ja suitsukalapäevi ning hoiab au sees ka muusikapärandit: sageli kõlab muuseumis rannarootslaste pärimusmuusika ja Hiiu kandle mäng.

Rannarootsi muuseum

HOBI, mis võtab kohe konksu

Kalapüük on suvel nii popp, et ei teagi, kas konksu jääb rohkem kalu või kalamehi. Suvepuhkus on selle harrastusega

alustamiseks parimaid aegu, kui vaid teada, kuidas.

Tekst: Sven Sula / Fotod: Shutterstock

Digifotode tellimine pole kunagi nii lihtne ja soodne olnud!

Mine www.maksifoto.ee

telli pildid internetist ning juba järgmisel tööpäeval on need Omniva pakiautomaadis.

Kalastamine võib tunduda lihtne, eriti algajale. Poest ritv pihku, vee äärde ja muudkui hakkab tulema. Tegelikult on palju asju, mida võiks teada, enne kui konks või lant vette heita.

Praktiliselt kõikjal, kus on vett, on ka Eestis võimalik püüda, kuigi järved on algajale hea valik. Pole ei voolu ega lainetust ja pinda, kus püüda, jagub rohkem kui küll. Näljaseid kalugi on vast järves rohkem kui jões. Alati on hea mõte arutada püügikoha valiku üle asjatundjatega, sest neil on tõenäoliselt kõige ajakohasem ja põhjalikum teave parimate püügikohtade kohta. Viimaseid nad muidugi välja ei anna.

Viisakus vee ääres

Oluline on õppida selgeks kalapüügietikett ja austada kaasharrastajaid, keskkonda ja kalu. Näiteks pole tark trügida samasse kohta, kus keegi teine juba ees. Isegi siis, kui särg tuleb ja rahvast vee ääres paksult, võiks teisele õngemehele vähemalt 15 meetrit ruumi anda. Muul ajal aga – mida rohkem lased teistel omaette olla, seda rahulikumalt saad ka ise püüda.

Viisakuse hulka käib seegi, et püüad vaid nii palju, kui tegelikult ära sööd.

Ja kui juhtub, et landi otsa satub tõeliselt suur ja vana haugipurakas, lased ta austusest tagasi – piisab pildist, temaga ühisest selfie ’st. Siis on ka su lastel tulevikus, mida veest jahtida. Püügikoht peaks jääma sinu lahkudes nii puhas, nagu poleks sind seal olnud. Ongi viisakusest laias laastus kõik.

Püügiõigus

Ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta, eraldi luba pole vaja. Selline püügivahend koosneb ridvast, kuni pooleteise ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust.

Teiste püügivahendite kasutamiseks tuleb osta harrastuspüügi õigus ja tea-

TELLITÜNN.EE

Peamiselt rendime saunu Tallinnas ja Harjumaal, aga kokkuleppel üle Eesti

Valikus on mitmeid erinevaid tünni- ning haagissaunu, lisaks palju peoinventari. Toodete valik nähtav www.tellitünn.ee

Ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta, eraldi luba pole vaja.

tud liikide, püügivõtete ning piirkondade puhul on lisaks vaja kalastuskaarti. Mõlema hankimiseks on mugav koht kalaluba.ee.

Millega püüda?

Alustamine õige varustuseta on üsna keeruline ja jutt pole ainult ritvadest, nööridest ja püügirakendustest. Neid kõiki saab osta ka internetist või spordi-

poest ja isegi suurematest kaubanduskeskustest. Oluline on teada, et pelgalt püügivahenditega sa sageli kalale minna ei saa. Vee peal tuleb arvestada ka selliste asjadega nagu päästevestid, ilmastikukindlad riided ja palju muud.

Algajal on kõige parem alustada kõige traditsioonilisema püügiriistaga ja selleks on rullikuga varustatud õng. Sellega ühes valmis varuda peibutised

Meie looduskaunis koht asub Laagri Maksimarketist

10 km Pärnu suunas Keila jõe ääres

Lahtiolekuajad juunist augustini

N, P 12–20; R, L 12–21 (kalaköök kl 20)

ja söödad. Õng ja vihmaussid – sellest võiks nakkus alguse saada. Ja saab ka! Sealt edasi kasvab isu nii saagi kui ka püügivarustuse järele astmeliselt. Kalapüük on väga sõltuvust tekitav hobi ja üks põhjus, miks – sa tahad selle kohta rohkem teada saada.

Üks lihtne asi, mida ajaga õpid, on vee „lugemine“ ehk oskus aimata, kus kalad end parasjagu peidavad. Algaja esimene teadmine võiks olla, et kalad kipuvad elama seal, kus ruttu varjuda saab, vette langenud puude, kalda või roostiku lähedal. Jões lisaks kohtades, kus vesi muutub. Sealt varjupaikade otsimine on iga kalamehe töö, sest kalad ei otsi mitte ainult toitu, vaid püüavad ka varjuda röövloomade eest.

Kui kala ei taha esimesel korral võtta

Esiteks, ära heida meelt! Kahjuks ei ole isegi siis, kui kogu kalapüügiteadmine pealuus, garantiid, et püügiretk tuleb väga edukas. Mõned asjad siiski on, mida proovida võid. Kui ei tule, vaheta kohta ja katseta erinevaid söötasid ning loomulikult ära sahmi. Lase õngel püüda. Iga minut pole sööta kontrollida tarvis.

Ära hoia konkse läbisegi ja laokil

Konksude teravus ja kvaliteet on aastatega tohutult paranenud – need on väga teravad. Ridva otsas vabalt tolgendav lant kujutab riski näiteks lemmikloomale, kelle kaasa võtad. Lant võib kinni jääda ka riiete või muu pehme külge ja keset parimat püügipäeva konksude harutamine sööb närve omajagu. Veel hullem, kui viga saab kallis süsinikust ritv – iga konksukriim vähendab selle vastupidavust tugevatele painetele. Kahju võib esialgu märkamatuks jääda, kuid ilmneda sinu kurvastuseks kala väsitamise käigus, kui ritv ootamatult murdub.

Seetõttu võiksid püügiasendit muutes landi alati fikseerida. Ridval on selleks enamasti pisike metallaas kohe käepideme juures. Kui see puudub, päästab olukorrast ka alumine rõngas. Käepidemesse lanti kinnitada ei tasu. Millest siis aasta pärast kinni hoiad?

Värske kala püük ja müük Erinevad kalatooted Parvsauna rent

Vudila Forell ja Grilltule püüa kala ja naudi maitseelamusi otse tulelt!

Vudila

puhkekeskus

Vudila pakub vahvat majutust ning lisaks järvel asuvatele paatidele ning vesijalgratastele ka parv erinevatele sündmuste tähistamiseks ja lõbusõitudeks

V u d i l a Fo r e l l j a Gr i l l o n l a h t i õ h t u t i t e r v e su v e j o o k su l

T - P 18 .0 0 - 2 2 .0 0

V u d i l a m ä n g u m a a o n a v a t u d

T - P 11- 19

Linnuse 9, Keila www.harjumaamuuseum.ee

Keila mõisa endises peahoones tegutsev muuseum tutvustab

Harjumaa mitmekülgset ajalugu muinasajast tänapäevani.

Muuseumis on eksponeeritud põnevaid arheoloogilisi leide Keila keskaegsest linnusest ja Padise kloostrist, püsinäitus „Harju elu“ pakub ülevaadet harjumaalaste argi-, töö- ja usuelust.

Harjumaa muuseumis saate teada, mis asi on kommutaator, ning kuulata selle põneva seadme abil tuntud harjumaalaste elulugusid. Veel saate uudistada 2003. aastal Padise kloostri proovikaevamistel leitud hiigelsuurt pada ja uurida, milline näeb välja piiritusetorpeedo.

Lastele on Harjumaa muuseumis mängutuba, kus jätkub nostalgiahõngulist tegutsemist ka täiskasvanutele.

Keila mõisa vahetusse lähedusse jäävad sünge legendiga Orjakivi, keskaegse väikelinnuse varemed ning maaliliselt looklev Keila jõgi koos ujumiskohtadega.

Lasteaiarühmadele ja koolidele toimuvad rahvakalendri tähtpäevade haridusprogrammid, õuesõpe ja muuseumitunnid.

Suvel ootame lapsi matkalaagrisse, mis toimub 14.–16.08 (lisainfo kodulehel).

Kindlasti tasub uudistada näitust „Muistne Rävala“

Amandus Adamson oli Eesti esimesi professionaalseid skulptoreid, kes leidis tunnustust Keisri-Venemaal ja jättis olulise jälje ka iseseisvunud Eesti kunsti. Puitpitsiga kaunistatud ja uhke tuulelipuga maja Paldiskis räägib kunstniku värvika eluloo.

Ateljeemuuseumis eksponeeritakse Amandus Adamsoni loomingut, fotosid, perekonna dokumente ja mööbliesemeid.

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum asub skulptori kunagises suveateljees. Adamson ostis Paldiskisse krundi 1896. aastal ning asus sinna kohe ateljeehoonet rajama.

Suveateljeed kasutas Amandus Adamson algselt vaid suvekuudel. Skulptor kolis 1918. aastal perega jäädavalt Paldiskisse, kus ta 1929. aastal ka suri. Perekonna elumaja hävis 1944. aastal, säilinud ateljeemaja kasutas Adamsoni perekond edaspidi eluhoonena.

Ateljeemuuseumi kõrvalhoones on suvel avatud galerii, kus korraldatakse mitmesuguseid kunstinäituseid.

SUVISED NÄITUSED: 1.–30. juuni Svetlana Okuneva „Müüdimosaiik“ 1.–30. juuli Merle Tanki akvarellid 1.–31. august Leena Horma maalid „Elu on lill“

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Adamsoni 3, Paldiski www.amandusadamson.ee