UJUMINE TREENIB peale keha ka vaimu

Piisava koguse vee joomine on teadupärast üks tervislikkuse alustalasid, aga iseäralikult kasulikuks peetakse ka vees liikumist. Olgu see siis ujumine, vesivõimlemine või lihtne suplemine. Miks on just vesikeskkond sportimiseks eriti mõnus?

Ujumine mõjub nii noortele kui ka eakatele äärmiselt hästi, sest treenib, aga ka lõõgastab lihaseid ja ühtlasi rahustab meeli. Boonuseks aitab ujumine parandada painduvust ja tagab heaolu pärast trenni. Ujudes on kehakaal näiteks jooksmisega võrreldes justkui seitse korda väiksem, mis on väga kasulik liigestele.

Mitmekülgne veetreening

Vesi on universaalne – võimlemist ja ujumist soovitatakse pea igas eas ja seisundis inimestele. Alates väikelastest, kellega lapsevanemad käivad basseinis suplemas-võimlemas, kuni vanemaealisteni, kellele sobib hästi rahulik, kuid tõhus vesivõimlemine. Vesi võimaldab treenida eri koormusega ja on ohutu, sest kukkuda, põrutada või haiget saada pole lihtsalt võimalik.Vesi muudab käegakatsutavaks samad eesmärgid, mille nimel ka kuival maal end liigutatakse.

Ujumine ja vesiaeroobika on head südamele ja liigestele, suurendavad jõudu ning annavad hea enesetunde. Vesikeskkonna kasuks räägib asjaolu, et vees on end turvaline liigutada ka varem vigastada saanud, ülekaalulistel, lapseootel ja spordiga vähe kokku puutunud inimestel. Liigutused on aeglasemad ja pehmemad, vesi toetab hästi keha, väldib traumasid ning muudab keha mitu korda kergemaks. Hüpped, pöörded ja muud maismaal põrutavad liigutused on vees palju mõnusamad ja tervist säästvamad.Ent seejuures muudab veetakistus muidu üsna lihtsana tunduva jooksu ja kõndimise hoopis keerukamaks. Koormuse saab vees kenasti kätte igaüks ning treeningu raskusastme saab valida enda vajaduste ja eelistuste järgi.

Ujumine arendab kehalisi võimeid

Trenni eest on ujumine siis, kui ujuda vähemalt kolm korda nädalas – see on ujumistreenerite sõnul sportimisel üldine printsiip. Aga ka kord nädalas ujumist mõjub arendavalt ja tervist parandavalt.

Aeroobse suunaga ujumistreening kalorite põletamise eesmärgil võiks kesta vähemalt pool tundi jutti. Samuti mängib kalorite põletamise puhul rolli see, mis stiilis ja tempos ujutakse.

Ujudes saab arendada kõiki oma kehalisi võimeid. Vastupidavust arendab pikamaaujumine, jõudu saab treenida kätele nn labidad ja jalgadele lestad appi võttes, erinevad ujumisstiilid parandavad koordinatsiooni. Kuna kõik meeled on ujudes kaasatud, parandab ujumine ka tasakaalu.

Ujumise ajal on töös kõik suuremad lihasgrupid: kõhu-, selja-, käte, jalgade ja rindkerelihased. Regulaarsed ujumistreeningud mõjuvad hästi südame ja veresoonkonna talitlusele ning ainevahetusele, suurendades südame löögimahtu, alandades vererõhku, parandades veresoonte elastsust ning vähendades veres halva kolesterooli hulka ja suurendades hea kolesterooli hulka.

Traumaoht väike

Ujumine on aeroobne treening ning arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkerelihaseid. Samuti koormab mõõdukalt kaelalihaseid. Vaheldumisi tuleks ujuda erinevaid ujumisviise, sest nii on töös eri lihased ja tugevneb harmooniliselt kogu keha.

Taliujumine Kui Vitamiin Eesti Moodi

Taliujumine on eestlaste seas üha populaarsem talvine spordiala. Eestimaal ei soojene ka suvekuudel veetemperatuur naljalt üle +20 kraadi, seega võib iseäranis meie külalistele tunduda ka suvel ujumine justkui talikümblus.

Parima põhjamaise ujumiskogemuse saab novembrist märtsini, kui vesi on u –1 kraadi ning veekogud jääkaane all ja ümbrus lumest valge. Taliujumine pole talisuplus, vaid kestvussport, kus tugevaks muutub eelkõige vaim.

Külm vesi annab kehale ootamatu energiasööstu. Järgmised paar päeva pole ükski probleem lahendamatu ega jää ükski mägi vallutamata. Üsna pea märkad, et tavapärane talvine nohu on kadunud, bussi oodates pole enam külm ja külmetushaigused ei vii sind haigevoodisse.

Taliujumisklubid on igas suuremas linnas, kirglikke entusiaste jagub aga kõikjale Eestis. Et jäist ujumist proovida, tasub mõne tegusa klubiga ühendust võtta.

Veetreening

• säilitab ja parandab liigeste liikuvust

• suurendab lihasjõudu

• arendab koordinatsiooni ja tasakaalu

• tugevdab hingamiselundeid ning südant ja veresoonkonda

• kiirendab ainevahetust ja alandab kaalu

• vähendab lihaste pinget ja valulikkust

• karastab ja aitab vältida haigestumist

• parandab painduvust ja rühti

• lisab kehalist võimekust ja vastupidavust

• lõõgastab ja aitab leevendada stressi

• annab reipuse ja hea tuju

Rinnuli- ja selilikroolis langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, rinnulibrassis ja liblikujumises on käte ja jalgade töö suhe võrdne. Ujuda tuleks mõõduka pulsiga ja tuleb teada, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10–15 lööki madalam kui joostes.

Ujumine sobib igas vanuses inimesele, kes oskab ujuda ja kelle tervis on korras. Hingamishäirete ja epilepsia korral tasub aga enne ujumist arstiga nõu pidada. Ujuma ei tohiks minna ka siis, kui on palavik, köha, kõhulahtisus, haavad või paks kollane nohu.

Vajalik oskus kogu eluks

Iial ei või teada, millal ujumisoskus kasuks tuleb. Kindel tunne vees on hindamatu väärtusega, eriti kui suudad ujuda pikki maid – seetõttu võiks ujumise selgeks saada juba varajases lapsepõlves.

Tänapäeval alustavad paljud lapsevanemad oma lastele veemõnude ja ujumise tutvustamist juba esimestel elukuudel, sageli isegi alates sünnist. Beebide ujutamine tugevdab lapse luu- ja lihassüsteemi, parandab liigeste liikuvust, vabastab lihaspingetest ja arendab keha painduvust. Vesi mõjub beebile rahustavalt, parandab söögiisu ja und ning tasakaalustab lihastoonust. Beebide ujutamist pakuvad paljud spordiklubid ning meditsiini- ja terviseasutused üle Eesti, ujutamistreener ujutab beebisid ise ning julgustab ja juhendab ka lapsevanemaid beebit iseseisvalt ujutama.

Ent hilisemaski elus ujumistreeninguid alustada on igati tänuväärne ja võimalusi ujuma õppimiseks leidub hulgaliselt, näiteks on paljudes spordiklubides ja veekeskustes täiskasvanutele mõeldud ujumiskursused. Treeninguna nõuab ujumine õiget tehnikat ja veetunnetust ning seda on kõige lihtsam kätte saada professionaalse treeneri juhendamisel. n