Taimsed piimajoogid on loodusele kasulikumad

Viis olulisemat taimset piimajooki

Valikute tegemisel tuleks võtta arvesse nii nende jookide värvi, mis võib varieeruda hallikast roosakani, joogi kreemisust, mis võib varieeruda kreemisest vesiseni, kui ka jookide toitainete ja vitamiinide sisaldust. Kohvile panemiseks on valikus ka nende jookide vahustamisele alluvad versioonid. Kaerajook sisaldab teiste taimsete piimadega võrreldes vähem proteiini, ent kõige rohkem tervislikke kiudaineid. Samuti on kaerapiimas paras kogus kaltsiumi ja rauda, oomega-3- ning oomega-6-rasvhappeid ja E-vitamiini. Sojapiim on kindlasti üks levinumaid taimseid piimasid ja see on valmistatud küpsetest sojaubadest. Sojapiima on nii magustamata kui ka magustatud kujul. Sojapiim on kreemise ja rikkaliku maitse ning tekstuuriga ja sisaldab rohkelt valku ning antioksüdante. Mandlipiim on madala valgusisaldusega ja väiksema kalorisisaldusega kui näiteks sojapiim. Pähklipiimadele on omane meeldivalt kreemjas pähkline maitse. Mandlipiimas on palju mineraalaineid, B-grupi vitamiine ja E-vitamiini ning see on hea kaltsiumiallikas, sest mandlipiimas olevat kaltsiumit omastab inimorganism eriti hästi. Riisipiim sisaldab palju B-grupi vitamiine, magneesiumit, niatsiini, fosforit ja mangaani. Siiski ei soovitata riisipiima selles sisalduva suure arseenisisalduse tõttu anda väikelastele. Riisipiim on võrreldes teiste taimsete piimadega oluliselt toitainevaesem. Maitse poolest on tegemist magusapoolse piimavariandiga. Kookospiima kasutatakse eelkõige Kagu-Aasia maade köökides ning seda lisatakse erinevatele hautistele, karridele, suppidele, kastmetele ja magustoitudele. Allikas: taimneteisipaev.ee

Taimsed piimajoogid

on loodusele kasulikumad

Iga suurema toidupoe nurgas on riiul, millelt vaatab vastu terve pikk rivi taimseteks piimadeks nimetatud jooke. Valged vedelikud, mis on pressitud erinevatest pähklitest, seemnetest või ubadest, on võitnud paljude südamed. Kuid kas ka põhjusega?

TEKST: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK

Piimaks neid jooke kutsuda ei saa, sest neid jooke pole lüpstud, küll aga saab neid kutsuda taimseteks jookideks, mida saab paljuski kasutada piima asendusena – näiteks kohvi või pudru valmistamiseks, smuutidesse valamiseks ja nii edasi. Harvardi ülikooli toitumisprofessor Vasanti Malik ütleb, et parema toitumise saavutamiseks ei ole vaja lehmapiima alternatiividega asendada, kuid kui selle vajaduse dikteerib allergia või mõni muu põhjus, siis tuleb taimsete piimajookide valimisel teada, mida need joogid endas sisaldavad.

“Üldiselt peaks valima taimsetest jookidest sellise, milles oleks serveerimiskoguse kohta 8–9 grammi valku, lisaks rauda, kaltsiumi ja D-vitamiini. On mõningad piimad, mis sisaldavad samu toitaineid, mida ka lehmapiim, kuid enamikus on vajalike ainete kogused madalamad,” selgitab professor.

Veel üks teema, millele Malik tähelepanu pöörab, on taimsete jookide maitse, mis ei ole alati parim. “See aga tähendab, et tootjad segavad jookide sisse maitse parandamiseks suhkrut, mis ei ole tervisele hea,” selgitab professor.

Väiksem roheline jalajälg

Kui maitse ja toitained kõrvale jätta, siis ei ole võimalik vaadata mööda lehmapiima ja taimsete jookide väga erinevast mõjust keskkonnale. Enamik uue põlvkonna inimesi, kes pole veganid või taimetoitlased, valivadki taimsed joogid, mõeldes rohelise jalajälje vähendamisele.

Oxfordi ülikooli uurija Joseph Poore tuli 2018. aastal välja andmestikuga, mis andis mõista, et taimsete jookide valmistamisest tekkinud CO2 hulk on kolm ja enam korda väiksem lehmapiima tekitatust. Lehmadelt piima tootmine tekitas 3,2 kilogrammi süsihappegaasi liitri piima kohta, mandlijook aga vaid 0,7, kaerajook 0,9 ja riisijook 1,2 kilogrammi süsihappegaasi liitri kohta. Samad suhtarvud jäid paika ka vee ja maa kasutamise lähemal uurimisel.