Inimene vajab aktiivseks eluks puhast vett

Rõhutame kohe üht olulist tähelepanekut: vett võib alati juua, pigem natukene rohkem kui ettegi nähtud. Vett võib juua, kui on kurb olla või ärevus ründab, vett võib juua lihtsalt igavuse peletamiseks. Vesi olgu alati laual!

TEKST: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK

Vett on inimesel vaja otseselt selleks, et elus püsida, seda teame me kõik. Teame ka seda, et enam kui 60 protsenti inimesest on vesi. Vesi on meie rakkudes, organites, nahas, me kasutame vett oma kehatemperatuuri kontrollimiseks, üldiseks toimimiseks. Me kaotame vett hingates, higistades ja kempsus käies.

See, kui palju vett me iga päev vajame, on sõltuvuses tervest reast faktoritest: inimese kaalust, aktiivsusest, kliimast, niiskusest, haigustest, vigastustest ja nii edasi. Vett on vaja, et keha saaks toimida, et liigestel oleks vajalikku lubrikanti, et silmad, suu ja nina limaskestad oleks niisked ning saaksid toimida. Ajutegevus – nii pea- kui ka seljaaju – on otseselt seotud veega, vere hulk sõltub veest ja nii edasi.

Kui liikuda inimese santehniliste süsteemide juurde, on vett vaja selleks, et viia kehast välja kõik mürgid ja “prügi”. Vett läheb vaja neerude ja maksa töös, vesi hoiab iste pehmena, et ei tekiks kõhukinnisust. Ilma veeta ei ole kuidagi võimalik ka ajutegevus ja veepuuduse esimene ilming ongi mõttetöö aeglustumine. Veepuudusele viitab ka nõrkus, peapööritus ja muud sümptomid.

Kokkuvõte: vesi aitab meil omastada vajalikke aineid toidust, hoiab keha parimas konditsioonis, lubab meil toimida sajaprotsendilise aktiivsusega.

Millal on vett tark juua?

Kindlasti on tark juua vett kohe hommikul, sest öö jooksul on kehast palju vett kadunud, seda nii hingamise kui ka uriini kaudu, aga ka higina. Lisaks aitab suure klaasi toasooja vee joomine lahjendada maomahla ja keha ainevahetus kiiremini tööle saada. Vett tuleks kindlasti juua ka enne igat sööki, seda samal maomahlaga seotud põhjusel. Ka ööks valmistudes võik preventiivselt juua kas vett või teed.

Kindlasti tuleb vett ekstra kogustes juua trenni eel, selle ajal ja ka järel, sest keha on kaotanud palju vedelikku ning veehulk on vaja taastada. Siinkohal oleks aga vaja juua filtreeritud vett, kuhu on lisatud tagasi vajalikud soolad, mineraalid, vitamiinid ja muud toitained.

On ka mõned lisanähud, mille puhul tuleks lihtsalt haarata klaas vett regulaarsemalt: kui on pohmell, kui on palavik, kui olete rase või toidate rinnaga, kui on kõhulahtisus. Vedelikupuudust indikeerib ka see, kui hingeõhk on halva lõhnaga – see tähendab, et sülje tootmine on pidurdunud. Keha vajab vett!

Ning loomulikult tuleb vett juua alati, kui tunneme janu, ja alati, kui tunneme nälga. Enamik kordi, kui tunneme nälga, soovib keha hoopis vett.

Kui palju vett on inimesel päevas vaja?

Rusikareegel ütleb, et täiskasvanud mees vajab ööpäevas ligikaudu 4 liitrit, naine aga 2,8 liitrit vett ühes 24-tunnises tsüklis. See ei tähenda, et kogu see vesi peab olema vaid joogivesi, sest umbes 20 protsenti oma päevasest vedelikuvajadusest saame hoopis söödud toidust. Ülejäänud vedelik võiks tulla nii teest, kohvist, mahlast, puljongist kui ka veest.

Kuid nagu mainitud sai, siis sõltub inimese veevajadus väga paljudest detailidest ja olukordadest. Näiteks kui teete trenni, lisage kohe kogu tarbitavale veele 10–15 protsenti juurde. On aga üks Mees vajab kindel võimalus oma vee- ööpäevas vajadust hinnata – seda saab teha uriini kaudu: ligikaudu 4 liitrit, kui uriin on väga tuge- naine aga va värvi ja lõhnaga, joote 2,8 liitrit vett. liiga vähe, kui aga uriin on kergelt kollane, on veehulk kehas normaalne.