ELUKESTEV ÕPE HOIAB VORMIS

Uusi oskusi õppida või hoiakuid ümber kujundada saab elukaare kõikides etappides.

ELUKESTEV ÕPE HOIAB VORMIS

Elukestev õpe E lukestva õppe tarvis on loodud riiklik strateegia, vajadustele ja võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, tähendab pidevat milles on paika pandud olulisemad eesmärgid, milet tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, enesetäiendamist, et le poole järgnevatel aasta- töö- ja pereelus. tänapäevases kiirelt tel hariduses püüelda. Selle järgi on toimitud juba viis aastat ja käesoleva Teisest küljest vajavad tööandjad sobivate oskustega töötajaid, kes muutuvas ühiskonnas aastaga peaksid ideaalis need eesmärgid ka juba täidetud olema. Strateeoleksid valmis uusi asju õppima. Üsna tüüpiline on, et lisaks varasemale konkurentsis püsida. gia hõlmab haridusküsimusi alates haridusele ja töökogemusele omandaalusharidusest ja põhiharidusest kuni takse ühel hetkel uued kutsed, et olla erialase hariduse ning täiskasvanute tööturu vajadustega paremini kooskõTEKST: JANA RAND hariduse ja täiendusõppeni. las. Oskuste ja teadmiste värskendaFOTO: SHUTTERSTOCK Strateegia üldeesmärk on luua mine tõstab ka inimese eneseusku, et kõigi Eesti inimeste jaoks nende teadmisi saab tööturul rakendada.

ÕPPIMINE ON POPP Viimastel aastatel teevadki Eesti kutsehariduses ilma täiskasvanud õppijad. Statistika kohaselt on praegu üle 25-aastaste kutseõppurite osakaal ligi 40%. Võib öelda, et keskealiste hulgas on kursustel käimine lausa trendikas. Kellel on tärganud aiandushuvi, suundub õppima Räpinasse; kelle kireks on söögivalmistamine, läheb Olustverre. Viljandis õpitakse käsitööd, Koplis restaureerimist ja mõnest usinast kursandist on saanud lausa sariõppija, kes pottsepakursustelt suundub otse kleitide modelleerimisse või graafilisse disaini.

Kuna enamik kursusi on tasuta, tekib küsimus, mis kasu sellest usinast õppimisest võiks ühiskonnale laiemalt tõusta. Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühingu eestvedaja Tarmo Loodus, kes on ühtlasi ka Viljandi Kutsehariduskeskuse direktor, vastab sellele küsimusele nii: "Olge õnnelik, et saate oma armastatud alal ennast täiendada! Eestis on nii vähe inimesi ja igaüks on oluline. Kui inimene end täiendab ja oskusi juurde saab, on ta õnnelikum ning seeläbi ka terve ühiskond parem."

ÕPIME LÄBI ELU Kutseharidus peakski olema elukestev, et iga inimene saaks oma võimetele ja vajadustele vastavat õpet just sellel eluhetkel, kui tal seda kõige rohkem vaja läheb.

Ametikoolid pingutavad väga tublisti selle nimel, et õpilasi, nii noori kui ka vanemaid, jätkuks. Üsna tavaline on, et koolijuhid sõidavad mööda Eestit ja käivad ettevõtetes pakutavaid erialasid tutvustamas ning kutsuvad töötajaid kooli oma taset tõstma või teadmisi täiendama.

Et uued teadmised või oskused oleksid asjakohased, saab end täiendada erinevatel töötukassa koolitustel, näiteks programmis "Tööta ja õpi", mille raames oodatakse kõiki tööealisi enesetäienduse huvi või uue kutse omandamise sooviga töötukassa karjäärinõustaja juurde.

Õppida ja ennast täiendada või sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja. Nii on töötukassal näiteid eakamatest töötajatest, kes on muutnud erinevatel põhjustel oma eriala. Näiteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi värskendada, osales ka arvutialasel koolitusel, mis keskendus AutoCAD-i keskkonnale ja 2D-joonestamisele. Üle 15 aasta massöörina töötanud 51-aastane naine õppis töötukassa toel õeks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam massöörina töötada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel töötanud kutsekeskharidusega spetsialist õppis aga tarkvaraarendajaks.

TEKIVAD PÄRIS UUED TÖÖD Tehnoloogia areng viib ühelt poolt teatud ametite kadumiseni, kuid teisalt tekib juurde nendesamade tehnoloogiate arendamise, haldamise ja korraldamisega seotud töökohti.

Tulevikuametite juures võib pigem rääkida tulevikuoskustest, mis on olulised paljudes töövaldkondades. Näiteks on väga olulised analüüsioskused, digipädevus, loovus ja disainmõtlemine. Andmemahtude kogumine ja otsuste langetamine eeldab omakorda suutlikkust andmeid töödelda, analüüsida ning neist lähtuvalt koostada prognoose ja plaane.

Olulisel kohal on kindlasti ka heaolu ja meditsiiniga seotud teemad, mis hoiavad ja taastavad inimeste elukvaliteeti.

Valdkonnapõhise tööjõu vajadusega saab end kursis hoida OSKA uuringutega, mis kajastavad Eesti majanduse vajadusi lähema kümnendi jooksul.

ÕPPIMA PEAB VANUIGIGI Tiina Tambaum on Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja haridusteaduste instituudi haridusgerontoloogia lektor, kes kirjutab 2017. aasta 27. oktoobri Õpetajate Lehes, et 21. sajandil on inimesel vaja koguda teadmisi, õppida uusi oskusi või ümber kujundada hoiakuid elukaare kõikides etappides. Rahvastiku vananemine ühelt poolt ning kiired muutused ühiskonna ja tehnoloogia arengus teiselt poolt osutavad vajadusele jätkata õppimisega ka vanas eas. Tehtud uuringud viitavad tõsiasjale, et õppiv inimene on keskmiselt tervem, mistõttu õppimine vanemas eas võib vähendada riigi kulusid sotsiaalhoolekandele. Õppimine takistab ka lühiajalise mälu probleemide süvenemist ning vähendab ka depressiivsuse sümptomeid.

Tulevikuametite juures võib pigem rääkida tulevikuoskustest, mis on olulised paljudes töövaldkondades. Näiteks on väga olulised analüüsioskused, digipädevus, loovus ja disainmõtlemine.

Eesti elanikest iga viies on vanem kui 65 aastat. Aktiivsest tööelust kõrvale jäänute osakaal on ja jääb suureks. Samas ei peaks vanemate inimeste elu sisu moodustama üksnes tsirkus ja leib. Vanakeste kinno ja kontserdile saatmise asemel võiks hoopis mõelda, kuidas on neil võimalik oma oskusi ja teadmisi kogukonnas arendada ja rakendada, pälvida selle eest tunnustust ja tähelepanu ning võimalust segada oma mõtteid ja ideid nooremate omadega.

Seega oleks meil hädasti vaja aktiivset vananemist toetavat keskkonda, et kukkumine tööelust pensionipõlve poleks nii järsk ja kiire ning pakuks eakatele paremat elukvaliteeti.