EAKAD TAJUVAD TÖÖTURUL TÕRJUTUST

TÖÖTURG EAKAD TAJUVADTÖÖTURUL

TÕRJUTUST

Kuigi statistikaameti andmetel jõudis vanemaealiste hõive Eestis 2019. aastal sajandi kõrgeimale tasemele, saaks küpses eas inimesi märksa paremini tööalaselt rakendada ning õiglasemalt kohelda.

Meie ühiskonna üks eripärasid on see, et meil murrab vanem põlvkond tööd nagu ei kuskil mujal Euroopas. Seda asjaolu soodustab ilmselt fakt, et vähestes paikades on ka pensionid nõnda madalad kui meil. Nii oleme Euroopa Liidus esikohal ka pensionäride suhtelise vaesuse poolest, kus peaaegu iga teine pensionär liigitub vaeste hulka.

Eesti Panga avaldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringus teatas 62 protsenti vastajatest, et ei kavatse pensioniikka jõudes veel pensionile minna. See on ilmekas näide inimeste ebakindlusest oma tuleviku suhtes. Uuringu kokkuvõttes on kirjas, et inimeste pensionieas saadava sissetuleku säilitamise peamine strateegia näib olevat plaan nii kaua töötada kui võimalik.

Kuigi inimesed on valmis töötama ka peale pensioniea saabumist, valitseb praegu ühiskonnas siiski mõtteviis, et vanemaealistel ei ole noortega võrdväärset töövõimet ning nad peaksid oma koha noorematele loovutama. Veelgi enam – tööturul toimub sõnaselgelt vanemaealiste diskrimineerimine.

See algab juba töötasust. Üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad (25–49-aastased). Suurim palgalõhe on kusjuures lihttööliste hulgas. Paraku aga töötavad Üle 60-aastase tööjõu nõrgaks küljeks on ka tervis.

üle 50-aastased noorematest üle kahe korra sagedamini just lihttöölistena, neid on ka vähem ka juhtivatel kohtadel ja ametis spetsialistidena.

DISKRIMINEERIMINE ON ENESESTMÕISTETAV Paraku peetakse Eesti ühiskonnas üsna enesestmõistetavaks, et üle 50-aastaseid inimesi koheldakse tööturul kehvemini kui nooremaealisi. Selle põhjuseks on vanussurve ehk teadusliku nimetusega ageism, mis on üks diskimineerimise erivorme.

Selle tõestuseks on kaks aastat tagasi Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi korraldatud ulatuslik uuring teemal "Ealine diskrimineerimine tööjõuturul".

Sotsioloog Iris Pettai kirjutab uuringut kommenteerides, et küsitluses osalenud inimesed pidasid eakamate inimeste töötamise puhul kitsenduste ja takistuste olemasolu paratamatuks, eeldatakse, et 50+ inimestega tulebki nii käituda, sest nad on jõudnud kriitilisse vanusesse, kus eelispositsioon tööturul tuleks loovutada noorematele. Samas aga on koguni kolmveerand küsitletuist seda meelt, et töötamist tuleks jätkata ka pensionieas.

Sobivas ametis võib töötada kõrge eani. See muudab inimese õnnelikuks ega lase muremõtetel maad võtta.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kaks kolmandikku uuringus osalejaist arvas, et pensioniea saabudes tuleks edasi töötada samal töökohal, kuni tervis lubab, kuid iga kümnenda arvates mõnel vähemnõudlikumal töökohal (koristaja, valvur vms). Iga seitsmenda arvates peaksid inimesed pensioniikka jõudes tegema tööturul ruumi noorematele.

Ligi kolmandik küsitletuist oli täheldanud töökohtades ealist diskrimineerimist.

Uuriti ka seda, kuivõrd ollakse valmis töötama koos üle 50-aastase inimestega ja vaid 2% küsitletuist olid selle vastu, et igapäevaselt n-ö külg külje kõrval vanemaealistega töötada.

EBAVÕRDSE KOHTLEMISE PÕHJUSED Esimene põhjus, mis võib esile kutsuda ebavõrdset kohtlemist tööl, oli uuringu järgi vanus, sellele viitas iga viies vastaja.

Küpsete inimeste tugevad küljed, nagu töökogemused ja suhtlemisoskus, on vastajate hinnangul vähem olulised ning ei suuda üles kaaluda sellist mõjuvõimsat tegurit, nagu vanus. Üle 60-aastase tööjõu nõrgaks küljeks on ka tervis.

Meie ühiskonnas asendavad teadmisi tegelikust olukorras sageli stereotüübid, mis kohati on üsna diskrimineerivad ja alandavad. Uuringust selgus, et paljud vastajad, eriti nooremaealised, usuvad negatiivsetesse stereotüüpidesse ja omamata kindlaid tõendusmaterjale, on kindlad selles, et vanemaealised seisavadki vastu uuendustele ja muudatustele, on kaotanud loova suhtumise oma töösse, ei ole suutelised kaasaegset tehnikat kasutama jms.

Negatiivsed stereotüübid loovad aga tugeva motivatsiooni vanemaealiste tõrjumiseks ja diskrimineerimiseks. Samas mõjuvad stereotüübid negatiivselt ka vanemaealiste konkurentsivõimele, panevad kahtlema iseenda võimetes, oskustes ja lõppkokkuvõttes võivad hävitada isiksuse täielikult.

Tõrjutusega aga kaasnevad sotsiaalsed ja psühholoogilised pinged. Seetõttu kasvavad abitute ja haigete inimeste hulk ja sotsiaalkulutused. Vanuse tõttu tõrjumine toob kaasa tööjõupuuduse, riigil aga jääb saamata toodang.

Üldiselt on vanemad inimesed stabiilsemad, suurema elukogemusega, kohusetundlikumad ja tähelepanelikumad. Probleem kipub aga olema selles, et inimesed eelistavad töötada koos endasugustega, niisiis kalduvad ka organisatsioonid olema homogeensed. Näiteks noorel juhil on tõenäoliselt suurem soov võtta tööle noori inimesi.

Rahvastiku vananedes tuleb senikehtinud stereotüüpidest ilmselt vabaneda, sest järjest rohkem eakaid inimesi Järjest rohkem jätkab töötegemist. See on ühest küljest eakaid inimesi võimalik seetõttu, et aasta-aastalt pike- jätkab neb meie keskmine eluiga ja lisandub töötegemist. tervena elatud aastaid. Teisest küljest tingib seda aga asjaolu, et nooremaid töötegijaid napib ja üha suurenevast tööjõupuudusest tingituna tuleb aktsepteerida tööd teha soovivaid inimesi vanusest hoolimata.

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuring "Ealine diskrimineerimine tööjõuturul 2017".