6 minute read
STATISTIKAAMET: VANEMAEALISTE HÕIVAATUS TÖÖJÕUTURUL ON SAJANDI KÕRGEIM
STATISTIKAAMET: VANEMAEALISTE HÕIVATUS TÖÖJÕUTURUL ON SAJANDI KÕRGEIM
Statistikaameti andmetel kasvab hõive jätkuvalt 50–74-aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 20 aasta kõrgeim.
Advertisement
Selles vanuses töötas eelmise aasta seisuga 232 500 inimest, võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõive määr oli 50–74-aastaste seas 59,2% ja töötuse määr 4,7% ning töötute arv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on hõivatute arv naiste seas suurenenud 3400 ning meeste seas 6200 võrra.
NAISED ON TÖÖTURUL AKTIIVSED Eesti naised on tööturul Euroopa Liidu keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul.
Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või
FOTO: SHUTTERSTOCK
Naiste kontsentratsioon hariduses on konkurentsitult kõrgeim.
hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat.
Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.
HARIDUS JA KAUBANDUS ON NAISTE ALA Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). 2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.
Aatrium. Tulevikus hakkavad siin toimuma erinevad üritused, nagu kohtumised tööandjatega, filmiõhtud jne.
KARJÄÄRIKESKUS aitab teha valikuid
Uues karjäärikeskuses saab end proovile panna: erinevate eksponaatide abil võib testida reaktsioonikiirust, ruumilist mõtlemist, juhivõimekust ja muud. Majas töötavad ka karjäärinõustajad, kes pakuvad nii individuaalset kui ka grupiviisilist nõustamist. Mis on karjäärikeskuse mõte ja üldisem eesmärk, selgitas Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.
Kajäärikeskus asub uues ja erilises keskkonnas Fahle kvartalis.
Valmistu tööintervjuuks. Virtuaalne personalijuht esitab sulle enimlevinud küsimusi ja sina vastad, intervjuu saab saata endale postkasti ning seda kas omaette või koos karjäärinõustajaga analüüsida.
Näitus ametitest ja inimestest, kes aitasid keskust luua.
SUURTE OTSUSTE TEGEMINE Tingimata saab karjääri puudutavaid valikuid nimetada suurteks otsusteks – need mõjutavad inimese elu pikka aega, ent samas võiks meeles pidada, et iial pole hilja ümber õppida või ammu tehtud otsuseid enda jaoks uuesti sõnastada. „Kui inimene otsustab teha näiteks kannapöörde ja millegi täiesti uuega tegelema hakata, siis on oluline, et ta teeks selle otsuse teadlikult ja ise. Mida ta tegelikult tahab või milles hea on? Tihti aga tehakse selliseid otsuseid sõprade-vanemate mõjutusel või isegi ajastust lähtuvalt. Karjäärikeskuses saab inimene teada, milline töö võiks tema isikuomadustega kokku sobida,” selgitab Siim Sarapuu. Näiteks on ajaloolisse tööstushoonesse rajatud karjäärikeskuses intervjuuboks, kus kõigil on võimalik end enne tööintervjuud proovile panna. Boksis peab inimene vastama tüüpilistele küsimustele, mida intervjuudel küsitakse. Vastused salvestatakse ja hiljem saab videot ise või koos karjäärinõustajaga analüüsida.
Tegelikult saab uut karjäärikeskust nimetada ainulaadseks – seda nii Euroopas kui ka kogu maailmas. „Täpselt
Kes on keskust külastanud ja milline on nende taust? Kogutakse statistikat.
Keskuses on nii väiksemaid ruume individuaalseks nõustamiseks või kohtumiseks kui ka suuremaid õppeklasse gruppide nõustamiseks.
Õppeklass
sellise suunitlusega keskust tõepoolest kusagil mujal pole. Siia on koondunud nii teave, nõustajad kui ka erinevad eksponaadid enda isikuomaduste testimiseks.”
TÖÖTURG MUUTUB Kindlasti polnud karjäärikeskuse loomine seotud koroonakriisiga (ehkki ajastus tundub väga täpne). Ometi on selge, et praegu muutub tööturg kiiremini kui kunagi varem. Mitmed sektorid said (ja saavad tulevikus) kõvasti kannatada, paljud inimesed peavad töökohta vahetama. Kevadel tuli pooleteise kuuga juurde ligi 15 000 uut töötut. Paljud neist on nüüdseks uue töö leidnud, nii mõnigi on senise eriala selja taha jätnud ja läinud õppima. Nii tööle kui ka õppima mineku puhul saab karjäärikeskusest vajalikke nõuandeid. Olgu selleks esinduslikuma eluloo kirjutamine või juba eelmainitud boks, kus saab end intervjuuküsimustega proovile panna.
Muutuste tuules vaatavad paljud kindlasti ka ettevõtluse poole. Karjäärikeskuses on selle jaoks vajalik know-how – toimuvad karjäärinõustaja korraldatud grupinõustamised, mis keskenduvad küsimusele, kas hakata ettevõtjaks või mitte. Kusjuures paljud nõustamised toimuvad ka telefoni või video vahendusel. Sarapuu sõnul on kõigi jaoks kusagil töö ja alla ei tasu kindlasti anda. Samuti ei soovita ta näiteks koondamisteate saanud inimestel ootama jääda, vaid kohe tegutseda – pigem tulla kohale ja hakata mõtlema, kuhu edasi. „Tähtis on ka enda vastu ausaks jäämine. Kas paljudele tegelikult ikkagi meeldib rutiinivaba töö või on see hoopis pisut hirmus, kui iga päev peab midagi uut tegema? Siin on võimalik end rahulikult läbi analüüsida. Karjäärinõustajaga rääkides jõuab inimene tihtipeale selgema otsuseni, kui asja lihtsalt enda peas läbi vaagides,” selgitab Sarapuu.
VR-keskkond viib tutvuma erinevate ametite ja ettevõtetega.
Aatrium
KARJÄÄRIKESKUS ON MÕELDUD KÕIGILE Karjäärikeskus on avatud kõigile – alates õpilastest kuni pensionärideni. See pole järjekordne töötukassa filiaal, vaid pigem külastuskoht, kus saab enda kohta nii mõndagi põnevat teada ja kuhu näiteks klassiekskursiooniga tulla. Loomaaias on ilmselt juba käidud ka. „Plaanime koolides ka ise kohal käia, et õiged valikud saaksid ikkagi varem tehtud ja hiljem midagi kahetsema ei peaks. Olulisel kohal on teavitustöö – kuna suur osa noori alustab tööelu teenindussektorist, siis võib-olla polegi vene keele õppimine kõige halvem idee,” räägib Sarapuu. Karjäärikeskuses pole vaja end ette registreerida – see on avatud kõigile ja piletit pole samuti tarvis.
Karjäärikeskuse eesmärk on Sarapuu sõnul panna inimesed mõtlema ja siis tegutsema, et oma elu (töö on elust väga suur osa) paremini ja õnnelikumalt elada. Eelmise aasta lõpus korraldas Turu-uuringute AS uuringu, kus esitati küsimus: kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada? Jaatavalt vastas 40 protsenti. Just karjäärikeskuses võiksid inimesed oma plaan B paika saada.
Tõepoolest, siin on 20 karjäärinõustajat, kes aitavad nii koolinoori, töötavaid inimesi kui ka tööotsijaid. Plaanis on ka mitmeid üritusi, seminare ja karjäärilugude õhtuid. Need toimuvad keskuses kohapeal, kuid video vahendusel on võimalik üritusi jälgida kas või Võrumaa kõige kaugemas nurgas. „Siit saad teada, mis sulle sobib,” lisab Sarapuu ja selle põhjal võiks karjäärikeskuse laiemaks eesmärgiks nimetada ühiskondlikku rahulolu suurendamist.