KESKEALISTE NAISTE ÕLUL ON TERVED MAJANDUSHARUD

On tegevusalasid, mis on peaaegu täielikult keskealiste naiste pärusmaaks. Õpetajate, müüjate, lasteaiakasvatajate, hotellitöötajate või teenindajate seas leidub traditsiooniliselt rohkem keskealisi ja üle selle naisi. Kuid aasta-aastalt leiab neid rohkem ka IT-sektorist.

TEKST JANA RAND FOTO: SHUTTERSTOCK

Elukestev harjumus uusi asju juurde õppida aitab uuendustega kohaneda ning muudatustele avatud olla.

Sellised ettevõtted, kus naised on ülekaalus, oskavad oma tööjõu potentsiaali hinnata ja näevad kogemustega töötajas suurt väärtust. Nii näiteks korraldas Rimi poekett 2018. aasta oktoobris kampaania "Vanus ei loe", et julgustada kesk- ja vanemaealisi tööturult kõrvale jäänud naisi proovima teenindajaametit. "Rimi 2800 töötajast on 50+ vanuses üks kolmandik. Kaubanduses on puudu ligi 2000 töötajat, aga küpses eas inimesed on sageli tööturult kõrvale tõrjutud ja nende väärtust töötajatena ning täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena tunda tihti ei mõisteta. See mõjub halvasti eakama tööotsija enesehinnangule ja kõige rohkem näeb sellist probleemi just naiste hulgas, kes niigi hindavad oma oskusi ja võimekust läbi lüüa madalamalt kui enamus mehi," selgitab Rimi

Rimis on 1103 töötajat, kel vanust 50 ja rohkem ehk kõigist töötajaist 42%.

personalijuht Kaire Tero. Ta loodab, et kampaania pani mõtlema ka teisi tööandjaid sellele, et keskealine ja vanem töötaja on lojaalne, tal on tööharjumus ning kogemus, mida saab edasi anda noortele.

Selline kampaania tõstis ka Rimis juba töötavate naiste enesetunnet, kuna näitas naisi just sellistena, nagu nad on: tublid, tragid, töökad ning rõõmsad olenemata vanusest. Kampaaniaga värvatutest 22% kuulusid just 50+ vanusegruppi, vanim värvatud töötaja oli 77-aastane. "Vanemaealised ei peaks mõtlema pärast koondamist või pensionile jäämist, et kõik on läbi ja ükski tööandja neid enam ei oota. Tegelikult on Eesti tööturg sellises seisus, et pidevalt on töökäsi puudu ning tööjõukriis näitab süvenevat tendentsi. Eriti valusalt annab see tunda teenindussektoris. Kui inimesel on olnud terve elu hoopis teine amet, siis see ei tähenda, et ta ei võiks küpsemas eas võtta vastu uusi väljakutseid. Miks mitte proovida tööd kaupluses – kas näiteks kassas või hoopis saaliteenindajana. Samuti ei maksa arvata, et poes töötades teenitakse miinimumpalka," räägib Kaire Tero.

Ta lisab, et töökoormuse ja -aja määramisel ollakse Rimis paindlikud ning töötaja soovidele ja vajadustele tullakse vastu.

KOLMVEERAND HOTELLITÖÖTAJAIST ON NAISED Tallinnas asuvate Radisson Blue Olümpia ja Central hotellide personalijuhi Airi Neemre sõnul on 75% töötajaist naised ning kolmandik neist on vanuses üle 45 aasta. Ta märgib, et 45-aastastest ei saa mitte kuidagi rääkida kui vanemaealistest, vaid see on parim tööiga, vanemaealistest võiks rääkida vast alates 60. eluaastatest. "Keskealised naisterahvad on kindlasti väga head ja tublid töötajad. Nad on sageli laiema silmaringi ning arusaamisega kui äsja koolipingist tulnud noored.

Nad on elukogenenud ja põhjalikud ning neil on silma detailide märkamisele ja nägemisele, mis on hotellis töötades mitmetel ametikohtadel väga oluline omadus.

Lisaks sobivad neid iseloomustama veel märksõnad nagu täpsus, korrektsus ja lojaalsus," märgib Airi Neemre.

Radissoni hotellides töötab üle 45 aasta vanuseid naisterahvaid nii raamatupidamises, müügi-, ostu-, personali-, kondiitri-, pagari-, toitlustus-, majapidamis- kui ka köögiosakondades.

Seega leiab keskealisi ja vanemaid naisi väga erinevates ametites ja nad on sellises vanuses tavaliselt oma valdkonna professionaalid.

Kogemus oma valdkonnas eeldab ka muudatustega kaasa mineku vajaduse mõistmist ning arusaamist, et elu ei püsi paigal ning muutuma peab koos maailmaga. "Muudatuste mõistmise vajadus on muide üks meie hotelligrupi töötajate juhtimise põhimõtetest ja töötajad suhtuvad muutumise vajadustesse positiivselt ning mõistavad seda. Meie töötajad peavad valmis olema vastutust võtma, olema uudishimulikud, leidlikud, mõistma keskkonnast tulenevaid vajadusi, et pakkuda kliendile parimat ja kaasaegsemat teenust või toodet," arvab personalijuht.

Palkade kohta märgib Neemre, et nende hotellides samal ametikohal töötavad ehk sama tööd tegevad inimesed saavad palka vastava ametikoha töötasu põhimõtete järgi, mitte soost ja vanusest sõltuvalt.

NAISED SUURETTEVÕTTES Eesti Energia on üks riigi suuremaid tööandjaid ja ehkki paljuski tehnilisi teadmisi nõudvaid ame-

FOTO: SHUTTERSTOCK

Umbes kolmveerand hotellipersonalist moodustavad naised, kellest kolmandik on üle keskealised.

tikohti pakkuv, ei ole see enam ammu pelgalt tootmisettevõte, kus domineerib meestööjõud. "Ettevõte pakub palju väljakutseid ka naistele ning vanus ei oma seejuures mingit kaalu. Keskendume värbamisel ja valikul kandidaadi kogemusele, õppimisvõimekusele ja motivatsioonile. Naisi näeb Eesti Energias nii juhtide kui ka spetsialistide rollis," kinnitab töötajakogemuse direktor Tiina Drui.

Ta toob näiteks 47-aastase Kairi, kes oli projektijuht peamiselt IT ja turunduse valdkondades. Eelmisel aastal läks aga Eesti Energia agiilsete tööpõhimõtete peale ja ka Kairi tööpõld muutus. Uudne agiilne meetod projektijuhtimises tähendab paindlikkust ja uute lahenduste proovimist. Tegevusi ei planeerita mitte pikaks perioodiks, vaid näiteks neljaks nädalaks ning eesmärgini jõutakse sammhaaval. See aitab ülesandeid ja tegevusi prioriseerida ja ka tõenäosus on suurem, et mõne nädalaga saab midagi ka reaalselt tehtud.

Kairil aga tuli asuda scrum master’i rolli ehk tema peab tagama, et kogu meeskonna töö sujuks. Seega sattus ta olukorda, kus ta ei teadnud oma uuest rollist suurt midagi, kuid ta võttis julguse kokku ja astus õppima.

Kairi sõnul aitas tal kohaneda elukestev harjumus uusi asju juurde õppida ning olla muudatustele avatud. Scrum master’i ülesannetega kohanemisele läks tal mitu kuud, selle aja jooksul luges ta palju raamatuid, läbis e-koolitusi ja oli töövarjuks oma kolleegidele.

Kairi arvates aitas teda uuendustega kohaneda eneseteadlikkus ja usk, et asi on õpitav. "Üle 45-aastased naised ei ole sugugi mingi eriline rühm inimesi, kes peaksid olema mingis eriseisus. Pigem saame keskealiste naiste puhul rääkida vananenud hoiakust. Sellises eas töötajad on kogenud ja oskavad lahendusi leida, tuginedes elukogemusele. Nad on rohkem kannatlikumad, püüdlikumad, püsivamad ja tänulikumad. Nad ei otsi iga poole aasta järel uusi põnevaid väljakutseid, vaid valivadki teadlikumalt rolli ja keskenduvad tulemuste saavutamisele," räägib Kairi.

Kairi arvamust toetab alles esimest aastat samas üksuses rakendusadministraatorina töötav 48-aastane Klarika. Ta räägib, et pikka aega ei kaalunudki ta Eesti Energiasse tööle minekut, sest arvas, et tema kompetent-

FOTO: SHUTTERSTOCK

sidest ei piisa. Mingil hetkel siiski otsustas proovida, käis intervjuul, tegi kodutööd ja saigi tööpakkumise.

Tööle asudes puutus Klarika kokku täiesti uue alaga, nii et uurimist ja info hankimist tuli alustada nullist. "Olen alati olnud uudishimulik, see aitab ja motiveerib mind ennast arendama ja teadmisi omandama. Ma ei usu, et ajaga õppimisvõime muutub ja aeglustub, eriti siis, kui inimene teadlikult valib just talle sobivad teemad ja sisemotivatsioon on paigas. Noorematega võrreldes õpib keskealine sama kiiresti ja peale selle suudab näha tervikpilti ja lisavõimalusi," leiab Klarika.

Tema arvates on see inimeses endas kinni, kui uusi võimalusi peljatakse ja mugavustsoonist välja astuda ei soovita. Alati tuleb proovida ja ebaõnnestumisel proovida uuesti, õppida igal võimalusel ning endasse uskuda, ka siis, kui enesekindlus seda ei lase. "Täna tulen rõõmuga tööle. Kõrval on lahe meeskond, võimalus ennast teostada ja veelgi rohkem juurde õppida. Ma ei karda väljakutseid ja usun, et ka kümne aasta pärast ei tunne selle pärast muret," lisab Klarika.