TÖÖSTUS Foto: Juuli Nemvalts
Tööstussektor
on viirusest kosumas Olukord tervishoiurindel on muutunud kogu koroonakriisi aja kõige hullemaks. See on sundinud valitsuse tegudele ja kehtestatud piirangud on mõnes ettevõtlusvaldkonnas töö sootuks seisanud. Õnneks on Eesti kõige suuremas majandussektoris, töötlevas tööstuses, olukord parem. Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Põhjust paremast olevikust ja tulevikust rääkida annab juba ainuüksi nigel minevik. Kuigi koroonakriis piiras ennekõike inimeste võimalusi tarbida teenuseid, siis oli just töötlev tööstus see majandussektor, kes 2020. aastal Eesti majanduslangusele enim hoogu andis. Kui kokku kahanes Eesti sisemajanduse kogutoodang aastaga 2,9%, siis töötlevas tööstuses vähenes loodud lisandväärtus 7%. Suhtelisel skaalal polnud tööstus muidugi kõige hullemini pihta saanud sektor. Näiteks majutuses ja toitlustuses langes lisandväärtus mullu lausa 35%. Ent kui majutuse ja toitlustuse osatähtsus kogu majanduses loodud lisandväärtusest oli enne 10 Märts 2021
kriisi alla 2%, siis töötleva tööstuse osakaal küündis 15% lähedale. Kui vaadata tööstuse käekäiku konkreetsete tegevusalade lõikes, siis oli majandusele kõige suurem mõju lisandväärtuse kukkumisel suurtel puidutööstuse ja metallitööstuse tegevusaladel. Mõlemad sektorid on tihedalt seotud inimeste ja ettevõtete valmidusega võtta ette suuremaid investeeringuid ning mullune ebakindel majanduskliima seda kahtlemata ei soosinud. Viimased kuud on tööstuse jaoks kulgenud optimistlikumates toonides. Eelmise aasta viimases kvartalis suutsid ettevõtted juba tootmismahtu kasvatada ja kuigi jaanuaris jäi töötleva
tööstuse toodang aastatagusele grammike alla, siis viitab uute tellimuste kasv viimastel kuudel, et edaspidi on mahud pigem suurenemas. Tugevnenud on ka tööstusettevõtete kindlustunne – viimati oli see nii suur 2019. aasta alguses. Ühelt poolt toidab optimismi elanikkonna vaktsineerimine ja oodatav piirangute lõpp nii meil kui ka eksportturgudel. Teisalt on keskpankade ja valitsuste erakordne heldus rahaga jõudnud vähemalt osaliselt ka reaalmajandusse, mis hakkab nõudlust tööstusettevõtete toodangu järele kasvatama. Loodetavasti suudavad tööstusettevõtted majandusolukorra normaliseerudes olla julged ka investeeringute tegemisel. Vähemalt rahastusallika leidmine uuele investeeringule ei tohiks praeguses keskkonnas liialt keeruliseks osutuda. Majandusse “pumbatud” raha otsib meeleheitlikult vähegi tootlikke investeerimisvõimalusi, mis muudab nii oma- kui ka laenukapitali kaasamise aegade kõige soodsamaks. Eriti hästi “müüb” koroonajärgsel ajastul kõik, mida saab pidada roheliseks ja keskkonnasäästlikuks. Oleks suurepärane, kui Eesti tööstusettevõtted suudaksid selles näha võimalust ja nii ehk ka kroonilist madala tootlikkuse probleemi parandada.
