2
Puidu müük Kasvava metsa müük Metsamaterjali müük Hakkpuidu varumine ja müük Müügiprotsess Hinna kujunemine
Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
Puidu müük
Teised samast sarjast ilmunud väljaanded 1 2 3 4 5 6
Raie planeerimine Puidu müük Metsa dokumentatsioon Kohustused ja maksustamine Metsa majandamise vormid Seadusandlus
Kasutatud kirjandus: “Metsasõbra teatmik”, 2006, teine, parandatud trükk “Metsaomaniku käsiraamat”, 2012 “Metsamajanduse alused”, 2011 “Raiejäätmete kogumine ja kasutus”, Tallinn, 2007 “Metsamajanduse teatmik”, Tallinn, 1980 “Metsamaterjalide mahutabelid”, Tallinn, 1969
SA Erametsakeskus väljaanne 2013
Metsmik
Sissejuhatus Raied on üks peamisi metsa kasvatamise võtteid, millega saab kasutada ära hukkumisele määratud puidu ja kujundada metsa liigilist koosseisu. Enamasti saab metsaomanik oma metsast suurima tulu puidu müümise kaudu. Metsa realiseerimise tulusus sõltub suuresti sellest, kui hästi on metsa kasvu ajal hooldatud. Metsaomanik saab puitu müüa kahel viisil: •• kasvava metsana, •• metsamaterjalina. Müügi korraldamiseks on vajalik lubava märkega metsateatis. Metsateatis esitatakse metsa asukohajärgsele Keskkonnaametile, kus kontrollitakse, kas kavandatud töid võib teha. Lubava märkega metsateatis kehtib 12 kuud pärast seda, kui metsaomanik on teatise tagasi saanud. Kui sellel ajal töid ei tehta või ei jõuta kõike teha, tuleb metsateatis uuesti esitada. Müügi korral tuleb ostu-müügileping sõlmida alati kirjalikult. Kui ostu-müügi leping sõlmitakse suuliselt, tuleb alati sõlmida lisaks kirjalik akt. Oluline on leida usaldusväärne ostja ning kõik kokkulepped fikseerida kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Hea tava kohaselt teavitatakse raiest või raieõiguse müügist ka naabermetsaomanikke.
Suurem osa nõuetest metsaga seotud müügidokumentatsiooni ja korra kohta tuleneb “Metsaseaduse” §-st 37.
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
Metsmik
kasvava metsa müük
Kasvava metsa müük
3
Nõuded ja soovitused Kasvava metsa müügi korral sõlmitakse raieõiguse võõrandamise leping. Raieala piirid on soovitatav tähistada enne müügipakkumist. Märgistatakse kasvama jäävad puud. Tähistatud pindala peab vastama metsateatisel lubatud pindalale. Tähistamiseks võib kasutada spetsiaalseid märkelinte või märkevärvi. Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad müüja ja ostja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: •• raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; •• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; •• metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); •• tehtava raie liik; •• raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; •• raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatiste numbrid. Soovitatav on lisaks seadusega nõutud andmetele lepingus fikseerida: •• müügiobjekti hind ja selle tasumise kord ja aeg; •• ajavahemik, millal raie tehakse; •• raielangi puhastamise viis ja tähtaeg;
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
3
Puidu müük
•• kokkuveoks kasutatavate teede ja sihtide ning puidu ladustamiseks kasutatavate laoplatside korrastamise aeg; •• vastutus ja sanktsioonid metsaõigusnormide või lepingutingimuste rikkumise eest; •• kes sõlmib kokkulepped kolmandate isikute maa kasutamiseks metsamaterjali ladustamiseks, kokku- ja väljaveoks. •• märge selle kohta, millal müüja on ostjale metsateatise koopia üle andnud Soovitatav on sõlmida ka raielangi üleandmise-vastuvõtmise akt, mis kajastab olukorda enne tööde tegemist ja fikseerib olukorra pärast tööde lõppu. Ostjal on õigus langetada raieks määratud alal puud, teha kokkuvedu laoplatsile ning saadud metsamaterjal metsast ära vedada. Oluline on teada, et raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, vaid kõik raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale. Selle tõttu tuleb kinnisasja müües uuele omanikule teada anda, kui enne kinnisasja müüki on sõlmitud kellegi teisega kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Kasvavat metsa saab müüa kotikaubana või väljatuleku järgi. Soovitus: kui mets on kaasomandis, on soovitav ostu-müügi lepingule lisada kaasomanike nõusolek.
Kotikaup (ka potikaup) Kotikaubana võib müüa lageraiet, kus raiutav pindala on kindla kuju ja suurusega, mis on ära näidatud lubava märkega metsateatisel. Hooldusraieid ja aegjärkset raiet ning häilraiet kotikaubana müüa ei ole soovitatav, sest nende raiete korral on oluline väljaraiutav puidukogus, mida metsaomanikul on raske määrata. Kotikauba puhul makstakse omanikule eelnevalt kokku lepitud hind lageraiesse mineva pindala eest.
4
Metsmik
kasvava metsa müük
Hilisem metsamaterjali väljatulek ei mõjuta metsaomaniku tulu. Üldjuhul toimub kotikaubana müügi korral kasvava metsa raie õiguse eest tasumine täies ulatuses enne raiet kokkulepitud aja jooksul. Kotikauba puhul on kogu raiealal olev puit (sealhulgas raiejäätmed) kasvava metsa hinna sees ning kuuluvad ostjale. Eelised: •• kasvava metsa lõplik hind on enne tehingu tegemist teada, •• raha kiirem laekumine (ei pea ootama tööde lõppu), •• varguse riski vähendamine, •• ei pea ise määrama lõigatava metsamaterjali sortimentatsiooni, •• jääb ära raie, kokkuveo ning väljaveo organiseerimise vajadus. Puudused: •• metsainventeerimise ebaõigete andmete korral (kui puidu tagavara on hinnatud väiksemaks kui tegelikult) ei pruugi omanik saada õiget hinda. Kasvava metsa müük väljatuleku järgi Väljatuleku järgi võib müüa raieõigust: •• hooldusraietele, •• turberaietele, •• lageraietele. Metsaomanikule tasutakse reaalselt saadud puidu eest pärast selle metsast ära vedu. Tavaliselt toimub tasumine kahes osas: kõigepealt makstakse eeldatava väljatuleku järgi kuni 70% ning pärast raie teostamist ja metsamaterjali realiseerimist ülejäänud osa vastavalt müüdud sortimentatsioonile. Eelised: •• tasu makstakse tegelikult müüdud puidukoguse eest; •• hooldusraiete ja turberaiete korral on üleraie oht väiksem, kuna ostja ei ole kogu arvestusliku puidukoguse eest veel tasunud. Väljatuleku järgi kasavava metsa müük ei välista oskamatusest või pahatahtlikkusest tehtava üleraie ohtu. Puudused: •• ei ole teada, milliseks kujuneb kasvava metsa eest saadav lõplik hind; •• raha laekub pikema perioodi jooksul; •• vajadus kontrollida raiutud puidukogust, mida omanikul on keeruline teha. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
5
Puidu müük
Metsamaterjali müük
6
Kõik metsamaterjalid peavad vastama kindlatele nõuetele, et neid oleks võimalik ettenähtud otstarbeks kasutada. Metsamaterjalide omadusi iseloomustavad mõõtmed ja puidu kvaliteet. Viimane sõltub puuliigist ja puiduriketest. Seetõttu tuleb eelnevalt uurida välja sortimendi sobivad pikkused ja diameetrid ning hinnad. Hinnad võivad muutuda, seetõttu tuleks alati täpsustada, mis ajani pakkumise ajal olevad hinnad kehtivad. Selleks et metsamaterjali müüa, tuleb teostada raie ning kokkuvedu laoplatsile, kuhu on metsaveoautoga võimalik ligi pääseda. Võimalusi metsamaterjali varumiseks on kaks: •• raielangid lasta teenusena üles töötada, •• teha ise vajalikud tööd. “Metsaseadus” kehtestab kohustuse sõlmida leping ka siis, kui omanik tellib raieteenust. Metsa raieks andmisel peab metsaomanik tõendama raieõiguse olemasolu ja teenuse tegija seda kontrollima. Raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid on: •• kinnistusraamatu kanne; •• raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis; •• isikut tõendav dokument. Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste dokumentidega: •• raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseks olev kirjalik leping; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise koopia; •• isikut tõendav dokument. 6
Metsmik
metsamaterjali müük
Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peavad metsateatis ja isikut tõendav dokument olema raiekohas kaasas.
Metsamaterjali müümisel (kuid ka metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel) sõlmivad müüja (või töötlemiseks või ladustamiseks andja) ja metsamaterjali ostja (või töötlemiseks või ladustamiseks võtja) kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: •• mõlema poole nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; •• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; •• metsamaterjali asukoht; •• metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide kaupa; •• mõlema poole allkirjad; •• metsateatiste numbrid. Metsamaterjali võib müüa metsaäärselt laoplatsilt või tellida väljavedu ja müüa metsamaterjal lõppostja juures (sadamas, saetööstuse vastuvõtupunktis). Soovitatav on lisaks seadusega nõutud andmetele lepingus fikseerida: •• sortimentide hind, tasumise kord, aeg ja arveldusandmed; •• ajavahemik, millal metsamaterjal ära viiakse, kui müük toimub metsa ääres; •• varguse riski ülemineku aeg müüjalt ostjale; •• kes korrastab laoplatsi ja mis tähtajaks; •• vastutus ja sanktsioonid metsaõigusnormide või lepingutingimuste rikkumise eest.
Metsamaterjali ja hakkpuidu mõõtmise ja nende mahu määramise meetodid ning dokumenteerimisele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 64 (15.11.2006), mida kasutatakse puidu mõõtmisel ja mahu määramisel juhul, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises.
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
7
Puidu müük
Metsamaterjali võib müüa laoplatsilt metsa äärest. Sellisel juhul korraldab metsamaterjali äraveo ostja ise ning väljastab vedajale ka veoselehe. Kui metsamaterjali transpordi ostjani tellib metsaomanik, tuleb omanikul väljastada vedajale veoseleht, mis tõendab metsamaterjali kogust ja kuuluvust. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid.
Metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vormi ning veoselehele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 84 (21.12.2006). Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise lepingut või akti peavad raieõiguse või metsamaterjali võõrandaja ja omandaja ning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja säilitama 7 aastat. NB! Metsa ülestöötamist ning kokkuvedu võib teostada ka metsaomanik ise. Metsaraie on kõrgendatud ohuga töö. Kui vastav väljaõpe ning turvavahendid puuduvad, ei ole soovitatav raiet ise teha!
Enne raie teostamist tuleb kindlaks määrata sortimentatsioon ja vastuvõtukohad ja tingimused. Et ise tehes ei saa mahud olla väga suured, tuleb erilist tähelepanu pöörata sortimentide valikule. Liiga suure sortimentide valiku korral võib väikeste koguste ostjani viimine kulutada kogu sortimendi eest saadava raha. Kasvava metsa müügi puhul ei ole metsaomaniku jaoks oluline, kas ostja on käibemaksukohuslane või mitte. Kui metsaomanik tellib teenuse metsamaterjali ülestöötamiseks ja kokkuveoks ning müüb metsamaterjali, on oluline teada, kas teenuse pakkuja on käibemaksukohuslane. Sellisel juhul on teenus metsaomaniku jaoks käibemaksu võrra kallim. Üldjuhul on metsanduses pidevalt teenust pakkuvad ette võtted ja füüsilisest isikust ettevõtted käibemaksukohuslased.
8
Metsmik
Hakkpuidu varumine ja müük
9
Hakkeks sobivad raiejäätmed ja kogupuit. Raiejäätmed on metsamajanduse eeskirja kohaselt oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Raiejäätmeid on võimalik koguda juba valgustusraiel, kuid enim kogutakse neid harvendus- ja uuendusraietelt. Kuna raiejäätmete metsast väljaviimisega kaasneb mineraalainete kadu metsale, tasub oksi enne hakkimist ladustada ja kuivatada, mis võimaldab okastel ja lehtedel maha pudeneda. Sellega väheneb oluliselt mineraalainete kadu.
Lehtpuu hakkeks minevat materjali tasub metsas hoida vähemalt üks kuu, okaspuuoksi vähemalt kolm kuud. Rusikareegel on, et virna veetud hakkeks minev materjal peab saama kaks suvekuud seista. Sügisene virn oleks kõige parem hakkida kevadel ja suve alguse virn sügisel.
Üle aasta ei tasu hakkeks minevat materjali virnas hoida, kuna hakkpuidu kütteväärtus langeb. Kevadtalvine materjal tuleks metsast välja tuua hiljemalt juunis, sest muidu kasvab noor võsa oksavaalust läbi. Raiejäätmetel, mida soovitakse hakkpuiduks välja vedada, ei tohi traktoritega sõita. Traktoriga raiejäätmetel sõitmisel satuvad sinna muld ja kivid ning see lõhub hakkurit. Seega tuleks enne raie alustamist teada, kas raiejäätmed soovitakse metsast välja vedada või mitte. Noore metsa hooldusest saadava likviidse puidu kogus on väike ning seetõttu tasub kogu raiutav materjal kasutada hakkpuidu tootmiseks. Kogupuidu koondamiseks kasutatakse kokkuveotraktorit või mõnda muud metsaveotraktorit. Kogupuiduks nimetatakse laasimata puutüvesid. Enamkasutatavad puiduhakke tehnoloogiad on hakkimine langil ja hakkimine vahelaos. Põhjamaades kasutatakse ka hakkimist lõpplaos tarbija juures, kuid meil ei ole see tehnoloogia veel kasutusel. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
9
Puidu müük
Langil puidu hakkimiseks kasutatakse raiejäätmete kogumiseks ja hakkimiseks mobiilset hakkurit. Seda meetodit meil palju ei kasutata, sest masinad on kallid, nende tootlus aga väike. Kolu tühjendamiseks peab masin metsast välja sõitma ning see võtab palju aega. Ka on mobiilsed hakkurid suured ja rasked ning Eesti nõrga kandvusega pinnasel saab neid kasutada ainult talvel külmunud pinnasega või suvel kuivades kohtades. Kõige sobivamaks võib pidada vahelaos hakkimise meetodit. Raiejäätmed koondatakse tavalise metsaveotraktoriga tee äärde kõrgetesse kuhjadesse. Raiejäätmed peavad olema paigutatud hunnikusse ühesuunaliselt, see tähendab lõikepinnad ühele poole. Sellise paigutuse juures saab puitu purustajasse paremini panna. Võimaluse korral soovitatakse tee äärde kuhjadesse kuivama toodud raiejäätmed või kogupuit katta veekindla kattepaberiga, kuid see on väga kallis. Hakkematerjal tuleb ladustada nii, et ruumi jääks kahele masinale kõrvuti töötamiseks. Ladustamiseks sobib hästi kasutada muu metsamaterjali all olnud lao plats. Kõigepealt tuuakse raielangilt välja sortimendid (palgid, paberid, puit jne) ning kui need on ära viidud, siis raiejäätmed. Minimaalne kogus raiejäätmeid, mis tasuks veel metsast välja tuua, on 30 tm. Tihumeetrite hulga saab ligikaudselt kätte, korrutades värskelt laotud hunniku ruumala (pikkus x laius x kõrgus) koefitsiendiga 0,2. Rusikareeglina on öeldud, et 30 tm puitu raiejäätmete virnas, mille ruumalaks on ruumimeetrites 150 m3, annab hakkeks purustatuna 90 puistekuupmeetrit, mis mahub enamasti ühte autokoormasse. Kui virnas on ainult peenike oks, tuleb haket vähem. Kui virnas on ka tüvesid ja latvu, on maht suurem. Hakkematerjal on kõige odavam müügiartikkel. Tema käitlemiskulud on küttepuuga võrreldes suuremad, kütte väärtus aga madalam. Hakkuri piirajaks on purustatava materjali diameeter, üldjuhul ei tohi see olla üle 50 cm. Ühest tihumeetrist võsast saab keskmiselt 2,5–3 puistekuupmeetrit haket. Ühest tihumeetrist küttepuidust saab keskmiselt 3–3,5 puistekuupmeetrit haket. Väljatulekud võivad piirkonniti olla erinevad. 10
Metsmik
Müügiprotsess
11
Nii kasvava metsa raieõiguse müüki kui ka metsamaterjali müüki võib metsaomanik korraldada ise või pöörduda selleks vabalt valitud metsaühistu poole. Müügi korraldamine metsaomaniku poolt Kui metsaomanik soovib ise müüki korraldada, tuleb kõigepealt otsustada, kas soovitakse müüa kasvavat metsa või metsamaterjali. Kasvava metsa müügisoovi korral võib ühendust võtta kasvava metsa ostjatega ning küsida neilt hinnapakkumist. Kindlasti tasub pöörduda enama kui ühe ostja poole. Metsamaterjali müügi korral peaksid kokkulepped olema juba enne raie teostamist sõlmitud, et lõigata parima hinnaga sortimenti ja realiseerida seda võimalikult lähedalasuvale ostjale. Nii metsamaterjali müügi kui ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korral on kohustus sõlmida kirjalik leping. Metsamaterjali müügi korral tuleb metsaomanikul omandiõiguse tõendamiseks esitada ostjale metsateatise koopia ning isikuttõendava dokumendi koopia. Soovitus: kaasomanike puhul opn soovitav teiste kaasomanike kirjalik nõusolek.
Enampakkumine metsaühistute kaudu Metsaühistute andmed on leitavad SA EMK kodulehelt www.eramets.ee/metsauhistud
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
11
Puidu müük
Eelistada võiks metsa asukohajärgseid metsaühistuid, kuna see hoiab kokku aega ja vähendab transpordikulusid ettevalmistavate tööde ning järelevalve teostamisel, kui see on kokku lepitud. Ka tunneb metsa asukohajärgne ühistu paremini kohalikke olusid ning teab teenust pakkuvate firmade tausta. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamist enampakkumise teel võib metsaühistu alustada pärast esinduslepingu sõlmimist. Enampakkumise korraldamise kulude katteks maksab metsaomanik ühistule tasu. Tasu suurus ning selle eest saadavad teenused võivad eri ühistutel olla erinevad. Tasu ühistule võib maksta ka ostja. Maksja määratakse ära sõlmitavas esinduslepingus. Müügiprotsessiga seotud tingimused pannakse kirja esinduslepingusse. Metsaomaniku soovi korral koostab metsaühistu kalkulatsiooni alghinna määramiseks. Esinduslepingus määratakse ära metsaühistu ja erametsaomaniku kohustused, õigused ja vastutus ning esinduslepingu lõppemise kord. Esinduslepingule lisatakse müügiprotsessiks vajalikud dokumendid, milleks on metsateatis, metsaomaniku isikut tõendava dokumendi koopia, esinduse korral volitus ja volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Esinduslepingule on vajalik lisada järgmised dokumendid: •• lubava märkega metsateatise koopia koos asukohaskeemiga; •• isikut tõendava dokumendi koopia; •• kui metsaomanikul on esindaja, siis tuleb esitada ka lihtkirjaliku volituse originaal; kui esindajal on notariaalne volitus, siis esitatakse volituse koopia; •• esindaja isikut tõendava dokumendi koopia. Metsaühistu valmistab ette pakkumiskutse. Soovituslik on pakkumine avaldada Era metsa portaalis www.eramets.ee/muugikuulutused. Harilikult saadetakse pakkumiskutsed otse ka suurematele ostjatele ning pannakse võimalusel üles metsaühistu koduleheküljele. Pakkumiskutses tuuakse välja pakkumise tingimused ning näidatakse ära andmed müügiobjekti kohta (takseerkirjeldused, eksperdiarvamused jms). Pakkumiste avamiseks määratakse kuupäev ja kellaaeg. Nii pakkumisel osalejad kui ka metsaomanik saavad viibida pakkumiste avamise juures. Metsaühistu kontrollib pakkujate tausta ja maksuvõlgnevuste puudumist ning pakkumise õiguspärasust. Pakkumise tulemuste kohta koostatakse protokoll kindlaks määratud aja jooksul.
12
Metsmik
müügiprotsess
Protokoll saadetakse kõigile pakkumisel osalenud ja pakkumistingimusele vastanud osavõtjatele ning metsaomanikule. Kui enampakkumine õnnestus, valmistab metsaühistu ette kasvava metsa raieõiguse lepingu metsaomaniku ja ostja vahel. Eri ühistud võivad kasutada erinevaid lepinguid. Lepingutega saab tutvuda enne esinduslepingu sõlmimist. Kui enampakkumine on avaldatud Erametsa portaalis, peab tähtaja möödumisel metsaühistu teate kohaselt pakkumiskuulutuse järel kuvama märget “Müüdud” või “Pakkumise tähtaeg möödunud”. Kui enampakkumine ei õnnestunud, võib metsaomanik otsustada, kas korraldada uus pakkumine või lõpetada esindusleping metsaühistuga.
Raieõiguse võõrandamisel ülestöötatud sortimentide alusel on ühistuga võimalik sõlmida esindusleping ülestöötamise, kokkuveo ning puidu realiseerimise korraldamiseks. Esinduslepingusse on soovitatav märkida: •• metsaomaniku ja metsaühistu õigused, kohustused ja vastutus tööde teostamisel; •• teenuse osutamise periood; •• pakutavate teenuste nimetus ja hind, teenuste eest tasumise tingimused; •• metsamaterjali realiseerimise tingimused ja kord; •• realiseeritud metsamaterjali eest tasumise kord; •• esinduslepingu lõppemise või lõpetamise tingimused. Metsaühistu kaudu metsamaterjali müügi eelised on: •• ühiselt suuremate puidukoguste müük, mis annab võimaluse küsida lõppostjalt paremat hinda või kehvade turutingimuste olukorras erikokkuleppeid; •• madala puidunõudluse korral müügilimiitide saamise võimalus; •• metsaomanikele soodsamate lepingute sõlmimise võimalus; •• rohkem võimalusi logistika korraldamiseks, mis aitab kokku hoida ülestöötamise ja erineva sortimendi transpordi pealt; •• ühistuline puidu varumine võimaldab optimeerida maksusid; •• kasuks tuleb metsaühistu kompetents erinevate sortimentide tekitamise ja järelevalve teostamise osas. Metsamaterjali ühismüügi puuduseks võib lugeda raha laekumise veidi pikemat perioodi ning suuremat dokumentide hulka. Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
13
Puidu müük
Hinna kujunemine
14
Suurema raietulu eeldusteks on: •• •• •• •• ••
sobiva raieaja planeerimine; turusituatsiooni arvestamine; raietööde läbimõeldud korraldamine ehk tehnoloogia valik; ümarmetsamaterjalidele esitatavate kvaliteedinõuete tundmine; optimaalne ja oskuslik järkamine.
Hinna kujunemisel on palju tegureid, milleks on muu hulgas: •• raieliik; •• müügi ettevalmistustööde maksumus (raielangi tähistamine, turu-uuringu läbiviimine sortimentatsiooni kindlakstegemiseks, puude märkimine); •• raietööde järelevalve kulud; •• raie tehnoloogia (masin- või käsiraie); •• raieteenuse maksumus; •• sortimendi oskuslik järkamine; •• kokkuveoteenuse maksumus; •• väljaveoteenuse maksumus; •• vastuvõetava metsamaterjali mõõtmise õigsus. Lageraiest saadakse rohkem tulu kui hooldusraietest. Lageraiet on lihtsam teha, raiutav puidukogus on suurem, kasutada saab võimsamaid masinaid. Tööde järelevalvet on lihtsam teha. Masinraie on odavam kui käsiraie. Pikema kokkuveotee korral on kulutused suuremad, sortimendi valikul on soovitatav lõigata võimalikult palju ühte kohta realiseeritavat puitu, et vähendada poolikute koormate vedamist.
14
Metsmik
hinna kujunemine
Kuidas raiuda kasulikumalt Jaga tüvi võimalikult hinnalisteks osadeks. Kasuta tüve palgiosa maksimaalselt (tee ka hinnalist tooreoksalist ladvapalki). Järka alati enne kvaliteedimuutust või puiduriket (näiteks tulioks). Ära jäta kõverust palgi keskele (leia sirgemaid lõikusid). Kasuta erinevaid soovitud pikkusmõõte vastavalt vajadusele.
Enne vaatan puu üle, siis alles langetan
PABERIPUIT
PABERIPUIT
Kõverused
TOOREOKSALINE PEENPALK
C- VÕI D-KLASSI PALK
Tulioks
KUIVAOKSALINE B- VÕI C-KLASSI PALK
OKSAVABA A-KLASSI PALK
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
15
Puidu müük
Kasvava metsa eest makstav hind sõltub peamiselt puistu koosseisust, puidu kättesaadavusest (aasta ringi või ainult külmunud pinnasega), kokkuveo kaugusest, tüvemahust, alusmetsa olemasolust ja iseloomust, metsakahjustuste olemasolust ja ulatusest, raiemahust, allesjäetavate seemnepuude hulgast ning looduskaitselistest piirangutest. Optimaalne järkamine ja puidu kvaliteedi tagamine Raieküpseks saamiseks peab okaspuu kasvama peaaegu sada aastat, lehtpuu mõned aastakümned vähem. Puu mahavõtmiseks ja töötlemiseks kulub saemehel 5–15 minutit, langetustraktoril aga keskmiselt vaid minut.
Järgates oskamatult ja kiirustades, võib kaotada olulise osa võimalikust kasust mõne minutiga.
Tähtis on leida konkreetsele raiealale optimaalne sortimentide valik (üksikute nottide transpordi ja müügiga kaob loodetud tulu). Kui järgata metsamaterjal nii-öelda valesse mõõtu, võib juhtuda, et sellele metsamaterjalile on keeruline leida ostjat. Metsamaterjali kvaliteet sõltub sortimendi pikkusest, läbimõõdust, okste laasimise kvaliteedist, noti kõverusest ja puidu riketest. Masinlõikuse korral on soovitav kontrollida harvesteri kalibreerimist. Pikka aega metsas või laoplatsil seisnud puitmaterjal kuivab ja lõheneb liigselt, mis viib kokkuvõttes alla nii puidu kvaliteedi kui ka müügist saadava tulu. Soojal ajal raiutud materjal võib rikneda mõne kuuga. Tuule ja päikese käes (nt kevadel) võivad mõne nädalaga noti otstesse tekkida sügavad kuivamislõhed. Mõõtmine Erinevate metsamaterjalide puhul kasutatakse erinevaid mahuleidmise võtteid. Virnmaterjalide mõõtmisel on kasutusel ruumimeeter ja tihumeeter.
16
Metsmik
hinna kujunemine
Tihumeeter (tm) on üks kuupmeeter ilma õhuvahedeta puitu, mõõdetuna või hinnatuna ilma kooreta või koos koorega. Ruumimeeter (rm) on üks kuupmeeter virnastatud metsamaterjali koos õhuvahedega. Kasutatakse peamiselt kütte- ja paberipuu metsamaterjali arvutamiseks. Virna pikkus mõõdetakse maapinnalt. Virna kõrguse mõõtmiseks tuleks virna kõrval olevad notid virna tõsta või kujutada ette võimalikult kandilist virna. Virna laiust kindla pikkusega materjali puhul pole vaja eraldi mõõta. Kui virnas on erineva pikkusega notte, tuleb teatud hulk täpselt üle mõõta ning nende keskmine aritmeetiline laius võtta virna laiuseks. Virna maht võetakse pikkus x laius x kõrgus ning saadakse virna maht ruumimeetrites. Mahu teisendamiseks tihumeetriteks korrutatakse saadud tulemus läbi virna täiuse koefitsiendiga. Virna tihumeetriteks üleviimise koefitsient sõltub peamiselt nottide keskmisest läbimõõdust, kõverustest, koore paksusest ja virna tihedusest. Väljakujunenud koefitsiendid “Metsaomaniku käsiraamatu” (2012) andmetel on järgmised (sortimendi pikkus 3 m): •• •• •• •• ••
lehtpuu küttepuit 0,50, okaspuu küttepuit 0,54, kase paberipuit 0,50–0,54, haava paberipuit 0,50–0,54, okaspuu paberipuit 0,54–0,55.
Palkide, pakkude ja nottide mahu arvutamiseks kasutatakse virna mõõtmist harva. Nende mahu leidmiseks kasutatakse metsamaterjalide mahutabeleid. Tarbesortimentide mahtu arvestatakse ilma kooreta. Mahu leidmiseks on vajalik metsamaterjali pikkus ja läbimõõt. Palgi läbimõõt mõõdetakse ladvapoolse otsa poolt juhuslikus suunas, risti palgi pikiteljega. Kui palgi ots on ovaalne, tuleb mõõta suurim ja väikseim diameeter millimeetri täpsusega ja arvutada aritmeetiline keskmine.
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
17
Puidu müük
Mõisted Tihumeeter (tm) on 1 m3 tihedat, õhuvahedeta puitu. Tihumeetri abil väljendatakse puutüve ja selle osade mahtu ning puistu tagavara. Ruumimeeter (rm) on 1 m3 virnastatud metsamaterjali koos õhuvahedega. Kasutatakse metsamaterjalide (peamiselt kütte- ja paberipuidu) virna mahu arvestamisel. Ruumimeetrite teisendamisel tihumeetriteks kasutatakse vastavaid virnatäiuse koefitsiente. Koefitsient sõltub virna ladumistihedusest, nottide keskmisest läbimõõdust, pikkusest, kõverusest, puuliigist jne. Hakkpuit
raiejäätmete või võsa purustamise käigus saadud toode
Nott
puutüve laasimisel ja järkamisel saadud puutüve üksik osa
Virn
ühesuunaliselt üksteise kõrvale ja peale laotud nottide kogum
Raiejäätmed
raie käigus tekkiv kõrvalsaadus. Puuosad, mis esialgu jäävad metsa (oksad, ladvad, tüükajupid, vigastusega tüveosad, juhuslikult mahajäänud sortimendid, lõigatud alusmets). Raiejäätmeid kasutatakse kas kokkuveotee tugevdamiseks või hakkpuidu tootmiseks.
Kogupuit
laasimata puutüved; kasutatakse ka sõna “võratüves”
Mahutabelid
mahuvalemite abil koostatud tabelid, millega saab ilma arvutamata leida palkide, nottide ja pakkude mahtu
Palk
teatud miinimummõõtmeid ületav laasitud ja järgatud tüveosa, mis sobib saematerjali valmistamiseks
Pakk
tüveosa, mis omadustelt sobib vineeri või ehituspuidu tootmiseks
18
Metsmik
M채rkmed .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
19
Puidu m端端k
.................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ....................................................................................................
20
Metsmik
Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
Puidu m端端k
Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks
Metsmik