3 metsa dokumentatsioon

3

Metsa dokumentatsioon Lepingud Teatised Hinnainfo Toetuste taotlemine, kontaktid

Metsmik

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsa dokumentatsioon

Teised samast sarjast ilmunud väljaanded 1 2 3 4 5 6

Raie planeerimine Puidu müük Metsa dokumentatsioon Kohustused ja maksustamine Metsa majandamise vormid Seadusandlus

Kasutatud allikad: SA Erametsakeskus portaal www.eramets.ee PRIA portaal www.pria.ee Riigiportaal eesti.ee Õigusportaal “Jurist aitab” www.juristaitab.ee “Võlaõigusseadus” “Metsaseadus” “Metsa majandamise eeskiri” “Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded”

SA Erametsakeskus väljaanne 2013

Metsmik

Sissejuhatus Selleks et kasvava metsa või metsamaterjali müük oleks mõlemale poolele meel­ div kogemus, on vaja tehingu tingimused läbi mõelda ja lepingusse kirja panna.

See väldib hilisemaid arusaamatusi. Lepingu sõlmimiseks peavad olema nõuete­ kohased algdokumendid ning ka need tuleb arusaamatuse vältimiseks vormista­ da õigel ajal. Metsaga seotud lepingutele on metsaseadusega ette antud kindlad tingimused, mis lepingusse kirja tuleb panna ja missuguses vormis tuleb leping sõlmida.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik

Lepingud

3

Leping on lepinguosaliste vaheline kokkulepe, mille eesmärk on saavuta­ da mingi õiguslik tagajärg.

Võlaõigusseaduse järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi te­ gema või tegemata jätma.

Kui leping on sõlmitud, on see täitmiseks kohustuslik. Lepingu sisuks on kokku­ lepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Le­ pingu võib sõlmida suuliselt või kirjalikult, kui seaduses ei ole toodud lepingu kohustuslikku vormi.

Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole soovile tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingu sõlmijad on lepingu allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingu.

Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõl­ mitud alates lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest.

Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid: •• lepingu sõlmimise aeg ja koht; •• lepingupooled; Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

3

Metsa dokumentatsioon

•• lepingu objekt (ostetav asi, kaup või teenus); •• materiaalne väärtus (asja, kauba või teenuse hind) ning arvelduse regu­ latsioon (arvelduskontode numbrid); •• poolte kohustused (asja üleandmine ja vastuvõtmine, kvaliteedi tagami­ ne, tasumine); •• tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks); •• sanktsioonid kohustuse rikkumise korral; •• lõppsätted ja muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumen­ did, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord); •• poolte allkirjad.

Kirjalik leping Kirjaliku lepingu korral peavad lepingupooled lepingudokumentidele omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Sellisel juhul peab leping sisaldama küll lepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sä­ testatud teisiti. Elektrooniline vorm tähendab, et leping on vormistatud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab lepingupoolte nimesid ning on nende poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav le­ pingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga.

Notariaalne leping Lepingu kirjaliku vormi võib asendada lepingu notariaalse vormiga. Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkir­ jad tõendab notar. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine, mis tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik te­ hingud, mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud.

Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada: •• kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmi­ se tehingud; •• elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pan­ timise tehingud; 4

Metsmik

lepingud

•• •• •• ••

abieluvaraleping; äriühingu asutamisleping või asutamisotsus; osaühingu osa võõrandamise leping; õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.

Notaril on õigus võtta notariaaltoimingute eest tasu vastavalt seaduses kehtesta­ tud notari tasu määradele.

Suuline leping Kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus, loetakse seda suuliselt sõlmitud lepinguks. Kõik suhtlemise käigus saavutatud kokkulep­ ped ei ole siiski õiguslikult siduvad. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppe õigusega tagatud iseloom.

Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Prob­ leem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada; kui vähegi võimalik, tuleks lepinguid sõlmida kirjalikult.

Lepingute kasutamine Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale ko­ hustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Müügileping on tüüpiline võlaõiguslik leping.

Seadusega ette nähtud või omavahel kokkulepitud vormis sõlmitud lepingut saab muuta ainult samas vormis. Lepingu seaduses sätestatud või kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on leping tühine.

Esindaja Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist esindussuhtega.

Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning sellele, kuidas kumbki tekib: • • Seadusjärgne esindus – ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav õigus või kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olene­ Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

5

Metsa dokumentatsioon

mata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eel­ kõige perekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18-aastase lapse sea­ duslik esindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaks selle juhatus. Lapsevanema esindusõigus tuleneb Perekonnaseaduse 10. peatükist. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

•• Lepinguline esindus – on välistatud, kui puudub vastav kokkulepe esin­ daja ja esindatava vahel.

Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta õigusi ja kohustusi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldre­ gulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest.

Esimene ja kõige tähtsam esinduse eeldus on see, et tehingut saaks üldse esindaja kaudu teha. Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kok­ kuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Seadusest tulenevad isiklikud tehingud on näiteks abiellumine või testamendi tegemine. See tuleneb nende tehingute ülimalt isiklikust iseloomust. Kui tehingu tegemise isiklikkus ei tulene seadusest või kokkuleppest, võib see tuleneda tehingu olemusest.

Metsa majandamise seisukohast tehingute tegemist esindaja kaudu piira­ tud ei ole, kuid kindlasti tasub hoolikalt kaaluda kasutusvalduse seadmise otstarbekust esindaja kaudu. Kui omanik otsustab siiski kasutusvalduse seadmisel lubada ennast esindada, peab ta olema veendunud, et on oma tahet esindajale põhjalikult selgitanud ja volikirjas seda üheselt mõisteta­ valt ka väljendatud. Kasutusvalduse seadmisel peab esindajal olema nota­ riaalne volitus.

Volikiri ja esindusõigus Volikiri tõestab, et esindajal on esindusõigus olemas ja kolmandad isikud saavad sellele tugineda. Seadusega ei ole kindlaks määratud volituse vormi, vaid sätesta­ takse üldpõhimõte, et volitus peab olema samas vormis, mis tehing, mille tegemi­ seks kedagi volitatakse. Metsaga tehtavate tehingute puhul peavad lepingud ja ak­ 6

Metsmik

lepingud

tid olema kirjalikusvormis, seega peab ka volitus olema kirjalik. Näiteks peavad kõik kinnisasjadega tehtavad tehingud olema notariaalselt tõestatud, mis tähendab, et ka sellise tehingu sõlmimiseks antav volitus peab olema notariaalselt tõestatud.

Esindussuhe lõpeb juhul, kui: •• esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; •• tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks; •• volituse tähtaeg möödub; •• saabub tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; •• esindatav võtab volituse tagasi; •• esindaja loobub volitusest; •• see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust; •• volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; •• esindatav sureb; •• esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; •• kuulutatakse välja esindatava pankrot; •• esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus; •• esindatav võtab volituse tagasi; seda võib ta teha igal ajal ja igal põhjusel.

Metsaga tehingute tegemisel on kohustus sõlmida kirjalikus vormis leping järgmiste tehingute puhul: •• kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, •• metsamaterjali võõrandamine, •• metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmine.

Lubatud on sõlmida ka suuline leping, kuid sellisel juhul tuleb vormistada ­kirjalik akt. “Metsaseaduse” § 37 kehtestab kohustuslikud andmed, mis lepingus või aktis peavad olema.

Raieõiguse võõrandamise lepingu kohustuslikud punktid Kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel vormistatud kirjalikus aktis mär­ gitakse vähemalt: •• raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; •• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

7

Metsa dokumentatsioon

•• metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); •• tehtava raie liik; •• raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeet­ rites; •• raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatiste numbrid.

Metsamaterjaliga seotud lepingute kohustuslikud punktid Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsa­ materjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamater­ jali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: •• metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustami­ seks andja ja võtja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; •• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; •• metsamaterjali asukoht; •• metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide kaupa; •• metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad; •• metsateatiste numbrid.

Lepingule või aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmi­ se akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui kirjalikus lepin­ gus või suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsa­ materjali valdamise alus üleandmise-vastuvõtmise akti vormi nõuete kohaselt.

Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise lepingut või akti peavad nii võõrandaja kui omandaja ning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja säilitama seitse aastat.

Lepingute ja aktide näidised leiab SA Erametsakeskuse portaalist: www.eramets.ee/blanketid 8

Metsmik

Teatised

9

Metsateatis Planeeritavatest töödest tuleb metsaomanikul teavitada metsa asukohajärgset Kesk­ konnaametit. Selleks täidab metsaomanik metsateatise.

Metsateatist saab esitada •• paberkandjal tähtkirjana, •• paberkandjal allkirja vastu üleandmisega, •• e-metsateatisena, •• elektroonilise kanali kaudu digiallkirjastatult.

Metsateatis tuleb esitada: •• kavandatavate raiete kohta, •• kavandatava metsa uuendamise kohta, •• metsakahjustuste kohta, •• pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui omanik on nendest teada saanud.

Uuendus-, harvendus- ja valikraieid saab planeerida ja teha üksnes kehtivate inventeerimisandmete olemasolul.

Metsateatis tuleb esitada ka kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise kohta.

Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esin­ damisõigust tõendav dokument.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

9

Metsa dokumentatsioon

15 tööpäeva jooksul kontrollib Keskkonnaamet kavandatud tegevust ning teeb metsateatisele märke “lubatud” või kui planeeritud tegevus ei vasta nõuetele, siis märke “ei ole lubatud”. Tegevuse keelamist põhjendab Keskkonnaamet kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.

Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimi­ seks aega kuni 30 tööpäeva.

Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsa­ teatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul metsatea­ tise kättesaamise päevast arvates. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuu jooksul.

Metsaomanik võib oma kinnistult ühe aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esi­ tamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 3 tm metsamaa 1 ha kohta selles metsaosas õigusaktiga lubatud raie korras.

Kui metsa kohta ei ole kehtivaid inventeerimisandmeid, tohib sellisel viisil teha ainult sanitaarraiet, kuna “Metsaseaduse” § 11 lõige 42 nõuab uuen­ dus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kehtivaid inventeerimisandmeid.

Kui inventeerimisandmed on olemas, tohib raiuda aastas kolm tihumeet­ rit puitu hektari kohta, aga mitte üle 20 tm kinnisasja kohta sellise raie­ võttega, nagu rinnaspindalast, vanusest või diameetrist lähtuvalt “Metsa­ seaduse” alusel selles metsaosas teha võiks. Kaitsealadel peab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitse-eeski­ ri). Kui mingis metsaosas on raie mingil põhjusel keelatud, ei tohi ka ilma metsateatiseta sealt puitu varuda.

Metsateatise vorm ja esitamise tingimused on leitavad Keskkonnaameti kodule­ helt www.keskkonnaamet.ee/teenused/metsandus-2/metsateatis/ ning SA Era­ metsakeskus portaalist www.eramets.ee/blanketid.

10

Metsmik

teatised

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse või metsa­materjali kohta ostu-müügitehingu teatise paberil või elektrooniliselt. Tea­ tis esitatakse elektrooniliselt, kui sellel näidatakse enam kui kümme tehingut.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel tuleb teatis esitada alati, sõltumata müüdud kogusest. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihu­ meetrit metsamaterjali aastas. Kui müüdud metsamaterjali kogus ületab 20 tm, tuleb teatis esitada kogu müüdud metsamaterjali kohta. Oluline on jälgida, et deklaratsioonile märgitakse õige metsamaterjali realiseerimise aeg.

Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Teatise saab esitada: •• väljastusteatega tähtkirjaga, •• digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga või •• e-maksuameti kaudu.

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatis on leitav SA Era­ metsakeskus kodulehelt www.eramets.ee/blanketid ning Maksu- ja Tolliameti ko­ dulehelt emta.ee/index.php?id=929.

Muu dokumentatsioon Ekspertiis Metsaomanik võib taotleda metsauuendusekspertiisi ja metsakaitseekspertiisi.

Mõlemat ekspertiisi teeb Keskkonnaamet. Ekspertiiside tellimise ja tegemise kor­ ra kehtestab “Metsa majandamise eeskirja” § 22.

Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik vormikohase taotlu­ se (MME lisa 4) Keskkonnaametile. Ekspertiisi alusel on metsaomanikul võimalik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

11

Metsa dokumentatsioon

taotleda metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saami­ seks, kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisa­ va taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus.

Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsa­teatise metsakahjustuse kohta või vormikohase taotluse (MME lisa 4).

Saadud info põhjal algatab Keskkonnaamet ekspertiisi: •• ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja leviku tõkes­ tamiseks; •• omanike nõusolekul piirangute kehtestamiseks, et vältida metsa liig­ sest kasutamisest puhkuseks ja vaba aja veetmiseks tekkida võivaid kahjustusi.

Metsakaitseekspertiis tehakse metsaomaniku tellimusel: •• tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjus­ tatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite taga­ järjel halva tervisliku seisundiga metsas lageraie tegemiseks; •• metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindala ja täiusega puistu uuendamiseks.

Taotlus metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kätte­ toimetatuks, kui: •• esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; •• tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; •• esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroo­ nilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsateatise, metsaomaniku taotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või Kesk­ konnaametilt tellimuse saabumisest arvates.

Metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega 12

Metsmik

teatised

ajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi te­ gemine ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikenda­ mise otsus saadetakse metsaomanikule 20 tööpäeva jooksul metsateatise, metsa­ omaniku taotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või Keskkonnaametilt tellimuse saabumisest arvates, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjused ning ekspertiisi tegemise aja.

Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.

Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse arvamus, mis sisaldab: •• ekspertiisi tegemise põhjuseid; •• metsa seisukorra hinnangut; •• eksperdi arvamust, metsakaitseekspertiisi korral soovitusi metsakaitse­ tööde tegemiseks.

Taotlus metsa uuendamise või uuendamisvõtete rakendamise tähtaja ­pikendamise kohta Kui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa huk­ kumise põhjuste või õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumist põhjendatud, esitab metsaomanik Keskkonnaametile vormikohase taotluse (MME lisa 3) uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.

Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tin­ gimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine viie aasta kestel võimalik, esitab metsaomanik Keskkonnaametile esitatud vormikohase taotluse (MME lisas 3) metsa uuenemi­ se tähtaja pikendamiseks.

Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetakse kätte­toimetatuks, kui: •• esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; •• tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; •• esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroo­ nilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

13

Metsa dokumentatsioon

Keskkonnaamet kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnangu uuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendami­ se või metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.

Keskkonnaamet teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahulda­ mise korral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise täht­ aeg, taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.

Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Keskkonnateabe Keskus.

Veoseleht Metsamaterjali veoks üleandmisel peab üleandja tõendama, et metsamaterjal tal­ le kuulub. Vedaja peab selles veenduma. Metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks “Metsaseaduse” § 37 alusel on: •• raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise või muu eraõiguslik leping või suulise lepingu sõlmimise korral kirjalik akt; •• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis; •• isikut tõendav dokument.

Kui metsamaterjali omanik ja vedaja on eri isikud, peab metsamaterjali vedajal, kui ta veab metsamaterjali väljaspool selle omaniku kinnistut avalikult kasutata­ val teel, olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.

Veoseleht vormistatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.

Elektrooniline veoseleht peab olema kättesaadav ja vajaduse korral välja trüki­ tav metsamaterjali omanikule, saajale ja vedajale. Riiklikule järelevalveasutusele peab elektrooniline veoseleht olema kättesaadav riigi infosüsteemide andme­ vahetuskihi X-Tee kaudu.

14

Metsmik

teatised

Paberil veoseleht vormistatakse kolmes eksemplaris, millest esimene kuulub metsamaterjali omanikule, teine saajale ja kolmas vedajale. Kui metsamaterjali omaniku, vedaja ja saaja isikud kattuvad, siis vormistatakse veoselehe eksemplare vastavalt tegelikult osalevate isikute arvule.

Sellise metsamaterjali vedamisel, mille raiel ei eeldata metsateatise ole­ masolu (“Metsaseaduse” § 41 lõige 14), peab vedajal kaasas olema isikut ja metsamaterjali päritolu tõendav dokument (“Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raie­ õiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded” § 4 lõige 3).

“Metsaseaduse” § 41 lõike 14 kohaselt võib metsaomanik metsateatist esitamata raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa 1 ha kohta raie korras, mis on selles metsa­ osas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aas­ tas. Metsateatist ei esitata ka juhul, kui puit raiutakse mittemetsamaalt. Sõltuvalt omavalitsuses kehtestaud reeglitest, võib olla vajalik raie kooskõlastamine oma­ valitsusega. Igal juhul tasub enne raie alustamist mittemetsamaal võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, mille territooriumil puid soovitakse langetada.

Veoselehele peavad olema kantud järgmised andmed: •• veoselehe number ja kuupäev; •• metsamaterjali omaniku ja esindaja nimi, isiku- või registrikood, telefoni­ number ning aadress, esindaja korral esindusõiguse alus; •• metsamaterjali valdamise alus: kui metsamaterjal on saadud raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel, lisatakse ka võõranda­ mislepingu number ja kuupäev, võõrandaja nimi, isiku- või registrikood ja aadress; kui metsamaterjali valdamise aluseks on metsateatis, siis li­ satakse metsateatise number; muudel juhtudel lisatakse katastriüksuse tunnus, millelt metsamaterjal pärineb;

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

15

Metsa dokumentatsioon

•• metsamaterjali veo lähtekoht (maaüksuse või laoplatsi nimi ja aadress) ja sihtkoht (metsamaterjali saaja nimi ja sihtkoha aadress); •• lähetatud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites; •• veokijuhi nimi, isikukood, telefoninumber ning aadress; •• veoki, haagise kasutamise korral ka haagise riiklik registreerimisnumber; •• väljasõidu kuupäev ja kellaaeg; •• vastuvõetud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites ning vastuvõtmise kuupäev.

Veoseleht vormistatakse iga koorma kohta eraldi. Ühe veoselehe alusel võib vedu toimuda siis, kui metsamaterjali veetakse samale saajale samast lähtekohast sa­ masse sihtkohta ning veoselehele märgitakse andmed kõikide selle veoselehe alusel lähetatavate ja vastu võetavate koormate kohta ning kui vedu toimub küm­ ne järjestikuse kalendripäeva jooksul.

Metsamaterjali omanik peab väljastatud veoselehtede kohta arvestust.

Metsamaterjali omanik ja saaja säilitavad veoselehte pärast vedu 7 aastat.

Metsamaterjali veoseleht on leitav SA Erametsakeskuse portaalist: www.eramets.ee/blanketid

16

Metsmik

Hinnainfo

17

Metsamaterjali hinnad on pidevas muutumises. Hinnad erinevad sõltuvalt puu­ liigist, lõigatud sortimendist ning puidu kvaliteedist. Eri kokkuostjad vajavad erinevat metsamaterjali ning seetõttu on otstarbekas alati enne metsa lõikamist uurida, millist puuliiki ja millises pikkuses vajatakse. Üldise ülevaate eri metsavarujate hindadest leiab ka SA EMK kodulehelt www.eramets.ee/muugikanalite-andmebaas. Ümarpuidutöötlejate andmebaasi on koondatud üle 300 ettevõtte, mis tegelevad väga erineval viisil (ümar)puidu kasutamisega: alustades mehhaanilisest töötle­ misest kuni soojusenergia tootmiseni. Lisaks sellele on ära toodud valik ettevõt­ teid, kes tegelevad puidukaubandusega. Andmeid ettevõtete kohta on kogutud eri andmebaasidest. Pidevate muudatuste tõttu ei saa andmebaas garanteerida andmete täielikku õigsust.

Samas on leida ka metsatööstuse hinnainfo, mille koostajaks on OÜ Tark Mets, Heiki Hepner (www.eramets.ee/metsatoostuse-hinnainfo).

Veebilehel register.metsad.ee/avalik/ on võimalus vaadata puidu kokkuostukohti.

Nende vaatamiseks tuleb kaart suurendada maakonna tasemele ja lülitada vasa­ kul “Kaardikihtide” menüüs sisse vajalik kiht.

Jooksvat infot lepingupartnerite hindade kohta saavad keskühistu Eramets liik­ meks olevad metsaühistud.

Puidu impordi ja ekspordialast infot leiab ka Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt www.keskkonnainfo.ee/main/index.php.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

17

Metsa dokumentatsioon

18 Toetuste taotlemine, kontaktid

Toetuste taotlemine Toetused jagunevad riigisisesteks ja Euroopa Liidu (EL) toetusteks. Toetusi era­ metsaomanikele on võimalik taotleda sihtasutusest Erametsakeskus (SA EMK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).

SA EMK toetuste nimekirja kuuluvad nii EL-i kui ka riigisisesed toetused on järgmised: Euroopa Liidu metsandustoetused on Eesti maaelu arengukava metsandus­ meetmed, mida rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.

EL-i toetused: •• Natura metsa toetus (MAK meede 2.7), •• metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.1), •• kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.3), •• metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.3).

Riigisisesed metsandustoetused on riigieelarvest finantseeritavad toetused era­ metsanduse edendamiseks. Toetusi saavad erametsaomanikud ja metsaühistud.

Toetatavad tegevused ja toetuste määr kinnitatakse igal aastal uuesti. 2012. aasta toetused on loetletud järgnevalt.

Riigisisesed toetused erametsaomanikele: •• nõustamise ja koolitamise toetus, •• metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus, •• metsa uuendamise toetus, 18

Metsmik

Toetuste taotlemine, kontaktid

•• pärandkultuuri säilitamise toetus, •• metsamaaparandustööde toetus.

Riigisisesed toetused metsaühistutele: •• metsaühistu toetus.

Muud riigisisesed toetused: •• konsulentide kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus, •• vääriselupaiga säilitamise toetus.

PRIA toetused erametsaomanikele on: •• nõuandetoetus (MAK meede 1.3), •• metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.2), •• põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus (MAK mee­ de 1.8).

Kontaktid SA EMK Aadress: Mustamäe 50, 10621 Tallinn Toetuste infotelefonid ja e-posti aadressid: Natura metsa toetus: 683 6058, 683 6064, natura@eramets.ee Metsameede: 683 6065, 683 6059, metsameede@eramets.ee Riigisisesed toetused: 683 6051, siseriiklik@eramets.ee PRIA keskus Aadress: Narva mnt 3, Tartu PRIA investeeringutoetuste infotelefon: 737 7678 E-posti aadress: info@pria.ee PRIA registrite osakond Aadress: Sõbra 56, Tartu PRIA registrite osakonna infotelefon: 731 2311 Skype: priaregistrid Registrite osakonna faks: 731 2301 PRIA maakondlikud infotelefonid ja e-posti aadressid on leitavad aadressil www.pria.ee/et/pria/teenindusbrood.

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

19

M채rkmed .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... .................................................................................................... ....................................................................................................

20

Metsmik

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsa dokumentatsioon

Metsmik Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik