Sinu mets nr 50 aprill 2018 by SA Erametsakeskus

Nr 5O METSA Ã&#x2022;PPELEHT

Aprill 2O18

Erametsanduse toetused SA Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid.

Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise toetus

Kati Tael

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Piia Kiivramees

Metsamaaparandustööde toetus

Piia Kiivramees

siseriiklik@eramets.ee piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

Pärandkultuuri säilitamise toetus

Mart-Ants Pavelson

mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263

Natura metsa toetus

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo

natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee 5668 3263 Indrek.reinsoo@eramets.ee 5683 3428

Metsameetme toetused

Imre Kari Triin Nõmmik

Toetused metsaühistutele

Kadri Laur

Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Piia Kiivramees

E-post

siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee 5683 1805 piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

metsameede@eramets.ee imre.kari@eramets.ee 5683 6537 triin.nommik@eramets.ee 5356 7390 kadri.laur@eramets.ee 5683 1803 piia.kiivramees@eramets.ee 5668 3904

Erametsaportaal: www.eramets.ee Sealt leiab ka kohalike metsaühistute ja konsulentide kontaktandmed. Oma metsaküsimustega tasub alati nende poole pöörduda.

MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

Telefon

Sinu Metsa küsimused ja teemade ettepanekud on oodatud aadressil sinumets@eramets.ee

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Tallinna maantee 22 (IV korrus), 79512 Rapla. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.

sisukord

Sisukord

METSAOMANIK

4 Valitud tarkust metsauuenduskevadeks 6 Lindude parim kaitsja on metsaomanik ise 7 Kas istutada võib kõiki Eesti puuliike? 8 RMK hakkab maid ostma ja müüma 9 Erametsakeskus kolis Raplasse 10 Uudiseid metsateadlastelt 11 Määrajad kolivad arvutisse ja nutitelefoni

Metsa õppeleht

JAHIMEES

12 Miks on helisummuti jahil vajalik? 13 Linnujaht ei vaja liigseid regulatsioone 14 Jälle see kärntõbi! Metslooma ravida ei saa, koera aga küll 16 Jahindus kui looduskaitse 17 Jahil käimine muutub mugavamaks 18 Sigade Aafrika katk, kronoloogia 19 Kas oma metsas võib metsloomi toita?

6 TEATED

28 Eesti Jahimeeste Seltsis 29 Erametsaliit teatab 30 Metsaühistu annab nõu METSAELU 31 Tarvilist tarkust Luua 20 Mida linnupesakaste metsa viies silmas metsanduskoolist! pidada? AMETLIK INFO 21 Pesakastide projekt kulgeb Vilsandilt 32 Natura hüvitise küsimiseks on vaja Viru- ja Võrumaani toimivat ID-kaarti või mobiil-ID-d! 22 Selle aasta märgid 33 Elamumaal asuvale metsale toetust 23 Puude rahvapäraseid nimesid ei saa 24 Metsas elavad valdavalt väikesed 34 Uudised vihmaussiliigid 26 Kuidas sisse seada oma puidutöökoda?

Välja andnud

SA Erametsakeskus

Projektijuht

Kertu Kekk, tel 5596 7682, e-post kertu.kekk@eramets.ee

Rahastanud

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Teostus

AS Eesti Meedia

Toimetanud

Viio Aitsam, tel 526 9787, e-post viio.aitsam@gmail.com

Kujundanud

Anna Budanova

Esikülje foto

Leili Mihkelson – metsaistutajad

17 sinu mets

aprill 2O18

metsaomanik

Valitud tarkust metsau Istutamise eelis on, et nii saab ühevanuselise puistu kiiremini ja ühtlasemalt kui looduslikku uuendust oodates. EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

Mis puhkudel tuleks metsa uuendada istutades ja millal tasub jätta raiesmik looduslikule uuendusele? Seaduskuulekas metsaomanik peab vaatama, et raielank oleks uuenenud ettenähtud tähtaja (sõltuvalt kasvukohatüübist 5 või 10 aastat) jooksul. Otsene kultiveerimiskohustus (hariliku männi külv või istutamine) on metsaseaduse kohaselt väga kuivades kasvukohatüüpides (leesikaloo, sambliku, kanarbiku). Üldisemalt on metsaomanikul kohustus rakendada raiesmikul metsa uuendamise võtteid (need on: maapinna ettevalmistamine, mida tehakse nii kultiveerimise eel kui ka loodusliku uuenduse soodustamiseks; külv, istutus, kultuurihooldus) kahe aasta jooksul raiest alates. Looduslikule uuenemisele on mõistlik raiesmik jätta, kui selleks on eeldused olemas, st piisav sobiva puuliigi seemnebaas või vegetatiivse uuenemise võimalus. Kännu- ja juurevõsu lootust on lehtpuudel (harilik haab, lepaliigid, harilik saar jt). Okaspuude ja arukase puhul tuleb hinnata, kas langile jäetud seemnepuudel või naabruses kasvavatel puudel on lootust seemneaastale. Viimaste aastate tähelepanekute järgi annab näiteks arukask järglasi paarisaastatel. Harilikul kuusel korduvad seemneaastad (4)5–6(9)-aastase vahega ja harilikul männil 3–4(5)-aastase vahega. Hea seemneaasta loob võimalused loodusliku uuenduse tekkeks. Et see oleks parem, oleks otstarbekas maapinda mineraliseerida – puuseemned jõuavad paremini mulda. Hariliku kuuse latva tasub vaadata mai lõpul, siis on seemneaastal näha violetjaid kuni helerohelisi käbisid.

sinu mets

aprill 2O18

Jutt käib, et juurepessuga nakatunud kuusiku järel tasub raiesmik uuendada lehtpuuga. Kas kändude töötlemine Rotstopiga muudab olukorda ja võiks ikkagi ka kuuske istutada? Rotstopiga töötlemine muudab olukorda siis, kui kännus juurepessunakkust pole. Rotstopi toimeaineks oleva seene hiidkooriku eosed n-ö vallutavad esimesena kännu ja ei anna juurepessu eostele eluvõimalust. Seega piirab Rotstopiga töötlemine juurepessu levikut. Kas kändude tagantjärele (raiest möödas 3 kuud) töötlemisest Rotstopiga ka kasu on? Hilisem töötlemine on tühi töö. Männikärsakakahjustuse vältimiseks soovitatakse okaspuukultuuride rajamine raiesmikule teha 2–3 aastat pärast raiet (vaid männikülvi võib teha kohe). Aga kust ma tean, kas männikärsakas on selles piirkonnas levimas? Ümbruskonnas ringi liikudes ja värskeid raiesmikke leides võib täie kindlusega väita, et võimalus kärsakate levikuks on täiesti olemas. Kas spetsiaalselt kärsakakahjustuste vastu töödeldud taimi võib rahulikult kohe pärast raiet maha panna? Kärsakatõrjeks töödeldud taimi võib kohe istutada. Küsimus on pigem tõrjevahendi valikus. Keemilised taimekaitsevahendid – nt Decis, Merit Forest jms, on lühikese toimeajaga (mõni nädal), vahatamine ja liivatamine seevastu pika toimeajaga. Millal on õige aeg istutada? Kevadel, kui muld on juba soe, aga taimed on veel puhkeseisundis. Esmalt tuleks istutada lehtpuud. Näiteks arukase puhul on Kagu-Eestis maa juba istutusvalmis ja taimed võiks istutuseks

Aeg taimi valida... Pilt on tehtud Maido Urbase puukoo

tuua Põhja-Eestist, kus need veel elutegevust alustanud pole. Sõltuvalt kevadest võib istutusaeg alata aprilli algusest ja kesta kuni mai lõpuni. Tähtis on, et istutatav taim saaks kasutada kevadist mullaniiskust. Liiga vara (nt keltsa peale) istutades ei ole saadud häid tulemusi. Kas turul kõigile taimi jätkub? Selleks kevadeks on meie taimlates sügisese inventuuri kohaselt olemas 27 mln taime. Kõigile ilmselt ei jätku. Taimed tulnuks aegsasti kasvatajalt ette ära tellida. Millal osta potitaimi, millal avatud juurekavaga taimi? Paljasjuurseid istikuid saab kasutada ka ettevalmistamata raiesmikul, potitaimed vajavad kindlasti maapinna ettevalmistamist. Potitaimed ei sobi viljakatesse kasvukohtadesse. Seal on oht,

metsaomanik

VIIO AITSAM

uuenduskevadeks

olis.

et külmakergitus nad kehval talvel maapinnast välja tõstab. Potitaimede kasuks räägib see, et nende juuri ei kärbita ja seega peaks nad pärast istutamist saama vähem kahjustatud juurepessust. Paljasjuursed istikud sobivad viljakatesse kasvukohtadesse. Reeglina on kuuseistikud 3–4-aastased, kuuse potitaimed aga 2–aastased. Väiksem taim vajab metsas rohkem hoolt rohttaimede tõrjumisel. Kui palju taimi hektarile planeerida? See sõltub puuliigist. Hariliku kuuse ja arukase puhul on tavaline ühele hektarile istutatav taimede arv 2000 (sead 2,5 x 2 m; sead e seatud asetus näitab: ridade vahekaugus x vahekaugus reas). Hariliku männi puhul istutatakse 3500–4000 taime/ha (2 x 1,2–1,4 m), hariliku tamme puhul 1200 taime/ha (3 x 2,7m), lehisetaimede puhul 1100 taime/ha (3 x 3m).

Kas kevadist maapinna ettevalmistust tuleks teha teistmoodi kui sügisel? Vahendid on samad ja erinevust pole, küll aga on erinevus n-ö kasutamisvalmiduses. Tähtis on ümberpööratud lapi vajumine. Kui istutada kevadel tehtud lapile kohe potitaim, võib see kuiva kätte jääda. Küll tehakse kevadel varakult liivasemates kasvukohtades koos maapinna ettevalmistusega männi külvi. Mis tööriist on kõige parem, et teha väikesel pinnal käsitsi maapinna ettevalmistust? Maakirve vanemad variandid sobiksid – saab mullakamara kolmest küljest lahti lüüa ja siis saadud lapi ümber tõmmata nii, et lapi põhi jääb peale. Kaasaegne maakirves on mõeldud rohkem istutamiseks, mitte lapi löömiseks.

Mida istutamisel kindlasti silmas pidada? Kõige tähtsam on, et taimel pandaks juured korralikult mulda. Samuti see, et istutusauk tehtaks istiku juurekava järgi, et ei pressitaks lopsakat juurepalli kitsasse prakku. Potitaime istutamisel peab istutustoru sobima poti suurusega. Liiga suure toruga väikest potti istutades jääb juurte ümber palju õhuruumi ja taim kipub kehvades oludes kuivama. Mis lehtpuuliike valida, kui tahta rajada raiesmikule segametsa? Segapuistu rajamisel tuleks kokku panna erineva valgusnõudluse ja kasvukiirusega liigid. Tüüpiline on kuuse-kase segakultuur. Tavaliselt kuusk kultiveeritakse ja kask lisandub looduslikult. Kui hooldustöödega kaske ei kärbi, jääb kuusk kasele kasvus alla II rindesse. Mändi kipub kask kui kiirekasvulisem puuliik piitsutama ja peremees peab olema hoolas, et mänd kase tõttu ei kannataks. Tamme ja kuuse koos kultiveerimisel peab olema valvas, et kuusk tamme ära ei lämmataks. Haava ja männi koos kasvatamisel tasub vaadata ka majanduslikku aspekti – haava juurevõsud on väga nobeda kasvuga. Mis arvestusega segapuistu okasja lehtpuud maha istutada? Männi puhul sobib segusse panna arukaske ja seda võiks teha grupiti või ribadena, nt 3–4 rida mändi ja 1–2 rida kaske. Nagu öeldud, tuleb edaspidi jälgida, et mänd kase tõttu ei kannataks. Räägitakse, et kuusk tuleks võimalusel istutada kännu kõrvale. Kas on veel selliseid levinud kasulikke istutamisnippisid? Kännu kõrvale istutades tuleks arvestada juurepessuga. Kui kuusik on olnud juurepessust vaevatud, ei ole pessu tekitajatel paremat levikupaika kui kärbitud juurtega paljasjuurne kuusetaim. Soovitatakse istutada ka kivi kõrvale – siis on taimel esialgu soojem. Vt ka lk 7 ja 30 sinu mets

aprill 2O18

metsaomanik

Lindude parim kaitsja on metsaomanik ise Vaidlus raiete keelamise üle lindude pesitsemise ajal kestab Eestis juba vähemalt 19 aastat.

aidluste esimene voor lõppes sellega, et riigimetsas hakati pidama kevadist raierahu alates 2003. aastast. Esialgu nimetati seda kevadsuviste raiete strateegia rakendamiseks. Sellest sai ka paremini aru, et ei lõpetatud mitte kõiki kevadsuviseid raietöid, vaid neid piirati arvestusega, et linnud saaks rahus pesitseda seal, kus häirimisoht suurem. Nii kestab see riigimetsas tänaseni. Erametsades üldist ametlikku raierahu pole. Läbi aja on leitud, et see on metsaomaniku enda otsustada – üldise tava järgi kevaditi suuri raietöid ette ei võetagi. Teisalt on peamiste ohustatud liikide kaitse seadusega nagunii juba reguleeritud, näiteks püsielupaigad, kus inimtegevus on keelatud või piiratud aasta ringi. Eelmise aasta algusest on vaidlus jälle teravam. Riigikokku ilmus seaduseelnõu, mis algselt isegi sõnastas üleüldise kevadsuvise metsatööde keelu – mullu juunis on algataja eelnõuteksti leebemaks muutnud. Osalised piirangud 2002. aastal nentis RMK toonane peadirektor Andres Onemar: «Kevadsuvine raiete vähendamine aitab kõige rohkem kaitsta linnustikku, mullastikku ja metsa alustaimestikku, kuid omab laiemat mõju kogu metsale ja teedevõrgule.» Looduskaitsjate esialgne ettepanek tollal oli keelustada metsaraie 1. aprillist 31. juulini. Aruteludes jõuti kompromissini, mida tagantjärele on meenutanud RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu Hiiu Lehes 2014: kevadsuviste raiete strateegia töötati välja koostöös ornitoloogiaühinguga. Jõuti kompromissini, et raiumist piiratakse 15. aprillist 15. juunini puistudes, kus lindude võimalik pesitsus on suurem. Lage-

sinu mets

aprill 2O18

raiet ei piiratud alusmetsata puistutes. Piirangute alt jäid välja ka näiteks raadamised ja sanitaarraied. 2000. aastate alguses kostis raierahuvaidlustes selgesti välja mõte, et erametsi hakkab lähitulevikus kaitsma metsade sertimine: kui metsafirmad ja teised metsaomanikud saavad oma metsale säästvat majandamist kinnitava sertifikaadi, on nad ise sellisest majandamisest huvitatud (serditud metsast pärit puit on turul kallim; sertifikaadi omaniku majandamist käivad audiitorid kontrollimas). Seaduslik keeld on tarbetu Nüüd, mil üle poole Eesti metsamaast on kaetud säästvat majandamist tõendavate sertifikaatidega (riigimetsad + järjest laienevalt ka erametsad), on raierahu seadustamise soov taas teravamalt päevakorral. Oletada saab, et avalikkusel pole piisavalt infot, mida sertifitseerimine tähendab. On ka muid vasturääkivusi. Näiteks leiab Riigikogu menetluses oleva raierahu-eelnõu seletuskirjast, et «raierahu perioodil on võimalik tegeleda metsaistutuse, noorendike hooldamise ja metsasihtide puhastamisega». Põllumajandus-kaubanduskoja ja erametsaliidu ühises arvamuskirjas on vastuväide: «Raierahu eesmärk on tagada lindudele pesitsemise ajaks soodne elukeskkond. Eelnõu seletuskirja kohaselt on aga soovitatud raierahu ajal noorendike hooldamist ehk siis hoopis lindude pesitsemise segamist. /.../ Valdav osa värvulistest pesitseb mitte raieküpsetes metsades, vaid just võsastikes ja noorendikes.» Samas arvamuses on öeldud: «Metsade kõige aktiivsem majandamisperiood langeb sesoonselt talvekuudele. Kevadisel lindude pesitsemise perioodil kukub see miinimumini. Kuna järjest rohkem on metsaomanikud teadlikud, haritud ning omavad säästva metsamajandamise sertifikaate, kaitsevad erametsaomanikud juba praegu loodust ilma käskude ja keeldudeta, mistõttu pole vajadust kehtestada täiendavaid meetmeid.» SM

PESITSEJATE HULK Esimesed metsalinnud alustavad pesitsemist veebruaris, viimased lõpetavad septembri keskel. Pesitsevate liikide hulk kuu alguse seisuga: märtsis 5, aprillis u 30, mais 70, juunis 95, juulis 70, augustis 20. Pesitsusaktiivsuse tipp-perioodil pesitseb Eesti metsades miljoneid linnupaare, eriti aprilli keskpaigast juuli lõpuni. Allikas: ornitoloogiaühing

INGMAR MUUSIKUS

metsaomanik

Kas istutada võib kõiki Eesti puuliike? «Istutada võib kõike, aga mõelda tuleb ka sellele, mida metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetakse ehk mida seadusepügal heaks kiidab,» õpetab keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov. Metsa majandamise eeskirja lisas on kasvukohatüübiti üles loetud, mis puuliik kuhu sobib. Kui näiteks männid on istutatud naadi kasvukohatüüpi ja tullakse kontrollima, kas mets on uuenenud, siis seda istutust arvesse ei võeta. Kõvalehtpuude ja lubatud võõrpuuliikide (see loetelu on kinnitatud eraldi määrusega) istutamisel ei pea Eda Tetlovi sõnul jälgima, kas puuliik kasvukohatüüpi sobib. «Lindprii on meie seadusandluse mõistes aga harilik pärn. Kui uuendada raiesmik hariliku pärnaga, siis metsa uuenenuks lugemisel seda arvesse ei võeta ja omanikul on metsaseaduse mõistes metsa uuendamiskohustus täitmata.» KUI PALJU RAHA KULUB? • Laias laastus tuleb metsauuenduseks broneerida 1000 eurot hektari kohta. Summa on pakutud istutuse puhuks, mille juurde kuulub ka maapinna ettevalmistus enne ja mõned kultuurihooldused pärast istutamist. Metsakülvi korral kulub raha vähem, kuid külv sobib vaid teatud kasvukohtadele. Kui metsaomanik ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb arvestada ka lisanduva käibemaksuga. • Maapinna ettevalmistuseks kulub 100– 140 €/ha, taimede ostuks 300–500 €/ha, istutamiseks 200–400 €/ha ja üks hooldus maksab 120–160 €/ha. Külvi puhul, kui külvab masin, millega tehakse ka maapinna ettevalmistust, on kogukulu 200– 300 €/ha. • Kui raiesmik jääb looduslikule uuendusele, kulu ei ole, aga ka uuenemine sobiva puuliigiga ei ole kindlustatud. Arvestada tuleb, et kusagil 10. kasvuaastal tuleb tegelda noorendiku hooldamisega.

Võserike ja tihnikute lind käblik.

• Kui raiesmik jääb looduslikule uuendusele, millele omanik tahab natuke kaasa aidata, tuleb arvestada maapinna ettevalmistuse kuludega. Allikas: Taavi Ehrpais

Metsaomanik, kes tahaks istutada kõvalehtpuid, peab arvestama, et kõiki taimi turul ei ole. Eda Tetlov ütleb, et saada on harilikku tamme ning vähemal määral künnapuud ja jalakat. Muid liike taimekasvatajad nõudluse puudumise tõttu eriti ei kasvata. Kas metsaomanik võiks taimed (ka kuused-männid) võtta oma metsast? «Mätastaimede istutamine on vaevarikas töö,» ütleb Eda Tetlov. «Looduslikult kasvanud puutaim ajab oma juured pikalt laiali. Näiteks kuusetaimede ümberpaigutamisel võib juhtuda, et võetakse taimele väike juurepall, kuid seal pole peenjuuri ja seetõttu ka juure n-ö kasvavat osa. Väike juurekava ei suuda taime maapealset osa toita.» Kui mätastaimede kasutamise põhireeglid lühidalt kokku võtta, siis tuleks silmas pidada: et valitud oleks kasvukohale sobivad elujõulised taimed; et väljakaevatud taimed saaks ruttu maha; et taimed oleks puhkeseisus. Ja peareegel: varjust võetud taimed tuleb istutada varju, aga kui taimi on vaja nt raiesmikule, siis tuleb need võtta kohtadest, kus nad on täisvalguses kasvanud – nt metsaservas, põllul, elektriliini all. SM PÄRAST ISTUTAMIST • Istutatud metsakultuuri esimene hooldus sõltub kasvukoha viljakusest ja istutatud puuliigi valgusnõudlusest. Viljakas kasvukohas on vaja esimene hooldus teha peale jaanipäeva või juulikuus. Mõte on selles , et kiiresti kasvavad heintaimed ei lämmataks istutatud puutaimi ära. Eriti nobe tuleb olla valgusenõudliku, kuid väikese männitaime puhul. Kultiveeritud kasetaimed vajavad samuti head hooldust. Kase puhul ei ole arukas istutada väga väikest taime. • Oht, et ulukid tahavad metsakultuuri sööma tulla, on olemas kohe, kui istutaja selja pöörab. Metsloom on uudishimulik. Ta ei pruugi kohe süüa, vaid vaatab niisama. Paraku on taimlas kasvatatud taimed hästi varustatud toitainetega ja seetõttu maitsevad metsaloomadele hästi. Lisaks veel nt sokud armastavad oma sarvi nühkida kultiveeritud taimedel. Allikas: Eda Tetlov

sinu mets

aprill 2O18

metsaomanik

Oostriku mets Endla looduskaitsealal.

RMK hakkab maid ostma ja Mida muudatus kaasa toob Jutt käib looduskaitsepiirangutega eramaade ostust ja mida maaomanikud silmas pidama peaks? ja RMK-le mittevajalike maatükkide müügist.

aanuaris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatuste sihiks – muudeti nii metsaseadust kui ka looduskaitseseadust – oli märgatavalt kiirendada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile ostu. Maaomanike vastavate avalduste pikk järjekord on aastaid lühenenud nii aeglaselt, et sellesse sekkus isegi õiguskantsler – ei tohi jätta inimesi, kes oma maad looduskaitsepiirangute tõttu täielikult kasutada ei saa ja on soovinud seadusekohaselt kinnistut riigile müüa, nii pikalt ootama. Takistuseks on olnud see, et poliitikud pole riigieelarves leidnud maaostuks korraga piisavalt raha. Lahendus, mis oli jaanuaris tehtud seadusemuudatuste sisuks, oli lühidalt järgmine: looduskaitsepiirangutega maade riigile ostmise õiguse saab ka RMK, kes osturaha saamiseks hakkab müüma riigimetsa majandamiseks mittevajalikke maatükke. Mäletatavasti liikus suur hulk endisi talumaid maareformi teises pooles riigi kätte – neid lausa nopiti riigile erastamissoovide nimekirjadest. Nende maade metsamaade osa liikus edasi RMK kätte ja erametsanduse esindajad on riigile seda kui toonast ebaõiglust aegajalt ka meelde tuletanud.

sinu mets

aprill 2O18

AIGAR KALLAS RMK juhatuse esimees

Loodusväärtuste kaitse on üheks RMK ülesandeks ja riigi omandatud looduskaitsepiirangutega maade eest kannab hoolt RMK. Täna on riigimetsast kaitse all veidi üle kolmandiku. Maaomaniku jaoks ei muutu senisega võrreldes midagi, muutub keskkonnaministeeriumi sisene töökorraldus ja lõplik ostu-müügi vormistaja. Siiani tegeles looduskaitsepiirangutega maade lõpliku riigile vormistamise ja asjaajamisega keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv maa-amet. 2018. aasta alguses vastu võetud otsuse järgi hakkab maaomanikuga ostu-müügilepinguid sõlmima RMK. Keskkonnaametilt saadud info kohaselt hakkab menetlus käima nii: maaomanik esitab avalduse looduskaitsepiirangutega maade müügiks keskkonnaametile, kes avalduse läbi vaatab, kontrollib selle vastavust õi-

gusaktidele ja saadab ettevalmistatud materjalid omandamise algatamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks keskkonnaministeeriumile. Positiivse otsuse korral tellib keskkonnaamet kinnisasjale hindamise ja peab maaomanikuga läbirääkimisi. Juhul, kui hinna osas jõutakse kokkuleppele, teeb keskkonnaminister maa omandamise otsuse. Maaomanikuga sõlmib lepingu RMK, kes vormistab kinnisasja ka riigi omandisse. 1. märtsi seisuga on ootejärjekorras 153 avaldust ja maade ostmine jätkub sama nimekirja alusel, millega tegeles maa-amet. Meile teadaolevalt on keskkonnaametil esimesed 20 menetlust töös ja esimesed hinnapakkumised saadetud maaomanikele märtsi lõpus. Esimesed lepingud maaomanike ja RMK vahel on planeeritud sõlmida maikuus. Tänavu on ostuks 5 miljonit eurot Kinnisasjade ostmise võimalus on RMK-l olnud alates praeguse metsaseaduse jõustumisest ehk üle kümne aasta. RMK ei ole seda seni kasutanud, sest nõukogu ei ole vastavaks investeeringuks raha eraldanud ega seda vajalikuks pidanud. Muutus selle aasta alguses tuli selles osas, et kui seni oli seadusse kirjutatud võimalus osta üksnes selliseid maid, mida RMK kasutaks majandustegevuseks, siis nüüd lisandus võimalus osta RMK eelarve-

metsaomanik

Erametsakeskus tegutseb nüüd Rapla kesklinnas Tallinna mnt 22. See kohapeal ka Rapla ärimajana tuntud hoone on pildil tähistatud noolega.

müüma vahenditest looduskaitsepiirangutega maid. Selliste maade ostmine toimub keskkonnaministri vastava käskkirja alusel ja tingimustel RMK nõukogu eelarveaastaks kinnitatud rahaliste vahendite ulatuses. 2018. aastaks on nõukogu ostmiseks näinud ette viis miljonit eurot. Esimene müük on aprillis Nende maade ostmiseks katteallikate leidmiseks kuulutatakse 10. aprillil välja esimene riigimaade müügi kirjalik enampakkumine. Võõrandatakse 78 maatükki kogupindalaga 720 ha, mis ei ole riigimetsa majandamiseks vajalikud, näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa. Enampakkumiste alghind on kokku 2,3 miljonit eurot. Kuna riigimaade võõrandamise enampakkumine on esmakordne, ei ole praegu võimalik veel osalemise aktiivsust prognoosida. Seni on RMK avalikel enampakkumistel võõrandanud üksnes hoonestatud kinnisasju ja seal on olnud huvi väga erinev, alates ühest kuni 8–10 pakkujani. SM Maade enampakkumise info leiab RMK kodulehelt www.rmk.ee kuulutuste rubriigist.

Erametsakeskus kolis Raplasse KERTU KEKK

INGMAR MUUSIKUS

VIIO AITSAM

Uues kohas jagame kontoriruume kohalike metsaühistutega.

KERTU KEKK Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Vardi erametsaseltsi juht Märt Linnamägi

Mullu suvel teatas keskkonnaministeerium, et Erametsakeskuse Tallinnas asuva kontori 25 töökohta kolitakse Raplasse. Eesmärgiks oli vähendada regionaalseid erisusi ja parandada väljaspool pealinna riigipalgaliste konkurentsivõimelise töötasuga töökohtade kättesaadavust. Kui kolimisplaan selgeks sai, kutsusime kampa ka kohalikud metsaühistud. Mõte oli luua Raplasse erametsanduse teeninduspunkt, kuhu erinevate metsaküsimustega julgelt sisse võib astuda. Alates 5. märtsist asubki Erametsakeskuse kontor Rapla kesklinnas (Tallinna maantee 22), kus kontorit jagame Vardi erametsaseltsi ja peagi ka Kohila metsaseltsiga. Vardi erametsaseltsi juht Märt Linnamägi rääkis, et mõtet Raplas kontor avada mõlgutasid nad juba ammu. «Soovime olla metsaomanikule lähedal, tegevuspiirkonna laienedes jäi Nissis asuvast

uues kontoris oma töölaua taga.

kontorist väheks,» rääkis ta. Nüüd leiab nad kolm päeva nädalas Raplast, kus metsaomanikule pakutakse nii hüva nõu kui ka kõiksuguste metsatööde korraldamist. Aprillis tagasi Tallinna... Erametsakeskus ei pühi Tallinna tolmu täielikult jalgelt. Natura hüvitise taotlusvooru ajaks läheme pealinna tagasi, kuna inimestel on tekkinud harjumus käia Natura taotlust esitamas Erametsakeskuse kontoris. Mullu ulatus järjekord lausa uksest välja. Nii avamegi 4.–23. aprillini Tallinnas Mustamäe tee 50 ajutise teeninduspunkti. Metsaomanikud leiavad meid varasemast korrus kõrgemalt (III korrusel) tööpäeviti kella 9–17. Taotluse esitamiseks peab kaasas olema ID-kaart koos paroolidega või mobiil-ID! sinu mets

aprill 2O18

TAURI ARUMÄE

metsaomanik

Kaks erinevat kaugseire toodet – paremal metsanduslik ortofoto ning vasakul laserskaneerimise punktipilv. Sellelt on võimalik hõlpsasti tuvastada puistut iseloomustavaid tunnuseid.

Uudiseid metsateadlastelt Metsa tervislik seisukord Metsas kasvavaid erinevaid puittaimi ohustavad erinevad haigused. Metsa majandamise tulukuse seisukohast on ilmselt kõige olulisemaks juurepess. Ent järjest enam avastatakse uusi ohtlikke haigustekitajaid. Näiteks 2006. aastal esmakordselt Eestis avastatud mändidel esineva punavöötaudi (Dothistroma septosporum) kodupiirkonnaks on peetud Himaalaja mäestikku Aasias või KeskAmeerika mägimetsasid. Spekuleeritud on ka võimaliku Euroopa päritolu üle. Hiljutine populatsioonianalüüs kinnitab, et patogeen on Põhja-Euroopas, sh Baltikumis üsna vana asukas (Adamson jt, 2018). Harilikul männil esineb ka teine ohtlik patogeen D. sapinea. Tiia Drenkhan (2017) leidis oma doktoritöös, et patogeen D. sapinea levib eostega lühemaid vahemaid, kuid hariliku männikärsaka kaasabil võib seene levik looduses osutuda oluliselt laialdasemaks. Seetõttu töös ka järeldatakse, et hariliku männikärsaka mõju noorte taimede kahjustamisel ja suremuses võib olla senisest oluliselt suurem, sest putukad on võimelised keha pinnal ja ka seedetraktis edasi kandma erinevate patogeensete seente eoseid. Metsaomanikud saavad männikärsakate arvukuse ja leviku suurenemist samuti reguleerida. Näiteks tuleks võimalusel vältida värske raielangi tegemist noore kultuuri kõrvale. Värsketelt raielankidelt võiks koristada toore metsamaterjali jäägid ja raiejäätmed või need põletada või laiali laotada. Kindlasti on üheks efektiivseks meetodiks ka kärsakate püüdmine vertikaalsete seintega püüniskraavide või -aukude abil. Igal juhul tasub oma metsa tervislikul seisundil silma peal hoida!

sinu mets

aprill 2O18

PRIIT PÕLLUMÄE peaspetsialist Eesti Maaülikoolis

Metsa olemuse hindamise tulevik? Oleme tavapäraselt harjunud, et metsade takseerimine käib läbi vahetu kontakti – metsakorraldaja mõõdab ja hindab puude või puistu erinevaid takseertunnuseid ise metsas olles. Järjest enam leiavad kasutust aga ka erinevad kaugseirevahendid ja -meetodid. Üheks selliseks on laserskaneerimine, mida on võimalik kasutada metsa kõrguse, tagavara ja biomassi, süsinikuvaru, aga ka elurikkuse hindamiseks. Tauri Arumäe ja Mait Lang (2018) on laserskaneerimise andmete põhjal uurinud puuvõrade vertikaalset katvust, mis seostub võrastiku ja võrade liitusega. Lasermõõdistamine on üks võimalusi puistu tiheduse hindamiseks. Seega saab laserskaneerimise järel otsustada näiteks seda, millistes puistutes oleks õige aeg hakata mõtlema hooldusraiete tegemise peale. Hooldusraieid tehakse teatavasti just selleks, et reguleerida puistu liigilist koosseisu ja tihedust ning parandada allesjäävate puude toiteainete ja vee kättesaadavust. Sellisel viisil saab kaugseiret kasutada metsakorraldaja töö tõhusamaks muutmiseks, sest jääb rohkem aega tegeleda nende puistutega, kus majandusotsuse tegemise aeg on kohe käes. Viidatud allikad: Adamson, K., Mullett, M.S., Solheim, H., Barnes, I., Müller, M.M., Hantula, J., Vuorinen, M., Kačergius, A., Markovskaja, S., Musolin, D.L., Davydenko, K., Keča, N., Ligi, K., Priedite, R.D., Millberg, H., Drenkhan, R. (2018) Looking for relationships between the populations of Dothistroma septosporum in northern Europe and Asia. Fungal Genetics and Biology, 110, lk 15–25. Arumäe, T., Lang, M. (2018) Estimation of canopy cover in dense mixedspecies forests using airborne lidar data, European Journal of Remote Sensing, 51(1), lk 132–141. Drenkhan, T. (2017) Hariliku männikärsaka (Hylobius abietis L.) seos patogeensete ja saprotroofsete seente ning viirustega. Doktoritöö. Eesti Maaülikool, 123 lk.

metsaomanik

Määrajad kolivad arvutisse ja nutitelefoni

Loodusehuvilisele metsaomanikule valik neti- ja nutimäärajaid.

arasematele üksikutele veebipõhistele looduse liikide määrajatele on viimastel aastatel lisandunud tormiliselt eestikeelseid määrajaid, mida saab kasutada pihuarvutites ja nutitelefonides. Rakendusi luuakse mitmes kohas, näiteks on oma lindude nutimääraja ornitoloogiaühingul, tigude nutimääraja MTÜ Loodusajakirjal jne, kuid «lahvatuse» algus on ilmselt pärit Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist, kus nutirakendused on ellu jõudnud mitme (koostöö)projektiga: rahvusvaheline loodushariduslik KeyToNature (2007– 2010), Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis (2010–2013), Vähetuntud elurikkus (2013–2016). Iseloomulik on, et rakendusi luues seotakse need tihti ka teistega, mis tähendab paralleelseid määrajaid netis ja nutis. • Veebipõhine NatureGate eLoodus (http://e.loodus.ee) on uutmoodi ülesehitusega määraja, mille abil saab tundma õppida sadu Eestile omaseid looma-, taime- ja seeneriigi esindajaid. Määramist saab alustada mingist konkreetsest tunnusest, liikudes seejärel n-ö klikk haaval edasi. Näiteks puud või põõsast määrama hakates pakutakse mitut tunnuste gruppi, millest alustada: õitsemisaeg; lehtede ja lehekes-

Määraja näidis: NatureGate Eesti eLooduse puude ja põõsaste määraja avaleht.

te (lehelabade) tunnused; õite ja õisikute tunnused; võrsete ja pungade tunnused jt. Kasutaja saab alustada mis tahes tunnustegrupist. Portaal eLoodus kuulub NatureGate loodusportaalide võrgustikku. Selle kontseptsiooni ja kujunduse aluseks on LuontoPortti OY portaal naturegate.net, mille liigimääramise osa on programmeeritud Eestis, 5D Vision OÜs. • Eesti eFloora. Puud, põõsad ja rohttaimed. Sisaldab ligi 1100 taimeliiki Eestis registreeritud enam kui 1500st. Puude ja põõsaste osas käsitletakse kodumaiste ja naturaliseerunud liikide kõrval ka parkides ja aedades sagedamini kasvatatavaid võõrpuuliike. Vabalt kasutatav arvutivõrgus, allalaaditav (tasuta) Apple’i pihuseadmetele. • Eesti eFloora I. Puud ja põõsad. Sisaldab ligi 140 liiki, sealjuures enamuse kodumaistest puu‐ ja põõsaliikidest (v.a kibuvitsade, pajude ja viirpuude raskesti eristatavad liigid) ning ka parkides ja aedades sagedamini kasvatatavad võõrpuuliigid. Oli valmides esimene omataoline rakendus pihuseadmetele. • Eesti puudel kasvavad suursamblikud. Sisaldab kõiki 115 liiki. Mõeldud asjahuvilistele, õpilastele ja tudengitele. Rakenduse loojad märgivad, et sellega metsa minnes tuleb ikka luup kaasa võtta, et samblike tunnuseid märgata. Määraja on müügil raamatuna ja vabalt saadaval neljas versioonis interaktiivsena: veebi-

sirvijaga mobiiltelefonis, Apple’i pihuseadmetes, Android opsüsteemiga nutitelefonides. • Eesti kividel kasvavad suursamblikud. Kõik 107 liiki. Analoogne eelmisega. • Eesti kahepaiksed. Määraja abil saab tutvuda Eesti kõigi kahepaiksetega – käsitletud on 11 liiki. Lisatud on naaberalade kolm konna (lehekonn, välekonn ja punakõht‐unk), keda seni pole Eestist leitud. Liike saab määrata nii täiskasvanud isendite kui ka kulleste järgi. • Eesti linnud. See nutirakendus on loodud ornitoloogiaühingu initsiatiivil koostöös 5D Vision OÜ ja Walk & Learn OÜga. Aitab algajal linnuhuvilisel looduses kohatud linnuliiki tuvastada silma hakanud tunnuste järgi. Määraja sisaldab 267 linnuliiki – kõik Eestis regulaarselt pesitsevad, talvitavad ja läbirändavad linnud ning ka mõned haruldused. Linnumääraja veebikeskkond on osa portaalist eLoodus ehk on seotud juba mainitud NatureGate´ga. Suveks on olemas veel pilveaabits, sügiseks seeneaabitsa rakendus, talveks jäljemääraja, talvine linnuaabits jne. Kahjuks pole kohta, kust kõikide eestikeelsete loodusrakenduste kohta korraga infot saaks. Abiks võiks olla Google, oma telefon ja näiteks sellegi ülevaate kirjutamisel abiks olnud kirjutis aadressilt www.ut.ee/ial5/keytonature/downloads/digitargad-info.pdf. SM sinu mets

aprill 2O18

jahimees

Miks on helisummuti jahil vajalik? Alates 1. juulist on Eestiski lubatud jahipidamisel helisummuteid kasutada.

Sportlaskurid on lasketiirudes neid kasutanud juba aastaid.

KAUPO KINDSIGO Eesti Jahispordi Liit, suurmeister, treener-instruktor

elisummuteid kasutatakse jahipidamisel laialt Soomes, Rootsis, Norras, USAs, Ühendkuningriikides, Saksamaal ja Lätis. Alates 1. juulist 2018 on see lubatud ka Eestis. Samas meie sportlaskurid on lasketiirudes ja spordivõistlustel kasutanud neid juba aastaid. Helisummuti kinnitatakse relvaraua keermestatud suudmeosa külge standardkeermetega (M14x1, M15x1 jne). Summutid võivad erineda suuruse ja pikkuse (on suuremaid, pikemad, kogu raua pikkuseid, kompaktsemaid), materjali (teras, titaan, alumiinium) ning konstruktsiooni poolest (vintraua suudmeossa paigaldatud ja raua peale paigaldatud nn reflex tüüpi summuti). Tööpõhimõte on kõigil summutitel sama: helisummuti vähendab tulistamisel tekkivate püssirohugaaside rõhku, kuul toimib summutit läbides nagu liikuv klapp, mis enda taga liikuvad gaasid suunab kambritesse, vabastades kambritest järjest gaase vähendatud kiiruse ja suurema aja jooksul. Hea võrdlusena võib tuua šampuse

sinu mets

aprill 2O18

Helisummuti.

KAUPO KINDSIGO

avamise: pauguga avamisel pääsevad kõik gaasid kohe välja, aga korki hoides ja sujuvalt keerates vabaneb rõhk aeglaselt. Mis kasu on? Tehniliselt räägib helisummutite kasutamise poolt see, et need: •Vähendavad lasu hetkel tekkivat kuuldavat müra 20‒34 dB. •Vähendavad tulistamisel tekkivat relva tagasilööki 25‒40%, mis muudab tulistamise mugavamaks. • Vähendavad lasu hetkel relvaraua ülespaiskumist ehk «viskeviga». • Suurendavad veidi mõõdetaval skaalal lasketäpsust ja kuuli lennukiirust (+5 kuni +10 m/sek). • Elimineerivad täielikult relva suudmeleegi ja sädemed lasu hetkel. Täiskaliibriliste (alates 6,5 mm) jahirelvade tulistamise hetkel tekkiva müra hulk on 150‒160 dB, seda vähendavad helisummutid 20‒34 dB

võrra nii, et järele jääb kuni 130 dB suurune müra. «Kärgatus» ja «plumpsatus» Euroopa Liidus kehtivate töökeskkonna regulatsioonide alusel on maksimaalne müratase, mis ei tekita püsivaid kuulmiskahjustusi, 137 dB. Kuuli lennumüra, helitakistuse barjääri ületamise müra ja müra, mis tekib sihtmärgi tabamisel, helisummutid ei vähenda. Piltlikult väljendudes jääb tulistamisel tekkivast lasumürast, mis on ülitugev «metalne kärgatus», helisummuti kasutamisel alles «mahe plumpsatus». Seda «plumpsatust» on paarisaja meetri kaugusele selgelt kuulda, aga kuuldamatut nn James Bondi filmide sisinat ei eksisteeri – see on filmide heliefekt. Helisummutite kasutamine jahipidamisel on tänapäevane jahinduse tava. See vähendab oluliselt üldist mürareostust, eriti, kui jahti peetakse asulatega külgnevates piirkondades. Helisummutite kasutamine kaitseb ka jahikoerte kuulmist. Tuntumad summutitootjad on BR-Tuote, aimSport, AseUtra, Jaki-Tuote, Saimaa Still, A-TEC, Gemtech, SilencerCo, Dead Air. PÕHILINE • Helisummuti tööpõhimõte on kõigil summutitel sama. • Helisummuti kasutamine on tänapäevane jahinduse tava, mis vähendab oluliselt üldist mürareostust. • Müüt, et helisummutiga relv ei tee laskmisel häält, ei vasta tõele. Seega ei tasu ka karta, et kuritegevus (salaküttimine) summuti kasutuselevõtuga suureneb.

jahimees

Läbirändajad hanelised.

VIIO AITSAM

Linnujaht ei vaja liigseid regulatsioone Ülereguleerimise asemel tuleb võtta praktiline suunitlus – koolitada jahikülalisi ja korraldada heidutusjahti.

TÕNIS KORTS jahindusbioloog, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

esti jahimeeste seltsis on olnud mitu linnujahiteemalist koosolekut koos huvigruppide esindajatega. Viimane suurem ümarlaud toimus 6. veebruaril. Kutsutud olid olulisemad külalisjahtide korraldajad ning ornitoloogid Pauli Saag ja Kaarel Roht. Koosoleku siht oli leida võimalikke lahendusi, lähtudes ornitoloogide petitsioonist, mis soovib peatada väidetavad lindude tapatalgud. Kõik osalejad kinnitasid, et sellist olukorda, nagu sotsiaalmeedias kirjeldavad üksikud inimesed, tegelikkuses ei eksisteeri. Kampaania põhineb suures osas valedel faktidel ja sellistel emotsioonidel, millel ei ole tihti päriseluga pistmist. Nagu on selgunud, ei tea osa inimestest siiani, millele nad täpselt alla kirjutasid. Jahikorraldajate ja jahimeeste arvamus

on, et ei ole mõistlik jälle minna õigusaktide muutmise teed. Nõukogude ajal kehtestati Eestis needsamad küttimisnormid, mida ornitoloogid praegu oma petitsiooniga taotlevad – juba toona need ei töötanud. Administratiivne ja ülereguleeritud riigikorraldus jäägu minevikku! Mõistlik on jahikülalisi koolitada Eelmise aasta lõpus tegi keskkonnaministeerium riigikogus keskkonnakomisjoni istungil ettepaneku tõsta jahikülaliste teadmisi ja teadlikkust. Ettepanekut toetati. Et ühtlustada linnujahti ja kindlustada selle tõrgeteta toimimine, on mõistlik enne jahti korraldada põhjalik instrueerimine ehk informatiivne koolitus. See on jahikorraldajate ühine ettepanek. Juhendamisel selgitatakse nii kirjutatud kui ka kirjutamata jahindusseadusi. Nagu ümarlaual selgus, on osa jahikorraldajatest sellega juba alustanud. Aruteludel on palju puudutatud ka teisi jahinduse teemasid, sh kuidas jahti korraldades käituda, arvestades loodusest võõrduvas ühiskonnas toimuvaid muutusi. Räägitud on ka sellest, et jahindus (nagu metsandus ja põllumajanduski) on maaelu lahutamatud osad, mis annavad maapiirkondades hädavajalikku sissetulekut. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda tegelikust elust, reaalsetest faktidest ja talupojamõistusest. Palju on arutatud ka järelevalvet ning jahimeeste ja jahikülaliste osalemist riik-

likes seireprogrammides. Jahikorraldajad on olnud tublid riiklike programmide toetajad. Näiteks koguti eelmisel aastal jahikülaliste kütitud lindudelt veterinaarja toiduametile linnugripiuuringuteks 200 hädavajalikku proovi. Pigem arusaamade konflikt Samuti on jutuks olnud suured kahjustused, mida tõusva arvukusega liigid tekitavad, ja heidutusjahi avamine kevaditi, kui rändlindude tekitatavad põllukahjud on hiigelsuured. Kevadist heidutusjahti on taotlenud põllumeeste esindusorganisatsioonid, et kahjusid vähendada. Jahikorraldajate sõnul on keskmine jahikülaline väga hea linnutundja – sellega probleeme ei ole. Koolitusel tutvustatakse, mis liike võib ja milliseid mitte Eestis küttida. Eesti jahimeeste selts kirjastas eelmisel aastal ornitoloog Kaarel Rohu jahimeestele mõeldud linnumääraja, mis on leidnud laialt kasutust jahimeeste seas ja seda on soovitatud ka jahikülalistele. Ei ole korrektne väita, nagu eksisteeriks vastasseis ornitoloogide ja jahimeeste vahel. Pigem on tegemist konfliktiga erinevate arusaamade, suhtumiste ja maailmavaadete vahel. Neid huvitavaid ja omapäraseid tendentse meie ühiskonnas on märgata ka teistel elualadel. Ekspertide väitel on tegemist linnastumisest ja loodusest võõrdumise protsessidest tuleneva mõjuga. sinu mets

aprill 2O18

jahimees

Jälle see kärntõbi! Mets Olemaolevad andmed ei toeta arvamuslikku väidet, nagu Eestis kärntõbi kui probleem suureneks. Saba reedab haige hundi juba kaugelt.

KÄRNTÕBI JA KOERAD • Väldi oma koera kokkupuuteid metsloomade ja võõraste koduloomadega! • Juhul, kui loomal esineb tugeva kiheluse ja karvade väljalangemisega kulgev nahahaigus, pöördu võimalikult kiirelt loomaarsti poole, kes teeb kindlaks haiguse tekkepõhjuse ning määrab vastavalt diagnoosile sobiva ravi. Pane tähele, et on palju teisi haigusi, mille puhul tekib küll kärntõvega sarnane haiguspilt, kuid ravi on hoopis erinev. Seega on väga tähtis igal konkreetsel juhul kindlaks teha haiguse põhjus. • Juhul, kui loomal on diagnoositud sügelised, ei piisa vaid looma ravimisest. Teha tuleb ka looma elukeskkonna (kuut, magamisase jms) võimalikult põhjalik puhastus ja töötlemine parasiitide vastu toimiva vahendiga. Kui seda ei tehta, nakatub loom uuesti. • Kuna kärntõbi on väga nakkav haigus, tuleks juhul, kui haigus on juba ühel koduloomal leitud, alustada ka teiste nakkusallikaga kokku puutunud loomade ennetava raviga. • Kärntõve tõrjet ravimitega metsloomade populatsioonis ei ole võimalik korraldada, sest ravida tuleks loomi ükshaaval. Haiguse leviku vähenemisele aitab kaasa loomade arvukuse langus (küttimine või populatsiooni vähenemine loodusliku valikuga). • Vältida tuleb metsloomadele soodsate elutingimuste loomist inimasulate/majapidamiste lähistel (prügistatud, hooldamata keskkond jms). Allikas: veterinaarja toiduamet

sinu mets

aprill 2O18

ENEL NIIN veterinaarja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht

ärntõbi on parasitaarhaigus, mida põhjustab pisike, ~ 0,2 millimeetri pikkune sügelissüüdiklest. Eri loomaliikidel on olemas erinev parasiidivariant, mis on teatud peremeesliigile kohastunud. Koerte sügelislest (Sarcoptes scabiei var. canis) parasiteerib koerlastel – koeral, rebasel, kährikkoeral ja hundil, ent kärntõvesse on nakatunud ka ilvesed, tõenäoliselt kokkupuutest rebaste või kährikutega. Lestad elutsevad naha pindmistes kihtides ning toituvad rakkudest ja koemahlast, uuristades sinna käigukesi. Sügelistesse on kerge nakatuda. Lihtsaim viis selleks on otsekontakt haige looma ja vastuvõtliku looma vahel. Lestad on võimelised väliskeskkonnas – eriti kui see on jahe ja niiske – kuni nädalapäevad ellu jääma peremeesorganismita, mistõttu on võimalik nakkust saada ka näiteks asemete, sügamiskohtade, urgude jms vahendusel. Haigus avaldub 1‒3 nädala jooksul. Nakatunud loomal tekib tugev kihelus, mis algab sageli peapiirkonnast – kõrvalestadest, aga ka küünarnuki-, kõhu- ja rinnakupiirkonnast. Loom sügab, närib ja lakub seetõttu ennast pidevalt, põhjustades sellega iseendale veel nahakahjustusi juurde. Ravi hilinemisel või puudumisel võivad tekkida ulatuslikud nahakahjustused: karv langeb välja ning nahk kattub koorikute ja kärnadega.

Alati ei ole tegu kärntõvega On väga tähtis meeles pidada, et sügelised on vaid üks nahahaigustest, sarnase haiguspildiga on ka paljud teised haigused. Haige koduloomaga tuleb alati pöörduda loomaaarsti poole, kes paneb haigusele diagnoosi ja määrab ravi. Kärntõve ravi on loomapõhine. Sügelistõbi allub ravile kergesti, õigeaegselt alustatud ravi tagab täieliku tervenemise. Kui haigus on diagnoositud ühel pere koertest, peaks ravima kõiki haigega kontaktis olnud koeri, sest vahel jääb loom sügeliste kandjaks, ilma et ise haigestuks. Paralleelselt looma ravimisega on soovitatav puhastada kohad, kus koer pikemalt viibib (lamamiskoht, ase, kuut), tekstiilpinnad pesta võimalikult kuuma (soovitatavalt 90 kraadi) pesurežiimiga või välja vahetada. Haigust saab ennetada Kuigi kärntõbi allub ravile kergesti, ei ole asjakohane koeri kuidagi ennetavalt töödelda. Haiguseriski annab vähendada, piirates nende liikumist kohtades, kus nakatumise tõenäosus on suurem (metsaaladel, parkides jm kohtades, kus on nähtud nakatunud väikekiskjaid). Erandjuhtudel tasub töötava jahikoera ennetava ravi hädavajalikkuse asjus konsulteerida oma loomaarstiga.

Sügelised on vaid üks loomade nahahaigustest. Sarnase haiguspildiga on ka paljud teised haigused. Juhul, kui on leitud ilmselgete nahahaiguse tunnustega väikekiskja korjus, peaks arvestama asjaoluga, et hukkunud peremehel elavad lestad nakkusohtlikuna edasi vähemalt 36 tundi. Seetõttu tuleks korjus paigutada nii, et ohtliku aja jooksul teised karnivoorid sellele ligi ei pääseks. Teine

jahimees

võimalus on korjus mattes või põletades utiliseerida. Samuti võib nakkuskahtlase hukkunud looma saata käitlemisele loomsete jäätmete käitluse ettevõttesse või tuhastamisele. Kärntõbi pole ohtlik haigus Kärntõbi ei kuulu eriti ohtlike ega ka ohtlike haiguste hulka. Seetõttu ei ole selle haiguse likvideerimiseks populatsiooni tasemel välja töötatud ravimit ja kärntõve kohta ei koguta riiklikul tasemel andmeid. Ainukest süsteemset mittearvamuslikku infot on võimalik leida, kui analüüsida metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise programmi raames kogutud proovide saatekirjadele märgitud kirjeldusi loomade surmaeelse seisundi kohta.

Hukkunud peremehel elavad lestad nakkusohtlikuna edasi vähemalt 36 tundi. Aastatel 2015‒2017 koguti marutaudi riskiloomadelt (surnud või kütitud) 2525 proovi ja neist 4% ehk 111 loomalt võetud proovi saatelehel oli märkusena kirjutatud looma andmete juurde viide nahakahjustusele. Sellel aastal on kahe esimese kuuga kogutud rebastelt ning kährikutelt 171 proovi, karvkatte osaline kaotus oli üheksal metsloomal (5%). Võrdluseks võib tuua, et aasta tagasi saadeti jaanuaris-veebruaris laborisse 214 marutaudi riskilooma proovi ja neist 21 (10%) puhul oli kaaskirjal märge nahakahjustusest. Seega olemaolevad andmed ei toeta arvamuslikku väidet, nagu oleks Eestis tegu kärntõve kui probleemi suurenemisega. Pigem võiks järeldada, et tõbi, mis on oma peremeesorganisme kimbutanud juba tuhandeid aastaid, jätkab nõrgemate isendite nakatamist stabiilsel tasemel.

Haige kährikkoer (koos harakaga) söötmisplatsil.

RAJAKAAMERA FOTO, EJS

slooma ravida ei saa, koera aga küll

NAKATUVAD KA HUNDID • Lisaks väikeulukitele on kärntõbe leitud huntidel. Keskkonnaameti andmetel olid lõppenud jahihooajal 101 kütitud hundist 22 isendit kärntõves. Nii keskkonnaagentuuri spetsialist Peep Männil kui ka Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran on märkinud, et kärntõbi on marutaudi kaotamise järel oluliselt mõjutamas nii huntide kui ilveste populatsiooni. • Kärntõbe tuvastati nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Saare-, Harju, Järvamaa kui ka Hiiumaal kütitud huntidel. Saaremaal olid kärntõve tunnustega kõik kuus kütitud isendit. • Tänavu 25. jaanuaril ilmus Järva Teatajas lugu sellest, kuidas päise päeva ajal liikus kärntõve tunnustega hunt Paide külje all Kirila külas majapidamiste juures ja luuras lambaid. See on jahimeeste hinnangul selge märk, et haigusest vaevatud ja näljased hundid muutuvad liiga julgeks, ohustades kodumajapidamisi.

KÄRNTÕVE LEVIK • Rebaste kärntõbe täheldati Eestis esimest korda Esimese maailmasõja aastatel, haiguse levik oli tookord siiski väheulatuslik rebaste madala arvukuse tõttu. Uuesti avastati kärntõbi rebastel 1942. aastal. • Kährikute seas hakkas kärntõbi laialdasemalt levima Ida- ja Kagu-Eestist pärast 1964. aastat. Juba kahe aasta pärast oli tookord kährikkoerte nakatumise intensiivsus 15%. • Tänapäeval loetakse rebaseid ja kährikuid peamisteks kärntõve edasikandjateks. Nende arvukuse oluline suurenemine läheb ajaliselt kokku metsloomade marutaudivastase vaktsineerimisega. Ulatuslikult leviv kärntõbi oli näiteks 2010/2011 raske talve järel rebaste arvukuse vähenemise üks põhjus. • Huntide seas levis kärntõbi esimest korda tõsisemalt 2009. aastal ja sellest ajast alates on haigus mõjutanud hundi juurdekasvunäitajaid. Ajavahemikus 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, kuid 2016. aastal oli see olnud kõrge juba kaks aastat järjest. • Ilveste seas on kärntõbi levinud viimastel aastatel – esimesed kaks nakatunud looma leiti 2010. aastal, 2011. aastal oli neid neli. 2016. aastal ilveste nakatumist ei fikseeritud. Allikas: Harri Lingi uuringud, keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated ulukiasurkondade seisundist ning suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava

sinu mets

aprill 2O18

jahimees

Keskkonnaamet kinnitas suurkiskjate ohjamise uue tegevusplaani

Jahindus kui lood

Tegevusplaan kinnitati aastaiks 2O18–2O21. Kõige aluseks on endiselt «Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021», kuid see ajavahemik on jaotatud perioodideks. Veebruaris kinnitas keskkonnaamet tegevusplaani aastaiks 2018–2021 ja 2012–2016 tegevuse aruande. Aruande põhjal leiti, et perioodil 2012–2016 plaanitu on põhiosas ellu viidud ja suurkiskjate arvukus püsis soovitud piirides, välja arvatud ilvese puhul. Viie aasta keskmisena on olnud enne jahihooaega 23,2 hundipesakonda ja 65,6 karu sama-aastaste poegadega pesakonda. Ilvese arvukus langes 2012–2013 tema põhilise saaklooma metskitse arvukuse ulatusliku languse, n-ö optimistlikult määratud küttimismahtude ja kärntõve tõttu alla soovitud miinimumpiiri. Kahel jahihooajal ei antud ühtki ilvese küttimisluba, et soodustada ilvese arvukuse taastumist. Uue tegevusplaani (2018–2021) peamised sihid on arendada suurkiskjate seiresüsteemi, hüvitada kahjustusi ja kahjude ennetuskulusid ning kasvatada avalikkuse teadlikkust. Hundi kaitse ja ohjamine, sh küttimismahtude jaotamine, viiakse maakondlikelt piiridelt üle ohjamisalade põhiseks. Üldisemalt on hundi ja karu puhul üha enam suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus on samal aastal ilmnenud kiskjate kariloomadele ja mesilatele tekitatud kahjustusi. Aastate vältel on oluliselt suurenenud kahjustuste ennetustööde hüvitamise maht. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi hinnangul on inimesed järjest teadlikumad sellest, kuidas kiskjakahjusid ennetada. Täpsemalt saab sellest kõigest lugeda keskkonnaameti kodulehelt www. keskkonnaamet.ee. Sealt leiab nii perioodi 2012–2016 aruande kui ka perioodi 2018–2021 tegevusplaani koos eelarve ja üksikasjaliste selgitustega. SM

sinu mets

aprill 2O18

Uue aja märk on nn linnaegoism, mis normaalset looduskasutust taunib. Poleks ime, kui kasemahla võtminegi kuulutataks puu piinamiseks.

Tänavuse aasta teema puhul.

TÕNIS KORTS jahindusbioloog, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

esti jahimeeste seltsi juhatus kuulutas 2018. aasta teemaks «Jahindus on looduskaitse». Mõnele on selline käsitlus pisut ootamatu, mõnele mõistetav ja on ka neid, kes sellega nõus pole. See on loomulik – elame ju ühiskonnas, kus igaühel on õigus arvata omamoodi. Ütlen kohe ära, et mulle on selline teema väga hingelähedane. Hakkasin isa kõrval jahil käima juba 8aastaselt. Hobi hakkas nii meeldima, et läksin seda ka õppima – mul on jahinduslik kõrgharidus ja üle poole töömeheeast olen sellega tegelenud. Jahinduskoolis oli kogu õpetuse sisuks, et parim ja toimivaim

HEINO LAIAPEA

looduse kaitsmise viis on selle mõistlik kasutamine. Just mõistlik, sest kasutamisega liialdamine või selle totaalne keelamine toob varem või hiljem kaasa probleeme. Uus suund ühiskonnas – linnaegoism Vaadates praegust looduskaitset ja sellega tegelejaid, tundub, et inimeste jaoks on see põhiliselt bioloogiline termin. Võetakse tööle näiteks looduskaitsebiolooge, aga ei võeta looduskaitsesotsiolooge või majanduseksperte. Võib-olla ongi see normaalne ja nii peabki olema – elu näitab. Konfliktid on aga järjest enam õhus ja ühiskond polariseerub. Linnastumine, infoühiskonna areng ja teised globaalsed protsessid mõjutavad uusi põlvkondi otseselt. Tasapisi kaob side maaga, looduskeskkonnaga ja kõigega, mida päriseluks kutsume. Elu muutub tasapisi nagu arvutimänguks, kus mängija peab pidevalt võitlema oma olemasolu eest või olema kõikvõimas jumal peapuldi taga. See jätab inimestele oma jälje ning tihti lähevad virtuaalne maailm ja tegelikkus segamini. Empaatia vähenemine ja agressiiv-

jahimees

duskaitse sus on esimesed tunnused, millega selliseid inimesi võiks iseloomustada. Samuti vastandavad nad end traditsioonilistele arusaamadele ja suhtuvad üleolevalt kõigesse teistsugusesse ning suruvad peale oma arusaamasid, ilma et omaks täielikku ülevaadet toimuvast. Seda uut suunda võiks nimetada ka linnaegoismiks. Jahindus on siiski päriselu Kuidas see kõik jahinduse ja jahiga seotud on? Kahjuks on seos otsene. Needsamad linnaegoistid on otsustanud, et traditsiooniline looduskasutus on saatanast ja see tuleb likvideerida. Loomakasvatus on paha, jahipidamine on julm, mesilaste pidamine on orjapidamine ja nende mee varastamine jne. Samas on iseloomulik, et loomapidamise mittevajalikkusest räägitakse rahva ees mugavates ja moodsates nahksaabastes ning pärast süüakse McDonald´sis veiselihaburgerit. See on linnaegoisti meelest sobilik, suure pildi nägemine pole ta arvates oluline. Jahindus kui üks traditsioonilisi looduskasutuse viise on siiski tänapäeva mõistes looduskaitse praktiline osa. Räägime kestlikust jahindusest, mis kindlustab liigilise mitmekesisuse. Jahimehed lähtuvad teadus- ja teadmispõhisest jahindusest, mis tagab ressursside säästliku majandamise ja populatsioonide soodsa seisundi. Samuti kõneleme heidutusjahist, mis tagab liikide elujõulisuse ja minimaalselt vajaliku inimpelglikkuse. Meile on olulised jahinduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid. Kui mõnel loomaliigil on häda käes, siis oleme nende jaoks olemas ja aitamas. Tegeleme tegeliku ja praktilise ressursikaitsega, elame päriselu ja käsitleme kaasaegset jahindust kui looduskaitset. SENISED AASTA TEEMAD 2013 Jahikultuuri ja -eetika aasta 2014 Märka ulukit aasta 2015 Koostöö aasta 2016 Jahimeheks! 2017 Loenda ulukit Allikas: Eesti Jahimeeste Seltsi koduleht

Sel aastal käib veel paberdokumentide kontroll...

EJS

Jahil käimine muutub mugavamaks Alates järgmisest aastast on võimalik kasutama hakata elektroonilisi jahidokumente.

ANDRA HAMBURG Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindajatoimetaja

Riigikogu võttis 14. veebruaril vastu relvaseaduse muudatused, mille järgi võib muu hulgas jahipidamisel jahidokumente tõendada elektroonilise jahidokumendiga. «Sõbrapäeval vastu võetud muudatused teevad jahi sõbralikumaks,» ütles jahimeeste seltsi president Margus Puust. «Elektrooniliste jahidokumentide olemasolul pole enam paberja plastikdokumente vaja kaasas kanda, mis muudab nii jahimeeste kui ka järelevalve tegijate töö mugavamaks ja vähendab tunduvalt bürokraatiat.» Margus Puust lisas, et üleminekut

elektroonilistele jahidokumentidele toetab ka jahimeeste seltsi IT-süsteemide viimaste aastate arendus. Praegu on kasutusel ka paberkandjal relvaluba. Kui jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on elektrooniliselt väljastatud, siis ei pea uue seaduse järgi paberkandjal dokumente kaasas kandma. Elektroonilisi dokumente saab kasutama hakata 2019. aasta 1. jaanuarist. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: • jahitunnistus; • jahiluba; • jahist osavõtjate nimekiri; • suuruluki laskekatse tunnistus; • vibujahi laskekatse tunnistus. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud jahiseaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul (kui ühisjahis relva ei kasuta või ei ole nimi nimekirjas). Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul. Eraldi punkt on jahiseaduse dokumente käsitlevas sättes selleks puhuks, kui jahipidamise korraldaja on keskkonnaamet. SM sinu mets

aprill 2O18

jahimees

ALLIKAS: EUROOPA KOMISJONI INFOBÜLLETÄÄN

Sigade Aafrika katk, kronoloogia SEAKATK

SEAKATK

EUROOPA LIIDUS

MUJAL*

1.01–2.03.2018:

1.01–2.03.2018

Kodusigadel

Metssigadel

1.01.2017–31.12.2017

1.01.–31.12.2017

Kodusigadel

Metssigadel

* Maailma loomatervise organisatsiooni OIE ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO andmed

• Esimene sigade Aafrika katku taolise haiguse juhtum oli 1903 LõunaAafrikas. Haigus jäi Aafrikasse 1957. aastani. • 1957 fikseeriti katk Portugalis. • 1960 diagnoositi katku Hispaanias, 1964 Prantsusmaal ja Itaalias. Taudi likvideerimine võttis neis riikides aega aastakümneid. • Erandlik on Itaalia piirides olev Sardiinia saar, kus katkust jagu ei saadud, sinna jäi haiguse püsiv kolle – viirus ringleb mägedes vabalt peetavate kodusigade hulgas. • 1971 leiti haigus Kuuba saarel. • 1977 diagnoositi katku Ukrainas. Enne praegust kriisi on katku diagnoositud ka Belgias, Hollandis, Maltal, Brasiilias, Dominikaani Vabariigis. • 2007. aasta alguses tekkis haiguspuhang Gruusias (praeguse kriisi algus, katk jõudis riiki arvatavalt laevadega), sealt edasi levis haigus Armeeniasse, Aserbaidžaani. • 2009 jõudis katk Venemaale, kus haigus on praegu lõunaregioonides muutumas endeemiliseks, levides nii mets- kui kodusigade seas. Üksikuid puhanguid on ka Vene põhja- ja looderegioonides, muu hulgas Leningradi oblastis. • 2012. aasta augustis teatati sigade Aafrika katku puhangust Ukrainas. • 2013. aasta juunis teatati puhangust Valgevenes. Arvatakse, et haigus

sinu mets

aprill 2O18

jõudis riiki Venemaalt tulnud sõjaväetoidu laadungitega. • 2014. aasta jaanuaris avastati haiguse esinemine Leedus ja Poolas. • 2014. aasta juunis leiti katk Lätis. • 2014. aasta septembris oli ta otsaga Eestis (esimesed kodusigade nakatumised 2015 juulis). • 2017. aasta juunis diagnoositi sigade Aafrika katku Tšehhi metsseal. Tšehhis piirati taudiala aiaga, kuid haigus on ikkagi jõudnud ka aiast välja. • 2017. aasta augustis tuvastati katkuviirus Rumeenia kodusigade seas. • 2017 novembris oli Prahas sigade Aafrika katku teemaline konverents. Probleemi ulatust peegeldab osalenud riikide hulk: Austria, Valgevene, Tšehhi, Eesti, Soome, Gruusia, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia ja Ukraina esindajad. • Kuna katkupuhang on väga laiaulatuslik, suunatakse mõtted ja tegevus üha enam vaktsiinide väljatöötamisele, kuid katsetused pole veel vilja kandnud. • Eesti alade seakatkuinfo on koondatud maaeluministeeriumi kodulehele, aadressiga www.seakatk.ee. Teemaleht vahendab ka välismaiseid asjasse puutuvaid uudiseid SM Allikas: Euroopa Komisjoni seakatku teemalised materjalid ja www.seakatk.ee

MIKS EI VAKTSINEERITA? Kodulehe www.seakatk.ee korduvate küsimuste rubriigist leiab selgituse, et: «Üks asjaolu, miks haigus määratletakse eriti ohtlikuks taudiks, ongi see, et seda ei ole võimalik kontrollida vaktsineerimise abil. Oluliseks põhimõtteks eriti ohtlike haiguste tõrjel on see, et loomapopulatsiooni vabasus haigusest on tagatud siis, kui populatsioon ja ümbritsev keskkond on haigustekitajast vaba. Vabasus haigusest = vabasus nakkusest. Paraku ei taga enamiku haiguste puhul vaktsineerimine vabasust nakkusest. Põhjus on enamasti selles, et vaktsiin ei taga kaitset nakatumise eest, mis tähendab omakorda seda, et vaktsineeritud loomad võivad jääda viiruse kandjaks ja teistele loomadele nakkuse allikaks. Mõne haiguse puhul on viirus sedavõrd muutlik, et vaatamata vaktsineerimisele võivad ka vaktsineeritud loomad haigestuda, kui uus viirusetüvi erineb oluliselt vaktsiiniviirusest (näiteks suu- ja sõrataudi puhul). Seetõttu on vaktsineerimise korral praktiliselt võimatu tõendada, et kari või piirkond või riik on nakkusest vaba.» Veel leiab sealt: «Tänaseni väljatöötatud vaktsiinid on vähetõhusad – ei kaitse piisavalt ei haigestumise ega nakatumise vastu. Seetõttu tähendaks vaktsineerimine, et nakkus jääks loomapopulatsiooni ringlema, seega sealiha ja muud saadused võiksid sisaldada viirust. Kauplemine teiste riikidega ei oleks võimalik. Haiguspuhangute oht säiliks.»

jahimees

HEINO LAIAPEA

Kas oma metsas võib metsloomi toita? Metssigade seas leviva seakatku tõttu seatud lisasöötmise piirangud ajavad segadusse...

ks metsaomanik rääkis Sinu Metsale, et on talvel käinud koos lastega oma metsas metskitsedele toitu – heina ja porgandeid – viimas. «Aga alati on veidi see tunne, et kas ikka tohib. Ajalehtedest on meelde jäänud, nagu ei tohiks metsloomadele enam lisatoitu viia.» Kas maaomanik peab metsloomadele omal maal toitu viies arvestama mingite seadusesätetega või võib ta teha täpselt nii, nagu tahab ja õigeks peab? Kas suurulukite ja väikeulukite toitmise puhul on erinevusi?

TÕNU TALVI keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

Kirjutatud seaduste järgi on ulukite lisasöötmine Eestis reguleeritud. Jahiulukeid (seega nii suur- kui ka väikeulukeid, nii metskitse kui ka halljänest) ei tohi looduskaitseseaduse kohaselt ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (keskkonnaameti) nõusolekuta lisasööta kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Metsise püsielupaigas on sama seaduse järgi metssea lisasöötmine alati keela-

Metskitsed talude lähedal põllul.

tud. Jahiseadus lisab ulukite lisasöötmise keelu ka jahikeelualade (näiteks kaitseala loodusreservaat) 1-kilomeetrisele puhvertsoonile. Kaitsealade ja teiste kaitstavate territooriumide paiknemist saab jälgida maa-ameti kaardirakenduse abil. Jahimaal on ulukite lisasöötmine täpsemalt reguleeritud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kaudu. Nimetatud luba sõlmitakse jahipiirkonna kasutaja (seltsi vms) ja keskkonnaameti vahel. Näiteks on jahipiirkonna kasutajal kohustus registreerida ametis kõik jahimaal paiknevad lisasöötmiskohad ja metssigade peibutamise eesmärgil rajatud lisasöötmiskohtadele kehtivad kindlad tingimused. Seega kokkuvõtlikult, seaduse järgi on maaomanikul jahipiirkonda mitte kuuluval jahimaal (maa, kus maaomanik võib korraldada väikeulukijahti) õigus väljaspool kaitsealasid ja teisi eelpool loetletud juhtumeid ilma täiendava loata ulukeid lisasööta. Keerulise seadusesõna selgitamise kõrval vajab siiski teadvustamist

ka põhimõte, et tavaoludes ei vaja Eestis elavad ulukid lisasöötmist. Eesti looduses pole siia jahinduslikel, esteetilistel jm eesmärkidel vabaks lastud võõraid ulukiliike, kes pärit soojematest piirkondadest ja vajavad talviti tugihoolet (nagu näiteks erinevad faasanid või hirvlased mitmel pool naabermaades). Meie looduslikud ulukid saavad tavaoludes erinevatel aastaaegadel suurepäraselt hakkama ja suuremamõõdulist inimesepoolset sekkumist nende ellu peaks vältima. Loomulikult ei ole loodushariduslikel või emotsionaalsetel eesmärkidel tehtav väikeseulatuslik ulukite lisasöötmine kuidagi taunitav (võrdluseks näiteks väikelindude toitmine linnumajades), sest sellise tegevuse ökoloogiline ja ruumiline mõju jääb väga tagasihoidlikuks või olematuks. Minu arvates saab iga loodusesõber parima emotsiooni siiski looduses tõeliselt vaba ja sõltumatu loomaga kohtumisest.

KUI VANAKS METSLOOMAD ELAVAD? Põder: Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Punahirv: Elavad tavaliselt 10, erandlikult ka kuni 25 aasta vanuseks. Metskits: Eluiga kuni 16 aastat. Metssiga: Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa 10 aastat. Halljänes: Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani.

Valgejänes: Looduses ei ela jänesed kauem kui 3–4 aastat, aga mõnikord elavad kauem. Rebane: Looduses on eluiga tavaliselt mõni aasta, maksimaalselt 10–12 aastat. Hunt: Elab maksimaalselt 15–20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10–12aastaselt.

Ilves: Elab 20–25 aasta vanuseks. Kährik: Elavad kuni 12 aasta vanuseks. Metsnugis: Reeglina umbes 10, haruharva kuni 17 aastat. Kobras: Maksimaalne eluiga on 15–20 aastat. Mäger: Eluiga on kuni 15 (18) aastat. Orav: Keskmine eluiga on 5 aastat. Allikas: http://bio.edu.ee

sinu mets

aprill 2O18

metsaelu

Mida linnupesakaste metsa viies Kõige arvukam seltskond, kes uusi pesitsuskohti ootaks, on mitut liiki tihased.

ANTI RALLMANN metsakasvataja

etsalindudel on metsas tähtis roll. Nad toituvad suuresti ise ja toidavad ka oma poegi kõikvõimalike putukatega. Osa putukaist on sellised, kes massiliste paljunemiste korral võivad metsale olulist kahju teha. Eriti tähtis on seda rõhutada praegusel ajal, mil kliima soojenemise tõttu levivad meile uued kahjurputukaliigid ja järjest tihedamini on ekstreemseid ilmastikunähtusi, mis nõrgestavad või murravad puid, luues niimoodi kahjuritele soodsa toidubaasi. Kõige lihtsam ja odavam meetod kahjude vähendamiseks on luua putuktoidulistele lindudele elamiseks soodsaid tingimusi. Osa metsalinde on kohanenud pesitsema puuõõnsustes. Looduslikult rajavad suluspesitsevate lindude jaoks pesaõõnsusi rähnid, aga osaliselt teevad näiteks tihased (tutt-tihane, põhjatihane) neid endile ka ise. Lihtsaim moodus sobivaid puid metsa juurde tekitada on säilitada hooldusraietel jalalseisvaid tüükaid või lõigata 4–5 lehtpuud hektari kohta 3–4 m kõrguselt tüükaks. Ohutustehnilistel põhjustel saab sellist lõikamist teha ainult masinraiel. Pesakast imiteerib õõnsust Inimene saab lindude jaoks ka ise «õõnsusi» rajada ja selleks on pesakastid. Suluspesitsevatest metsalindudest on enimlevinud tihased (rasva-, sini-, põhja-, salu-, must-, tutt-tihane jne). Rändlindudest kasutavad tihaste-

sinu mets

aprill 2O18

ga samu pesakaste näiteks must-kärbsenäpid ja kui rähnid lennuava suurendades kaasa aitavad (paraku küll selleks, et tihasemunad nahka panna), siis sobivad tihaste pesakastid ka suurematele lindudele ja oravatele. Pesakastid on kasulik teha avatavatena, et saaks neid aegajalt puhastada. Seda seetõttu, et mitu korda kasutatavad pesad nakatuvad pesaparasiitidega ja suur kogus pesamaterjali soodustab pesakasti kiiremat mädanemist. Märja ja külma suve korral võib lindudel ka putukapuudus kätte tulla ja siis võib pesitsemine katki jääda. Viimased kaks aastat on kurvaks näiteks – kohati peaaegu pooltes pesakastides olid sees surnud pojad või väljahaudumata munad. Arusaadavalt ei ole selline pesakast uueks pesitsemiseks meeldiv paik. Pesakastid tasub ehitada nii, et puhastamine oleks võimalikult lihtne ja kiire. Seetõttu ei ole lahti käiv katus parim variant. See on vajalik lindude rõngastamisel, mis jäägu uurimusi tegevate ornitoloogide reaks. Pealt avatavat pesakasti puhastades peame selle alla võtma, tagurpidi keerama jne. Palju lihtsam on puhastada avatava küljega pesakasti, mida ei pea alla võtma – tuleb vaid avada külg ja vana pesamaterjal välja tõmmata. Seda tuleks teha kinnastega ja soovitatavalt miinuskraadidega, mil pesaparasiidid (nt kirbud) pole aktiivsed. Pesakasti puhastamine pole just kõige meeldivam tegevus, aga on põnev. Saame teada, kas seal pesitseti, kas pesitsemine õnnestus või mitte (kui pesamaterjal on laiaks tallatud, siis õnnestus) ja kes pesitses (kui samblast pesa, siis tihased, kui kasetohuribadest pesa, siis must-kärbsenäpp jne). Pesakasti parim materjal on okaspuu ja just kuusk. Soovitatav on kasutada laudu. Kuigi pakkpesakastid on huvitava väljanägemisega ja sobituvad loodusse paremini, on nende puhastamine võimalik ainult pealt või alt. Kasutada tuleks töötlemata kuivatatud lauda ja üleüldse materjale, mis looduses ära lagunevad. Mänd pole hea vaigu tõttu – kui linnud oma suled vaiguga kokku mää-

Erametsaliidu projekti eestvõttel valmistatud pesakas

HEA METSAOMANIK! Kui soovid, et ka sinu metsas oleks rohkem linnulaulu, siis võta ühendust erametsaliiduga ja võibolla leiavad mõned kooliõpilaste tehtud pesakastid just sinu metsas koha.

rivad, siis nad kaotavad lennuvõime ja hukkuvad. Ka kuuselaudadel esineb nn vaigupesi. Kui juhtub selline laud, tuleks vaigupesaga pool jätta väljapoole. Sisepind olgu kare Parimad saematerjali mõõtmed pesakasti tegemiseks on 22 x 100 mm ja 22 x 150 mm, kasutades 100 mm lauda pesakasti esiseinaks ja põhjaks ning 150 mm lauda taga- ja külgseinteks ning katuseks. Pesakasti sisemõõtudeks jääb 100 x 120 mm, mis on tihaste jaoks piisav. Pesakasti kõrguseks tuleks arvestada 25–30 cm. Hööveldamata lauad on paremad. Kui võtta on vaid hööveldatud materjali, siis tuleb laua sisepind ka-

metsaelu

silmas pidada? EESTI ERAMETSALIIT

Pesakastide projekt kulgeb Vilsandilt Viru- ja Võrumaani

HELIAN MAIVEL Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik

stid Läänemaa erametsas.

restada, sest linnud (eriti pojad) ei pääse siledat pinda pidi üles lennuava juurde. Lennuava suurus sõltub linnuliigist. Valitsev tihaseliik nii arvukuse kui ka jõu poolest on rasvatihane. Seetõttu tasub valdav enamik pesakaste teha lennuavaga, mille läbimõõt 32 mm. Kui plaan on pesakaste rohkem üles panna, võiks mõned pesakastid teha ka sinitihasele ja salutihasele lennuava läbimõõduga 30 mm. Kui ülespanekukohas on suuremaid kuusikuid, siis võiks mõned pesakastid teha ka musttihasele – lennuava läbimõõt 28 mm. Kinnitamine traadi abil Kui pesakaste ei paigaldata oma metsa, siis on esmane asi küsida maaomanikult selleks luba. Pesakastide ülespanekuks on mitu võimalust. Mingil juhul ei tohi neid puude külge naelutada. Üks võimalus on kinnitada pesakast plastkatte-

ga traadi abil ümber puu. Traat tuleks panna nii, et puule jääks kasvamise ruumi (selleks pannakse riputustraadi ja puutüve vahele oksi). Parem moodus on riputada pesakast traadiga oksa külge, puutüvest umbes 5–10 cm kaugusele. Parimad on kuuseoksad, mis püsivad ka kuivanult kaua puutüve küljes. Ühtlasi on kuusk pesakastile vihmavarjuks. Ilmakaar ei ole metsas oluline, küll aga pesakastide vahekaugus. See võiks olla vähemalt 40–50 m, sest enamik metsalinde kuulutab kevadel välja oma «eravalduse», kuhu pesitsusperioodi lõpuni teisi pesitsema ei lase. Pesakastide riputuskõrgus on 1,5–2 m ja parim aeg ülespanekuks on talv, mil linnud saavad pakaseöödel neid ka öömajaks kasutada. Kes külmal ajal ei jõudnud sellega tegelda, võib pesakaste üles panna veel juuniski. Paljud linnud pesitsevad meil kaks korda aastas ja siis on puhas pesakast n-ö oksalt võtta.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks on erametsaliidul suur soov, et tänavu saaks meie metsadesse üles 10 000 uut pesakasti lindudele. Pooled nendest on valmimas koolides tööõpetuse tundides. Ettevõtmisega on liitunud üle 80 kooli. Hea meel on näha, et õpetajatel on huvi asja korraldada. Peamiselt olemegi projekti suunanud koolidele, kuid see ei ole tingimus. Osalemiseks ei pea ilmtingimata mõne kooli õpilane olema, vaid igaüks saab kaasa aidata meie metsade ja lindude heaolule. Miks mitte korraldada oma ettevõtte töötajatele üks hariv ja praktiline päev kontorist väljas või võtta perega nädalavahetusel pesakastide meisterdamine ette. Vahendid ja materjal tuleb küll ise hankida, aga täpse ehitusjuhendi leiab erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee. Kutsume kõiki huvilisi aktsiooniga liituma. Isegi siis, kui paigaldatud on vaid paar pesakasti oma kodu taha metsaserva, võiks sellest meilegi teada anda (e-post: helian.maivel@erametsaliit.ee). Projekti lõppedes koostame kaardi, kuhu märgitud ülespandud pesakastide asukohad. Loodame siiralt, et kogu Eesti saab kaetud. Oleme loonud ka Facebookis grupi «100 x 100 pesakasti erametsa», kuhu ootame pilte ja lugusid pesakastide valmistamisest ning ülespanekust. Sealsamas jagame projektiga seotud infot ja meediakajastusi ning teeme vahekokkuvõtteid. Pärnu-, Lääne- ja Valgamaal on kooliõpilased esimesed omatehtud pesakastid juba erametsa üles pannud. Selles on neid aidanud metsaühistute liikmed. Samuti on meieni jõudnud info, et ühe pere kaudu on kaks pesakasti jõudnud ka Vilsandi saarele. Aitäh usinatele ja jõudu tööle teistele hakkajatele! Projekt «Eesti 100 x 100 pesakasti erametsa» on kingitus Eestile 100. sünnipäevaks ning selle elluviimist toetavad kodanikuühiskonna sihtkapital ja riigikantselei EV100 korraldustoimkond. sinu mets

aprill 2O18

VIIO AITSAM

metsaelu

Pääsusaba röövik oma «hoiatusjätketega».

Laukapuu viljad ja õied. Fragment raamatust «90 kodumaist puittaime», Urmas Roht, 2011

Selle aasta märgid Aasta puu. Laukapuu (Prunus spinosa) on teravate asteldega põõsas, II kaitsekategooriasse kuuluv luuviljaline, looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Rohkete juurevõsude tõttu moodustab tihedaid looduslikke tihnikuid. Teda on kasutatud ploomi pookealusena ning kaunite õite ja siniste viljade tõttu ilupõõsana, seetõttu on metsistunud laukapuu leiukohti teada ka Eesti mandriosast. Lisainfo: www.loodusajakiri.ee Aasta lind. Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline. Tema põhiliseks elupaigaks on vanad männikud. Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kg, metsisekana on märksa väiksem, 1,5–2 kg. Isaslindude sulestik on läikivmust ja neil on suur saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal suurem roostepunane laik. Metsis on II kaitsekategooria lind. Lisainfo: Eesti Ornitoloogiaühing Aasta loom. Ilves (Lynx lynx) on meie metsade ainuke kaslane. Ta kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid, karvastiku värvus võib varieeruda punakaspruunist helehallini, peal tumedad tähnid. Kaalub kuni 25 kilo. Eelistab elada okasmetsapadrikutes, aga ka tiheda risuga segametsades. On väga varjatud eluviisiga, liigub peamiselt videvikus ja öösel. Sööb kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Erinevalt hundist peab il-

sinu mets

aprill 2O18

ves vaid varitsusjahti. Lisainfo: www.looduskalender.ee Aasta seen. Tuletael (Fomes fomentarius) kuulub torikseente hulka. Tuletaelad on mitmeaastased, täiskasvanult kabjakujulise viljakehaga seened. Viljakehad kasvavad põhiliselt kaskedel. Pealispind on kaetud koorikuga, mis vanematel seentel on tuhkhall, viimaste aastate juurdekasvud nahkpruunid, seene alapinnal on torukesed. Tuletael on puidulagundaja ja põhjustab puudel valgemädanikku. Vanasti kasutati tuletaela tule süütamiseks. Lisainfo: Eesti mükoloogiaühing Aasta sammal. Harilik laanik (Hylocomium splendens). Eestis väga tavaline samblaliik, kasvab nii kuivades männikutes kui ka soostuvates kuusikutes, rabades mätastel ja klibustel loopealsetel. See on sammal, mis on kergesti äratuntav oma «korruseid» kasvatava võsu poolest. Igal aastal kasvab juurde vaid üks «korrus», seega saab «korruste» järgi määrata sammaltaime vanust. Lisainfo: Eesti samblasõbrad Aasta orhidee. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). See on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik. Eestis on ta põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paikades, kus on parajalt niiske ning kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Ehkki kuldkinga leidub hajusalt üle Eesti, on suurimad

populatsioonid Lääne-Eestis ja läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal, kus üheskoos võib kasvada tuhandeid kuldkingi. Lisainfo: Eesti orhideekaitse klubi Aasta muld. Näivleetunud ehk kahkjad mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad. See on põllumehe parim muld Liivimaal, millel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure. Näivleetunud muld on kujunenud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil. Sellele on iseloomulik tüse huumushorisont ja kahekihiline lähtekivim – all raskema ja ülal kergema lõimisega. Näivleetunud mullad moodustavad umbes 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%. Lisainfo: Eesti mullateaduse selts Aasta liblikas. Eesti rahvusliblikaks valitud pääsusaba (Papilio machaon) on üks Eesti suuremaid liblikaid, tiibade siruulatus 65–85 mm. Ta kuulub ratsurliblikaliste sugukonda. Euroopas levinud Vahemerest Skandinaaviani, Eestis sagedasem lääne pool. Emasliblikas muneb munad sarikalistele, millel röövikud hiljem toituvad. Häda korral kasutab röövik heidutust ja sopistab pea tagant välja oranžikad jätked. Lisainfo: Eesti lepidopteroloogide selts Allikas: keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna teabeleht

3 x VIIO AITSAM

metsaelu

Sarakas.

Saksamaa sarabuu.

Pikaninapuu.

Puude rahvapäraseid nimesid Künnapuud on hüütud ka pärnaks ja pärna jalakaks... Kultuuriuurija Renata Sõukand ja botaanik Raivo Kalle on kirjutanud: «Eesti kirjakeelseid taimenimesid hakati moodustama alles 2O. sajandi teisel kümnendil. Enne seda loodi taimenimesid rahvapäraselt kategoriseerides, rõhk oli taime kasutamisel ja botaanilisel üksikliigil tähtsust polnud.» Siinses nimevalikus on ka mõned metsamarjad. Arukask AV*: Lõuna-Eestis kõiv; KKA**: arukõiv, leinakask, raunakask, õmmik, metsaema; E***: ka maarjakask, raudkask Haab E: haav, mädapuu, aab, hundipuu Hall lepp AV: Lõuna-Eestis isalepp; E: ka valge lepp, emalepp, pasklepp Hobukastan E: kastanipuu, taanipuu, okasõunapuu, kastanje, saksamaa sarabuu Jalakas KKA ja E: jalak, jallai, jalapuu, raid Kuusk KKA: kuus, nõglapuu, jõulupuu; E: ka kuusepuu Kadakas AV: Lõuna-Eestis kadajas, kattai; E: ka kadak, kadarik Kontpuu AV: kasvab Lääne-Eestis ja saartel, Saaremaal sageli kukerpuu ehk kukerkuusk, Lääne-Eestis kukepuu; E: ka luupuu Kukerpuu E: barbariis, kukerkuusk, paburitski, paaberits Kuslapuu AV: Lõuna-Eestis kuslap, kohlap, Põhja-Eestis kuusman, KirdeEestis kuusmapuu, Lääne-Eestis kukepuu, kukerpuu jt, saartel takispuu; E: ka kusmapuu Künnapuu E: künnap, küünapuu, loogapuu, pärn Lehis murdes lärtsipuu; ka saksamaa kuusk Lodjapuu AV: Põhja-Eestis õispuu e koerõispuu, Hiiumaal eispuu; E: ka loidap, leedripuu, vliider, hullukoeramarjapuu, hundimarjapuu

Madal kask E: porsakask, marokõiv, kassi pässad, hala-kask Mänd AV: Lõuna-Eestis pedakas, pedas, pedajas ehk pettai; KKA: ka metsaisa; E: ka hong Paakspuu AV: Saaremaal pahaspuu, ka paaspuu, Lõuna-Eestis murdes vohupaats või ohupaats, mulgi alal kitsepaats, paiguti Lõuna-Eestis kitseuibu või kitsepuu; E: ka mõruuibu Paju E: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lemberd Pajud, mis puudeks kasvavad AV: Põhja-Eestis remmelgas, Lääne-Eestis lemmergas, Saare- ja Hiiumaal lember, Kagu-Eestis raag, Mulgimaal raid Pihlakas KKA: pihelgas, pihlak, pihl; E: ka pihlapuu Pooppuu KKA: jahumari, leivamarjapuu, leivamarjapõõsas, leivapuu Punane leeder E: leedripuu, kooljapuu, pliidrepuu, kihvtimarjapuu Pärn AV: Põhja-Eestis niinepuu, LõunaEestis lõhmus; KKA: ka pähn: E: ka jalakas Saar KKA ja E: saarn, saarnas, suar, saarepuu Sanglepp AV: emalepp; KKA: ka soolepp; E: ka mustlepp, seatamm Sarapuu: AV: pähklipuu; KKA: ka sarap, sarakas, pähkmepuu Sookask E: karune kask, sokikask, sookõiv, suukõiv Tamm KKA: hiiepuu; E: ka talitamm, suvitamm, lesetamm

Toomingas E: tumilgas, tuum, toom, meied Türnpuu AV: Lääne-Eestis ja saartel viherpuu, Saaremaal ka vihur, LõunaEestis ka nagu paakspuul – kitseuibu või kitsepuu; E: ka türnapuu, vihur, kitseuipuu Vaevakask AV: murdes pürss; E: rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask Vaher KKA ja E: vahtras, pikaninapuu, läänepuu, vastra Viirpuu AV: Saaremaal tuntud ka türnpuuna, laialt kontpuu; KKA ja E: ka jahumarjapuu, kihvtimari, luupuu, lõmmupuu Jõhvikas E: kuremari, karbalad, pluukna, rabamarjad Magesõstar KKA: haraka marjad, imalmarjad, naistemarjad, neitsisõstar; E: ka taigenpuu, maarmaksad Maasikas E: maasik, maasikmari, mansikas, mänsikad Murakas E: kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed Mustikas E: einsinikad, mustigud, mustikud, sinimarjad Muulukas E: muulikas, murakas, ränik, rämma, mäemurakad Pohl E: paluk, poolamari, poolgad, kuradimari Sinikas E: joovikud, alligad, rukkisinikas, jõhvik, soomari Vaarikas E: vabarn, vaargad, oarmarjad, vaarmarjad

*AV – Ants Viires «Puud ja inimesed», 2000; ** KKA – keskkonnaameti e-materjal «Eesti kaitsealused pargid. 50 tavalisemat pargipuud ja põõsast»; ***E – MRI loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu ülikool «Õppematerjal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele» http://bio.edu.ee/taimed

sinu mets

aprill 2O18

metsaelu

Metsas elavad valdavalt Isegi männiku happelises kõdukeskkonnas võib vihmausse kohata.

MARI IVASK mullaökoloog

etsa elurikkus on suur. Oluline osa elutegevusest toimub seal maapinnal ja mulla ülemises kihis. Metsas käijale jääb see enamasti varjatuks – metsas on palju muud, mida hinnata ja nautida ja mis loodusearmastajale palju paremini silma paistab. Metsaomanikul tasub huvi tunda ka metsaelu selle osa vastu, mille nägemiseks tuleb vaeva näha ja mille talitluse tulemused garanteerivad metsa kui terviku toimimise. Mulda ja kõdu asustava väga mitmekesise ja aktiivse elustiku kõige suuremad ja silmapaistvamad esindajad on vihmaussid. Metsas elavatest vihmaussidest räägitakse harva – kui jutt vihmaussidest, siis ikka nendest, kes põllul mulla struktuuri parandavad ja seeläbi mullaviljakust säilitavad. Need suured ja prisked ussid meeldivad ka kalameestele. Metsa usse otsima ei minda ja ega see olekski arukas. Seal võib, olenevalt metsatüübist, usse olla arvukalt, kuid valdavalt on nad üsna väikesed ja ei kõlba konksu otsa ajada. Igas elupaigas oma kooslus Eestis on seni teada 13 liiki vihmausse, kes erinevad nii suuruse, värvi kui elupaigaeelistuste poolest. Kõige suuremaid (aneetsilisi) usse on meil kaks liiki – harilik vihmauss ja suur mullauss, mõlemad tumeda esiosaga ja paarkümmend cm pikad. Nad elavad sügaval urus, kust maapinnani tuleb mitu ver-

sinu mets

aprill 2O18

tikaalset käiku, mille kaudu nad käivad toitu hankimas. Toiduks on kolletuvad või surnud mahalangenud taimeosad, mõnel juhul süüakse ka rohelisi värskeid taimelehti. Ohu puhul kaovad ussid oma käikude kaudu kiiresti urgu. Mõnevõrra väiksemad (endogeilised) ussid elavad toitaineterikkamas ülemises mullakihis, taimejuurte piirkonnas. Põllu- ja aiamullas leidubki just neid kõige rohkem, nad on ühevärvilised (hallikasroosa harilik mullauss, roheline vihmauss, roosa mullauss, piimjas soouss). Nende toiduks on mullas olevad taimejäänused, mida koos mullaga neelatakse – mitteseedunud taimeosad ja muld väljutatakse kehast.

VARIS

KÕDUKIHT

MULD

Arvukus ja koosluse Varise- ja kõdukihis ning mullas on metsa kõige liig liigiline koosseis olenevad lagundamisega ja huumuse (mulla) valmistamisaega. eelkõige mullast ja tes tingimustes võib mingi osa toitaipuuliigist. neid leostuda ka sügavamatesse mulSoodsate elutingimuste puhul on mõlema mainitud rühma ussid olemas ka metsamullas, neid võib leida lehtmetsadest ja rikka alustaimestikuga salukuusikutest. Kuid kõige olulisemad ja arvukamad on metsas siiski hoopis kõige väiksemad ussid. Neid nimetatakse epigeilisteks (epi = peal, gei = maa) ja nende elupaigaks on varise- ja kõdukiht ning maapind. Arvukus ja koosluse liigiline koosseis olenevad eelkõige mullast ja puuliigist, vajalikuks eelduseks on piisava niiskuse ja sobiva toidu olemasolu. Toiduks on seesama metsavaris ja kõdu, milles nad elavad. Tähtsad varise töötlejad Varis moodustab maapinnale orgaanilise materjali kihi, mis hakkab vähehaaval lagunema. Osalise lagunemise järel satuvad varisenud lehtedest, okastest, oksakestest ja kooretükkidest toitained ülemistesse mullakihtidesse, kus mullaorganismid muundavad need taimedele omastatavaks. Teatud soodsa-

lakihtidesse. Epigeilised vihmaussid liiguvad aktiivselt varisekihi sees, mida nad segavad, liigutavad, õhustavad, tükeldavad, seedivad. Kogu selline tegevus muudab varist oluliselt. Mahalangenud lehed, okkad ja oksaraod kaotavad ja muudavad kuju, kuni neist saab kõdukiht, mis lõpuks seguneb mullaga. Edasisel lagunemisel vabanevad taimejäänustes olevad toitained ja pääsevad uuesti ringesse. Vihmaussid ei tee seda üksinda – on teada, et selgrootud (lisaks vihmaussidele putukad ja nende vastsed, kakandid, hulkjalgsed, valgeliimuklased, teod, väiksematest loomadest hooghännalised ja lestad) teevad lagundamiseks vajaliku töö ära maksimaalselt 30% ulatuses ja ülejäänu viivad läbi mullamikroobid – seened ja bakterid. Mullas elutsevad selgrootud koos mulla mikroobikooslusega mõjutavad oma elutegevusega ka mulda ennast – soodustavad mullahorisontide segunemist, suurendavad mulla poorsust, aitavad kaasa vett läbilaskva struktuuri moodustumisele ja muuda-

metsaelu metsaelu

väikesed vihmaussiliigid EESTI METSAVIHMAUSSID

girikkamad kooslused. N-ö hordide kaupa tegeldakse orgaanilise aine

Metsakõdus: • Punane vihmauss – tavalisim epigeiline liik enamikes elupaikades • Kaheksakant-kõduuss – metsakõdus üsna tavaline, ka seal, kus teised liigid ei suuda madala pH tõttu elada • Peen kõduuss – metsa- ja rohumaade kõdus • Tume vihmauss – niiskemates metsades ja rohumaadel, kõdus ja kõige pealmises mullakihis Metsamullas: • Harilik mullauss – pea igas mullas, põllu- ja rohumaadel enamasti dominant • Roosa mullauss – paljudes mullatüüpides olemas, metsamullas tavaline • Roheline mullauss – niiskemates rohumaade ja metsade muldades • Piimjas soouss – ajuti ja pidevalt liigniiskes mullas • Harilik vihmauss – põllu-, metsa- ja rohumaade muldades • Suur mullauss – põllu-, metsa- ja rohumaade muldades

Allikas: Mari Ivask

JOONIS: VIIO AITSAM

vad metsamuldade keemilisi omadusi. Igale metsatüübile on iseloomulik just selle metsatüübi tingimustega kohastunud mullaelustik, mida iseloomustab teatud kindel liigiline koosseis ja arvukus. Mõned vihmaussiussiliigid elavad igasuguses metsas, kus on piisavalt niiskust ja kõdu ei ole happeline. Nende elutegevuse tulemusena on sellistes metsades varise lagunemine kiire, kõdukiht seguneb mullaga, toitained vabanevad ja korjatakse taimejuurte poolt uuesti ringlema. Liivase mulla ja happelise kõduga männikutes on vihmaussidel keeruline elama jääda, kuid sealgi võib leida üksikuid usse liikidest, kes suudavad elada ka sellises paigas. Kaheksakant-kõduuss on happelisuse suhtes kõige vähenõudlikum, ka peen kõduuss saab männiku varises hakkama. Kuna usse on seal siiski vähe või nad puuduvad hoopis, on männiku kõdukiht mõnes paigas paks, kohev ja vähelagunenud, sest pole kõdu segajaid ja tükeldajaid. Niiskus, mullatüüp, puuliik... Kui palju vihmausse võib eri paigus leida? Nende arvukus aiamullas on hoolsa ja loodussõbraliku toimetamise pu-

hul päris suur – 1 m² kohta keskmiselt 100–300 ussi. Rohumaadel on usse vähemalt sama palju, intensiivselt haritavas põllumullas hoopis vähem ja eriti keskkonnavaenuliku tegevuse järel pole neid üldse. Erinevates elupaikades on erineva eluviisiga usse erinevalt – põllumullas on nad valdavalt endogeilised, rohumaadel lisaks endogeilistele ka umbes 15% aneetsilisi ja samapalju epigeilisi.

Vihmausside toiduks on seesama metsavaris ja kõdu, milles nad elavad. Metsas on määravaks nii niiskus kui ka mullatüüp, samuti puuliik. Lehtmetsa vihmaussikooslus on sarnane rohumaakooslusega, valdavalt koosneb see endogeilistest ussidest ja esineb ka mõlema teise eluviisiga usse. Sarnasus tuleneb ilmselt rohumaa- ja lehtmetsavarise võrreldavast keemilisest koostisest ja

happelisusest, mis on ussidele suupärane. Kuusiku mullas on usse keskmiselt poole vähem (meie andmetel keskmiselt 100 ussi m² kohta), kaks kolmandikku neist on kõdus elavad liigid ja üks kolmandik endogeilised. Aneetsilisi usse oleme kuusikumullast samuti leidnud, ehkki väikesearvuliselt. Männikus on usse vaid üksikuid (kõige rohkem kümmekond ussi 1 m²) ja need on eranditult kõduussid mõnest üksikust liigist, sest vähesed liigid suudavad elada männikõdu happelises keskkonnas. Mis saab ussidest, kui mets on maha raiutud? Nad suudavad liikuda üsna piiratud alal, mistõttu ei rända raiutud metsaalalt kusagile. Vihmaussikooslused vastavad keskkonnamuutustele liigilise koosseisu ja arvukuse muutustega. Määravaks on mulla ja kõdu omadused. Vihmaussile on tähtis tema eluks sobiv elukeskkond: varise hulk ja kvaliteet, millest sõltub usside toit, muutunud veerežiimi juures niiskustingimused, vihmausside looduslikud vaenlased. Kui pärast raiet on tingimused sobivad, jäävad ussid püsima, ehkki enamasti on siis kooslus tugevasti muutunud. sinu mets

aprill 2O18

metsaelu

Kuidas sisse seada oma VIIO AITSAM

Igas töökojas elab seda pidava meistri energia, mis on tajutav ka külastajatele.

DANIEL RAHUVARM puutöömeister

aljudel meist on mitmesuguseid tööriistu, mida saab kasutada oma elu lihtsustamiseks. Samas toob hooldust ja hoiustamist nõudev tööriistapark ellu lisakohustusi. Elektri- ja käsitööriistade kasutamine ja hooldamine on valdkond, milles võiks ennast koduselt tunda iga kasutaja, elagu ta maal või linnas. Töökoda tuleks ka planeerida Olen oma elu jooksul käinud paljudes töökodades. Osa neist on paiknenud linnaservade garaažiboksides, teised rehielamutes, keldrites või talude kõrvalhoonetes. Igas töökojas elab seda pidava meistri energia, mis on tajutav ka külastajatele. Neile, kes soovivad seda energiat kujundada selliselt, et see laeks ennast ja inspireeriks teisi, on mul pakkuda mõned soovitused.

• Kujunda oma töökoda selle mõttega, et sa viibid seal pikki perioode järjest. • Komplekteeri töökoda võimalusel nii, et iga kruvi järele ei peaks poodi sõitma. • Planeeri töökoda sisustades ruumi ka materjalile. • Eelista terariistade puhul roostevabale terasele (stainless) süsinikterast (carbon steel). • Parim soovitus: ära lase oma töökoda kellelgi teisel kujundada.

sinu mets

aprill 2O18

Noad on puiduvestja raudvara. Lühikese teraga nn naistenuga võimaldab puitu lõigata nagu kooritakse kartulit – tera enda poole ja lõiked enda suunas. Noaga, millel pikem tera, saab teha laiemat lõiget, surudes nuga jõuga enda poolt väljapoole.

Esimesed asjad, millega töökojas kätt harjutada, võiksid olla töölaua kujundamine, mugavad tööriistahoidikud ja ruumi planeerimine. Kui on olemas tühi ruum, mida töökojaks teha, tasub kõigepealt üle kontrollida uksed ja aknad, et öised uitajad

Esmatähtis on teritada noad, peitlid ja muud terariistad nii teravaks kui võimalik. sisse ei saaks. Järgmiseks korista ruumist kõik üleliigne ja tee võimaluste ja vajaduste piires remonti. Tühja ruumi faasis tasub ukse peal seistes veidi aega sisse vaadata ja mõtelda, kui

suurt töölauda üldse vaja on ja kuhu see asetada. Parim koht töölauale on akna juures, kust päike sisse paistab. Kui on ruumi masinatele ja on tahtmine neid kasutada, tasub ka neile kohad välja valida, arvestades seda, kui palju neile ette ja taha ruumi vaja on. Ruumi vajab ka materjal, mida tasub enne töö alustamist mõnda aega toas hoida, et ta muutunud niiskusolude ja temperatuuriga harjuks. Mina hoian materjali töökoja pööningul, kus alt tulev soojus ja pidev värske õhk puitu kuivatavad ja teda «ussitamast» hoiavad. Külmal ajal kontrolli kindlasti, et tööruumi põranda lähedal õhk külm ja liikuv ei oleks. Vanades ruumides võib kehva soojustuse või pilude tõttu põrandast külma õhku tulla ja see põhjustab juba enne väärikasse ikka jõudmist liigeseprobleeme, mis sun-

metsaelu

puidutöökoda? nivad tugevamaidki mehi päevapealt voodisse. Elu näitab, et töökojas kulub aeg ruttu ja külmetavad jalad tavaliselt tööd ei sega – seda ei märkagi. Teravad riistad otsustavad palju Töökojas huvitavaid asju tehes kaob aeg kiiresti. Selleks, et head ideed käegakatsutavateks esemeteks vormida, on esmatähtis teritada noad, peitlid ja muud terariistad nii teravaks kui võimalik. Töökodades, kus on tunda head meeleolu ja kus riiulites on palju õnnestunud ilusaid asju, on alati olnud hästi teritatud riistad. Külastades töökodasid, mille pidaja on kutsunud mind asju ostma, kuna oma huvi puutöö vastu on kaduma läinud, näen ma valdavalt hooldamata, nürisid ja täketega riistu. Tuleb välja, et teravad riistad on need, mis otsustavad palju. Milline oleks lihtne teritamise juhend? Vajaminevad vahendid: vesiliivapaber 600–1000 või peene teraga luisk, sile alus, tükk naturaalset nahka, metalli poleerimise pasta. Vesiliivapaberitest parim, mida olen siiani leidnud, on halli tooni Mirca Ecowet, mida müüakse umbes A4 suuruste lehtedena. Siledaks aluseks sobib hööveldatud pinnaga lauatükk, mille ühele poolele liimi puiduliimiga nahk nii, et naha pind jääks tasane. Naha sisse hõõru poleerpasta. Paremini toimib kangidena müüdav rohelist värvi pasta, mida mõnelgi meist on garaažis vanaisast jäänud asjade seas.

• Tee liivapaber märjaks ja aseta ta siledale alusele. Liivapaber on teritamise ajal alusel kare pool ülespidi ja liigub nuga, mitte paber. • Lihvi noa tera sujuvate liigutustega mõlemalt küljelt nii, et teritusnurk jääks 20–25 kraadi vahele. Lihvi tera nii kaua, kuni seal pole ühtegi täket. Täkkeid näeb heas valguses peegeldustena noatera serva vaadates. • Keera sile alus ringi ja korda lihvimise liigutust naha peal, kuni

ti, ja ülejäänud, kes ei tea teritamisest midagi. Kui soovid teritamist õppida ja su tutvusringkonnas pole head teritajat, võid leida õppevideo näiteks Youtube`i keskkonnast, otsides märksõnu knive sharpening või sharpening woodwork tools.

Daniel Rahuvarmi töökojas valminud plokkviled, mis on saarepuust – vasakpoolne on viimistletud noaga, parempoolne on lihvitud.

Vahetevahel korraldatakse meistrikursuseid, ehkki huvi puuduse tõttu järjest vähem. lihvitud terase tuhmus asendub läikega. Selleks võib kuluda 50 või rohkem tõmmet külje kohta. • Teritust saab testida näiteks tomatiga, mida lõigates peab tera kohe sisse minema, nahale survet avaldamata. Kasutada võid ka kindlat vana kooli meetodit, kus tuleb teraga aeglaselt üle karvase käe libistada. Kui tera raseerib riba karvu maha, on teritamine õnnestunud. Soovitan algajal esialgu raseerimist mitte proovida. Tomati järele jooksmise asemel võib kasutada tera testimiseks puutükki. Tööriistade teritamise juhendeid leiab ka internetist ja vahetevahel korraldatakse meistrikursuseid, ehkki huvi puuduse tõttu järjest vähem. Puutööst on saamas kitsa ringi eriala, mis tähendab seda, et Eestis on sada meistrit, kes teritavad häs-

Elektritööriistad Elu lihtsustamiseks on igas töökojas valik elektritööriistu, mille kasutamiseks nõu anda on raske, kuna peeneid nüansse, mis tulemusi parandavad, on palju. Põhilised probleemid tekivad jälle seoses teritamisega. Nüri saeketast kasutades võid läbi põletada sae mootori, kuna tavalise ketassae mootor ei kannata pikaajalist nüri käiamist. Nüri tikksae tera tähendab olulist koormuse kasvu tikksae mehhanismile ja viib selle kiirele kulumisele. Kui on ostetud odav tööriist, soovitan sellegi puhul kindlasti kasutada parimaid võimalikke teri, kettaid ja tarvikuid, et tööst saadav kaif oleks maksimaalne ja tööriistad kestaksid. Seadmeid tasub tuua töökotta järkjärgult, vajaduse tekkides, mitte kõiki korraga. Kui ostad tööriista poest uuena ja ta seisab aastaid riiulis, saab garantiiaeg läbi ja hilisemal defekti avastamisel pead remondi eest ise maksma. Paljudele odavamatele tööriistadele pole ka varuosi saada ja halvimal juhul jäädki ilma abita. Varuosi saab hästi ja hea hinnaga Makita tööriistadele. Paljudele teistele levinud kaubamärkidele saab osi Mercantile´ist. Põhilised elektritööriistade kuluosad – harjad ja laagrid – on universaalsed ja neid müüakse mõõdu, mitte kaubamärgi järgi, neid saab kasvõi agropoodidest. Tallinnas on üks firma, mis tegeleb kõige muu kõrval ka Hiina päritolu ja veneaegsete riistade remondiga, kasutades universaalseid varuosi. Kui on probleem mõne sellise seadmega, otsi kontakti Kullese OÜ-ga. Samas julgustan iga tööriistaomanikku oma tööriistu ise remontima. Juhendeid iga seadme kohta on internet täis ja midagi keerulist reSM mont kindlasti ei ole. sinu mets

aprill 2O18

teated

Eesti Jahimeeste Seltsis

TIIT RAMMUL

• Ilmus Eesti Jahimees 1/2018. Aasta esimeses ajakirjanumbris tutvustatakse traditsiooniliselt aasta lindu, kelleks tänavu on metsis. Samuti on juttu Eesti üsna uuest ulukiliigist šaakalist, kelle arvukus ja tekitatud kahjud teevad suurt peavalu. Veel saab lugeda koprajahist, selle telgitagustest jpm.

Lapsed said lähemalt uurida jahitrofeesid ja silitada karusnahku. • Lätis toimus Baltimaade jahiühenduse kohtumine. 14. detsembril oli Lätis Ādažis Baltimaade jahiühenduse ja Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE koosolek, kus arutati aktuaalsete jahindusteemade üle. FACE Balti ühenduse moodustavad Leedu, Läti ja Eesti jahimeeste selts. Läti jahimeeste seltsi korraldatud koosolekul räägiti Euroopa jahindusest ja tulevikusihtidest, probleemide seas käsitleti ka sigade Aafrika katku teemat. EJS

Kanepi huviringi liikmed metsas.

• Kanepi noortekeskuses tegutseb jahindusring. Novembris alustas Kanepi noortekeskuses jahindusring, mille eesmärgiks seati tutvustada kohalikele noortele lähemalt jahinduse põhitõdesid ning jagada looduse ja loomade eluolu kohta teadmisi. Jahindusringi juhendab Põlva jahiseltsi Põlgaste jahtkonna esimees Tiit Rammul. Juhendaja abiga paigaldati metsa rajakaamera, et noortel oleks võimalik näha loomade liikumist. Jahindusring käib Kanepi noortekeskuses koos kaks korda kuus, tegevus kestab 2018. aasta lõpuni.

• Baltimaade FACE liikmed, FACE tegevjuht

ANDRA HAMBURG

ning Valgevene jahindustegelased Lätis.

ANDRES ÜPRUS

Kehra lapsed tutvumas aasta loomaga.

• Lasteaialastele tutvustati aasta looma. 12. märtsil käis Nahe jahimees Andres Üprus Kehra Lastetare lasteaias tutvustamas aasta looma ilvest. Lisaks vaadati filmi teistestki meie metsades elutsevatest loomadest.

sinu mets

aprill 2O18

•

• Bulgaarias loomatervise konverentsil.

• Bulgaarias arutati seakatku seire ja jahimeeste rolli üle. 18.‒19. novembril toimus Bulgaarias Pravetsis konverents «Seakatku seire on jahimeeste roll». Maailma jahindusorganisatsiooni CIC, Euroopa Komisjoni, Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE ja maailma loomatervise organisatsiooni OIE eestvedamisel toimunud konverentsil räägiti seakatku levikust, ennetustööst, seirest, koostööst veterinaaride jt ametiasutuste vahel. Koosolekul selgus, et sugu-

•

gi mitte igas riigis ei tee jahimehed ja veterinaarid koostööd. Eesti on selle koostöö mõttes hea eeskuju teistelegi, mistõttu tutvustati ka konverentsil oma kogemusi. Suurt tähelepanu pälvis meie jahimeeste seltsi, veterinaarja toiduameti ning maaeluministeeriumi koostöös valminud infograafik bioohutusmeetmete järgimise kohta. Konverentsil osales 45 inimest 18 riigist, nendest 19 esindasid jahiorganisatsioone ja 24 veterinaarameteid, lisaks olid kohal seitse veterinaaria kontaktisikut OIE ulukiseire osakonnast. Konverentsil valmis seakatku seiramiseks ühine dokument, mis esitatakse ka Euroopa Komisjonile ja Europarlamendile. Prantsuse lütseumi õpilased käisid metsas jahindusega tutvumas. 11. märtsil sõitis grupp loodushuvilisi õpilasi Prantsuse lütseumist rongiga Tallinnast Mustjõele, et koos jahimehe Andres Üprusega minna väikesele metsa ringkäigule metsloomade tegevusjälgi otsima ja jahindusega tutvuma. Bulgaarias toimus loomatervishoiualane konverents. 8.‒9. märtsini toimus Bulgaarias Sofias konverents «Eluslooduse roll loomatervise haldamisel», mida korraldas Euroopa Komisjon koostöös ELi eesistujariigi Bulgaariaga. Konverentsi põhiteemaks oli ulukihaiguste haldamine ja sigade Aafrika katku tõrje ning jahimeeste roll selles. Loodusemees kogub jahindusrekordeid. 5. märtsil külastas bioloog Marek Vahula seltsi, et leida Eesti loodusrekordite raamatu tarbeks Eesti jahinduse rekordeid. Kes teab mõnda jahinduslikku rekordit või on kursis sellise infoga, saab rekordikogujaga kontakti aadressil marek.vahula@ online.ee. Loodusühenduste esindajad kohtusid ministriga. 2. märtsil kohtusid loodusühendused keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisleriga, et arutada rahvuslooma valimist ja anda teavet tehtust. Arutelul osales ka Eesti jahiVt ka www.ejs.ee meeste selts.

teated

Erametsaliit teatab ARPO KULLERKUPP Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik

• Liikmeskond täieneb. Alates 2018. aasta jaanuarist on erametsaliidu liige Rakvere Metsaühistu, kes pärast 10aastast eemalolekut otsustas taas liituda. Tere tulemas tagasi! Erametsaliidul on nüüd 21 liiget, kes koondavad kokku u 7000 metsaomanikku. Nende metsaomanike valduses on kokku ligi 360 000 ha metsamaad. Peagi on aga liikmeid 22, kuna 20. märtsil toimunud üldkoosolekul otsustas ka Vooremaa Metsaühistu erametsaliiduga liituda. • Osaleme metsanduse uue arengukava ettevalmistuses. Alanud on metsanduse arengukava koostamise lähteülesande kokkupanek, milles ka erametsaliit aktiivselt osaleb. Erametsaomanike esindajateks on valdkondade kaupa: Kadri-Aija Viik – sotsiaalvaldkond, Toomas Lemming – kultuur, Mikk Link – majandus, Ando Eelmaa – ökoloogia. Meie soov on, et valmiks arengukava, mis on tasakaalus ning arvestaks ja austaks eraomanike õigust ise otsustada. Arengukava koostamise protsessi ja materjalidega saab tutvuda: www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/ metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. • Osaleme ka põllumajanduse arengukava koostamisel. Erametsaliit osaleb ka põllumajanduse ja kalanduse uue valdkondliku arengukava (aastani 2030) töörühmade töös. Näeme, et põllumajandusel ja metsandusel on mitu olulist kokkupuutekohta. Näiteks ühine taristu, aga ka keskkonnaalased eesmärgid, mille saavutamisel on tähtis vaadelda maaelu tervikuna. Selle arengukava koostamise protsessi ja materjalidega saab tutvuda: www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. • Metsatehingute maksustamist tuleb muuta. 2017. aastal tehtud uuringu tulemustele toetudes on erametsaliit koostanud ettepanekud metsatehingute maksustamise muutmiseks. Oleme neid tutvustanud ministeeriumites ja teistes ametiasutustes. Oleme seisukohal, et metsatehingute maksustamisel tulumaksuga tuleb luua täiendav võimalus – protsentuaalne arvestuslik mahaarvamise süsteem. Pooldame lahendust, kus füüsilisest isikust metsaomaniku kogutulu oleks met-

samaterjali müügil 60% ja raieõiguse müügil 25% ulatuses maksuvaba. See muudaks maksustamise õiglasemaks ja aitaks kaasa laiapõhjalise metsaomandi säilimisele. Praegune süsteem soosib metsamaa äramüümist ja tulude varjamist. Uus süsteem suurendaks metsaomanike huvi oma mets endale jätta ja sellega tegelda, seda majandada. Nii väheneks veelgi varimajanduse osakaal ja suureneks riigi maksutulu. Uuringu ühe prognoosi kohaselt võiks tuua selline protsentuaalne mahaarvamine kogumõjus ehk koos lisandväärtuse kasvuga riigieelarvesse igal aastal maksudena juurde vähemalt 15,5 miljonit eurot. • Linnupesakaste jõuab metsa üha rohkem. Jätkub projekt «Eesti 100x100 pesakasti erametsa», mis on ellu kutsutud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhuks. Osalemas on 80 kooli üle Eesti, kes ühtekokku valmistavad metsalindudele ligi 5500 pesakasti. Saematerjaliga on koole varustanud paarkümmend ettevõtet ja piirkonniti aitavad projekti koordineerida 10 kohalikku metsaühistut. Osa pesakaste on juba erametsadesse üles pandud ja mitmel pool töö käib. Kõikidel huvilistel on jätkuvalt võimalus aktsiooniga liituda ja olla ka osaline Eestile kingituse tegemises. Tegevust toetavad kodanikuühiskonna sihtkapital ja riigikantselei EV100 korraldustoimkond. Projektiga seotud infot ja osalejate elamusi jagame Facebooki grupis «100x100 pesakasti erametsa». (Vt ka tänase Sinu Metsa lk 20–21.) • Kirjutised metsa väärtustest. Aasta alguses avasime oma kodulehel rubriigi «Metsa väärtused». Iga kuu lisandub sinna teemakohaseid artikleid. Tegu on järgmise aasta suveni kestva projektiga, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. • Tasub jälgida õppepäevade infot. Korraldame koostöös metsaühistutega erametsaomanikele erinevatel teemadel õppepäevi ja koostöös Erametsakeskusega toetuste infopäevi. Infot nende toimumise kohta saab jooksvalt erametsaliidu Facebooki lehelt ja kodulehelt. Metsaomanikele on need päevad tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. • Tulekul on kevadine üldkoosolek. Valmistume erametsaliidu kevadiseks üldkoosolekuks, mis toimub 20. aprillil Tartus Raadimõisa Hotellis. Koosolekule eelneb lühike seminar, kus saame ülevaate erametsade seisust SMI andmete alusel ja toimub arutelu tulevikuvõimaluste üle. Värsked uudised www.erametsaliit.ee. Hoia end kursis Eesti Erametsaliidu jagatud uusima infoga Facebookis.

sinu mets

aprill 2O18

teated

Metsaühistu annab nõu Lähenemas on kõige kiirem aeg kõigile metsaga seotud inimestele – kevadine metsauuendamine. Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas ka tulevikus jõudsalt kasvaks, saab istutustöö ette võtnud metsaomanik teha nii mõndagi. Lisaks õigele istutamistehnikale on väga tähtis ka taimede õige ettevalmistamine. Kuna suurem osa istutajate kätte jõudvaid istikuid on talvitunud külmlaos (külmunud taimed), on nende õige ettevalmistamine edu aluseks. Näpunäiteid istikutega tegelemiseks enne metsa istutamist jagas AS Plantexi tegevjuht Ivar Lepmets. Esiteks tuleb kõik külmunud istikud enne istutamist kindlasti üles sulatada.

Kui istutada külmunud taim, siis see kuivab lihtsalt ära – jäätunud mullapallist ei saa taim vett kätte. Sulatada ei tohi istikuid liiga kiiresti, neid ei tohi panna sooja ruumi. Parim on panna külmunud puutaimed keldrisse või mõnda muusse jahedasse ruumi. Sellises kohas võivad taimed sulada nädal-kaks, vahel isegi kuni kolm nädalat. Kindlasti ei tohi sulavaid taimi jätta pealt kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Kastidel tuleb avada kaaned ja teha otstesse augud, kilekottide suu tuleks keerata võimalikult alla. Taimed võib kottidest ka välja võtta. Enne istutamist tuleb sulanud taimi valgusega harjutada. Sulatada võib taimi pimeduses, aga enne istutamist peaks neid hoidma varjulises kohas vähemalt päeva või paar. Kindlasti ei tohi hoida üle nädala täielikus pimeduses juba täiesti ülessulanud taimi, kuna nad va-

javad elutegevuseks päikesevalgust. Sulanud taimed tuleb istutada võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, tuleb jälgida, et taimed ära ei kuivaks. Juuri ümbritsevate mullapallide läbikuivamine on taimele väga ohtlik. Enne istutamist tasub hoida taimi vähemalt paar tundi vees või kasta ohtralt. Unustada ei tohiks ka paljasjuureliste taimede juurte kärpimist, mis ergutab narmasjuurte kasvu ja kiirendab taime juurdumist. Kärpimine aitab kaasa ka juurekava proportsionaalsemaks muutmisele, sest kuuseistiku üksikud juured võivad küündida lausa 70 sentimeetrini. Juurte kärpimisega ei tohi liialdada, sest see võib kaasa tuua taime hukkumise puuduliku juurestiku tõttu. Istikute ettevalmistamise ja istutamise kohta annavad nõu Metsaühistu spetsialistid üle Eesti. Kontakte leiab aadressilt www.metsauhistu.ee/kontaktid/.

Teaduspõhine kõrgharidus ja Avatud ülikool Metsaomanikel tasub eriti jälgida maaülikooli Avatud ülikooli võimalusi.

PRIIT PÕLLUMÄE peaspetsialist Eesti Maaülikoolis

Eesti Maaülikool kuulub maailma 100 parima ülikooli hulka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Metsandust ja sellega seotud spetsiifilisi alasid saab meil õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel – bakalaureus, magister ja doktor. Kõikidel tasemetel toimub õppetöö päevases statsionaarses vormis. Bakalaureuseõpe kestab kokku kolm

sinu mets

aprill 2O18

aastat ja õppe tulemusena omandatakse tugevad valdkondlikud baasteadmised. Valik- ja vabaainete kaudu on võimalik alustada kitsamat fokusseerimist näiteks puidu kasutamise, ökoloogia või planeerimise suunale. Magistritasemel õpitakse kaks aastat, praegu kas metsamajanduse või metsatööstuse õppekava alusel. Käimas on õppekavade arendustöö, et lõpetajate teadmistepagas oleks maksimaalselt asja- ja ajakohane. Täiendõpet korraldab maaülikoolis Avatud ülikool, kes koostöös teiste struktuuriüksustega pakub enesetäiendamise võimalusi igas valdkonnas. Avatud ülikooli kaudu on õppima oodatud igaüks, kes soovib täiendõppekursusel saada juurde erialaseid teadmisi ja oskusi. Uute õppeprogrammide väljatöötamisel lähtutakse ennekõike tööandjate vajadustest ja tellimustest (tasulised koolitused), aga ka olemasolevatest projektidest.

Nii on võimalik saada täiendkoolitust ka metsaühistute esindajatel ja konsulentidel. Üheks selliseks näiteks on teadmussiirde pikaajaline porogramm ühistegevuse valdkonnas. Viimaste aastate lõikes on täiendõppe õppekavad olemas järgmistel teemadel: teadlaselt ettevõtjale – metsandus; metsade uuendamine, hooldamine, hooldusraied; mullateadus ja metsakasvatus; kiirekasvuline hübriidhaab põllumaal; turberaied; metsakaitse õppepäevad; metsakorraldus; maarjakase kasvatamine; puidu koguse määramine; säästlik ja looduslähedane metsandus, valikraied. Üldjuhul on tegu ühe- kuni kahepäevaste koolitustega. Uuel sügissemestril on soov pakkuda välja metsakorralduse koolitus, aga toimumiskuupäevad jm oluline info on alles täpsustamisel. Rohkem infot: www.emu.ee/sisseastujale/ või http://avatudylikool.emu.ee/

ametlik info

Tarvilist tarkust Luua metsanduskoolist! VAHUR PUIK (CC BY 4.0)

Luua pakub õppimisvõimalusi nii noortele kui ka vanematele.

TOOMAS KELT Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

üsisin Luua metsanduskooli koolitusspetsialist Katrin Seglinšilt, missugused õppimisvõimalused oleks Luual metsaomaniku jaoks. «Metsaomanikke ootame eelkõige täiendõppekursustele,» ütles Katrin Seglinš. «Näiteks toimuvad meil veel sel kevadel metsanduse aluste, metsa hindamise, metsahaiguste ja raietöö koolitused. Kahjuks raietööliste koolitusel on lähiajal kõik kohad täis. Tasub jälgida meie kodulehte, kust saab algavate kursuste kohta värsket infot.»

Aastane metsakasvatuse kursus Seglinš jätkas, et lisaks lühiajalistele täiendõppekursustele sobiks metsaomanikele ka metsakasvatuse eriala. «Sel erialal õpitakse peamiselt praktilisi oskusi, lõpetajad tunnevad kõiki metsas tehtavaid töid. Õpe kestab aasta. Kuna see on mittestatsionaarne, ei pea iga päev koolis käima. Eeltingimuseks on põhiharidus, õppida saab ka töö kõrvalt,» rääkis Seglinš. Õpe Luua metsanduskoolis on kõigile tasuta. Metsakasvatuse eriala lõpetanu on praktiliste oskustega metsahooldaja

Õppimisvõimalus Pärnus Pärnumaa kutsehariduskeskus pakub metsakasvatuse ja arboristi teadmisi töökohapõhise õppena. See toimub nädalaste sessioonidena, koolis tuleb käia kord kuus.

Metsanduslik täiendkoolitus – kursuslased metsapäeval.

ja -kasvataja. Amet sobib nii iga päev metsatööga tegelevatele inimestele kui ka erametsaomanikele, kes põhitööga mujal hõivatud on. Noorte kutsekeskharidus Koolilõpetajatele pakub Luua metsanduskool metsanduslikku kutsekeskharidust kolmel erialal – metsakasvataja ehk metsur, harvesterioperaator ja forvarderioperaator. Õppimiseks peab olema põhiharidus, metsamasinate operaatori erialale soovijad peavad tegema ka reaalainete testi. Kolme aastaga saavad õpilased keskhariduse ja omandavad tööjõuturul hinnatud kutse. Keskhariduse olemasolul saab samu erialasid õppida ka kahe aastaga. Mittestatsionaarne õpe Laialdased on õppimisvõimalused ka töö kõrvalt ehk mittestatsionaarses õppes. Pooleteistaastane töökohapõhine õpe on arboristidele, kahe aastaga saab

Õppekava annab metsanduslikud teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud erametsaomanikele, metsauuendamise, metsakasvatuse ja raiega tegelevatele inimestele. Õpitakse metsa uuendamist, kasvatamist, saeõpetust ja raieid, ümarmetsamaterjali kvaliteedi nõudeid, valikainetena nt ohtlike puude langetamist,

omandada metsuri eriala. Kogenud metsamehed saavad Luual õppida metsakasvatuse spetsialisti erialal. Õppetöö kestab aasta ja see on võimalik nii koolipõhiselt kui mittestatsionaarselt. Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsialisti, mitte enam oskustöölisega. Tehnikud, metsakorraldajad, praakerid, logistikud, metsakasvatuse või metsaparanduse spetsialistid, taimlaspetsialistid – ametikohti, kuhu sellise kvalifikatsiooniga minna, on palju. Õppima asuda võivad isikud, kes eelnevalt on omandanud vähemalt 4. taseme metsandusliku kutse või tõendanud vastava kompetentsi ja keskhariduse olemasolu. Loodusturismi suunal on Luua metsanduskoolis võimalik õppida mittestatsionaarselt matkajuhi erialal. Lisainfot vastuvõtust Luua metsanduskooli leiab aadressilt www.luua.ee, samas on ka info täiendkursuste kohta.

parkmetsade hooldamist jpm. Õppekava lõpetanu saab hakkama oma metsa majandamisega, võib töötada raietöölisena metsandusettevõttes või FIEna. Täiendav teave õppe kohta ja kursuste avamisest: www.hariduskeskus.ee või tel 516 1099 (Anneli Rabbi). SM sinu mets

aprill 2O18

ametlik info KUIDAS NATURA TAOTLUST ESITADA? • Logi sisse e-PRIA portaali. Selleks on vaja toimivat ID-kaarti koos paroolidega või mobiil-ID-d. • Registreeri end PRIA kliendiregistris (kui Sa ei ole seda varem teinud). • Alusta taotluse täitmist. Selleks leia Teenused lehe lõppu kerides Erametsakeskuse e-teenuste seast «EMK Natura metsa toetuse taotlus». • Avanenud lehel vali «Alusta eeltäidetud taotlusega». • Avanevas taotluse vormis on toetusõiguslike alade info juba vaikimisi täidetud. Kontrolli, kas kõik alad, mille eest hüvitist küsida soovid, on kirjas. • Vajadusel saab korrigeerida pindala ja alasid lisada. Puudu oleva ala lisamiseks piisab katastritunnuse sisestamisest, süsteem leiab ala kaardilt üles ja lisab ise taotlusesse kaardilt saadud metsaala numbri, ala pindala ja kaitsevööndi info. • Kui mõni metsaala on kaasomandis, tuleb taotlusele lisada ka kaasomanike nõusolek. • Esita taotlus.

TULEB VEEL KAKS INFOPÄEVA Aprillis toimuvad Tallinnas ja Tartus Natura toetuse infopäevad, kus hüvitise taotlemise tingimusi selgitavad Erametsakeskuse töötajad. Lisaks tutvustab keskkonnaamet looduskaitse korraldust ja jagab juhiseid, kuidas endale kuuluvas metsas seatud piirangute kohta rohkem infot saada. Infopäevad toimuvad: 10. aprillil kell 16 Tartus, Sophia hotelli Põhja saalis (Ringtee 75, Tartu) ja 11. aprillil kell 16 Tallinnas Ülemiste Citys Zappi seminariruumis (Lõõtsa 6, Tallinn) Lisainfo: www.eramets.ee/natura

sinu mets

aprill 2O18

Kaitstavad loodusobjektid Eestis 2018. aasta märtsis.

Natura hüvitise küsimiseks toimivat ID-kaarti või mobiilSellest aastast saab Natura hüvitist taotleda vaid elektrooniliselt. Taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti koos paroolidega või mobiil-ID-d.

asta alguses teatas maaeluministeerium, et 2018. aastast saab otse- ja üleminekutoetusi taotleda vaid PRIA e-teenuse keskkonna (e-PRIA) kaudu. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul lähtuvad muudatused avalike teenuste arendamise eesmärgist osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Põllumajandustoetuste kõrval muutus elektrooniliseks ka tuhandetele metsaomanikele makstava Natura hüvitise taotlemine. Piirangute eest hüvitis Metsaomanikud saavad küsida hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saa-

mata jääva tulu eest Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Hüvitist saab küsida metsaalade kohta, mis on taotleja omandis ning metsaalana kantud keskkonnaregistrisse, st: on olemas maa-ameti kodulehelt leitaval Natura metsatoetuste kaardil. Eelmisel aastal küsisid piirangute eest hüvitist 5656 metsaomanikku. Kõige rohkem oli hüvitise taotlejate seas metsaomanikke, kelle mets asus Saaremaal, Harjumaal või Võrumaal. Natura toetusõiguslikke alasid on kokku enam kui 88 000 hektaril, kõige enam Harju-, Võru-, Valga- ja Pärnumaal. Tänavu on toetusmeetme eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus ootab taotlusi 4.–23. aprillini läbi e-PRIA portaali, kus e-taotlust ei ole võimalik esitada ilma toimiva ID-kaardi ja paroolideta või mobiil-ID-ta! Juba mullu esitati kolmveerand Natura hüvitise taotlustest e-PRIA kaudu.

KESKKONNAMINISTEERIUM

ametlik info

Elamumaal asuvale metsale toetust ei saa Metsaregistrist võib leida maaüksusi, millel kasvab küll metsa, kuid mis sihtotstarbelt on elamumaa.

TIINA MITT SA Erametsakeskuse haldusüksuse juht

on vaja -ID-d! Kuna e-teenus täidab taotluse automaatselt metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike aladega, säästab see taotlejat kaartidelt andmete otsimisest ja ümber kirjutamisest. Omanik saab vajadusel korrigeerida pindala ja lisada juurde metsaalasid. Puudu oleva ala lisamiseks piisab e-PRIA portaalis katastritunnuse sisestamisest – süsteem leiab ala kaardilt üles ja lisab ise taotlusesse kaardilt saadud metsaala numbri, ala pindala ja kaitsevööndi info. Abistajaid jätkub Metsatoetuste taotlemisel saab abi küsida kohalikest metsaühistutest või Erametsakeskuse töötajatelt. Metsaühistud üle Eesti on kirja pannud vastuvõtuajad, millal nad Natura hüvitise taotlejaid abistavad. Erametsakeskuse töötajatelt saab abi küsida Rapla kontoris või Tallinnas Mustamäe teel avatavas ajutises teeninduspunktis. Kogu info Natura hüvitise küsimise ja infopäevade kohta leiab erametsaporSM taalist www.eramets.ee/natura.

rametsakeskus annab Euroopa Liidu ja siseriiklikke metsandustoetusi, mida saab taotleda vaid metsamaale. Oleme eeldanud, et metsaregistrisse kantud maa on ka sihtotstarbelt maatulundusmaa, mille kõlvikuline koosseis on metsamaa, ning eraldi kontrolle pole senini selles osas teinud. Viimasel ajal on selgunud tõsiasi, et metsaregistri andmed ei ole sihtotstarbe osas alati kooskõlas riigi põhiregistri ehk maakatastri andmetega. Nii võib metsaregistrist leida maaüksusi, millel kasvab küll metsa, kuid mis sihtotstarbelt on elamumaa. Juba 1.01.2009 jõustunud metsaseaduse § 3 lg 3 täpsustas, et metsamaaks ei loeta elamumaad. Määrav kasutuseesmärk Selline ebakõla võib tuleneda erinevate ametnike tõlgendustest maakatastris märgitud kõlviku ja sihtotstarbe määratluste osas. Õigusaktide kohaselt tuleb siin siiski neid märkeid eristada. Isegi kui elamumaal, sotsiaalmaal vm sihtotstarbega maal asub metsa (s.o puid, mille puhul on olemas ka vastavus metsaseaduse puude liituvuse ja kõrguse nõuetele), ei saa seda maad õigusaktide kohaselt käsitleda metsamaana. Ehk lihtsamalt öeldes: kui mingile asjale on määratud kasutus-

otstarve, siis tuleb/saab seda kasutada selliselt, nagu kasutuse eesmärk ette näeb. Elamumaale saaks ehitada elamu, seal asuva metsa majandamiseks metsatoetusi aga taotleda ei saa. Kui maaomanik soovib nt oma elamumaal lasta metsa inventeerida, siis see õigus tal on. Kuid ükski metsakorraldus ega metsaregistri kanne ei saa õiguslikult n-ö seadustada ala metsamaana. Sihtotstarvet saab muuta Erametsakeskusele teadaolevalt ei ole riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused erinevate metsamajandamise toimingute juures sihtotstarvet eriti kontrollinud, mistõttu tuleb metsaomanikul oma maa kasutamisel hoolas olla. Omanikul on alati õigus pöörduda kohalikku omavalitsusse taotlusega maa sihtotstarbe muutmiseks. See protsess on maaomaniku jaoks tasuta ja kui omavalitsus veendub selle põhjendatuses (ennekõike võib siin olla vastuolu nt planeeringutega), siis võtab ta vastu otsuse otstarbe muutmiseks ning taotleb muudatust ka maa-ameti peetava maakatastri andmetes.

Omanikul on alati õigus taotleda maa sihtotstarbe muutmist. Kui Erametsakeskus tuvastab sellised alad, kus taotletakse toetust muu sihtotstarbega alale, siis teavitame me metsaomanikku puudusest ja anname aja selle kordategemiseks. Siiski tuleb arvestada, et toetuse menetlemise tähtajad on lühikesed – kui ettenähtud tähtaja jooksul maa sihtotstarvet ei muudeta, ei pruugi olla võimalik sellele alale ka toetust anda. sinu mets

aprill 2O18

ametlik info LOODUSKAITSE

ARENGUKAVA

Looduskaitsealuse maa teemakaart pärast haldusreformi Keskkonnaagentuuris sai jaanuaris valmis teemakaart, mis näitab looduskaitsealuseid alasid Eesti uue haldusjaotuse taustal ehk uute omavalitsusüksuste kaupa. Kaart on koostatud seisuga 12. detsember 2017. Looduskaitsealuse territooriumi osakaal Eestis (18,7%) suurenes 2017. aastal vähem kui 0,1 protsendipunkti võrra. Selle ala moodustavad: kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitseala, maastikukaitsealad, kaitstavad pargid), hoiualad, liikide püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Range kaitse aluse ala (pindala ja protsent on kaardil nähtavad, kui klikkida KOV üksusel) moodustavad loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid. Kaart on leitav aadressil: http://arcg.is/0iCiLf.

Metsanduse tulevik eeldab ühiskondlikku kokkulepet Metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise avaüritus tõi 13. märtsil kokku ligi 150 huvilist, kes said ülevaate, kuidas kava koostamine käima hakkab ning kuidas kõik soovijad seejuures kaasa rääkida ja üksmeelt otsida saavad. Metsanduse uus arengukava koostatakse aastateks 2021–2030. Koostamise esimeses etapis hakkab Eesti metsanduse probleeme esmalt kaardistama uue arengukava algatamise töörühm, kuhu kuuluvad huvirühmade esindajad ja asjatundjad. Lisaks kuuluvad töörühma keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandusja kommunikatsiooni-, rahandus- ning sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei esindajad. Pärast ühist ettevalmistustööd jaguneb töörühm neljaks: metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte käsitlevaks rühmaks. Sügiseks koostab töörühm kogutud ettepanekute ja probleemide põhjal metsanduse uue arengukava koostamise ettepaneku. Keskkonnaministeerium esitab selle valitsusele ja kui valitsus ettepaneku heaks kiidab, algab arengukava kokkupanek. Seda koordineerib arengukava koostamise juhtrühm, töö peaks saama tehtud 2020. aasta suveks. Uue arengukava heakskiitmine on seejärel Riigikogu pädevuses. Avalikkus saab oma ettepanekuid arengukava koostamise kohta esitada kava algatamise töörühma, hiljem juhtrühma liikmetele, aga ka meiliaadressil mets@envir.ee. Plaan on korraldada ka mitu suurt rahvakoosolekut. Lisainfot saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Allikas: keskkonnaagentuur

METSAKASVATUS Enamik metsaomanikest uuendab metsa hästi Keskkonnaameti metsaosakonna 2017. aasta välitöödest selgus, et suuremal osal metsauuendust vajavatest aladest on uus metsapõlvkond kasvamas. Tehti 3450 metsauuenduse ekspertiisi 4777 ha ulatuses. Mullu istutati Eesti metsadesse 31,3 miljonit taime, neist 10,1 mln erametsa.

AIMAR RAKKO

Allikas: keskkonnaamet

LIIGIKAITSE

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal 7584 metssiga Lisaks kütitud isenditele läksid üleriigilise küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega metssead, mis teeb lõplikuks küttimismahu täitmiseks 7869 isendit. Hukati 39 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 246. Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks soovitakse viia metssigade arvukus kogu Eestis 28. veebruariks 2019 asustustiheduseni maksimaalselt 1 isend 1000 ha jahimaa kohta.

Must-toonekurg sai uue kaitse tegevuskava Tegevuskavas on kirjas must-toonekure säilimiseks vajalik tegevus aastateks 2018–2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Lähima viie aasta põhieesmärk on säilitada kure praegune arvukus, 60–90 paari, ja selgitada välja olulised populatsiooni madalat arvukust põhjustavad tegurid. Tähtsaim pikaajaline tulevikusiht on musttoonekure arvukuse tõus vähemalt 200 paarini, säilitades ka praegu asustamata potentsiaalseid must-toonekure elupaiku. Esimene must-toonekure kaitse tegevuskava valmis Eestis juba 2003. Poolsajandi jooksul on liigi arvukus meil langenud kaks-kolm korda. Viimase 20 aasta jooksul on arvukuse langus küll pidurdunud, kuid tulenevalt väikesest asurkonnast kuulub lind endiselt Eestis «väljasuremisohus» olevate liikide kategooriasse. Samas on Lääne-Euroopas liigi arvukus kenasti taastunud ning kogu Euroopas on musttoonekurg soodsas seisundis. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

Allikas: keskkonnaamet

Metssiga.

JAHT

Allikas: keskkonnaministeerium

sinu mets

aprill 2O18

Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse.

Piirkond

Majanduskoostöö kontaktisik Kontakt

Telefon

Ühistu

Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Jõgevamaa Järvamaa Järvamaa Läänemaa Läänemaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Põlvamaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Pärnumaa Raplamaa Raplamaa Raplamaa Saaremaa Saaremaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Viljandimaa Viljandimaa Viljandimaa Võrumaa Eesti Eesti

Tarvo Aasver Aivar Pedaspuu Rünno Viir Valdur Hüvato Märt Linnamägi Aira Toss Mikk Värimäe Aivar Lääne Ülo Kriisa Harry Pütsepp Leonhard Niklus Ahti Ilves Tarmo Läll Mikk Vakkum Mikk Link Allar Luik Guido Ploompuu Kalev Jaanson Meelis Matkamäe Kalle Peterson Erki Vinni Eerik Philips Tiit Kosenkranius Raigo Rõõmussar Kadri Kukk Risto Kaljund Tarvo Aasver Märt Linnamägi Valdu Reinaas Mati Schmuul Kaido Humal Harry Pütsepp Erki Vinni Leonhard Niklus Piret Arvi Peep Põntson Ülo Kuusik Uno Kiisholts Ahti Ilves Atso Adson Raigo Rõõmussar Rando Roosik Raigo Rõõmussar Harry Pütsepp Leonhard Niklus Ilmar Ait Margo Rüütel Erko Soolmann

5818 8289 502 1260 513 8384 509 6206 5556 0125 5648 8601 522 5900 514 5543 508 4016 507 7623 529 3237 506 4759 505 4390 525 8199 5345 3698 5349 7454 5558 3777 522 6485 505 4383 514 4513 514 4514 5348 3148 523 0932 525 9330 526 1226 5343 2528 5818 8289 5556 0125 504 7119 5341 2480 5305 9455 507 7623 514 4514 529 3237 520 5853 515 5332 516 9682 749 4814, 5667 0942 506 4759 5649 3197 525 9330 5176326 525 9330 507 7623 529 3237 5302 0544 505 1201 5199 4293

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Tallinna Metsaomanike Selts Eesti Metsaühistu Visa Metsaühistu Vardi Erametsaselts Hiiumaa Metsaselts Virumaa Metsaühistu Palamuse Metsaselts Saare Valla Erametsaomanike Ühing Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Minu Mets Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Läänemaa Metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts Rakvere Metsaühistu Rakvere Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Pärnumaa Metsaomanike Selts Ühinenud Metsaomanikud Ühinenud Metsaomanikud Vändra Metsaühing Ühinenud Metsaomanikud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu Vardi Erametsaselts Kohila Metsaselts Saaremaa Metsaühing Saaremaa Metsaühing Vooremaa Metsaühistu Põlvamaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Metsanduse Arendamise Ühing Kesk-Eesti Metsaomanikud Tartu Jahimeeste Metsaselts Tartu Metsaomanike Selts Vooremaa Metsaühistu Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Valgamaa Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud Vooremaa Metsaühistu Vooremaa Metsaühistu Võrumaa Metsaühistu Metsahuviliste Selts Eesti Metsamajandajate Selts

tarvo.aasver@metsauhistu.ee metsaomanik@gmail.com rynno@eestimy.ee visametsad@gmail.com mart.linnamagi@erametsaliit.ee aira.toss@erametsaliit.ee mikk.varimae@metsauhistu.ee aivar.laane@keskuhistu.ee ulo.kriisa@erametsaliit.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee tarmo.lall@keskuhistu.ee mikk.vakkum@metsauhistu.ee mikk.link@metsauhistu.ee allar.luik@metsauhistu.ee guido.ploompuu@metsauhistu.ee kalev.jaanson@metsauhistu.ee meelis.matkamae@metsauhistu.ee kalle.peterson@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee parnumaa.metsaselts@gmail.com tiit@eestimetsad.ee raigo@eestimetsad.ee vandrametsayhing@gmail.com risto@eestimetsad.ee tarvo.aasver@metsauhistu.ee mart.linnamagi@erametsaliit.ee valdu.reinaas@erametsaliit.ee mati.schmuul@erametsaliit.ee kaido.humal@hotmail.com harry.putsepp@metsauhistu.ee erki.vinni@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee piret.arvi@metsaareng.ee peep.pontson@erametsaliit.ee ylo.kuusik@gmail.com uno.kiisholts@mail.ee ahti.ilves@metsauhistu.ee atso.adson@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee rando.roosik@metsauhistu.ee raigo@eestimetsad.ee harry.putsepp@metsauhistu.ee leonhard.niklus@metsauhistu.ee ilmar.ait@metsauhistu.ee metsa.huviliste@gmail.com info@eestimetsamajandajad.ee

Kui palju puitu Eesti metsades on? Kogu metsamaa / majandatav metsamaa Pindala (ha)

Tagavara (m³)

Hektaritagavara (m³)

KOKKU

2,31 mln/ 2,03 mln

476,00 mln/ 409,64 mln

206/ 201

RIIGIMETS

1,06 mln/ 0,81 mln

233,83 mln/ 174,22 mln

221/ 216

TEISED VALDAJAD

1,26 mln/ 1,23 mln

242,17 mln/ 235,42 mln

193/ 192

Allikas: Aastaraamat Mets 2016 – keskkonnaagentuur, SMI

Mis puid kasvab majandatavates metsades kõige rohkem? Eesti majandatava metsamaa tagavara enamuspuuliigi järgi %

43,3

29,3

28,5 RIIGIMETS (RMK)

22,9

22,7

TEISED VALDAJAD (ERAMETS jt)

17,7 11,3 5,5

7,3 3,1

Mänd

Kuusk

Kask

Haab

4,0

Sanglepp

2,2

Hall lepp

0,3

1,9

Teised

Allikas: Aastaraamat Mets 2016 – keskkonnaagentuur, SMI

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • Ilmub neli korda aastas ajalehe Postimees vahel. • Eraldi tellides on ühe numbri hind 2 eurot • Tellimine telefonil 666 2525 või levi@postimees.ee